10. kl ajaloo üleminekueksam (0)

Pilet 1
1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond
Homo sapiens – nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas.
Australopiteekused – elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel , liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama.
Kiviaeg – ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane . Oli tänapäeva inimese pikkune , tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest.
Heidelbergi inimene – ei olnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv inimene. Ületas vaimsetelt võimetelt oma eelkäijad.
Neandertallased – kujunes heidelbergi inimesest. Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid nüüdisinimese omaga juba üpriski võrdsed ja oskasid ka mingil määral rääkida. Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega.
Nüüdisinimene – homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse . Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks. Neist sai ainus hominiidide liik maailmas. Elasid puust või mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega. Oskasid tuld süüdata, kasutada ja hoida. Täiustus kivitöötlemise tehnika ja üha tähtsamaks elatusallikaks muutus kalapüük.
Kunsti sünd – kunstiks olid kujukesed ja koopamaalingus. Tuntuimad kõrgetasemelesid koopamaalingud on Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Arvatakse, et need maalingud seondusid mingite kogukonna jaoks oluliste rituaalidega või nendega pühitseti noori kogukonnaliikmeid täiskasvanuks. On leitud ka kujukesi , tähtsam on Venuse kujuke – rõhutatakse pakse ja suuri sootunnstega alasti naistefiguure. Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse.
Asustamine – u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele . Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika . Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid.
2.Ususõjad
Holland , Belgia, Luxemburg – Hispaania liin – Habsburgide võimu all
Vastuolude teravnemine Madalmaades – hispaania vastane vastaseis
1565 pildirüüste
Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba
60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale
1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik
Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572 -1581
Inglise kod rev 1540
Prantsusmaa SPR 1789
Paneb aluse turumajandusele
Tekivad uued klassid :
Kodanlus = tootmisvahendid – puuduvad poliitilised õigused – hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond
Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830
*Inglismaa:
Edward VI (1547- 1553 )
Mary Tudor (1553-1558)
Katoliikluse taastamine
Elisabeth I (1558 – 1603 ) – võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid
Mary Stuart hukati 1587
Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks
Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas
1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus
Protestandid = riigi lagundajad
Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa
1562 lahvatas hugenottide vastane vaen
Õukond katoliiklasi
Valuaad laveerisid
24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti
Henry IV ( 1574 - 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile
Troonile sai Henry IV – 1593 astus taas katolikuusku
Verine kodusõda –
1598 Nantes ’i edikt – valitsev usund on katoliku usk
1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tšehhi protestantide väe
Protestante hakkas toetama Taani
Sõtta sekkus ka rootsi – katoliiklaste väed purustati
6 nov 1632 – 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule
1648 festvaali rahu
Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi
Saksamaa jäi killustatuks
3. Absolutism Prantsusmaal

• Absol kujunemine:
  
• rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel
  
• põhjendaja: Jean Bodin 1530- 1596 ,(Teos:’’Kuus raamatut riigist’’ 1576)
  
• esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia , monarhia
  
• heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse
  
• absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660-1688
  
• Louis XIV – ’’Riik – see olen mina!’’, ta oli riigivõimu teostaja : valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea
  
• kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat
  
• majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest
  
• kuningas toetus ka rahvuskirikule
  
• absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid , parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu)
  
• Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII ( 1610 - 1643 ) nimetas peaministriks kardinal Richelieu ( Armand Jean du Plessis 1585-1642)
  
• R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis
  
• 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist
  
• 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus
  
• Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike
  
• hugenottid = protestandid
  
• Louis XIV(1643- 1715 ) – absol. kõrgaeg Euroopas. ’’Üks kuningas, üks seadus, üks usk’’, piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi’i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili
  

Pilet 2
1.Egiptuse riik ja ühiskond
Ühiskonna struktuur:
Hierarhiline
Absoluutse võimuga jumal-kuningas
Kuninga võim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele ja preestritele
Egiptus oli maaühiskond, linnu vähe
Jumalad: Horos , Osiris , Ra, Amon -Ra
Horos – taeva jumal; vaarao oli Horose maine kehastus(3000eKr); keskmise riigi ajal vaadati Horost, kui Osirise ja Iirise poega ; Horose silmad olid Päike ja Kuu; põhiline kummardamiskoht Edfus
Osiris – surnute kuningas j ateispoolsuse valitseja, mõistis kohut , kujutati muumiana; Osiris oli ka taaselustuva looduse kehastus, kultusekeskus Abydoses ja Philaes; esimene muumia
Ra – päikese jumal, pärit Heliopolisest; on maailma korra Maati isa, kujutati kullipäise mehena , kultussümboliks kõrge obelisk ; 4-5 dünastiast sai temast üldriiklik jumalus
Amon-Ra – loomis ja viljakuse jumal, kultuskoht Karnakis; keskmise riigi ajal oli peajumal , kujutati sinisena haruldane värv Egiptuse usundis
Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester
Maat – toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud
Püramiidid – hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus
Ülemkiht:
Ülemvalitseja
Nomoste(maakond) asevalitsejad
Kõrgemad preestrid
Väepealikud
Kirjutajad
Sõjavägi:
Teenistus eluaegne
Kilpide ja odadega jalavägi
Naise positsioon ja perekond.
paarperekond – perekonnapea mees, tagatud ka naise õigused. Naised tihti kirjaoskajad .Positsioon kõrge.
Töötegijad
Talupojad . Harisid riigi või ülikute maid, tasusid makse, rajasid püramiide ja templeid, elasid palmilehtedest katustega savionnides, leiba ja õlut, töö oli raske ja ülejõukäiv, vahelduseks pidustused.
Käsitöölised – osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka.
Orjade – positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks.
2. Reformatsioon
31.oktoober 1517
Esimene suurem murrang kirikus: Kiriku lõhenemine Rooma ja Kreeka katolikusks kirikusks
Teine suurem murrang oli reformatsioonRahvusriikide teke- püüd vabaneda paavsti võimu alt
Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi
Kiriku kõlbeline allakäik
Indulkentside müük
Martin Luther (1483-1546)
95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada
Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust
Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel
Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest ja tõlgendustest
Rahvuskiriku loomine
Kogudus valib õpetaja
Olulised on kaks sagramenti – ristimine , armulaud
Paavst ei takistanud reformatsiooni
Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks
Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit
1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest)
Luther kuulutati lindpriiks
Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi
Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli
Luther võtab naiseks Katarina
Suleti kloostrid , vaimulikud võisid abielluda , kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused
Pildi rüüste liikused
Tähtsale kohele tõusis jutlus
Luther kirjutas kirikuhümni („Üks kindel linn ja varjupaik “)
Reformatsiooniga liitus talurahvas – hakati tagasi nõudma koguduse maa- alasi
1524- 1525 Saksa talurahva sõda – toimub Lõuna ja Keskosas – Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer
(Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette)
Kaotada pärisorjus
Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks – vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel
Martin luther ei toetanud talurahva sõda
Luther ütleb talurahva kohta
1526 – riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu
Lutherlasi on maailmas 66 miljonit
1529 – üritasid katoliiklased Lutheri usku keelustada – Lutherlased avaldasid rahulolematust = protestandid. Kõik uued usundid, mis kasvasid välja katoliiklusest reformatsiooni tulemusel, kannavad nime protestantlikud usundid
1555 – Autsburgi usurahu – Lutheri usk sai katoliku usu liidu kõrval teiseks usuliiduks.
Tulemus : Saksamaa Põhja- ja Idaaladel lutheriusk ja Lõuna-ja Läänealadel katoliku usk
Saksamaa sai ühtseks 18. Jaanuar 1871. aastal
3.Parlamentalismi areng Suurbritannias
Pärast Elisabethi I surma sai troonile James I (1603-1625), Šhotimaa kuningas, Mary Stuard toetas anglikrooni kirikut.
Charles I (1625- 1649 ), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata.
Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani.
Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased.
1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse , ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale.
independendid = päraparlament.
30.jaan 1649 Carles I hukati.
19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks.
Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur.
1653 saadeti laiali ka päraparlament.
Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659.
Kuningavõimu restaureerimine – Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640- 1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda.
Vabad valimised: parlamendis kujunes kaks rühmitust – toorid ja viigid .
1679 isikuvabaduse akt: kodanikku ei või vahistada kohtuotsuseta ja pidada vangiks.
Reausta
Tsiooni tulemusel kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia
James II (1685-1688), astus katoliku usku, parlament pani troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Mm asevalitseja Oranje Willemiga
Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument.
James II kukutamine ja William III troonile tõusmine on ajaloos saanud nime Kuulus Revulutsioon.
Restaratsiooniajastu ja Kuulus Rev. Panid aluse parlamentismi kindlustumisele.
1714 tuli troonile Hannoveri dünastia – Georg I (1714-1727).
Enamuspartei parlamendis määras ametisse ministrid ja kõrged ametnikud, partei juht oli peaminister .
Robert Walpole (1721- 1742 ), parlamentarismi kindlutamine
William Pitt vanem (1756-1761), Šoti ja Inglise parlamentide ühinemine, võeti kasutusele Ühenenud Kuningriigi nimetus
Pilet 3
1.Egiptuse religioon ja kultuur
Kiri ja haridus - arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt ka sellest välja arenenud. Kiri oli keeruline ja märke oli palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Põhiliselt kirjutati nendega enamasti poliitilisi ja muid tähtsaid tekste , kuna kirjutamisega läks kaua aega. Kirjaoskus oli suur privileeg, ainult 1% kogumaa elanikkonnast oskas kirjutada. Kirjutama õpiti koolis, enamasti rikkad õppisid seal, õppimine oli vaevaline ja raske, ülikute jaoks oli kirjaoskus ensesestmõistetav aga vaesematele tõi se kaasa pääsu kirjaseisusesse või preesterkonna või tagas materiaalse heaolu või auväärt ühiskondliku positisiooni. Kirjutati papüürusele. Valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist.
Jumalad- ellusuhtumine oli sügavalt religioosne, maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religioonide kaudu. Tähtsamad jumalad: Ra,Amon,Amon-Ra,Horos,Osiris,Isis, Seth . Jumalaid kokku oli umbes 740. Tihtipeale erinevate jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud mitte usu ükskikasjad, vaid see et jumalaid austati. Püha loomaks oli skarabeus -sõnnikumardikas.
Templid ja jumalateenistus- jumalate jaoks loodi maapealseid kodasid, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nendeks nimetati templeid. Tüüpiline tempel oli nelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Templis paiknev jumalakuju oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Seda toideti, pesti , riietati. See toimus kõik templi sügavustes. Jumal näitas end lihtrahvale mõne suure pidustuse ajal, kui preestrid tõid jumala templi sügavusest templi värava ette.
Surmajärgsus- egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Iga lahkunu jätkas elu pärast surma samamoodi nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust jne. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid , mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud kambriseintel kujutasid hetki lahkunud elust, et jätkuks ka samasugune elu peale surma.
Teadus- oli arstiteadus , päikesekalender, geomeetria . Arstiteadus: egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha ka keerulisi silmaoperatsioone. Päikesekalender: egiptlased olid teadaolevalt esimesed, kes tuginesid aja-arvestuses enam-vähem täpselt välja arvestatud päikeseaastale. Näiteks et iga-aastast Siriuse ilmumist lahutab eelmisest 365päeva. Geomeetria: tähendas peamiselt ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala tundes arvu “ pii ” ja silindri ning püramiidi ruumala.
Kirjandus- neil ei olnud mahukaid suurteoseid, vaid just lühivormid. Egiptlasi peetaks novelližanri loojaiks. Kirjandus ja usk olid tihedad põimunud: hümnid jumalatale, püramiiditekstid jt. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on “ Sinuhe jutustus ”.
Ehnationi usureform : uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse ellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton (1364- 1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketta Atoni . Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Ehnatoni sammud tõid kaasa vanade jumalate uskujate vastuseisu . Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse.
2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon
Kalvinismi kujunemine Šveitsis- Sm’lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Šveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Šveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi põgenenud Johann Calvin . Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Ka eraelus taotlesid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist – riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused . Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata.
Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Kuningal ei jäänud muud üle kui end katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Aastal 1534 kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest ja Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga, kuid ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega.
Kristluse häbiplekk – Anne Boyleni üleüldine põlgus saavutati tema enda kuningannaks kroonimise ajal. Teda vihkasid kõik, kõigerohkem lihtrahvas .Teda kutsusti rentslihooraks, silmipööritavaks hooraks ning lihtsalt libuks ja hooraks. Kõige suuremad kisajad olid naised.
Reformatsiooni levik Põhja-Euroopasse – Lisaks Sm’le, Madalmaadele ja Sbr’le võitis luterlik reformatsioon ka Skandinaavia maades: Taanis , Rootsis ning Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Ka Vanal-Liivimaal leidis luterlik reformatsioon poolehoidu. Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad jäid Baltikumis siiski püsima, kuid olid üsani nõrgestatud.
Vastureformatsioon – võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni , milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli eesmärk kõik teisitimõtlejad hävitada, teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsuse, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul . Jesuiitide ordu rajas aadlik Ignatius Loyola (1491- 1556 ). Teiste sõnul iseloomustas Loyolat üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ning võime loobude isiklikest huvidest ideaalide nimel. Prantsusmaal, täpsemalt Pariisis rajas ta mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Jesuiidid jõudsid mitmetesse Euroopa kuningakotta. Aastal 1583 saabusid jesuiidid ka Poola võimu alla langenud Riiga ja Tartusse, Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim.
Vastuvõtt ordusse- Vastuvõtu tingimuseks oli kandidaadi hea tervis, kena ja meeldiv välimus, tasakaalukas ja inimestega sovib iseloom, rutuline mõistus, kindel sihiteadvus ja energia. Ordus ei sallitud püsimatust, jonnakust, liigselt kirgliku või loiu iseloomuga isikuid. Kui sellised iseloomujooned ilmnesid mõne isiku juures hiljem, pärast ordusse astumist , eemaldati ta ordust. Väljaheitmist nimetati kõigeraskemaks karistuseks.
Hispaania kui vastureformatsiooni kants- Katoliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Aastal 1556 sai Hispaania kuningaks keiser Karl V poeg Felipe II(valitses kuni 1598). Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli katoliiklane. Tema valitsus ajal jõudis Hispaania tippu, hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Hispaania riietus ja kombed said maailmamoeks. Välispoliitikas toetas Felipe II kõigutamatult vastureformatsiooni – 1558 aastal saatis Hisp kunigas oma laevastiku, Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Hispaania kohalolekut oli tunda kogu toonases Lääne-Euroopas. Pärast Felipe II surma algas Hispaania kiire langus – saabus donquijotelik ajastu. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima , kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit – risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt ulsaldusväärseteks katoliiklasteks. See, et reformatsioonist kõrvale jäädi, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas.
3. Valgustus

• Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine
  
• 18.saj – valgustussajand
  
• Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist
  
• Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi
  
• Valgustus lähtus – 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes ; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2. Inglise empirismist Francis Bacon : oluline on kogemus, mõistus, kriitika, vaimne vabadus ja usuline sallivus- 3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse
  
• Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus
  
• Jean Baptiste d’Alembert ja Denis Diderot- 35 kd „Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat“
  
• Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast
  
• Põhiteos „Leviathon“ 1631 riigieelne kord oli kõikide sõda kõikide vastu, hiljem sõlmiti ühiskondlik kokkuleppe, mille tulemusel kujunes riigivõim
  
• Monarhile kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
  
• Monarh peab tagama rahvale julgeoleku
  
• John Locke (1633-1704) „kaks traktaati valitsemisest“ riigieelne üh oli koostöö üh, põlluharimine tekitas varandusliku ebavõrdsuse, tekkisid vastuolud ja siis sündis ühisk kokkuleppe. Mille tulemusel sündis riik, mille peamine ül oli eraomandi kaitsmine
  
• Locke pidas oluliseks võimude lahusust , kuningas pidi kinnitama seadused, kuningas ei saa ainuisikuliselt kehtestada makse
  
• Riik ja kirik peavad olema lahutatud
  
• Locke’i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile AM üh 1776 ja Pr-i 1789
  
• Charles Louis de Secondat Montesquieu (1689-1765) põhiteos “seaduste vaimust “- 1748 - kahte liiki seadusi- ühiskonnast sõltumatud ja kirjutatud seadused kõige aluseks on loodus ja kliima- Vm-le sobib despootia(see oli valitsemisvormidest kõige julmem, Euroopa jaoks ei sobi) toetas võimudelahusust
  
• Montes. Vabadusest: võib teha seda, mida tahetakse, ei pea tegema seda mida ei taheta
  
• Vabadus on tunnetatud paratamatus
  
• Francois –Marie Arouet Voltaire (1694-1778) ideaalne valitsemisviis valgustatud monarhia
  
• Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus
  
• Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest
  
• Valitsejat peab nõustama filosoof
  

Pilet 4
1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias
Sumeri linnriigid :
Mesopotaamia tsivilisatsiooni on rajanud sumerid kiilkiri , linnad, religioon, ratas
Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga
Tsikuraat – kaitsejumala astmiktempel
Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus preesterkond kuningale
Kodanikkond : talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi
Aristrokraatlik vanemate nõukogu + rahvakoosolek, seal võidi valida kuningas, kuninga ja vanemate otsuste kinnitamine
Kodanikest allpool: rentnikud ja orjad , keda oli vähe, kasutati kodutöödel
Mesopotaamia suurriigid :
Esile kerkisid järgemööda Akadi, Assüüria, Babüloonia
Kuningas: väejuht, seaduseandja, kohtumõistja, võim piiramatu, kuid kuningal lasus vastutus alamate heaolu eest
Tuli arvestada suurnike soovidega
Kuningavõim on jumalate kaitse all, kuningas on jumala esindaja rahva ees
Sõltlasriigid, ebastabiilsed
Riikidel puudus range tsentraliseeritus ja üksikasjaline korraldus
Ühiskond vähem reguleeritud
Inimeste igapäevaelu oli riigivõimust võrdlemisi sõltumatu
Riik piirdus maksude sissenõudmisega, mis ei olnud rängad
Hammurapi seadused:
Hea allikas M. üh mõismiseks
Jagas elanikkonna: vabad kodanikud, sõltlased, orjad
Kohtumõistmisel järgiti „silm silma, hammas hamba vastu“ põhimõtet
Perekond – patriarhaalne(isakeskne), abielu sõmiti lepinguga; mehel võis olla mitu naist, naisel õigus oma varal , naiselt nõuti monogaamsust
Linnad:
Mesopotaamia oli linnatsivilisatisoon
Linna juhtis nõukogu
Lameda katusega põletamata tellistest majad, sisehoov, mitu korrust, all töökoda ja pood, ülemisel korrusel eluruumid
2. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
Kaubadeed Idamaadesse olid läinud araablaste ja türklaste kätte, arvati et läände purjetades võib ka jõuda Indiasse
Ameerika esmaavastamine viikingite poolt aastal 1000
1471 jõudsid eurooplased ekvaatorini
Astrolaab - kompass, võimaldas määrata laiuskraade
Lõuna-Aafrika tippu jõuab Diaz
3. august 1942 algas golumbuse reis kolmel laeval (Santamaria, Pinta ja Nina)
12. oktoober Ameerika avastamis päev, Columbus
Vaskoda kama - 20 mai 1498 - leidis meretee Indiasse
Americo Ves Pucci on Itaalia geograaf , tõestas et Ameerika on uus manner
Hispaania teenistuses olnud Portugallane 1519 - 1522 esimene ümbermaailma reis
Väilad - Kirda ja Loode väil, püüti leida teed Indiasse Põhja Poolkera kaudu
17. sajandul hakati otsima
1606 jõuti Austraaliasse ehk Lõnuamandrile (Derra Ostarlis)
3.Valgustatud absolutism Saksamaal
Kolmekümneaastase sõja 1618-1648 lõpetanud Vestfali rahu kinnitas Sm pol killustatuse 300 riigiks
Sm ühendamine oleks võinud toimuda Preisima või Habsburgide Austria ümber
Preisimaa hertsogriik kujunes 1525, esimene protestantlik riik Euroopas
Alates 17. Saj-st kuulub Preisimaa Brandenburgi kuurvürsti võimu alla
Friedrich Wilhelmi ajal (1640- 1688) rajati Berliin , loodi armee , kanalid pr. hugenotid edendasid tööndust
Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all
Friedrich III oli ihne , merkantelist, tubakakolleegium , palgaarmee asendati nekrutitega ( 80000 ), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud
Friedrich II Suur ( 1740 - 1786 ), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside lühendamine, kohtunikul pidi olema juuraharidus, seaduste kodifitseerimine
Armee suureneb 200000-ni, õlle propageerimine, soode kuivendamine, kartulikasvatuse edendamine, pärisorjuse kaotamine
Habsburgid:
VUA-l kuulus Saksa keisrikroon H. Dünastiale
Karl V (1519- 1556) jagas valdused vennaga, H-dünastia hargnes Austria ja Hispaania haruks, pärast Karl V-t jäi kroon Austria Habsburgidele
Habsburgidele kuulub Austria ala, Böömi- ja Määrimaaa, Ungari
Hispaania pärilussõja tulemusel (1701-1714) läks Hisp troon Bourbonidele, Austriale läksid Belgia, Millano, Toscana
Maria Theresia (1740-1780)- riigi moderniseerimine , ajateenistus nekrutite baasil, rajati Schönbrunni loss, olulisel kohal kõlblus, kombelilisus
Joseph II (1780-1790) valgustatud monarh, kõik in. On vabad ja võrdsed, usu- ja südametnnistuse vabadus, kaotati inkvisatsioon, lõpetati protestantide ja juutide ahistamine, kirik allutati riigile, riigistati kloostrid keelaati piinamine , kaotati surmanuhtlus, 7 a. KooliKohustus, riiklikus õppekavad
Maj.pol aluseks olid füsokraatlikud vaated, maamaks oli ka aadlil ja vaimulikel, pärisorjus 1785 , mindi üle raharendile , riigi keeleks sai saksa keel
Valgustatuse põhjal saavutatud vaimse vabaduse juures hakati taotlema ka pol.vabadust, st valgustatud rahvas on ise võimeline võimu teostama
Pilet 5
1. Hetiidid ja Pärsia impeerium
Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad , kes oma keele poolest erinesid nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis . I aastatuhandel rajasid kõigepealt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi.
Hetiidi riik ja ühiskond- 1700.aasta paiku eKr esile keskinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Riigi ühtsus sõltus suurel määral kuninga võimekusest: üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimuse. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kiire ja võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitidele omistatakse üks kõige olulisemaid tehnoloogilisi uuenduse inimkonna ajaloos – raud. Hetiidi talupojad ja linnaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist üsna sõltumatud. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes.
Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur- Juba enne riigi teket olid hetiitidel küllalt tihedad kontaktid Mesopotaamia rahvastega. Hetiidi kirjavarast ilmneb, et nad võtsid omaks mõujutusi erinevatelt rahvastelt, eriti aga Mesopotaamia kultuurist. Ka mitmed hetiidi jumalad ja müüdid on äratuntavalt võõrast päritolu. Nii austasid nad ka teiste jumalate kõrval näiteks Mesopotaamia Anut, Ead ja Ištarit.
Pärsia riik ja ühiskond- Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel . Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatud tavaliselt neljas suurejooneliseses kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohalikku sõjaväge juhtisid staraabid. Suurt tähelepalun pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine ühest otsast teise. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne.
Religioon- Pärslaste varajane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulusrahvastega. Pärsia riitusi sooritasid maagid – preetrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud ning pärimuse järgi oli selle kõige taga kuulus õpetaja ja usu- uuendaja Zarathustra. Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevani.
2. Renesanss ja Humanism
14 sajandil tõuseb tähelepanu keskmesse inimene
Hakati tundma õppima antiik kultuuri - inimese väärtustamist = taassünd ehk renesanss - humanism
Renesanssi ja humanismi ideed levisid Euroopas 16 sajandil - Saab oluliseks kogu Euroopale
Renesanssi ja humanismi tekke põhjuseks Itaalias oli majanduslik jõukus, mis kogutud sajandite jooksul
Esile kerkis Firense - linna valitses meeditsite suguvõsa - nad väärtustasid vaimsust, kultuuri ja kunsti
Ka paavstid toetasid renesanssi ja humanismi
Hakati hindama inimese keha ja hinge harmooniat ehk tervikut - inimene on jumala loomingu tipp
Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist
Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada
Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena
Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat
Võeti kasutusele perspektiiv
Dante Aligreeli (1265 - 1321) - maailm koosneb põrgust, puhastustulest ja paradiisist
Petrarka ( 1304 - 1374) - avalikult hinnatud poeet
Johvani Pocacho - Dekameron
Florenzo Vallia - Humanistlik õpetlane, ei pooldanud Aristootelese ületähtsustamist, piiblit võib arvustada
Niccolo Machienelli - Poliit, filosoof ja politoloogia rajaja, valitseja - kuidas riki valitseda
tema moraali normeid on tuntud makiavelismi nime all
Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda
Põhiteos = utoopia
Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast
*uus maailmapilt *
Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline
Maade avastused
Teised planeedid tiirlevad ümber maa - mis asendus hiljem arusaamaga, et universum on heljotsentriline
3.Absolutism Venemaal varauusajal
Moskva – kolmas Rooma. Vm – Kiievi riigi pärija
1). Kiievi Venemaa
2). Vladimiri – pealinn
3). Moskva
4). Peeter I 1708 Peterburgi 1703
PS – Narva lahing 1700
1710 – vallutab Eesti alad
Ivan Julm (1533 – 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres
( 1558 – 1583 ) – Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele
156 kujunes Venemaal välja opritšnina, pandi alus opritšnikute malevale
1570 sõjakäik Novgorodi
Boriss Godunov 1598-1605
Segaduste aeg – smutnoje vremja
Grigori Otrpjev, tsareevitš Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591
Vale-Dimitr krooniti Vm valitsejaks 1605, V-Dimitri tapeti ja hukati
Uueks tsaariks sai Vaissili Šuiski (1606-1610 )
1607 ilmus välja Vale-Dimitri II, Moska piirati Poola vägede poolt ümber, Vm. ihkasid nii Poola kui ka Rootsi
Nižni-Novgorodis moodustati maakatisevägi – Kuzma Minin , Dimitri Požarski
1612 purustas maakäitsevägi poola väed Moskva all
1613 tuli kokku Maakogu, tsaariks valiti patriarhi Filareti( Fjodor Romanovi) poeg Mihhail Romanov (1613-1645) – 16 aastat vana
Aleksei (1645-1676 )
Doni kasakate mäss Stepani Razini juhtimisel
Patriarh Nikoni kirikureform , 1666 kujunes kirikulõhe, kirik lõhenes, vanausulisi hakati taga kiusama , kes põgenesid ääremaadele, ka Pepsi äärde
Peeter I ( 1682-1725 ) – 1697- 1698 reis Euroopasse
Põhjasõda (1700-1721) – 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. – 1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ).
Valitsusasutuste reform : Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega. Seati sisse isikumaks= pearaha .
Algasid hingerevisjonid=rahvaloendus.
1703 rajati S- Peterburg - püha Peterburgi rajamine.
1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates).
Jelizaveta -Peeter I tütar (valitses 1741-1762) – tõi õepoja Vm’le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II)
KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu.
Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu.
1773a. Jemeljan Pugatšov – talurahvamäss.
1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei.
1785 a. – linnade omavalitsuste loomine.
Pilet 6
???1. Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd
Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan’iks  kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa
Semiidi keeled
Põllundus + vihm
Seedrimetsad  laevaehitus
Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed

Kronoloogia

8500 eKr Jeeriko asula teke
3 at eKr tekkis Byblos (linn)
Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes
1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki)
2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased
16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat)
13-12 saj eKr lahkusid juudid Egiptusest läbi Punase mere  Siinai poolsaarele = kõrberännak 40a
Saalomoni järel lagunes juutide riik Iisraeliks ja Juuda riigiks
722 eKr vallutas Assüüria Iisraeli riigi
Foiniika linnriigid( polised ) 12 saj eKr: Byblos, Siidon, Tüüros
8 saj eKr läksid need Assüüria võimu alla
10 saj eKr pani Taavet(u 1000 – 962 eKr) aluse Iisraeli riigile, pealinn Jeruusalemm
Saalomon ( 962 – 922 eKr) rajas Jahve templi
586 eKr Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar vallutas Jeruusalemma  hävitati Jahve tempel ja juudid küüditati Mesopotaamiasse = Paabeli vangipõlv
2. Euroopa vara-uusaja algul
Varauusaeg = 16-17 sajand
Koloniaal vallutuse algus
Reformatsioon - Martin Luther - 1517 Saksamaal (katoliku kirik ja tema paneb aluse protonstatismile)Tema uus kirikureform kannab nime "Luteri kirik" - Eestis umbes 1545.a.
Absolutism - iseloomustab seda ajajärku
Merkantilism - tähendab seda et kauplemisest peab saama kasu
Valgustus - hakatakse hindama haritust, valgustajaks peab olema filosoof või valitseja
Uued terminid * Õhtumaa ja Hommikumaa = Lääne-Euroopa + katoliku kirik ja hommikumaa = Kreeka katoliku kirik ja Ida alad
Despotism on hirmuvalitsus
Varauusaeg on Euroopa ajaloo mõiste
Põhja-Euroopa on barbaarne, Lõuna-Euroopa tsiviliseeritud
18. sajandil tulevad kasutusele mõisted Ida ja Lääs
Ida-Euroopa oli vähem arenenud piirkond
Rahvusriikide kujunemine = kuningavõimu tugevnemine - absolutism
Seisuste kogusi hakati harva kokku kutsuma väljaarvatud Inglismaal
Inglismaal pani tugeva aluse Hendri Thuudar (1485-1509)
Šotimaa oli isesisev ja ei kuulunud Inglismaa kooseisu
Karl V on troonil 1519-1556 - Habspurgide võimu tipp
Liideti endaga Hispaania, Madal maad ja Pöönimaa
vend Ferdi haldas Saksamaad ja Austriat
Karl V ei suutnus liita killustatud Euroopat
Hispaania - 16 sajandi kõige võimsam riik, talle kuuluvad
Hispaania õukond asus pikka aega Vahemere äärses alas , Partseloonas
Kujunes Kastiilia ja Aragoni alusel, abielu läbi
Iseseisvaks jäi Protugal
Türgi impeerium - Euroopa Lähis ida ja vahemere kõige võimsam riik
3.Vene impeerium 19. sajandil
19. Saj algul kujutas Venemaa endast hiigelsuurt kontinentaalriiki, mille valdused ulatusid Ida-Euroopasse , Põhja-Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse.
Venemaal elas 10% maailma rahvastikust.
Impeeriumi keskseks osaks nn Suur-Venemaa, läänest liitusid kubermangud ukrainlaste ja valgevenelastega.
Vene Impeerium oli koloniaalriik – poliitika varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest kuni poliitilise autonoomiani.
Koloniaalpoliitika määrasid ära kolm põhimõtet – unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine .
Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine – ulatuslikult rakendati seda äärealadel Aleksander III valitsemisajal.
Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele – sõjavägi oli ühiskonna mudel.
Sõjavägi viis ellu vallutuspoliitikat ja kaitses sisepoliitilist korda – suur roll poliitikas oli kaardiväel.
Peeter I reformid panid paika ka VM sotsiaalse struktuuri.
Priviligeeritud seisused olid aadel , vaimulikud ja kaupmeeskond.
Aadlik võis omada maad ja talupoegi – vaimulikud ja kaupmehed olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest.
Maksualune elanikkond oli talupojad, linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad.
Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad – riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad.
Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias .
Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas.
Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722 võeti vastu teenistusastmete tabel.
Tsiviilelu munderdamine muutus eriti massiliseks 19. Saj pärast ministeeriumide asutamist.
Pilet 7
1.Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika
Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III – II at eKr
Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene
Kreeta-Mükeene tsv jaguneb:
Minoiline tsv
Mükeene tsv
Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega

Mükeene tsivilisatsioon

Kreetal algab tsv u 2000 a eKr
Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid
Losside juures paiknesid eluruumid + laod
Lineaarkiri paiknes kahe joone vahel  kiri ei räägi midagi ajaloost
Valitses preester-kuningas
Linnadel puudusid müürid  puudus välisoht
Kreeta jumalad olid ilmselt naised usulised pidustused erilisel kohal oli härjakultus
Naise kõrge positisoon ühiskonnas =? Matriarhaat

Mükeene tsivilisatsioon

Kreeklased olid madalamal arengutasemel kui kreetalased
1500 eKr vallutati kreeklaste poolt Kreeta saar  võeti üle Kreeta kultuur ja kiri
Kreeta kultuur levis üle Mandri – Kreeta
Mükeenes  kükloopsed müürid
Sõjakas ühiskonnatüüp:
Kaitsemüürid
Kuningas + sõjapealik
Eliitkaarikuvägi
Kreetalt võeti üle:
Lineaarkiri
Lossimajandus ja Kreeta olme elemendid

Kangelaseepika

1200 eKr Kreeta tsv hukk =? maavärin, tsunami
Hilisem kirjanduslik looming põhineb Kreeta-Mükeene ajastu müütidel
Trooja sõda:
tõusis esile III at eKr
Trooja kaevas välja Heinrich Schliemann
Trooja õitseng oli Mükeene perioodil
linn purustati kahel korral
pärast II korda algas Mükeene tsv allakäik  pole teada, kas kunagi Trooja sõda toimus
Kangelaseeposed kujunesid 8 – 6 saj eKr; „ Ilias “ ja „Odüsseia“ levisid suuliselt
Autoriks peetakse pimedat Homerost  kas ta olemas oli? – ei tea
???2.Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal
must surm – 1347-1349 haigust levitasid rotid
suri umbes 30mln inimest = 1/3 Euroopa elanikkonnast
1358 žakerii – talupoegade ülestõus
1381 Wat Tyler ’i ülestõus Inglismaal
ülestõusude tulemus:
pärisorjuse kaotamine
majandus ja linnaelu elavnes taas XIV saj lõpus  hakkab tekkima kapitalistlik tootmine üleminek palgatööle = kapitalismi algus:
põhiklassid:
kodanlus – neile kuuluvad tootmisvahendid
proletariaat e töölisklass – müüvad oma tööjõudu
panganduse kujunemine
XIII saj hakati kasutama palgasõjaväge
muutused sõjanduses:
tõuseb jalaväe osatähtsus
vibukütid, hellebard , piigid
võeti kasutusele tulirelvad  püssid + suurtükid
Saja-aastane sõda ( 1337 -1453):
Edward III päris Prantsusmaa trooni  prantsuse aadel ei olnud sellega pärii
lahingud: Cerecy ja Poitere’s lahing  prantslased said lüüa
(1346 müüs Taani Eesti Saksamaale)
1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel  liitlaseks on Burgundia hertsog  vallutati Pariis, Orleans ’i piiramine
1429 määras kuningas Jeanne d’Arci armee etteotsa
1430 vangistasid burgundlased Jeanne d’Arci ja ta hukati tuleriidal
1453 jäi inglaste kätte ainult Calais’ kindlus
Louis XI(1461-1483) purustas burgundia hertsogi; ühtse keskvõimuga riigi loomine
Inglismaal algas kodusõda  Rooside sõda(1455-85)  Lancasterid(punased) vs Yorkid (valged)
võidu saavutas Henry VII Tudor, kes lõpetas killustattuse Inglismaal
XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik
keisri valisid 7 kuurvürsti
Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871
1237-40 Batu -khaan vallutas Vene vürstriigid
1240 Kiievi vallutamine = tatari ikke algus
Volga alamjooksul tekkis Kuldhord
vürsti pidi Kuldhordist saama jarlõki ehk volikirja valitseda
Moskva esilekerkimine  Moskva vürstid võtsid suurvürsti tiitli
1380 Kulikovo lahing
Venemaa vabanes mongioli-tatari ikkest 1480  ike kestab 240 aastat(Ivan III)
1385 Leedu vürst Jogaila võttis vastu katoliku usu  abiellus Poola printsessiga = kujunes Poola – Leedu personaalunioon (liitriik) – riigi piirid ulatusid Läänemerest Smolenski ja Musta mereni
Ivan III(1462-1505) vallutas Novgorodi ja Pihkva
3.Viini kongress ja Euroopa kooskõla

• Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted:
  
• Pärast N purustamist vajas riikidevahelised suhted korrastamist
  
• sept 1914 tuli kokku Viini kongress, peamist osa etendasid Vm, Pre, ÜK, Au = tantsiv kongress, kestis juunini 1815
  
• oluliseks peeti restauratsiooni, legitiimisust e seaduslikkust, solidaarsust, suurriikidevahelise tasakaalu tagamist
  
• Vm – sai Soome, osa Poolast, Besaraabia
  
• Ük – sai Malta, Kapimaa, Tseiloni
  
• Austria – Lombardia , Veneetsia , Galiitsia
  
• Preisimaa – Reini ja Vestfaali, Põhja-Saksamaa
  
• Euroopas saabus 40-60 aastane rahuperiood, st riigid olid omavahel tasakaalus
  
• Saksa alad konsolideeriti: olulised riigid olid Prei ja Au, ülejäänud 39 riiki kuulusid Saksa Liitu, mille põhimõtted olid:
  
• 1.tõkestada Sm ühendamine rahvuslikul pinnal
  
• 2.säilitama Saksa dünastiate võimu
  
• 3. tõkestada Pr. agressioon
  
• Prantsusmaaga leppimine :
  
• Pr suruti 1790. a piiridesse , talle pandi peale kontributsioon 700 mln franki , seni jäid sinna okup. väed
  
• Pr ümberitseti puhverriikidega
  
• troonile ennistati Burbonide dün Louis XVIII näol
  
• Inglismaa:
  
• ÜK ettepanekul kehtestati süsteem aegajalt kohtuda – kongresside süsteem, see toimis a-ni 1822
  
• 1818 võeti kongressi liikmeks ka Pr, Ük astus sellest välja, sest ÜK-le ei olnud vastuvõetav ühendatud ja pragmaatiline
  
• sellist ÜK käitumist hakati nim hiilgavaks isolatsiooniks, inglise pol oli paindlik ja pragmaatiline
  
• Nelja Riigi Liit ja Püha Liit:
  
• Nelikliit: ÜK, Vm, Au, Preisimaa – olla vastukaal Pr agressiivsete plaanide puhul
  
