10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Mõni inimene keskendubki vaid teatud keha osadele
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 195...
tegemisega.Paljud kiirjooksajad treenivad umbes 10-11 korda nädalas ning jooksevad siis nii sprinte, keskmaa jooksu kui ka vabasõhus 10 km pikkust krossijooksu. Maailma ühed kõige kiiremad mehed 100 meetri jooksus läbi aegade on Carl Lewis(9.86) , Maurice Green (9.80) , Justin Gatlin (9.88), Tyson Gay (9.85) Kõik need mehed on pärisUSA-st 1 SPRINT JA PIKAMAA JOOKS Maailma ühed kiiremad naised 100 meetri jooksus läbi aegade on Merlene Ottey(10.82), Gail Devers(10.82), Marion Jones(10.70)Veronica Campbell(10.95) 200 meetri jooksu maailmarekord kuulub Michael Johnsonile (19.32) 200 meetri jooksu Eesti rekord kuulub Marek Niidule (20.69) Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse.
Sportlaste lihased Maratonijooksjale tuleb kasuks kergem kehakaal ning seega väiksemad lihased kauemaks vastupidavuseks, vastupidi sprinterile, kellele tulevad suuremad lihased just kasuks kiiruse saavutamisel. Samamoodi võib võrdluseks tuua rattasprinti, kus on suuremad lihased maksimaalse jõu rakendamisel lühikese aja jooksul kasulikumad, kui pikamaa ratturil. Põhiliselt oleneb igal spordialal erinevatest lihastest ja nende suurustest.
4-koeraga käruveo klassis võib käru olla nii 3- kui 4-rattaline, ülejäänud klassides peab käru olema 4-rattaline (v.a. kui võistlustekutses on eraldi märgitud, et käru võib olla ka teistes klassides 3-rattaline). Võistlustel kasutatakse võimalikult kergeid kärusid, seetõttu on kärudele kehtestatud soovituslikud miinimumkaalud: 4-koera klassis 25 kg 6-koera klassis 35 kg 8-koera klassis 45 kg Treeningutel kasutatakse reeglina palju raskemaid kärusid, seda eriti kesk- ja pikamaa võistlustelosalevate suuremate koerarakendite ettevalmistamiseks. Käruveos tuleb kärujuhil samuti kasutada kiivrit ja kindaid. Käruvedu harrastatakse võistlustel 4, 6, ja 8-koeraga käruveo klassides. 4-koeraga käruveo klassisvõib käru olla nii 3- kui 4-rattaline, ülejäänud klassides peab käru olema 4-rattaline (v.a. kui võistlustekutses on eraldi märgitud, et käru võib olla ka teistes klassides 3-rattaline). Võistlustel kasutataksevõimalikult kergeid kärusid, seetõttu on
Ronald ,,Ron" Clarke ,,Kui miski väärib tegemist, siis tuleb seda teha hästi". Seda on öelnud tuntud Austraalia pikamaa staier Ronald ,,Ron" Clarke, kes jääb igavesti mõistatuseks. Mees, kes sooritas fantastilisi vastupidavuse vägitükke, võis klubi võistlustel kaotada peaaegu tundmatule või olla löödud pealtnäha tühise asjaolu läbi. Mõningas mõttes kajastavad suured kõikumised Ron Clarke`i karjääris tema jooksufilosoofiat, põhimõtet, et ta jookseb jooksmise enda, mitte võidu pärast. Ta võtab võidujooksu nagu elu ennast ja kes tahab teda mõõta, peab mõõtma kogu
tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehitamine kallis ning ei saa ehitada kõikjale, vedu suhteliselt aeglane Lennutransport kiireim pikamaa transpordivahend kosmoselaeva järel. Veetakse väikeseid kergeid ja kiireloomulisi kaubaliike (lilled,post) ning hinnalisi kaupu. Veod suurte vahemaade taha. a) Positiivne Kiire kohaletoimetamine, tellijate ooteaeg on lühike,vedu paindlik (eriti helikopteritel) b) Negatiivne kulukas, lendude hilinemised/tühistamised, mahutab vähe Meretransport Veetavad kogused suured ja mahukad(puit, kütus, transpordivahendid, maavarad)
Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees. Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid. Neidudest kolm ja noormeestest kuus ei võta osa võistlustest. Peamiseks põhjuseks on, et neid ei huvita osalus jooksudes või on põhjuseks mitmed terviseprobleemid, mis ei luba jooksmisega kestvalt tegeleda. 15
seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step. Tuleb minna nii kaugele kui näed, ja kui oled kaugel, näed veel kaugemale. Kogu asja ilu ongi teekonnas, mitte sihtpunktis. Vahepealsed peatused on vajalikud, nagu pikamaa reisides. Inimese loomuses on paratamatult uudishimu esindatud. See ei olegi võib olla halb. Pigem just sunnib tagant uusi eksperimente läbi viima, katsetama teisi võimalusi. Milleks tagasi hoida oma ,,metsik mina", kui maailmal on nii palju pakkuda. Otsida, avastada see on kõige suurem kink elult. Patt oleks seda käest lasta. Kogu selle teekonna peal me otsime ennast. Võib olla meie elu eesmärk ongi ennast leida. Leida see inimene kes me tegelikult oleme
Soome suusatamise ajalugu 1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märt...
kogustes. Tänu sellele jääks ära kevadine sõnnikuhais Tartus ja sellest tulenev reostus. 2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenazöörile väntama. 5. Suurendada inimeste keskkonnaalalist teadlikust juba varakult. Kohutsulikus korras võiks
Vastupidavus Mis on vastupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Millega vastupidavust arendada? Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt. Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..........................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.
venitusi · Mängi sõpradega sportmänge · Korista kodus rohkem 3 Mina ja sport Noorena tegin ma väga palju sporti, kuid mida vanemaks ma sain, seda raskem oli mul teha sporti, kuna ma muutusin väga ebakindlaks enda suhtes. Ma olen tegelenud : · Tantsimisega(võimlemistants vms,showtants,hip-hop ja seltskonna tantsud) · Jooksmisega, ma olin väga hea pikamaa distantsidel ja osalesin paljudel võistlustel · Rahvastepalliga 5 aastat · Võimlemisega · Uisutamisega · Ju-jutsuga Praegu hoian ma ennast lihtsalt niimoodi vormis, et ma kõnnin hästi palju ja käin aegajalt ujumas või tantsimas. 4
Põhjus on selles, et pingutavad kardiovaskulaarsed tegevused, millega kaasneb tugev jalgade põrutus, põletavad peamiselt suhkrut, sest keha annab lihastele kütuseks glükogeeni. Glükogeen on üks suhkru alaliike, mida keha säilitab lihastes, maksas ja vereringes. Kui keha tarvitab kütuseks suhkrut, ei põleta see rasva. Et lülitada keha ümber rasvapõletusreziimile, on vaja regulaarset, vähem pingelist kardiovaskulaarset treeningut. Sellist treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga jõuline ja pingutust nõudev käimine, aeglane sõrkimine või treening käimisrajal või velotrenazööril, kusjuures seda tehakse kolmveerand kuni tund aega. Treeningu mõte on selles, et selline tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest. Põhjus, miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase ehituses
Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse(NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersa saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel 4 Looming Kuusebu -2006 Minu jonn Ajakirjade Kirjastus 2006 Viie pääle -2005 Liivatee imepeen seeme- 2005 Presidendi suur saladus- 2004 Tuul kägistab ust- 2002 Suusamütsi tutt- 2001 Luulet aastatest 19742000 Tibutalitaja- 2001
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia ...
