Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

10. kl ajaloo üleminekueksam (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Pilet 1
1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond
Homo sapiens – nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas.
Australopiteekused – elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel , liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama.
Kiviaeg – ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane . Oli tänapäeva inimese pikkune , tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest.
Heidelbergi inimene – ei olnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv inimene. Ületas vaimsetelt võimetelt oma eelkäijad.
Neandertallased – kujunes heidelbergi inimesest. Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid nüüdisinimese omaga juba üpriski võrdsed ja oskasid ka mingil määral rääkida. Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega.
Nüüdisinimene – homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse . Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks. Neist sai ainus hominiidide liik maailmas. Elasid puust või mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega. Oskasid tuld süüdata, kasutada ja hoida. Täiustus kivitöötlemise tehnika ja üha tähtsamaks elatusallikaks muutus kalapüük.
Kunsti sünd – kunstiks olid kujukesed ja koopamaalingus. Tuntuimad kõrgetasemelesid koopamaalingud on Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Arvatakse, et need maalingud seondusid mingite kogukonna jaoks oluliste rituaalidega või nendega pühitseti noori kogukonnaliikmeid täiskasvanuks. On leitud ka kujukesi , tähtsam on Venuse kujuke – rõhutatakse pakse ja suuri sootunnstega alasti naistefiguure. Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse.
Asustamine – u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele . Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika . Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid.
2.Ususõjad
Holland , Belgia, LuxemburgHispaania liin – Habsburgide võimu all
Vastuolude teravnemine Madalmaades – hispaania vastane vastaseis
1565 pildirüüste
Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba
60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale
1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik
Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572 -1581
Inglise kod rev 1540
Prantsusmaa SPR 1789
Paneb aluse turumajandusele
Tekivad uued klassid :
Kodanlus = tootmisvahendid – puuduvad poliitilised õigused – hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond
Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830
*Inglismaa:
Edward VI (1547- 1553 )
Mary Tudor (1553-1558)
Katoliikluse taastamine
Elisabeth I (1558 – 1603 ) – võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid
Mary Stuart hukati 1587
Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks
Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas
1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus
Protestandid = riigi lagundajad
Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa
1562 lahvatas hugenottide vastane vaen
Õukond katoliiklasi
Valuaad laveerisid
24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti
Henry IV ( 1574 - 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile
Troonile sai Henry IV – 1593 astus taas katolikuusku
Verine kodusõda –
1598 Nantes ’i edikt – valitsev usund on katoliku usk
1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tšehhi protestantide väe
Protestante hakkas toetama Taani
Sõtta sekkus ka rootsi – katoliiklaste väed purustati
6 nov 1632 – 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule
1648 festvaali rahu
Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi
Saksamaa jäi killustatuks
3. Absolutism Prantsusmaal
  • Absol kujunemine:
  • rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel
  • põhjendaja: Jean Bodin 1530- 1596 ,(Teos:’’Kuus raamatut riigist’’ 1576)
  • esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia , monarhia
  • heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse
  • absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660-1688
  • Louis XIV – ’’Riik – see olen mina!’’, ta oli riigivõimu teostaja : valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea
  • kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat
  • majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest
  • kuningas toetus ka rahvuskirikule
  • absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid , parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu)
  • Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII ( 1610 - 1643 ) nimetas peaministriks kardinal Richelieu ( Armand Jean du Plessis 1585-1642)
  • R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis
  • 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist
  • 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus
  • Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike
  • hugenottid = protestandid
  • Louis XIV(1643- 1715 ) – absol. kõrgaeg Euroopas. ’’Üks kuningas, üks seadus, üks usk’’, piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi’i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili

Pilet 2
1.Egiptuse riik ja ühiskond
Ühiskonna struktuur:
Hierarhiline
Absoluutse võimuga jumal-kuningas
Kuninga võim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele ja preestritele
Egiptus oli maaühiskond, linnu vähe
Jumalad: Horos , Osiris , Ra, Amon -Ra
Horos – taeva jumal; vaarao oli Horose maine kehastus(3000eKr); keskmise riigi ajal vaadati Horost, kui Osirise ja Iirise poega ; Horose silmad olid Päike ja Kuu; põhiline kummardamiskoht Edfus
Osiris – surnute kuningas j ateispoolsuse valitseja, mõistis kohut , kujutati muumiana; Osiris oli ka taaselustuva looduse kehastus, kultusekeskus Abydoses ja Philaes; esimene muumia
Ra – päikese jumal, pärit Heliopolisest; on maailma korra Maati isa, kujutati kullipäise mehena , kultussümboliks kõrge obelisk ; 4-5 dünastiast sai temast üldriiklik jumalus
Amon-Ra – loomis ja viljakuse jumal, kultuskoht Karnakis; keskmise riigi ajal oli peajumal , kujutati sinisena haruldane värv Egiptuse usundis
Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester
Maat – toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud
Püramiidid – hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus
Ülemkiht:
Ülemvalitseja
Nomoste(maakond) asevalitsejad
Kõrgemad preestrid
Väepealikud
Kirjutajad
Sõjavägi:
Teenistus eluaegne
Kilpide ja odadega jalavägi
Naise positsioon ja perekond.