• Püha Liit: Vm, Au, Pre – võidelda rev liikumiste vastu
  
• Viini kongressi otsuseid hakati nim Metternichi süsteemiks
  

Pilet 8
1.Arhailise ja klassikaline Kreeka ühiskond ning eluolu
8. saj eKr – tsv uus tõus  rahvastiku kasv, linnade teke + ülemkiht
tihedad sidemed foiniiklastega
kolonisatsiooni algus (8. saj eKr)  Kreeka emamaa ei suuda oma rahvast ära toita; Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannik ; metalli ja põllumaa vajadus
kujunes rahvuslik ühtekuuluvustunne: ühised jumalad, ühine keel
kreeklasi liitis võitlus Pärsia vastu
hellenid = Hellas = Kreeka  teised rahvad on barbarid orjameelsedkreeklased on vabad: polis = linnriik
Kreeka kiri kujunes foiniikia tähestiku põhjal24 märki
Ühiskonna struktuur:
peamine tegevusala oli maaviljelus  talupojad sattusid sageli võlaorjusse  ja muutusid rentnikeks
linnades olid ülekaalus käsitöölised  maine madalam kui talupojal
akropol = kindlus, mägilinn
agoraa = koosoleku- ja turuplats
Ülemkiht:
aristrokraadid – suurmaaomanikud  nende põlde harisid orjad ja sõltlased
ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine
Kreeka kirjasõna on aristokraatlik
kujunesid sõpruskonnad( erakonnad )  korraldati sümpoosione = ühine pidusöök
aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim
andron = meeste ruum
??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal
Piibel ja kirikuisade teosed
Ladina keel
Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel
Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid
Katedraali koolid ehk toomkoolid
hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust
Hakati rajama linna põhikoole
Käsitööliste ja kaupmeeste pojad
Ametikoolid ehk abakuse koolid
Arvutamine ja raamatupidamine
Õppetöö oli emakeeles
Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool
Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette)
Pariisis tekib ülikool 11. saj
Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus
1632. Tartu ülikool
Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja
Üliõpilased, koolipoisid
õppetöö oli ladina keeles
Juhtis Rektor
Dekaan - ühe haridus suuna juht
Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust
Tänapäeval dialektika on arenguõpetus
Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika
Loengud + dispuudid ( arutlused ja vaidlused)
Hipogrates, Dolomaios
Usku tuleb seletada*
Roger Baakon - tema meelest oli oluline matemaatika, kritiseeris skolastikat (raamatud olid täis valesi ja lollusi)
Paljud tema seisukohad ei olnud ajastule vastuvõetavad
Dolemaios - uskus et maa on universumi keskpunktis
Planeedid mõjutavad inimsaatust = astroloogia
Tallinn on ka LVR - koluvan
??? 3.Rahvusvahelised suhted varauusajal Euroopas
VUA Iper . oli Euroopa tugevaim riik Hispaania.
17 saj. algab Prantsusmaa tugevnemine.
Hispaania pärilussõda. (1701-1714)
1700 suri Carlos II (Hisp. kuningas) , troonile tõusis Felipe V(Burbonid)- Hispaania ja Prantsusmaa võim ühendati.
Prantsusmaa vastane allianss – Inglismaa, Holland, Saka riigid, Portugal
1703 sai troonile Carlos III ( habsburgi dünastia esindaja)
1711 suri Joseph I – Carlos III pretendeeris ka ka austria habsburgide aladele - ei meeldinud Inglismaale .
Pärilussõja lõpetasid Utrechti ja Rastatti lepingud – Felipe V sai tagasi Hispaania troonile.
Pärilussõja ajal kerkis Euroopas esile Inglismaa= Inglismaa eesmärk hoida tasakaalu Euroopas.
Pärilussõdade tulemusel laienes Austria mõjuvõim- Inglismaa ülesanne oli seda takistada.
Karl VI (1711-1740) – Pragmaatiline sanktsioon – trooni võib pärida ka naisliinis.
1740 Karl VI suri – troonile sai tema tütar Maria Theresia.
Preisimaa vallutas Sileesia .
1756 puhkes Seitsmeaastane sõda.
Sõjas Preisimaa vastu toetasid Austriat Venemaa ja Rootsi. Sõda lõppes Hubertusburgi rahuga.
Türklased.
Türgi väed piirasid Viini.
Nende kätte läks Ungari idapoolne ala= Transilvaania vürstiriik.
Türklaste käes oli veel Valahhia ja Moldova .
Poisslaste andmise kohutus= janitšarid.
Pilet 9
???1.Kreeka linnriik
linnriik, polis, kõige enam 30 000 – 40 000 in, Ateena ja Sparta u 200 000 in
täieõiguslikud elanikud olid kodanikud, osalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe
rahvakoosolek + nõukogu, olulised asjad arutati läbi nõukogus ja pandi rahvakoosolekul hääletusele
rahvakoosolekul valiti igal aastal riigiametnikud + väepealikud – viisid otsuseid ellu
ametnikkond oli pärit enamasti aristrokraatia hulgast
rikkad moodustasid ratsaväe, keskmikud raskelt relvastatud jalaväe, vaesed vibude ja lingudega kergväe
raskerelvastusega jalavägi paiknes viirgudena – faalanksitena, mis ühendas nii vaeseid kui ka aristrokraate, see oli lahingu peamine löögijõud

Sisevastuolud

vastuolud rikaste ja vaeste vahel
türannia – ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel
selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel
seadused – taotleti nende täpset üles kirjutamist, seadusandjad
SPARTA: Lakoonias, millega oli liidetud Messeenia maakond
neli kindlustamata küla
Sparta kodanukud – spartiaadid(vähemus), kõik teised olid nende võimu all
ülejäänud elanikud olid perioigid , Messeenia elanikud olid heloodid (orjad)
Sparta eesotsas oli kaks kuningat, võim päritav, neile allus sõjavägi ja usuelu
geruusia – suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu
viis efoori, kes kontrollisid kuningate jt ametnike tegevust
lõplikud otsused võeti vastu spartiaatide koosolekud
hopliit – raskerelvastuses jalaväelane, kod.õigused, võis muretseda relvastuse
spartiaatide kasvatussüsteem, riigi kontrolli all, arendada sõjamehe omadusi, 7, 20, 30 – olulised aastad=totalitaarne üh.
Peloponnesose liit – Lõuna-Kreeka linnade ühendus Sparta juhtimisel, spartalased saavutasid hegemoonia kogu Kreekas IV. saj eKr, sellega polnud rahul teised linnriigid

Demokraatlik Ateena

Ateena – Atika maakonnas , kodanikuks olid kõik vabad mehed
594. a. eKr – Soloni reformid, suurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades
Ateena rajas võimsa laevastiku, kujunes Ateena mereliit(477. a. eKr)
Ateenast kujunes demokraatlik riik V saj. keskpaigas, kõik olid võrdsed, aristrokraatidel polnud eesõigusi – Perikles kodanikkond Periklese ajal u 50 000
rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant
500 nõukogu
ametisse seati igal aastal 6000 kohtunikku
10 strateegi(väejuhti), olid ametnike hulgas tähtsamad
ametnikel väike palk – otsene demokraatia
metoigid – mittekodanikud , ei võinud osta maad, elasid linnas, tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, teenisid sõjaväes, metoige oli kodanikest rohkem
kodanikud olid maksudest vabad
rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi

Ateena linn

5. saj suurim linn ja kultuurikeskus
50 000 – 100 000 elanikku
ühe või kahekordsed majad, pottsepa- ja keraamikatöökojad
Pireus – Ateen sadam, Periklese ajal rajati müürid
Mükeene ajal oli Ateena akropolil kuningaloss, hiljem kindlus, Periklese ajal muudeti see kultuurikeskuseks
propülee = sissekäik akropolile
Partenon – jumalanna Ateena Tempel(tähtsaim põhamu, „neitsitempel“), seal hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat Erechtheioni tempel, pühendatud Athenale ja Poseidonile
grüatiidid? – naisekujulised sambad
Kasvatus:
poiste kasvatamine oli riigi asi, 7.a. kooli, Homerose eeposed
pedagoog – lapse/ poisi juhendaja
18-20.a . piiriteenistus, siis said täiskodanikeks ja võisid osaleda koosolekutel
rikkad normehed jätkasid enda harimist, et saada riigimeheks, kõne, vaidluskunst, sofisti loengud, gümnastika
??? 2. Ristiusk ja kirik II varakeskajal
Vaimulikud ordud
Kloostrid - vaimuelu keskused
Aktid ja Preoorid - kloostri ülemad
Gluni klooster ülemaailmne klooster
Taotleti ranget usuelu järgimist
Ordu ( ordo ) - kord või seisus = kindlatele reeglitele alluv munkade ühendus
Tsinterlaste ordu - kujunes või tekkis 11 saj lõpus
Tsintserlased kantsid valget rüüd, benetiktlased kantsid musta rüüd
1090 kuni 1103 usuõpetajad
Jumala sõna jõuab inimeseni meditatsiooni kaudu
Kerjus munga ordud: Fransiskus assis
Pühakuks sai inimene, kes oli olnud vaga , läbinud kannatusi ja surnud märtri surma
Pühakud olid inimeste kaitsjad
Kanoniseerima= pühaks kuulutama -kanoniseeritud piibli tekstid --> on lisatud 1 osa, Apokriiva mis ei ole kanoniseeritud tekst
??? 3. Rahvastik , majandus, kommunikatsioon
85 mln 1600 a- 100mln
Enamuse moodustas maarahvastik, ainult Hollandis oli linaa elanike ülekaal
London oli Euroopa suurim linn
Keskmine eluiga 30-35 aastat, sest 1/3 lastest suri sünnitusel, 1/3 suri 5. Eluaastaks
Rahvaarvu pirurdasid sõjad, näljahädad ja katkud
Üleujutused 1, nov 1755 maavärisemine Lissabonis
18.saj hakkas levima kartulikarvatus
Mehel kindel sissetulek, naisel kaasavara, mehed abiellusid 27-28, naised 25-26
18. Saj hakati abielluma tunnete põhjal, mees töötas mujal, naise õlul kodune majapidamine, st naised sõltusid majanduslikult meestest
Pr aadelkond 1%, hisp 5-8%, Poolas 8-10%
Alalise sõjaväe loomine võttis aadlilt elatusallika, tuli minna tsiviilteenistusse või tegelda ettevõtlusega
Kiiremini kohastus oludega inglise uusaadel, pr aadel jagunes mõõgaaadliks ja mantliaadliks
Suur oli varanduslik kihistumine. Hisp kuulus enamus maad 25 jõukamale dünastiale , ülejäänud oli väikesed maavaldused või puudus see üldse
Suuremad sots kihid olid ametnikud ja sõjaväelased, vaesus protestantlik vaimulikkond
80-90% tegeles põllumajandusega, agraarkorralduse jagas kaheks Elbe ja Saale jõe joon: sellest 15% maa omanikud rentisid maa talurahvale(raharent), idas kujunes pärisorjuslik mõisamajandus, aadli käes oli kohtu- ja politseivõim talupoegade üle
Töönduses oli tsunftikorraldus, kuid ka manufaktuurid , mis ei suutnud võistelda tsunftidega
Majanduspoliitika oli merkantistlik, tõkestada raha väljavool riigist, eksporditi klaasi, siidi, moekaubad, parfüüm, portselaan, sisse ja väljaveo tollid, sietollide kaotamine, maanteede ja kanalite rajamine
Liikluse paranemine, postiteenistus ajakirjandus
Esimene gloobus 1492
Reisisid aadlikud, kaupmehed, käsitöösellid, üliõpilased, palgasõdurid
Info liikus edasi inimese liikumise kiirusel
Pilet 10
1.Jumalad, rituaalid , pühamud ja templiehitus

• Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult
  
• Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus – Kreeka jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha.
  
• Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid.
  
• Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana
  
• Pühamu keskpunkt oli altar – see oli madal, enamasti kividest laotud alus
  
• Tähtsaimatest pühamutes oli ka jumala koda e tempel – suuremates oli nii templeid kui altareid mitu
  
• Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palved esitada. – suuremate pühamute juures oli selleks preestrid ja preestrinnad – nad olid tavalised aristokraadid , ei moodustanud eraldi seisust
  
• Tähtsaim rituaal oli vereohver
  
• Jumalate ühine austamine ühendas poliste kodanikke – ilmnes eriti paljudel iga- aastastel usupidustustel
  
• Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. – Olid spetsiaalsed pühamud, kus sai jumalatelt nõu küsida – Kuulsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas. = preestrinnat, kelle suu läbi Apollon tulevikku kuulutas nim püütiaks
  
• Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis neid pärast surma ootab. – saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tegudest eluajal = karistused pidid tabama juba eluajal või päranduma järgmistele põlvedele
  
• Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki
  

2. Aadli elulaad ja rüütli kultuur

• Raskerelvastatud rüütlid sõdisid peamiselt ratsa, ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras, piik , rõngassärk, plaatvest, kilp, kiiver
  
• Kilbile olid märgitud vapid
  
• Väeliigid:ratsavägi ja jalavägi
  
• Eesmärk polnud vastase tapmine vaid võta pantvangi sõjames pidi olema treenitud
  
• Ratsutamisoskus ja relvakäsitsemiskunst
  
• Hinnati ausat võitlust
  
• Araablaste ja mongolite sõjavägi oli kiire ja manööverdamisvõimeline
  
• Linnus=elamu +kindlus-kivirajatised
  
• Tornlinnus -eluruumid ülemisel korrustel alumistel korrustel olid sulased ja laod
  
• Kastellaanid ehk lossiülemad
  
• Tugevad kindluslinnused nõudsid head piiramistehnikat= kiviheite masinad , müüripurustajad, piiramistornid,tunnelid
  
• Bilda ehk vastukaalukatapult
  
• Turniirid- rüütlite vahelised võistlused, sõjamängud,
  
• Kangelaseepos: Rolandi laul, „Nibelungide laul“
  

??? 3.Sõjandus varauusaegses Euroopas

• Sõda oli põhjendatud kui see oli enesekaitseks, omandi tagasi nõudmine või karistamine
  
• 1495=suurriigid: Prantsusmaa;ÜK;Austria-Ungari; Hispaania; Venemaa(1721); Preisimaa(1740); Holland(1609-1713); Rootsi (1617-1721)
  
• 15.saj hakkas kujunema palgaarmee-→põhjus majanduse kasv+ tugev uningavõim
  
• Kuninga sõlmis patendi eraisikutega väeosa loomiseks
  
• Oluline polnud vaid sõjaväeline oskus vaid juhtimis oskus
  
• Sõda pidi ennast ise ära toitma
  
• Pikkamööd muutus sõjaväe moodustamine riigi funktsiooniks
  
• Kehtestati sõjaväe kohustus
  
• Väeliigid: jala-, ratsa ja suurtükkivägi
  
• Taktika - õpetus lahingu võitmiseks, strateegia- õpetus saja võitmiseks, joontaktika - jalavägi jagati eel pea ja järelväeks, asetsesid viirudena ühel joonel , tiibadel ratsavägi, suurtükkivägi rivistuse ees ja tiibadel
  
• Jalavägi kasutas kogupauke
  
• Alalisesõjaväetaktika- tsentrumis oli jala ja suurtükki vägi tiibadel
  
• Kurnamisstrateegia-kindlustusvööndite loomine, mille vahel paiknesid sõjaväe üksused
  
• Joontaktika ja kurnamisstrateegia valitses 18. Saj lõpuni
  
• Ohvitserid olid aadlikud, esimesed sõjakoolid Itaalias 15.saj-l, Sm ja taanis loodi rüütli akadeemiad-vehklemist, fortifikatsioon ja ratsutamine→ette valmistus ülikooli või sõjaväeteenistuseks
  
• Sõjalised kasvatus asutused olid kadetikorpused- Pr, Sm, Preisi 1716
  
• Kõrgemad sõjakoolid rajati 18.saj keskel
  
• Venemaal kujunes ohvitserkond Peeter I ajal
  
• G II A( 1611 -1632)→maapalga süsteem→maavaldaja pidi kindla pinndala järgi andma riigile teatud arvu sõdureid
  
• Louis XIV→ sõjaväe reformi viis välja Markii de Louvois= range distsipliin +palk +väljaõppe+ hooldusteenistus+kasarmu→maakaitseväe loomine( kaitseliit )- 18.saj algul armee suurus 350 000 meest
  

Pilet 11
1.Avalikud pidustused (spordiüritused, lüürika ja teater)

• Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. – Kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.
  
• Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulus paljude pidustuste kavva .
  
• Enamik poeete pärines aristokraatide hulgast – peamiselt anti luules edasi tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi
  
• Väga armastatud olid spordivõitluste võitjate auks loodud laulud.
  
• Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.
  
• Tragöödiad – tõsised ja ülevad – enamik uudsed müüdisüžeede õpetlikud tõlgendused – kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle
  
• Komöödiad – lõbusa sisuga – ammutasid ainet igapäevasest poliitikaelust – pilgati tuntud poliitikuid
  

2.Linnad. Eluolu ja kultuur kõrg- ja hiliskeskajal

• Elurütm linnas oli palju kiirem kui maal.
  
• Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid
  
• Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites.
  
• Linnad olid piiratud müüridega.
  
• Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades
  
• Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem
  
• Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne
  
• Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist.
  
• Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse.
  
• Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema.
  
• Linnaelu muutis suhtumist abiellu
  
• Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku.
  
• Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi.
  
• Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma.
  
• Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks.
  
• Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid.
  
• Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale.
  
• Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal.
  
• Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.
  
• Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.
  
• Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud
  
• Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ’’ Aadama mäng’’ kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu – Aadama ja Eeva pattulangemist.
  
• Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid.
  
• Värsivormilised lühilood – fabilood – pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid.
  
• Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ’’ Rebaseromaan ’’
  

???3.Ameerika Ühendriikide sünd

• Konkistadoorid- 16. Saj Florida
  
• Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast
  
• Koloonia- ümber asunute elupaik
  
• Suur suremus 50%
  
• Kolooniates olid juhtivatel kohal inglased ja prantslased
  
• New York 1626 asutasid hollandlased
  
• 1763 jäid prantslased ilma oma Põhja-Ameerika asumaadest
  
• Quebeci provints prantsus keelne
  
• 18.saj keskpaik Am idarannikul 13 kolooniat
  
• Põhja pool kujunes farmerlus olulised aktiivsus ja ettevõttlikkus
  
• Lõunas suured istandused
  
• Lõuna poolsed pooldati kuningavõimu, põhjas vabariiklik
  
• Plantaatorid
  
• 1775 2mln +0,5 musta
  
• 1775 aprill kokkupõrge Lexingtoni Forti juures
  
• 1773 Bostoni teejoomine
  
• 1776 Philadelphia kontinentaalkongress→poliitiline iseseisvus
  
• Luua oma armee→ülemjuhataja George Washington
  
• 4.juuli 1776 Iseseisvus deklaratsioon
  
• Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi viirgude asemel
  
• 1778.saatis ameerikasse oma abiväed Prantsusmaa
  
• 1781 . Inglise vägede purustamine York towni all
  
• 1782 . Vaherahu →iseseisvussõja lõpp
  
• 1783. Pariisi rahu
  
• Sõda kestis 1775-1783
  
• 1789 USA põhiseadus valitsevaks sai föderalism
  
• USA muutus liitriigiks
  
• Osariigid majandus, õiguskord ja haridus
  
• Föderaalvõim rahandus, riigikaitse , välispoliitika ja väliskaubandus
  
• 1789. Sai presidendiks George Washington
  
• Pealinn Washington
  

Pilet 12
1.Filosoofia ja teadus Vana-Kreekas

• filosoofia – mõtteteadus, tarkusearmastus = uurib kõige üldisemaid seaduspärasusi looduses ja ühiskonnas
  
• Thales – VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi.
  
• oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem ., astronoomiat, oskas ennustada päikesevarjutusi = peetakse Kr. filosoofia ja teaduse tajajaks
  
• järgnevad fil pidasid algaineks õhku, tuld, maad; kuidas tekkis algainest kogu loodus
  
• Demokritos – V – IV saj. vahetuseul = maailm koosneb langevatest ja põrkuvatest aatomitest (jagamatud osakesed)
  
• ka hing koosneb aatomitest st hing pole surematu
  
• algus arutles fil kogu looduse ja maailmakorralduse üle, pikapeale kasvasid sellest välja iseseisvad teadusharud
  
• Matem:
  

• teoreem (theorema – vaatluse tulemus, vaatlusel põhinev tulemus)
  

• Pythagoras – VI saj eKr, kogu maailmakorraldus põhineb arvudevahelistel suhetel
  
• Hippokrates – V-IV saj. vahetusel eKr kirjutas mitmeköitelise arstide käsiraamatu, haiguse põhjused on looduslikud, mõõdukas toitumine, arstitõtus
  
• Herodotos – V saj. eKr kirjutas Kreeka-Pärsia sõdade raamatu, pealkiri ’’ Historia ’’, see muutus ajalugu tähistavaks mõisteks. Tutvustas Eu, Aas, Aaf rahvaste kombeid, püüdis ajaloost leida õpetlikku sõnumit
  
• Sofistid – V saj. eKr., õpetas retoorikat ja riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, seadused pole jumalikku päritolu, vaid on loodud inimeste kokkuleppel. Mõisted ’’õige’’,’’väär’’ on mitmeti tõlgendatavad, inim hinnangud võivad olla erinevad, normid peaksid vastama tugevamate huvidele, võtsid õpetamise eest raha. Lihtrahvas taunis sofistide õpetust, sest ohustas poraali ja traditsioone
  
• Sokrates – (470-399 eKr), ei võtnud õpetamise eest tasu, voorus ja hüve on ülimad mõisted, mis ei sõltu inimeste kokkulepetest, inimene peab püüdma mõista voorust, see, kes on jõudnud teadmiseni voorusest, käitub vooruslikult. Teadmine voorusest on ülim voorus ise, st vooruslik käitumine saab võimalikuks ja paratamatuks. Süüvimine põhjendab moraalseid tõekspidamisi.
  
• Ei pooldanud Ateena demokraatiat, riiki valitsevad need, kes voorusest suurt ei tea. 399 eLr anti Sokrates noorsoo rikkumise pärast kohtu alla ja mõisteti surma.
  
• Platon – (427-437 eKr), asutas Akadeemia, tema kaudu tuntakse Sokratese vaateid, esitas ideedeõpetuse, hüve idee mõistmine teeb võimalikuks voorusliku käitumise ja seega on fil ülim eesmärk
  
• lõi õpetuse riigist, täiusliku riigikorra suudavad luua ainult need, kes teavad, mis on tõeliselt hüveline, st filosoofid
  
• Platon esitas ka kasvatamise põhimõtted: laste kasvatamisega peab tegelema riik. Hindas ideealriigina Spartat
  
• Aristoteles – (384-322 eKr), rajas Lykeioni gümnaasiumi, võttis süstemaatiliselt kokku eelkäijate tööd, just A. kaudu tunti keskajal
  

2. Linnad, valitsemine ja majandus
Feodaalkord- feodaalid ja pärisorjad(2 klassi)
Müüvad oma tööjõudu. Kapitalistlik majandussüsteem= turumajandus.
Kõrgkeskajal kujuneb väja kapitalistlik kord
X saj. euroopas agraar ühiskond ehk põllumjandus
Linnaelu kujunes 13.saj lõpus
Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused
Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu)
Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd
Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal
Linnad said alguse vanades asulates või kauplemis kohtades = sild , jõesuue, koolmekoht, sadam jne
Linnakujunemiseks oli vajali ka taulurahvast elanikkond
Pariis, Veneetsia oli umbes 100,000 inimest
Linna juhtis linna nõukogu = rat( saksak . nõukogu) = raa
Kildid + sunftid
Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja hind
Sunfti kooslusel põhinev seltskonnaelu toimus tollajal linnades
Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger
Linnad tekkisid feodaali maale
Senjöör andis linnale linnaõiguse
Raha vahetajad - mõned linnaelaunikud pühendusid raha laenamisele ja vahetamisele kõrge protsend ehk vaheltkasu eest.
Rahalaenamis ettevõtetest kujunesid pangad
3.Euroopa Napoleoni sõdade ajal
18. brümäär 1799 – võim koondus I konsuli kätte, reformis riigi tugevamiseks
1802 – eluaegne konsul
1804 – Senat kuulutas Na imperaatoriks
1804 – „Tsiviilkoodeks“
konkordaat
taastati õukond
1810 – abielu Austria keisri tütre Maria-Luisega
1803 – Lääne-Sm alal likvideeriti üle 100 väikeriigi
1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au
lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks
Koalitsioonisõjad:
1805 dets – Austerlitzi lahing (Au,Vm)
Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus
1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus
1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi
elukallidus a-il 1805- 1812 kuni 300%
salakaubandus
Tilsiti rahu:
juuni 1807 Friedlandi lahing, Vene vägede purustamine
juuli 1807 N ja A(Aleksander I) kohtumine Tilsitis
1808-1809 sõdis Vm Rootsiga , Soome läks Vm koosseisu(kuni 6. dets 1917) !
Preisim pidi loovutama üle poole oma aladest, tasuma kontributsiooni, sõjaväes võis olla 42 000 meest. Pre jäi riigina püsima tänu A eestkostele
Reformid Sm-l:
pärisorjuse kaotamine
linnad said omavalitsuse
koat. aadli eesõigused
ilmalikud abielud
sõjaväereform
juutidele kod õigused
rahvusliku eneseteadvuse tõus
Ficthe kõned, kutsus üles rahvast ärkama ja ühinema
salaühingud, salajane ettevalmistus okupantide vastu
Prantsuse-Vene suhted:
Vm-le oli Tilsit rahvuslik alandus
ettevalmistused sõjaks algasid 1811, Pr. pani kokku Suure Armee – 650 000 meest.
24. juuni 1812 tungisid pr väed Vm-le 450 000, Vene väes 300 000
Mihhail Kutuzov
7. sept 1812 Borodino lahing
detsember 1812 Pr vägede häving
Sõda Euroopas:
okt 1813 Rahvastelahing
märts 1813 vallutasid liitlased Pariisi
N saadeti Elba saarele
Bourbonide restauratsioon
100 päeva, 20. märtsil 1815 taas Pariisis
7 koalitsioon
juuni 1815 Waterloo lahing Brüsseli lähistel
Pilet 13
1. Hellenismiperiood Kreeka ajaloos

• Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. – See küll lagunes sest tema väepealikud hakkasid omavahel sõdima.
  
• Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega – võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks
  
• AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood
  
• Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid)
  
• Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike- Aasia ) – uued linnad kreekapärased
  
• Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. – Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast
  
• Kirjanduses silmapaistvaim žanr luule
  
• Kreeklased armastasid endiselt teatrit – igas suuremas linnas teater
  
• Filosoofid juurdlesid üksikisikut puudutavate probleemide ja hingevajaduste üle nüüd.
  
  • Epikuros – lähtus atomistide õpetusest ja väitis, kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta .
    
  • Stoistlik – maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakata on ühtviisi rumal ja halb. – Tark lepib saatusega
    
• Hel periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg .
  
  • Eukleides – kogus senised matem saavutused ning sõnastas ja tõestas geom põhialused, mis kehtivad tänapäevani
    
  • Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja
    
  • astronoomid uskusid et maa on kerakujuline
    

2.Talupojad ja mõisamajandus kõrg- ja hiliskeskajal

• Agraar = põllumajanduslik
  
• Talupojad moodustasid enamiku elanikkonnast – tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest
  
• talupoeg oli sunnimaine
  
• talupojad tegid kas teotööd või maksid andamit
  
• Põhja-Euroopa talupojad oli vabad, Eesti omad pärisorjad
  
• külad moodustasid kogukonna, kuhu kuulusid taluperemehed.
  
• koormised – rent + teotöö
  
• mõis on majandusüksus
  
• loonusrent – 50%
  
• XII saj linnade teke
  
• põllumaj hakati kasutama palgatööd – et varustada linnu toiduga
  
• tootmise spetsialiseerumine (viinamarjad + vein)
  
• Loonusrendilt toimus üleminek raharendile – talupojad hakkasid tootma turu jaoks = varanduslik kihistumine.
  