Kuidas aga sellest probleemist pääseda on juba väga raske küsimus. Samas ma leian, et probleeme on veelgi: aju? Kes ütleb, et kõikide inimeste aju on ühesugune? Jah ehitus võib-olla on ja isegi ärritustele ja ülesandele reageerivad aju osad on samad, kuid kas reaktsiooni suurused on samad? Mõnel aktiviseerub teatud ala võib olla palju suuremal määral kui teisel. Näiteks, kas on võimalik, et valetaja on ,,valetamise ala,, nii treenitud nagu pikamaa jooksjal pulss, et reaktsioonid on vaevu märgatavad? Ja mis see valetamine tegelikult on? Kas on üldse võimalik, et valetamist saab eristada tõerääkimisest? Inimene ei saa valetada kui ta ei tea tõtt, seepärast on väga ilmselge, et ka valetamise puhul peab aktiviseeruma tõerääkimise piirkond, muidu inimene ei oskakski ju valetada. Samas on ka valetamisi mitmeid erinevaid. Spontaanne valetamine, läbimõeldud valetamine
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%
Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendama...
Ärieetilise konflikti lahendamine Ärieetika Töö käsitleb eelmisel aastal vastuvõetud riigikogu otsuse üle, mis tekitas ebameeldivusi nii eraisikute, kui ka ettevõtjate seas. Ebaeetilise konflikti alla kuulub aktsiisi tõus, mis käivitus aastast 2016 ning riigikogu plaan on tõsta aktsiisi protsenti iga aastaga. Analüüs 2016 aastal tõsteti kütuseaktsiisi. See mõjutab pea kõiki eestis kodanike ning tõstab hindasid igas valdkonnas. Enam mõjutab aktsiisi tõus trantspordi firmasi, eraisikuid, kes liiguvad ühistrantporidega ja eraisikuid kes sõidavad igapäevaselt maalt linna autoga. Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves. Kui tõstetakse bensiini hinda, ja veel nii järsult, kui valitsusel plaanis, kannatavad eelkõige vaesemad pered. Ühest küljest lubatakse neile toetuste tõusu ja kergemat maksukoormus...
lootma. (Financialexpress, 2020) Hinnakujundus Monopoli turutüüpi vaadeldes võib ettevõtte vaatepunktist positiivse faktorina välja tuua mitteelastse nõudluse. Kuna monopoli puhul on tegemist tootega, mis on unikaalne, siis hinna tõustes ei ole tarbijal võimalust otsustada asenduskauba vastu ning tal jääb otsustada hüvise edasi tarbimise või sellest täielikult loobumise vahel. Näiteks, kui IR tõstab mõne pikamaa marsruudi hinda ja inimesel puudub sõiduvahend siis tal ei jää muud üle kui osta kallim pilet. Siinkohal saab vastandiks tuua täieliku konkurentsi turutüübi, sest tegemist on turuga kus tegutseb palju firmasid, kes pakuvad identseid tooteid. Täieliku konkurentsi puhul kui üks firma otsustab oma toote hinda 5 euro pealt 10 peale tõsta, siis tarbijad hakkavad teise firma poolt samasugust toodet tarbima, mis on endiselt 5 euro juures. Oligopol kõige muuga
.2 2. Vastupidavuse arendamine………….…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov.