paarperekond – perekonnapea mees, tagatud ka naise õigused. Naised tihti kirjaoskajad .Positsioon kõrge.
Töötegijad
Talupojad . Harisid riigi või ülikute maid, tasusid makse, rajasid püramiide ja templeid, elasid palmilehtedest katustega savionnides, leiba ja õlut, töö oli raske ja ülejõukäiv, vahelduseks pidustused.
Käsitöölised – osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka.
Orjade – positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks.
2. Reformatsioon
31.oktoober 1517
Esimene suurem murrang kirikus: Kiriku lõhenemine Rooma ja Kreeka katolikusks kirikusks
Teine suurem murrang oli reformatsioonRahvusriikide teke- püüd vabaneda paavsti võimu alt
Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi
Kiriku kõlbeline allakäik
Indulkentside müük
Martin Luther (1483-1546)
95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada
Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust
Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel
Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest ja tõlgendustest
Rahvuskiriku loomine
Kogudus valib õpetaja
Olulised on kaks sagramenti – ristimine , armulaud
Paavst ei takistanud reformatsiooni
Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks
Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit
1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest)
Luther kuulutati lindpriiks
Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi
Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli
Luther võtab naiseks Katarina
Suleti kloostrid , vaimulikud võisid abielluda , kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused
Pildi rüüste liikused
Tähtsale kohele tõusis jutlus
Luther kirjutas kirikuhümni („Üks kindel linn ja varjupaik “)
Reformatsiooniga liitus talurahvas – hakati tagasi nõudma koguduse maa- alasi
1524- 1525 Saksa talurahva sõda – toimub Lõuna ja Keskosas – Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer
(Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette)
Kaotada pärisorjus
Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks – vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel
Martin luther ei toetanud talurahva sõda
Luther ütleb talurahva kohta
1526 – riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu
Lutherlasi on maailmas 66 miljonit
1529 – üritasid katoliiklased Lutheri usku keelustada – Lutherlased avaldasid rahulolematust = protestandid. Kõik uued usundid, mis kasvasid välja katoliiklusest reformatsiooni tulemusel, kannavad nime protestantlikud usundid
1555 – Autsburgi usurahu – Lutheri usk sai katoliku usu liidu kõrval teiseks usuliiduks.
Tulemus : Saksamaa Põhja- ja Idaaladel lutheriusk ja Lõuna-ja Läänealadel katoliku usk
Saksamaa sai ühtseks 18. Jaanuar 1871. aastal
3.Parlamentalismi areng Suurbritannias
Pärast Elisabethi I surma sai troonile James I (1603-1625), Šhotimaa kuningas, Mary Stuard toetas anglikrooni kirikut.
Charles I (1625- 1649 ), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata.
Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani.
Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased.
1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse , ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale.
independendid = päraparlament.
30.jaan 1649 Carles I hukati.
19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks.
Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur.
1653 saadeti laiali ka päraparlament.
Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659.
Kuningavõimu restaureerimine – Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640- 1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda.
Vabad valimised: parlamendis kujunes kaks rühmitust – toorid ja viigid .
1679 isikuvabaduse akt: kodanikku ei või vahistada kohtuotsuseta ja pidada vangiks.
Reausta
Tsiooni tulemusel kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia
James II (1685-1688), astus katoliku usku, parlament pani troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Mm asevalitseja Oranje Willemiga
Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument.
James II kukutamine ja William III troonile tõusmine on ajaloos saanud nime Kuulus Revulutsioon.
Restaratsiooniajastu ja Kuulus Rev. Panid aluse parlamentismi kindlustumisele.
1714 tuli troonile Hannoveri dünastia – Georg I (1714-1727).
Enamuspartei parlamendis määras ametisse ministrid ja kõrged ametnikud, partei juht oli peaminister .