• Talupojad vabanseid pärisorjusest väljaostu kaudu.
  

3.Industriaalühiskonna kujunemine
18.saj muutused tehnoloogias-masinate ulatuslik kasutamine
manufaktuuride asemele tulid vabrikud
algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutsioon
Tööstusrevulutsioon kiirendas rahvastiku kiire kasv
1765 James Watti aurumasin
peamiseks kütuseks muutus kivisüsi, 1800 leiutas A.Volta, M. Faraday valmistas elektrigeneraatori
Inglismaa: Tööstuslik pööre algas ÜK-s, Euroopasse jõuab 19.saj
Inglismaa kiire arengu põhjused: 17. saj rev. kõrvaldas feodaali takistused
maavarade rohkus , juhtiv riik ülemerekaubanduses
Sellest tuleneb kapitali akumileerimine
ÜK oli saareriik , mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konfliktidest
Oli liidus Šotimaaga, tollivaba majanduslik piirkond
puudus pärisorjus
Heal tasemel veetransport
Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega
Ketrus ja kudumismasinate leiutamine
Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne
Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini
Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond
Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine
ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks
Pilet 14
1. Etruskid ja Rooma riigi algus
ETRUSKID:

• itaalikud asusid Itaalia II at eKr
  
• etruskid elasid Itaalia loodeosas, Etruuria maakond
  
• päritolu teadmata
  
• tihedad sidemed foiniiklaste ja kreeklastega
  
• tähestik kujunes kreeks alfabeedi mõjul
  
• etruskid olid meresõitjad, kõrgelt oli arenenud metallitöötlemine
  
• etruskide hiigelaeg VII – VI saj. eKr
  
• etruski kuningad valitsesid Rooma linna VI saj. lõpuni
  
• hauakambrid – nekropolis (surnute linn)
  
• etruski naiste kõrge positsioon ühiskonnas
  
• enne tõlgendamine, pöörati tähelepanu elule pärast surma
  

Rooma linn:

• asustus kujunes X saj. Palatinuse künkal, linn asub seitsmel künkal
  
• seitse kuningat ( 753-506 eKr ), kolm viimast olid etruskid
  
• Foorum – turu- ja koosolekuplats
  
• linn sai müürid IV sajandil
  
• Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul, ta valitses koos Senatiga (vanemate nõukogu)
  
• Rooma rajamise päev – 21. aprill 753
  
• Romulus ja Remus, Marsi ha Rhea Silva pojad
  
• Onu, kuningas Amulius käskis poisid korviga Tiberisse visata , neid imetas emahunt, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid
  
• Suurtena kukutasid vennad Amuliuse troonilt, Romulus tappis Remuse, Romuluse nimest kujunes linna nimeks Rooma.
  
• Rooma ühiskond oli talupojaühiskond
  
• rikkad olid ratsaväelased, keskmikud jalamehed
  
• proletaarid – vaesed kodanikud
  
• proletaarid – vaesed kodanikud
  
• patroonid (eestkostjad) ja kliendid (sõltuv kaitsealune )
  
• Rooma kodanikud jagunesid: patriisid (patres- isad ) ja plebeid ( plebs – rahavahulk), plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, võisid võtta osa rahvakoosolekust, kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse, abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud, moodustasid enamuse Rooma armeest
  
• rahvatribuunid – võisid keelustada Senati ja ametnike otsuse, mis oli kahjulik plebeidele
  
• hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielu keeld patriitside ja plebeide vahel, võisid kandideerida riigiametisse.
  

??? 2. Ristiusk

• Maine elu on ettevalmistus igaveseks eluks
  
• Hing on igavene
  
• Piibel- ristiusu püharaamt- VT+UT
  
• VT- ülevaade judaismist
  
• UT-käsitleb kristuse tegevust
  
• Ristiusk on välja kasvanud judaismist
  
• Ingel -angelos-saadik
  
• Lucifer -taevast allatõugatud ingel- saatan
  
• Pärispatt- Eeva ja Aadama üle astumine Jehhoova käsust paradiisis
  
• Sakramendid- pühad toimingud - ristimine-laps antakse jumaliku kaitse alla, konfirmatsioon- leerimine -inimene on täisealine usulises mõttes, leerikool, inimesest saab koguduse liige; armulaud
  
• Viimne kohtupäev
  
• Suur kirikulõhe-lääne kirik karoliku kirik e Rooma katoliku kirik-ida kirik õigeusu e Kreeka katoliku kirik
  
• 962 pandi alus põha Rooma keisririigile- keiser nimetas ametiise paavsti
  
• Kestab aastani 1054 hakkasid paavsti ametisse nimetama kardinalid
  
• 1077 . Canossa teekond - Heinrich IV tunnistas paavsti ülimlikkust
  
• Puuria- paavsti õukond
  
• Paavsti seisukohad on bullad
  

3.Üh. mõtestamine
Rev lammutab senise süsteemi
Joseph de Maistre – konservatismi isa, rev algab üksikisikust – õigel teel aitab püsida usk, see on K nurgakivi
Edmund Burke – vastukajad Pr revile
Revile võib järgneda majanduslik krahh ja pol terror , ühiskond on tervik ja see on kujunenud 1000dete aastadega
K põhitõed:
Ühiskond on kujunenud pika aja jooksul
19. saj sai valitsevaks K erakonnad
K partei tekkis Inglismaal 1830. aastail
kõigil inimestel pole õigust osaleda poliitikas, ei ole vaja üldist valimisõigust
naistel ei ole vaja meestega võrdseid õigusi
19. saj II poolel kujunes ja 2. pol ideoloogia – liberalism
Sõna, koosoleku ja ühinemisevabadus, usuvabadus, inimeste võrdsus
Ühe inimese vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja vabadusi
Eraomandus on püha
Riigikord – konstitutsiooniline monarhia või vabariik; võimude lahusus ;
John Stuart Mill – „Vabadusest“
Romantism – olulised on tunded
19. saj keerkis esile natsionalism e rahvuslus
Johan Gottfried Herder – rahvusluse 1 tuntumaid esindajaid
Maj liberalism Adam Smith – 1776 uurimus rahvaste rikuse loomusest ja põhjustest
Pilet 15
??? 1.Riik, õigus ja armee Roomas
Vabariik:
Rooma riik – res publica = avalik asi
hiljem tähistas see termin ühiskondlikku vabalikku korraldust
Rooma rahva ( populus romanus ) moodustasid patriitsid ja plebeid
Rooma riigikord oli aristrokraatlik
riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud – magistraadid ja vanemate nõukogu Senat
riigiametisse said need, kes olid jõukad, kel oli poliitiline kogemus ja avalikus elus tuntud
seepärast juhtis riiki kitsas perekondade ring – nobiliteet (nobilis – tuntud), kuhu kuulus nii rikkaid patriitse kui ka plebeisid
lihtrahvas sai riigiasjade arutamisest osa võtta rahvakoosolekutel
Magistraadid:
magistraadid – valiti üheks aastaks, korraga kaks meest, et vältida ametnike võimu liigset tugevnemist, enne pidi olema läbitud madalamad ametid. Riigi teenimine oli aukohus ja seetõttu palka ei makstud
konsulid – kaks, olid kõrgemad ametnikud riigis, sõja ajal juhtisid armeed
preetorid – kaheksa, järgnesid konsulile ja võisid need asendada, tegelesid õiguse mõistmisega, võisid juhtida ka sõjaväge
tsensorid – valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, korraldasid kodanike loendust ja senaatorite nimekirju, valvasid elukommete järgi, eakad ja auväärsed mehed
diktaator – määrati ametisse riiki ähvardava ohu korral, pooleks aastaks, tal oli piiramatu võim, hiljem andis aru ja vastutas oma tegude eest
Rahvatribuunid – kümme, kaitsesid lihtrahva huve, vetoõigus, kui mõni otsus oli vastuolus lihtrahva huvidega
senat – riiginõukogu, 300 liiget, e senaator ( senex – vanamees , rauk ), endised ja tegevad magistraadid, ametis eluaeg. Senat kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Seaduseelnõu ei läinud rahvahääletusele ilma Senati heakskiiduta; tegelikult juhtis senat riiki
rahvakoosolekud – valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, kinnitati Senati heakskiidetud seaduseelnõud
Vabariigist keisririigiks:
elukutseline sõjavägi, riigis puhkesid kodusõjad, Senat kaotas oma mõjujõu
30 eKr kehtestas riigis ainuvõimu Octavianus , nimeks võttis Augustus, keisririigi algus
Riiklik korraldus keisririigi ajal:
tööd jätkas Senat, valiti magistraate, loobuti rahvakoosolekutest, riigi juhtimine koondus keisrite kätte, keiser oli tähtsamate provintside asevalitseja, käsutas vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus
Senat andis keisrile nõu, magistraadid viisid keisri otsused ellu
keiser püüdis Senatiga hästi läbi saada, sest see koosnes mõjukatest ja suursugustest meestest
Senatisse said ka Itaalia linnade ja provintside aristrokraadid
kodakondsust said nii üksikisikud kui terved linnad
Varase keisririigi lõpus said kodakondsuse kõik vabad mehed, kuid kadusid kõik kodanike eelised, kodakondsus kaotas oma tähtsuse
princeps – kõige auväärsema senaatori tiitel  hiljem keisri tiitel
imperaator – keisri tiitel provintsi asevalitsejana
mõiste keiser tuleneb Caesari nimest  hääldati „kaisar“
hilisemad keisrid kasutasid seda, kui valitseja tiitlit
Itaalia provintsid:
divide et impera – jaga ja valitse, Rooma ülemvõimupoliitika nimetus vallutatud alade suhtes
Rooma ei sekkunud allutatud riikide siseasjadesse, ei muudetud keelt, kombeid, usku, jäi kehtima endine riigikord, soositi suurnikke ja aristokraatlikku riigikorda
tehti vahet Itaalia ja sellest väljaspool provintside vahel
Itaalia linnad ja rahvad pidid toetama Roomat sõjaliselt ja andma
maast, makse ei olnud
munitsiipiumi staatus – saadi Rooma kodakondsus, säilis linnade omavalitsus
vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma omand, neil tuli makse maksta. Provintsi valitses asehaldur , endine magistraat , kes juhtis sõjaväge, surus alla vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse, palka ei saadud, sellepärast kuritarvitused
Armee:
elukutseline palgavägi
võimas sõjalaevastik
katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid, sõjaväelaagrid olid ümbritsetud muldvalli või palktaraga
Keisririigi ajal tuli kaitsta piire – piirikaitsevöönd Iimes Romanus = Rooma piir
sõjaväkke võeti ka provintside elanikke
Rooma õigus:
kodanikel oli õigus kaevata ( apelleerida ) rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi kohtumõistmisel alluma seadustele
rooma seadused algasid 12 tahvli seadustest
arvestati pretsedenti – kuidas lahendati analoogne kohtuasi varem
kohtuprotsess pidi olema korrektne , et tagada mõlema osapoole õiguste kaitse
seaduste süstematiseerimine
esile kerkisid juristid
kujunes juriidiline terminoloogia
st Roomas sai alguse õigusteadus
Rooma õiguse paljud seisukohad kehtivad tänaseni

??? 2. Vanakeskaja kiriku- ja vaimuelu

• Rooma paavst on katoliku kiriku pea
  
• Paavstluse alusepanija on apostel Peetrus- Jeesuse õpetus laps, pani aluse Rooma kogudusele,Rooma piiskop,
  
• Paavst- Peetruse järglane, jumala maapealne esindaja
  
• Evangeelium - kuulutus , on uue testamendi osa-Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium- sõna sõnaline tähendus rõõmusõnum: Jeesus Kristuse elu ja surma elu
  
• Gregorius Suur- reformi meelne kiriku isa, paavst muutub kiriku juhiks,servus servorum dei
  
• 756 Pippini toetusel sai paavstist ka kirikuriigi valitseja- kesk-Itaalia
  
• Kiriku kümnis kujunes välja Karl Suure ajal
  
• Paavsti võimu allakäik, võitlus paavsti trooni pärast
  
• Piiskopkond - teatud piirkonna kiriklik ühendus, mis koosneb kogudustest
  
• Katedraal - piiskopkonna peakirik , piiskopi kirik= toomkirik-ld k domus -maja-sk tomkirche, Eestis- toompeal, Tartus toomemäel baltikumi suurim sakraalehitis, Haapsalus
  
• Presbyter- koguduse vanem tuleb kreeka keelsest sõnast
  
• Sakramendid- püha usuline toiming
  
• Visitatsioon- kiriku kontrollimis reidid
  
• Eremiit-üksiklane
  
• Lihasuretamine=askeetlus= elada kasinluses, taltsuda oma ihasi ja kirgesid
  
• 529. Monte Casino kloostri alustamine
  
• Püha Benedictus - kirjutas kloostri põhikirja
  
• Alandlikkus , karm distsipliin, lahti saada egost, täielik allumine kloostri korral, 5 palve aega, töö kloostri majapidamises, raamatute lugemine
  