koguseid. Rahvusvahelistes vedudes võiks olla tähtsal kohal meretransport, millega saab vedada suuri koguseid ja õhutransport, mis on kiire. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. (a) Autotransport Teedevõrk on lääneosas hõredam mägise pinnamoe pärast, kuid tihedam idaosas, kus on tasane pinnamood. Autoteede kogupikkus on 3.3 miljonit kilomeetrit. (b) Raudteetransport Raudteetransport on kõige kasutatavam pikamaa transpordiliik Hiinas. Sellega veetakse 24% kogu maailma raudteetranspordi kogustest. Hiinal on maailmas teine pikim raudteede võrk, mille kogupikkus on 91 000 km ja millest 40% töötab elektriga. Kiirraudteid on hiinas 7000 km, mis lubavad rongidel sõita üle 250 km/h. Raudteeühendus on Hiinal Venemaaga, Kasahstaniga, Mongooliaga ja Põhja- Koreaga. (c) Siseveetransport Hiinal on 110 000 km laevatavaid jõgesi, mis on maailma pikim. 2003. aastal veeti siseveetranspordi kaudu 1
unikaalse muusikaga. Etioopia muusikas on väga palju erinevate kultuuride segusi. Muusika sõnad on väga tihedalt seotud Eritrea, Somaalina, Djibouti ja Sudaaniga. Sport 9 Peamine sport Etioopias on kergejõustik ja jalgpall. Etioopia sportlased on võitnud mitmeid Olümpia kuldmedaleid kergejõustikus. Haile Gebraselassie on maailma tuntud maratonijooksna, kes ületas maailma rekordi mitu korda. Teine sportlane Kenesia Bekele on ka jooksja, täpsemalt pikamaa jooksja. Ta jookseb 5 või 10 kilomeetrit. Tema käes on hetkel maailma rekord. Kokkuvõte: Etioopia riik asub Somaalia poolsaarel. See on teisel kohal oma rahvaarvuga Aafrikas. Riik piirneb Eritreaga põhjast, Djibouti ja Somaaliaga idast, Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga lääneosast ja Kenyaga lõunast. Riigi pealinn on Addis Abebas. See on kõige suurema rahvaarvuga riik maailmas. Etioopias on troopiline kliima, kuid see tõttu et on palju mäestikke ei ole igal pool sama ilmastik.
omastatavaks. Need omadused teevad vilja väärtuslikuks toiduaineks haigetele pärast operatsiooni, kellel on tüsistusi (mädanikke), samuti ulatuslike põletustega ja onkoloogilistele haigetele, eritikemo- ja kiiritusravi ajal. Ainult diabeetikud ei tohi banaane süüa, kuna neis sisaldub võrreldes fruktoosi ja glükoosiga liiga palju sahharoosi. Suhkrurikkuse ja nende kiire omastamise tõttu söövad palju banaane sportlased enne võistlusi ja võistluste ajal. Pikamaa jalgratturid kaotavad väga kuumadel võistluspäevadel higistades rohke veega ka palju mineraale, mis annavad jõudu. Äraproovitud nipp sellistes oludes on süüa soola sisse kastetud banaane, see toit taastab energia väga kiiresti. Indias tehtud uuringud näitavad, et banaan on suurepärane vererõhu alandaja. Katsealustel, kes sõid iga päev kaks banaani, langes vererõhk 10%. Tehti kindlaks, et banaanis on ühendeid, mis otseselt vererõhku mõjutavad. Need
Meile on tulnud kasuks see materjal mille oleme läbi töödanud ning saime sellest tööst täiendust enda teadmistele. Töö on üles ehitatud internetst ja raamatutest leitud materjali põhjal. Kasutanud oleme nii eesti kui ka inglise keelset materjali. 4 Mis on vastupidavus? Vastupidavus on oskus säilitada vajalikku töö intensiivuse taset pikema aja vältel, see on vajalik nendel spordilaladel, kus töö kestab üks minut või rohkem nagu näiteks: pikamaa jooks, jalgpall, korvpall , sõudmine, suusatamine. Peamine kasu vastupidavuse arendamisel on võime säilitada väsimusele vastupanu, mis tekib raskete treeningute ja võistluste käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses sportlase indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis kujundab välja vastupidavuse näitjaid, on psühholoogiline häälestatus: tahtejõud, motivatsioon ning soov võita. Hea
Vallutustega liideti siinsed alad ülejäänud kristliku Euroopa sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ruumiga. Risto Sulu Mainimata jäi veel üks ida ristisõdade motiiv. Siinsed alad ja eriti Tallinn paiknesid tänapäeva Venemaa vürstiriikide vahetus läheduses. Siia kaubanduslike eelpostide rajamine oleks olnud tulutoov ettevõtmine, sest keskajal teeniti suurimat kasumit kaubandusest, eriti pikamaa sõitudel. Pääsu Neeva jõele piiras Novgorodi vürstiriik, kuid Emajõelt oli ligipääs idas asuvatesse linnadesse Pihkvasse ja Novgorodi. Muidugi võitlesid ortodoksne ja katoliiklik kirik oma mõjuala suurendamise eest. Teada on, et olid Pihkva ja mitmete teiste suurvürstide sõjakäigud Ugandisse, Sakalasse ja Tarbatusse (Tartusse). Tallinna kujunemine (autonoomseks) linnaks: Varasema uurimistöö alusel paiknes enne taanlaste vallutusretke 1219. aastal Toompea mäel
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud. Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal.Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema üles...