Robert Walpole (1721- 1742 ), parlamentarismi kindlutamine
William Pitt vanem (1756-1761), Šoti ja Inglise parlamentide ühinemine, võeti kasutusele Ühenenud Kuningriigi nimetus
Pilet 3
1.Egiptuse religioon ja kultuur
Kiri ja haridus - arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt ka sellest välja arenenud. Kiri oli keeruline ja märke oli palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Põhiliselt kirjutati nendega enamasti poliitilisi ja muid tähtsaid tekste , kuna kirjutamisega läks kaua aega. Kirjaoskus oli suur privileeg, ainult 1% kogumaa elanikkonnast oskas kirjutada. Kirjutama õpiti koolis, enamasti rikkad õppisid seal, õppimine oli vaevaline ja raske, ülikute jaoks oli kirjaoskus ensesestmõistetav aga vaesematele tõi se kaasa pääsu kirjaseisusesse või preesterkonna või tagas materiaalse heaolu või auväärt ühiskondliku positisiooni. Kirjutati papüürusele. Valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist.
Jumalad- ellusuhtumine oli sügavalt religioosne, maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religioonide kaudu. Tähtsamad jumalad: Ra,Amon,Amon-Ra,Horos,Osiris,Isis, Seth . Jumalaid kokku oli umbes 740. Tihtipeale erinevate jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud mitte usu ükskikasjad, vaid see et jumalaid austati. Püha loomaks oli skarabeus -sõnnikumardikas.
Templid ja jumalateenistus- jumalate jaoks loodi maapealseid kodasid, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nendeks nimetati templeid. Tüüpiline tempel oli nelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Templis paiknev jumalakuju oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Seda toideti, pesti , riietati. See toimus kõik templi sügavustes. Jumal näitas end lihtrahvale mõne suure pidustuse ajal, kui preestrid tõid jumala templi sügavusest templi värava ette.
Surmajärgsus- egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Iga lahkunu jätkas elu pärast surma samamoodi nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust jne. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid , mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud kambriseintel kujutasid hetki lahkunud elust, et jätkuks ka samasugune elu peale surma.
Teadus- oli arstiteadus , päikesekalender, geomeetria . Arstiteadus: egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha ka keerulisi silmaoperatsioone. Päikesekalender: egiptlased olid teadaolevalt esimesed, kes tuginesid aja-arvestuses enam-vähem täpselt välja arvestatud päikeseaastale. Näiteks et iga-aastast Siriuse ilmumist lahutab eelmisest 365päeva. Geomeetria: tähendas peamiselt ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala tundes arvu “ pii ” ja silindri ning püramiidi ruumala.
Kirjandus- neil ei olnud mahukaid suurteoseid, vaid just lühivormid. Egiptlasi peetaks novelližanri loojaiks. Kirjandus ja usk olid tihedad põimunud: hümnid jumalatale, püramiiditekstid jt. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on “ Sinuhe jutustus ”.
Ehnationi usureform : uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse ellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton (1364- 1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketta Atoni . Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Ehnatoni sammud tõid kaasa vanade jumalate uskujate vastuseisu . Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse.
2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon
Kalvinismi kujunemine Šveitsis- Sm’lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Šveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Šveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi põgenenud Johann Calvin . Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Ka eraelus taotlesid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist – riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused . Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata.
Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Kuningal ei jäänud muud üle kui end katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Aastal 1534 kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest ja Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga, kuid ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega.
Kristluse häbiplekk – Anne Boyleni üleüldine põlgus saavutati tema enda kuningannaks kroonimise ajal. Teda vihkasid kõik, kõigerohkem lihtrahvas .Teda kutsusti rentslihooraks, silmipööritavaks hooraks ning lihtsalt libuks ja hooraks. Kõige suuremad kisajad olid naised.
Reformatsiooni levik Põhja-Euroopasse – Lisaks Sm’le, Madalmaadele ja Sbr’le võitis luterlik reformatsioon ka Skandinaavia maades: Taanis , Rootsis ning Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Ka Vanal-Liivimaal leidis luterlik reformatsioon poolehoidu. Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad jäid Baltikumis siiski püsima, kuid olid üsani nõrgestatud.
Vastureformatsioon – võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni , milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli eesmärk kõik teisitimõtlejad hävitada, teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsuse, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul . Jesuiitide ordu rajas aadlik Ignatius Loyola (1491- 1556 ). Teiste sõnul iseloomustas Loyolat üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ning võime loobude isiklikest huvidest ideaalide nimel. Prantsusmaal, täpsemalt Pariisis rajas ta mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Jesuiidid jõudsid mitmetesse Euroopa kuningakotta. Aastal 1583 saabusid jesuiidid ka Poola võimu alla langenud Riiga ja Tartusse, Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim.