3.Restouratsioon ja rev. Euroopas
Pärast napoleoni tuli võimule Louis XVIII
Kuningavõimuga kaasnes terror
Kuningavõimu pooldajad ultrarojalistid-nende juht kuninga vend krahv d’Artois
Louis xviii kehtestas 1814.a uue ps-i-selle järgi piiras kuningavõimu kahekojaline seadusandlik korpus
Peale louis xviii-d tuli aastal 1824 troonile krahv d’artois charles x nime all
Temapooldajad olid haritlased ja ohvitserid
1830-juulirevolutsioon.
Charles x pages inglismaale
Pr-l kehtestati Ajutine Valitsus
Kuningaks Louis Philippe -tema valitsusaega nim ka juulimonarhiaks
Legitimistid soovisid enda sugupuu ennistamis võimule
Keisririigi poolt olid bonapartistid
Aktiivsed olid ka vabariiklased
Biidermeieri ajastu-saksamaal katkes tsensuur
Üliõpilasliikumine-keskuseks kujunes jena ülikool
Karl august kindlustas sm-l sõna-ja mõttevabaduse
1817-tähistati 300 a möödumist reformatsioonist ja leipzigi 4. Rahuaastapäeva
1818-jenas loodi ülesaksamaaline üliõpilasliit –selle lipp on ka praegune saksa lipp.
1818-püha liidu kongress
1830- tugevnes poliitiline võitlus-tugevamaid oli liberaalne liikumine
Noor-saksamaa- kirjanduslik rühmitus
Selle liider heinrich heine
Võimlemisliikumine ja lauluseltsid olid samuti saksamaal populaarsed
Itaalia sattus austria võimu alla
Sardiinia kuningriik jäi sõltumatuks riigiks
Karbonaarid hakkasid itaalia eest võitlema – eesmärk itaalia ühendamine
1820-itaalias ülestõusud, kuid suruti täna püha liidu riikide kaasabil maha
Giuseppe mazzini- tema juhtimisel asutati revolutsiooniline salaühing noor-itaalia
Camillo di cavouri pooldas itaalia ühendamist
1848-euroopat tabas mässulaine
Kodanlus soovi põhiseaduslikku riigikorda
1847euroopas majanduskriis ja muud ikaldusaastad tõid kaasa sotsiaalsete olude halvenemise
Lisandusid ka rahvuslikud vastuolud
1848 puhkes Itaalias Palermos rahvaülestõus
Prantsusmaal puhkes revolutsioon 24. veebruaril ,mil kukutati juulimonarhia
1848-kutsuti kokku ülesaksamaaline rahvuskogu ehk frankfurdi parlament
Viinis puhkes ülestõus 13 märtsil-võimult kukutati metternich
Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus
1848 – Prantsusmaal presidendivalimised -võitis louis bonaparte- hiljem kuulutas end napoleon ii-ks
1848- Prahas lämmatati ülestõus
Poliitilised järeleandmised-1)kehtestati põhiseadus 2) valitsemisele kaasati liberaalse kodanluse esidajaid 3) kutsuti kokku rahva esinduskogu 4) sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused
1849 lõpetas oma tegevuse saksamaal Frankfurdi parlament
1849 pääses euroopas võimule tagurlus
Pilet 16
1.Üh. ja eluolu Roomas

Maa ja linn:

Enamik elanikest talupojad: maaomanikud, rentnikud
Ülemkihi rikkuse allikas . suured maavaldused: latifunidiumid
Põhja-Aafrika varustas viljaga Rooma linna
Latifundiumid muutusid isemajandavateks suurmõisadeks = naturaalmajandus
Linnad olid maj , -kult kui ka pol keskused
Enamus rikastest elas linnades
Linn ja ümbruskond oli tihedates sidemetes, linnaõukond ja ametnikud korraldasid ka ümbruskonna asju

Seisulik ühiskond:

Rooma üh oli seisuslik :
Senaatoriseisus – R. Riigi ülikud, algul aristokraadid, keisririigi ajal ka Itaalia ja provintsi aristokraatia esindajad. Kõrgemad riigiametnikud, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad
Ratsanikuseisud – rikkad ja mõjukad, kes ei kuulunud senaatorite hulka. Algselt olid ratsanikud need, kes suutsid muretseda ratsahobuste ja teenida ratsaväes.
Lihtrahvas- moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid , siis kasvasid ka proletaaride ehk varatute hulk. Eriti palju oli neid roomas.

Orjad ja vabakslastud:

Roomas oli orjanduslik ühiskond
Töötasid rikaste majapidamiste teenijatena ja koduabilistena.
Omanik võis orjadega teha mida ise tahtsid
Sageli lasti orje ka vabaks
Mõni ori, kes sai raha teenida, võis enda ka vabaks osta
Vabakslastutest said kohe Rooma kodanikud

Perekond ja naiste positsioon

Kogu võim peres kuulus isale .
Vabariigi ajal oli isal õigus ka pereliikmeid surma mõista
Naistel polnud poliitilisi õigusi
Kui peretütar abiellus pärast murdeiga , siis ta läks isa käe alt abikaasa eestkoste alla
võisid ka lahutada ja iseseisvateks saada.
Keisririigi ajal said nii mitmestki naisest avalikult tuntud inimene, sest siis oli omavoli vabam

Avalikud mängud

Roomlased armastasid gladiaatorite veriseid vaatemänge
Need leidsid kõik aset amfiteatrites-kuulsaim on kindlasti Colosseum roomas
Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil
Kuulsaim hipodroom on Circus maximus (suur ringrada ) –see paiknes roomas otse keisrite palee kõrval
Seal võistles neli võistkonda ja igaühel oli rooma elanike seas poolehoidjaid.
??? 2.Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal
Linnade ulatuslik kasv ( urbaniseerumine) – Põhja Itaalia, Madalmaad
Linnad tekkisid feodaalide maale.
Sotsiaalsed kihid:
Rüütlid
Vaimulikud
Talupojad
Linnaelanikkond
Naturaalmajanduse lõpp
Kaugkaubandus:
Kauplemine idamaadega – Põhja Itaalia
Hansa Liit (156 linna) Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi
962 Otto I taastas keisrivõimu
Keisri ja paavsti vastasseis
Gregorius VII –eestlastel muinasaeg
Vaimlik võim on ilmalikust suurem.
Inkvisiitor – õigus määrata ametisse piiskoppe
1077 Canossa mägiloss
Friedrich Barbarossa 1076 saavutas paavst võimu keisrivägede üle
Apostel Peetrus rajas kristliku koguduse Roomas – esimene piiskop = esimene paavst
Kiriku seisukoht: paavst on kõrgem, kui keiser.
13saj – keisrivõimu lagunemine ja Saksamaa taaskillustamine 13 saj – 18 jan 1871
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius 1198-1216 – kogu Euroopat haarav tsentraliseeritud kirik

Ristisõjad:

1071 Juutide ala sattus araablaste kätte
1096 Esitas paavst Urbanus II üleskutse alustada ristisõdu
1099 vabastasid Lääne-Euroopa rüütliväed Jeruusalemma
Palestiinas rajati Jeruusalemma kuningriik ja 5 väikeriiki
18 saj asusid moslemid vastupealetungile
1187 vallutas Saladin Jeruusalemma tagasi
3 ristisõda – löövad kaasa Barbarossa ja Richard Lõvisüda
Kokku oli 8 ristisõda
Edu ei saavutatud kunagi
4 ristisõja ajal rüüstati Konstantinoopol 1204
1291 langes püha maa lõplikult araablaste kätte
Oli ka kolm laste ristisõda – WTF
Ristisõdade mõju euroopale:
Feodaalsõdade lõpp euroopas
Põhja Itaalia linnad haarasid endale juhtpositsiooni kaubanduses
Eurooplaste silmaringi laiendamine
Kombed, mood, haridus ja kultuur sai mõjutatud idamaadest
Läbi araabia õpetlaste jõudis Euroopasse teadmine Antiik-Kreeka autoritest
Sallimatus – juutide tagakiusamine
Juute süüdistati erinevates kuritegudes
???3.Rahvuslus ja rahvusriikide teke
9-10 saj prantsusmaa killustatud
987 pandi alus kapetingide dünastiale
Domeen – kuninga maavaldus
1066-inglismaal sai tugev kuningavõim alguse
Pr. purustas hastingsi lahingus inglise väed
Seisuste esinduskogud:
1215 suur vabaduskiri
1265 inglismaal kutsuti kokku esinduskogud
1302 kutsus philippe IV kokku generaalstaadid
Pilet 17
??? 1.Religioon ja kultuur Roomas

Jumalad

Roomlased austasid loodusjõude ja vaime
Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid , kes kehastasid esivanemate hingi
Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim – geenius - tagas pere püsimise

Riik ja Religioon

Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest
Preestrid olid riigiaametnikud, valiti eluks ajaks, jagunesid mitmesse kolleegium,millest tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium.
Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama
Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas.

Ennete tõlgendamine

Augurid- tegelesid roomas ennustamisega
Ennete tõlgendamine oli väga tähtis ja kuulus iga ohvritoomise juurde
Kriitilistel hetkedel pöörduti kapitooliumi säilitatud sibülliraamatute poole.
Sibüll oli kreeka päritolu ennustaja , kes kuulutas Itaalias Kyme linnas.

Haridus

Roomas oli pere ül laste kasvatamine
Enamik roomlasi saatsid oma lapsed kooli kirjaoskust õppima
Rikkamad võtsid koduõpetajad
Poistest oli eesmärk teha avaliku elu tegelane ning seetõttu kestis õpetamine kaua
Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu

Teater

Teater polnud nii populaarne kui gladiaatorite võitlus või hobukaarikute sõit
Esimesed kivist teatrid rajati roomas alles vabariigi lõpul
Puudus koor , dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega
Näitlejate ühiskondlik positsioon madal ja leidus ka orje.
Algul olid kõik näitlejad mehed, hiljem oli ka naisi.
Enamus näitemänge olid komöödiad
Näitlejad olid enamasti kreeklased
Tegelaskujudena esinesid rumalad, ihned, noorukid, prostituudid jt

Kultuuri õitseng

Augustus nägi kirjanduses ja kunstis vahendit Rooma võimsuse ja enda võimu ülistamiseks
Augustuse taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas , kes kutsus oma ühiskopnda mitmeid andekaid autoreid
Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all
Esile tõuseb ka Vergilius - peateos „ Aeneis “

Ajalookirjutus

Roomlased hakkasid uurima ja kirja panema oma ajalugu kreeklaste järgi
Ajalugu pani kirja ka Caesar , kes esines kolmandas isikus ning natuke õigustas ka oma tegevust
Tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tegutses Augustuse valitsusajal
Ta ei toonud päevavalgele senitundmatuid fakte

2. Slaavlased ja Vana-Vene riik

• Rahvaste rändamise aeg slaavlased ilmusid Tš, Slo,Vv,Lä-Ukr
  
• Veneedid e. Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas
  
• Slaviinid asusid balkani aladel
  
• Andid – idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal
  
• Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol-
  
• Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa
  
• Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast
  
• Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni
  
• 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik
  
• 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile
  
• Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida
  
• 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt
  
• Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus
  
• Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus
  
• Družiina-tsaari või vürsti sõjavägi
  

??? 3.Am. Üh. 19. sajandil

• Viikingid avastasid Am a 1000
  
• Kolumbus taasavastas 1492
  
• USA huvisfäär on Ameerika manner, mitte sekkuda Eu asjadesse(J. Monroe doktriin)
  
• 19. saj suurenes USA territoorium 3 korda, loodi 23 osariiki
  
• Elanikke 1790 3,9 mil; 1860 31,4 mil
  
• Reservaadid – kinnine ala, kus pidid elama indiaanlased
  
• 1848 kullaväljade avastamine Californias
  
• Lõunas – istandused, plantaatorid – monokultuur puuvill + suhkrupeet, tubakas
  
• Põhi – farmid, vabrikud, masinaline tootmine, kujunes välja transpordivõrk
  
• Raudtee 1920-30 sidus erinevad piirkonnad ühtseks tervikuks
  
• Lääne aladele liikusid nii Põhja farmerid kui Lõuna plantaatorid = kujunes vastuolu orjuse küsimuses
  
• 1808 keelati orjade sissevedu USAsse
  
• 1860 oli 4 mil orja
  
• Põhjas levis orjusevastane hoiak, kujunes friisoilerite liikumine – lääne aladele ei tohi levida orjus
  
• Abolitsionism – pidasid orjust üh kahjulikuks, amoraalseks – rahumeelsel teel
  
• Maa-alune raudtee – kujundlik väljend, hakati salaja orje Põhja aladele toimetama – salateede süsteem – vabaks sai ligi 40 000 orja
  
• 1853 ’’Onu Tomi onnike’’ – ilukirjanduslik teos, mis mõistab hukka orjuse
  
• 1860 sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln
  
• Setsessioon – Lõuna osariigid tahavad eralduda AÜst ja luua oma ühenduse.
  
• Lõuna tahtis luua uue riikliku ühenduse: Am Osariikide Konfederatsiooni, pealinn Richmond.
  
• Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis .
  
• 14. aprill 1860 relvastatud kokkupõrge Fort Sumteri sadamas – algas KS – Põhja poolel astus sõjaväkke 75 000 meest
  
• Alguses saatis edu Lõunat, eriti edukaks osutus nende kindral Robert Lee.
  
• 1863 Põhja laevastik kehtestas mereblokaadi Lõuna vastu
  
• 1862 sundmobilistasioon
  
• 1.jaanuar 1863 kaotati orjus
  
• KS lõpuks sõjaväes üle 200 tuhande mehe.
  
• 1862 jaosmaade seadus – iga kodanik võis läänes saade 65 hektarit tasuta maad, pärast 5 aastat harimist sai maa päris omanikuks
  
• 1864 Lincoln taas president
  
• Aprill 1865 vallutasid Põhja väed Richmondi
  
• 14. aprill 1865 tapeti Lincoln Fordi teatris
  
• Detsember 1865 orjuse lõplik kaotamine USAs
  
• Ku Klux Klan – terroristlik organisatsioon , mis loodi et võidelda värvilistega
  
• 1866 said neegrid kodanikuõigused
  
• 19. saj lõpus muutus USA juhtivaks tööstusriigiks – tekkisid monopolid
  

Pilet 18
1.Ristiusu sünd

• Rahvaste rändamise aeg slaavlased ilmusid Tš, Slo,Vv,Lä-Ukr
  
• Veneedid e. Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas
  
• Slaviinid asusid balkani aladel
  
• Andid – idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal
  
• Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol-
  
• Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa
  
• Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast
  
• Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni
  
• 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik
  
• 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile
  
• Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida
  
• 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt
  
• Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus
  
• Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus
  
• Družiina-tsaari või vürsti sõjavägi
  

??? 2. Bütsans

•1453.a vallutasid Konstantinoopoli türklased.
Valdav oli Kreeka keel, ennast nimetati roomlasteks.
•Bütsantsi võib pidada ka keskaja Kreeka riigiks, riigituumikala oli Balkani poolsaar ja Väike - Aasia
•Justinianus (527-565) - 6.sajandil tungivad Balkanile Lõuna-Slaavlased.
•Balkani lõuna poolsed slaavlased sulandusid Bütsantsi riiki - põhjapoolsetest kujunesid lõuna slaavlased (Slaavlased jagunevad lõuna, ida ja põhja) 7 saj. tungisid Balkani aladele sisse Bulgaarid, doonau lõuna kallas, rajasid sinna riigi.
•7 saj. vallutasid Araablased Vahemere ida ranniku Egiptuse.
•Vallutati Kreeka - 1071.a.
•Bütsants palus abi Euroopa valitsejatelt - sellest sai ristisõdade aiedn.
•1204.a. vallutasid ristisõdiad Konstantinoopoli.
•1261.a. taastas Bütsants oma iseseisvuse.
3.Prantsuse revulutsioon

• 1789-1799
  
• 1774 . a Louis XVI
  
• 1792 Kukutati kuningavõim
  
• Maj allakäik→ elatustaseme langus
  
• 1788 ikaldus
  
• 3 seisust→ 1. Aadel; 2. Vaimulikud;3. Kolmas seisus
  
• Aadlid ja vaimulikud olid maksuvabad, 1/3 maast kuulus neile
  
• Talupoeg isiklikult vaba kandis koormisi nii aadlile riigil kui ka kirikule
  
• Kolmandast seisusest kujuneb välja kodanlus
  
• Generaalstaadid – seisuste esinduskogud
  
• 5.mai 1789 tulevad kokku generaalstaadid
  
• 17. Juuni 1789 Rahvuskogu(kolmas seisus)
  
• 9.juuli RK kuulutab end Asutavaks koguks, koostada PS
  
• Pariisis loodi rahvuskaart
  
• 14. Juuli 1789 Bastille ’i vallutamine SPR algus
  
• August 1789 kaotati privileegid
  
• Kaotati teotöö
  
• Kaotati kirikukümnis
  
• Võeti vastu inimese ja kodanike õiguse deklaratsioon
  
• Kirikumaad võõrandati
  
• Kehtivaks tunnistati vaid ilmalik abielu
  
• 1790 kaotati aadliseisu
  
• August 1791 uus PS= PR on konst monarhhia
  
• Võimudelahusus
  
• AK-st sai Seadusandlik Kogu
  
• SK-s olid konst monarhhia pooldajad ja jakobiinid
  
• Soo parlamendi kõikuv osa
  
• August 1792 kuningavõimu kukutamine
  
• SK muutus Rahvuskonvendiks
  
• 22.sept 1792 Pr kuulutati vabariigiks
  
• Žirondiinid pidasid revolutsiooni lõppenuks→ jakobiinid revolutsiooni süvendamist
  
• Tähtsamad jakobiiinid: Robespierre , Danton, Marat
  
• Kevad 1793 – Vendes – rojalistide mäss
  
• loodi Rahvapääste komitee – juhiks sai Marat
  
• 31. mail – 2. juuni 1793 – žirondiinide kukutamine = kogu võim jakobiinidele
  
• Suvi 1793 uus PS (jakobiinide)
  
• diktatuur = vägivallavõim
  
• juuli 1793 – Marat tapmine
  
• Rahvapääste komitee juhiks sai M. Robespierre
  
• kahtlaste dekreet – ohjendamatu terrori algus = hukati üle 50 000
  
• oktoober 1793 hukati kuninganna
  
• Aprill 1794 hukati Danton
  
• Juuli 1794 – Robespierre hukkamine, jakobiinide diktatuuri lõpp
  
• Tühistati 1793 aasta PS ja kuulutati välja pol amnestia
  
• Uus PS 1795
  
• Parlamendi nimetus – seadusandlik korpus
  
• Parlamendil 2 koda 1. 500 nõukogu 2. Vanemate nõukogu Sk valis direktooriumi – uusrikkad
  
• Kujunes direktooriumi vastasseis
  
• okt 1795 = Napoleon Boneparte – talle annetati kindrali auaste
  
• 1799 sai temast Pariisi garnissoni ülem
  
• 9. nov 1799 hõivasid Napoleoni ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone.
  

Pilet 19
Feodaal kord ja rüütliseisus

• Feood – sõjateenistuse eest antud maatükk- klassid: Feodaalid, feodaalidest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad
  
• Orjanduslik kord- antiik Kr, Rooma imp- orjapidajad ja orjad
  
• Vasall teenis senjööri sõjaväes 40 päeva tasuta, kui senjöör tahtis teda kauemaks pidi ta maksma
  
• Rüütel= ritter + Caballero= kavaler = feodaalkord
  
• Feood- lään
  
• Suurvasallidele allus palju väike vasalle
  
• Senjöör ei käsuta vasalli vasalli
  
• Lään pärandati isalt pojale-pärusvaldused
  
• Kodusõjad- kuningavõimu nõrgemine=feodaalne killustus
  
• Hertsog- väejuht
  
• Krahv - Frangi asevalitseja
  
• Rüütlitest kujunes aadliseisus
  
• Paaž- 7 kuni 15 aastat - alates 15 aastaselt kannupoiss
  
• 20 aastaselt rüütliks löömine - kannused+ mõõgavöö
  
• Vaimulikud rüütliordud- paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad - Johanniitide ordu, Templiordu , Saksa ordu-1202 Mõõgavendade ordu-Läti ja Eesti alade vallutamiseks
  

???2. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk

• Keisri riigivõim ja sõjavägi
  
• Dioctianuse ja Constantinuse tegevus tugevdas keskvõimu
  
• Nad panid alus hilisele keisririigile, mis püsis läänes 476 aastani
  
• Keiser oli piiramatu võimuga - dominus et deus
  
• Senat ei saanud kaasa rääkida riigi asjades, see muutus Rooma linnanõukoguks
  
• Keiser toetus Senati asemel ametikonnale
  
• Lisaks piirivägedele loodi reservvägi, mida võis ümber paigutada
  
• Suureneb ratsaväe osatähtsus
  
• peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)
  
• Elanikkond jaguneb honestiores (AUVÄÄRSED) ja humiliores (madalad)
  
• 313. Legaliseeriti ristiusk
  
• Keelati muistsed usupidustused , olümpiamängud
  
• Kirik- kristlaste organisatsioon (kyriake)=issandale kuuluv
  
• Katoliiklik kirik (katoholikos)
  
• Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala
  
• Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN
  
• Viis peapiiskopkonda
  
• Snodid – kirikukogud – kokkutulek , seal tulid kokku metropoliidid ja piiskopid kogu Rooma riigist
  
• Kirik oli suur maavaldaja, kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest – korraldas kooliharidust, kohtumõistmine
  
• HEREESIAD
  
• Dogmaatika – õige uskumine
  
• Dogma – tõde, mida ei pea tõestama
  
• Pühakirja erineva tõlgendamise võimalus
  
• Õige e ortodoksne usk (orhodoxia – õige usk), see sõnastati aposteliliku usutunnistusena
  
• Kolmainsus: Jumal ilmneb kolmel moel – Isana (Loojana), Pojana (Kristusena) ja Püha Vaimuna
  
• Ariaanlus – kujunes IV sajandil: Kristlus on inimlik
  
• Ortodoksne seisukoht on: Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud
  
• Tekivad kloostrid
  
• Hing on igavene ja surematu, seepärast tuleb hinge eest hoolt kanda
  
• Himud tuleb maha suruda,st elada kasinat elu
  
• Eremiidid -erakud, mungad
  

3.Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas
Pilet 20
??? 1. Islam
Koraan – etteloetu = ülim tõde
Koraan kujunes esimeste kaliifide ajal
Koraani sisu:
Tingimusteta kuuletumine ja õiglane käitumine
Üks inglitest ei kuuletunud aadamale (lucifer) = saatan
Viimne kohtupäev – kõik surnud tõusevad üles
Praktilised ettekirjutused: perekond, suhted, pärimine, kuriteod ja karistus , kauplemine, orjade kohtlemine, söögi ja joogi tavad, sotsiaalne õigus – rikas peab aitama vaest
Islami 5:
Usutunnistused
Palvus 5 korda päevas
Almus
Ramadaani
Palverännakud
Šariaat – islami seadus
Vaimulik on kohtunik ja poliitik
Mehel 4 naist + liignaised
Naisel on õigus kaasavarale
Sunna – tõekspidamised – seletavad või täpsustavad koraani mõtet
Moslemid: sunniidid ja šiiidid
Sunniidid juhenduvad sunnast
Imaam – usukogukonna juht . usujuht
Ivn averos –filosoof 12 saj hispaania
1001 ööd-islamimaade tuntuim teos
Medres – kõrgemad koolid mossee juures
Teoloogia
Sunna-pärimus
Araabia kirjandus ja loogika
??? 2.Skandinaavia üh. ja viikingid
Viikingite aeg 850- 1100
Põhjala asutasid germaanid
Künni põllundus
Goodid Lõuna-Rootsist rändasid Ida-Euroopa kaudu Musta mere
Hunnide kannul jõudsid goodid Rooma riigi alale
5. Saj rändasid Taani alalt Britannia anglid , saksid , jüütid
Taani aga tulid hõimud Kesk-Euroopast
Karja kasvatus, küttimine, kalapüük
Kujunes jõukam kiht
Inimesed olid vabad
Bond - taluperemees
Ting - kogukonna koosolek
Allting-maakondade ühiskoosolekud- Eesti vanemad käisid koos Raikkülas KÄRAJA
Konung- Kogukonna pealik
Kaks hõimu liitu- svealased ja götalased- siit tuleb rootslaste riigi nimi Sverige- Eesti „Rootsi“ tuleb saare nimest Rosland? Läti keeles Eesti Igaunja- muistsest Ugandi maakonnast
I at II p-meresõit + kaubavahetus= röövretked-noored pojad pidid kodust lahkuma ja pidid elatist teenima
Sõna viiking tuleb vanast skandinaavia sõnast vik – merelaht , kaubaplats
Sõjaretked algavad 8, 9 sajandil
Viikingid-Euroopas normannid , Venemaal varjaagid
9 sajandil asustati Island Erik Punane rändas Gröönimaale, tema poeg Leif Eriksson jõudis Põhja-Ameerikasse-Ameerika esmaavastajad.
Gröönimaa oli asustatud 15. Sajandini
Normannid Lääne-Euroopas: röövretki korraldati: Hispaaniasse, Vahemere aladele, Suurbritanniasse, Reini suudmesse, Prantsusmaale
Loodi suuri laevastikke, Bütsants võttis viikingeid oma sõjaväe teenistusse
??? 3.Prantsuse revulutsioon ja Euroopa
Pr kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus → Pr revolutsioon võib kanduda teistesse Euroopa riikidesse
Tekkis ühisrinne rev Pr vastu
Euroopa riikide eesmärk oli lämmatada rev ja taastada monarhia
1792. Liit Au ja Preisi vahel Pr vastu
Kevad 1792 PR kuulutas sõja Austriale
Pr-i tungis Preisi armee
Marseljees pärastine Pr hümn
Suve lõpp 1792 Pr väed tungisid kallale Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse
1793 Pr vastane koalitsioon → Austria, Preisimaa, Inglismaa,Hispaania, Holland
Suvi 1793 üldine sõjaväe kohustus
Rev sõjad muutusid vallutussõdadeks
Sõda peab end ise ära toitma → sõjavägi peab saama vahendid vallutatult maadelt
1795 sõlmisid Pr-iga rahu Hisp ja Preis
1797 rahu Austriaga
1798 sõjakäik Egiptusse → avastati Euroopa jaoks Egiptus
Teine koalitsioon Inglismaa, Austria, Türgi, Venemaa
Poola jagamised: 1772 esimene Poola jagamine, 1793 teine Poola jagamine 1795 kolmas Poola jagamine→Poola riik tekkis taas 1918
Kehtestati uus kalender oktoober 1793 kuni dets 1805
Mõeldi välja uus ideoloogia → kõrgema olevuse kultus