elemendist: 0 ja 1, positiivne ja negatiivne. Seega digitaalmodem edastab info kahe tooni abil, mida on lihtsam edastada ja vastu võtta, sest eristada tuleb vaid kaht tooni. Raadio modem Otseeetri satelliidid, WiFi ja mobiiltelefonid kõik nad kasutavad modemeid, et olla ühenduses ja saata andmeid nagu paljud teisedki traadita ühendused. Kaasaegne telekommunikatsioon ja andmevõrgud kasutavad ära raadio modemeid, kus on vajalik pikamaa viidad. Sellistel süsteemidel on tähtis osa PSTN-s ehk Public switched telephone network ehk üldkasutatavad telefonivõrgud, kus kasutatakse siiani kiiret arvutivõrgu viita äärealadel, kus pole majanduslikult otstarbekas kasutada kiude. Isegi seal, kus on kaabel installeeritud, on võimalik saavutada parem tulemus või muuta teisi süsteemi osi lihtsamaks, kasutades raadiosagedusi ja modelleerimistehnikat kaabli kaudu.
2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist. 5. Eesti ja Rootsi majandussuhted Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7. aprillist 2011 Jaak Jõerüüt. Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse,
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid Alapeatükid: 1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee 1.2. Kiirtoitlustusettevõtted 1.3. Kohvikud ja café´d 1.4. Sööklad ja teised suurköögid 1.5. Restoranid 1.6. Baarid 1.7. Catering-ettevõtted 1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed Toitlustusettevõtete tüübid Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid: · kiirtoiduettevõtted · kohvikud ja café´d · baarid · restoranid · catering-ettevõtted Toitlustusettevõtete äriideed Igal toitlusutusettevõttel on missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtu...
Uus-Meremaal võib kohata nii sillutatud kui ka kivitamata teid. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. 6.2. Raudteetransport Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. 6.3. Meretransport ja õhutransport Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti kasutatakse peamiselt kauba ekspordiks Austraaliasse võis siis teistesse naaberriikidesse. Alates 1962 aastast sõidavad Põhja- ja Lõunasaare vahel regulaarselt ro-ro-tüüpi parvlaevad, kes veavad nii inimesi kui ka kaupu.
siis on vaja teha suuri väljaminekuid. Kahjuks on väljaminekute hulk piiratud hiljutise majanduskriisi tõttu, millest pole Argentina veel täielikult taastunud. Transpordi arengule aitavad kaasa tasane maastik, paljude sõidukite ja lennukite olemasolu, teedemaksud, mis toovad riigile täiendavad tasusid ning veekogude puudumine, mis lihtsustab teede ehitust. 11.1. Transpordiliigid Sisevedude puhul kasutatakse palju pikamaa busse ja veoautoid. Bussiga reisimine ei ole väga kallis, kuid enamus teid on kõigest kaherealised. Kuna Argentinas on väga palju teid, kokku umbes 231 734 km, siis nende hooldamine on väga raske, seega on tegelikult kõigest 69 412 km kõikidest teedest kaetud kõva kattega. Bussid on väga mugavad, kiired ja neid kasutatakse rohkem kui raudteid. Raudteed on olemas, kuid vähetähtsad ning ei kasutata palju. Paljud inimesed eelistavad
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsi...
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
Nõo Reaalgümnaasium Ameerika Ühendriigid 1945-1963 Referaat ######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagad...
pärit Jaapanist. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. [8] 10.2 Raudteetransport Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt domineerivad teenused, eriti kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil - TranzAlpine (Christchurch - Greymouth) TranzCoastal (Christchurch - Picton) ja Overlander (Wellington - Auckland). Linnaliinide teenused tegutsevad Wellingtonis ja Aucklandis, ning kaugliinid sõidavad Palmerston Northi ja Wellingtoni (Capital Connection) ning Mastertoni ja Wellingtoni (Wairarapa Connection) vahel. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. [8] 10.3 Siseveetransport
1966 : Esimene gaasdünaamiline laser. 1970 : Esimene laseri töötamise tõestamine tähtedel. 1973 : Laserit kasutades kvasarite avastamine. 1979 : Orioni udukous täheleid, kasutades infrapunalaserit. 1981 : Avastati Marsi ja Veenuse atmosfäär, kasutades süsihappegaas laserit. 1984 : Esimene rõntgenlaser 1993 : Gaasühendus plasmalaser. 1994 : Tehislaser tähtede vahel rändamas (kosmoses) 1995 : Kuiper Airborne Observatoorium avastab pikamaa infrapunalaserkiirguse tähel 1996 : Huble kosmose teleskoobiga avastati ultraviolettlaserkiirgus tähtedel. 2003 : Uuriti kõige tugevamaid lasereid, uuringute ja sõjaliste tegevuste tarvis."2 2 Laser Stars, http://laserstars.org/history/ (22.03.2009) 6 3. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE Laserite töö baseerub kahel kvantoptilisel protsessil, nendeks on pööratud jaotus ja optiline pumpamine.3 3
tõsta lämmastikmonooksiidi taset, oled sa suuteline ka trenni paremini tegema. Ma töötan Bostoni praksises hästi palju maratonijooksjatega ja nendele inimestele annan ma Nitro FX-i nii enne trenni kui peale trenni. Nii trennieelses faasis, selleks et parandada glükoosi jõudmist lihastesse, kui ka selle pingutusejärgses faasis, et parandada seda kahjustust, mis on trenni tegemise käigus lihastesse tekkinud. Eriti kui inimsed tegelevad kas pikamaa jooksuga või intensiivse treeninguga. Isegi siis, kui inimestel on väga intensiivne treeninguprogramm, selle juurde peaksid nad võtma Nitro FX-i just nimelt selleks, et tõsta lämmastikmonooksiidi taset. Nii selleks, et oma sooritust suurendada, kui ka selleks, et kiiremini taastuda. Lisaks glükoosi transpordile vajab lihas vitamiine ja mineraale. Kui lämmastikmonooksiidi tase on piisav, jõuavad vereringega vitamiinid ja mineraalid õigesse kohta ja piisavas koguses.
4 2. AUTOTÖÖSTUSE EVOLUTSIOON Esimese praktilise bensiinimootoriga mootorsõiduki ehitas 1885 aastal Karl Benz Mannheimis. Benzile anti tema sõiduki eest patent 1886 aastal ning sellest hetkest autode ehitamise üksikud katsed muutusid autotööstuseks, kus autode evolutsiooni võttis suurt hoogu. Karl Benz alustas esimest autotootmist 1889 aastal, peale seda, kui tema abikaasa, ilma tema nõusolekuta, sooritas esimese pikamaa sõidu (108km). See automaraton (tolle aja jaoks – tohutu distants) näitas palju paranemisruumi auto komponentidele, mis oli arvestatud tootmise algusel . Samal aastal Gottlieb Daimler ja Wilhelm Mayback ehitasid sõiduki nullist, mitte kasutades selleks mootoriga hobuvankrit. Neid peetakse esimese mootorratta – Daimler Rietwageni – leiutajateks [1]. Ühe sajandiga autotööstus läbis tohutu arengu. Ümberehitatud hobuvankritest, kus
mõõdukatel/raskematel juhtudel tuleb süstida). Hüperglükeemia korral on suurem janu ja uriinieritus on suurenenud. Tavaliselt suureneb janu õhtuti. Tavaliselt on janu esimene tunnus, et vere glükoosi sisaldus on tõusnud. Hüpoglükeemia on vere glükoosi sisaldus alla normi. Põhjusteks võib olla söömata olek, tavalisest suurem füüsiline aktiivsus (eriti lastel nt. matkadel, suusatamisel, sportlastel võistlustel või pikamaa treeningute ajal). Avaldub hüpoglükeemia tugeva väsimuse tekkes, näljatunne on iseloomulik, nõrkus ning osadel inimestel peavalu. Kui vere glükoosi sisaldus langeb juba alla 2,3-2,2 mmol/l võib tekkida hüpoglükeemiline kooma (teadvusetus), siis on lihased pinges (krambid võivad esineda), silmamunad on vajutamisel kõvad ja võib olla tugev higistamine. Võib tekkida ka hüperglükeemiline kooma, ainult et vastupidise mehhanismina, siis on iseloomulik naha kuivus, lihaste lõtvus
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel dolichos pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit) pankration võistlusspordiala, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg.
varjestamata keerdpaariga. Kuna varjesatma keerdpaar on üsna tundlik väliste häirete suhtes, siis sageli peidetakse keerdpaar metallvarjesse (STP). Keerdpaari ühendamisek arvutiga kasutatakse standardset pistikut RJ-45 25. Traadita arvutivõrgud. ( Wireless Network, Wireless LAN Adapter, Wireless PCMCIA Adapter ) Kui vaadelda traadita ühenduste kasutamist laiemalt ühendused erinevatesse võrkudesse, siis võib selle jagada viieks erinevaks osaks: püsijuurdepääs, pikamaa püsijuurdepääs, suure kiirusega Interneti juurdepääs, traadita lailevi ja WLAN [1]. Püsijuurdepääs (Wireless access) leiab kasutust telefonivõrgus, kus kliendid ühendatakse mõne kilomeetri ulatuses telefonijaamaga raadiokanali kaudu. Sellised süsteemid võimaldavad heli ja madala või keskmise kiirusega andmete ülekannet. Nende tööks kasutatakse sagedusi 1,9 GHz ja 3,4 GHz. Parimad sellised süsteemid suudavad rahuldada ka tihedalt asustatud alade telefonivajadused.
- Ideaalnaise mõõtmed on vähenenud - Pooled tahavad ollakõhnemad - Paksus = haigus - Sotsiaalne surve - Meedia mõju - Söögi puudumine sõja ajal Komorbiidsus söömishäiretega - Düstüümia - Bipolaarne häire - OCD - Sotsiaalfoobia - Sõltuvushaigused - Isiksushäired - ADHD Sportlaste anoreksia - 18% raske, 22% kerge söömishäirega - Tütarlapsed, noored naised Eriline risk sportlastel: võimlejad, kergejõustiklased, pikamaa suusatajad, tantsijad, poksijad/ maadlejad Erinevus - Anorektilised peavad dieeti et kõhnuda, sportlased püüavad paremaid tulemusi. - Sportlaste ’triaad’ – häiritud toitumine, amenorröa, osteoporoos Meditsiinilised komplikatsioonid - Anoreksia koral otsesst nälgimisest ja kehakaalu langusest - Buliimia korral on seoses väljutamise laadi ja sagedusega Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa - Bradükardia - Mitraalklapi prolaps - Äkksurm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