Vastuvõtt ordusse- Vastuvõtu tingimuseks oli kandidaadi hea tervis, kena ja meeldiv välimus, tasakaalukas ja inimestega sovib iseloom, rutuline mõistus, kindel sihiteadvus ja energia. Ordus ei sallitud püsimatust, jonnakust, liigselt kirgliku või loiu iseloomuga isikuid. Kui sellised iseloomujooned ilmnesid mõne isiku juures hiljem, pärast ordusse astumist , eemaldati ta ordust. Väljaheitmist nimetati kõigeraskemaks karistuseks.
Hispaania kui vastureformatsiooni kants- Katoliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Aastal 1556 sai Hispaania kuningaks keiser Karl V poeg Felipe II(valitses kuni 1598). Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli katoliiklane. Tema valitsus ajal jõudis Hispaania tippu, hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Hispaania riietus ja kombed said maailmamoeks. Välispoliitikas toetas Felipe II kõigutamatult vastureformatsiooni – 1558 aastal saatis Hisp kunigas oma laevastiku, Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Hispaania kohalolekut oli tunda kogu toonases Lääne-Euroopas. Pärast Felipe II surma algas Hispaania kiire langus – saabus donquijotelik ajastu. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima , kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit – risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt ulsaldusväärseteks katoliiklasteks. See, et reformatsioonist kõrvale jäädi, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas.
3. Valgustus
  • Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine
  • 18.saj – valgustussajand
  • Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist
  • Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi
  • Valgustus lähtus – 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes ; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2. Inglise empirismist Francis Bacon : oluline on kogemus, mõistus, kriitika, vaimne vabadus ja usuline sallivus- 3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse
  • Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus
  • Jean Baptiste d’Alembert ja Denis Diderot- 35 kd „Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat“
  • Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast
  • Põhiteos „Leviathon“ 1631 riigieelne kord oli kõikide sõda kõikide vastu, hiljem sõlmiti ühiskondlik kokkuleppe, mille tulemusel kujunes riigivõim
  • Monarhile kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
  • Monarh peab tagama rahvale julgeoleku
  • John Locke (1633-1704) „kaks traktaati valitsemisest“ riigieelne üh oli koostöö üh, põlluharimine tekitas varandusliku ebavõrdsuse, tekkisid vastuolud ja siis sündis ühisk kokkuleppe. Mille tulemusel sündis riik, mille peamine ül oli eraomandi kaitsmine
  • Locke pidas oluliseks võimude lahusust , kuningas pidi kinnitama seadused, kuningas ei saa ainuisikuliselt kehtestada makse
  • Riik ja kirik
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
10-kl ajaloo üleminekueksam #1 10-kl ajaloo üleminekueksam #2 10-kl ajaloo üleminekueksam #3 10-kl ajaloo üleminekueksam #4 10-kl ajaloo üleminekueksam #5 10-kl ajaloo üleminekueksam #6 10-kl ajaloo üleminekueksam #7 10-kl ajaloo üleminekueksam #8 10-kl ajaloo üleminekueksam #9 10-kl ajaloo üleminekueksam #10 10-kl ajaloo üleminekueksam #11 10-kl ajaloo üleminekueksam #12 10-kl ajaloo üleminekueksam #13 10-kl ajaloo üleminekueksam #14 10-kl ajaloo üleminekueksam #15 10-kl ajaloo üleminekueksam #16 10-kl ajaloo üleminekueksam #17 10-kl ajaloo üleminekueksam #18 10-kl ajaloo üleminekueksam #19 10-kl ajaloo üleminekueksam #20 10-kl ajaloo üleminekueksam #21 10-kl ajaloo üleminekueksam #22 10-kl ajaloo üleminekueksam #23 10-kl ajaloo üleminekueksam #24 10-kl ajaloo üleminekueksam #25 10-kl ajaloo üleminekueksam #26 10-kl ajaloo üleminekueksam #27 10-kl ajaloo üleminekueksam #28 10-kl ajaloo üleminekueksam #29 10-kl ajaloo üleminekueksam #30 10-kl ajaloo üleminekueksam #31 10-kl ajaloo üleminekueksam #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor c00lbeatz Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
11-klassi ajalooeksam
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
68
pdf
VARAUUSAEG
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
50
doc
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun