või sotsioloogilise kujutlusvõimeta, andmed ilma pildita 2. “Grand Theory”- teooria, mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist 3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime- mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumises. Aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel 5. “Verstehen”- Weber. Saksak. Mõistma, antipositivism. Osavõttev või tõlgendav sotsiaalse fenomeni lahkamine. Teadmiste hankimise osas on sotsiaalteadustes kolm põhilist paradigmat: positivism, antipositivism, kriitiline teooria. Antipositivism seevastu püüab pigem teatud sotsiaalseid nähtusi ja suhteid mõista. Siit ka antipositivismi saksakeelne nimi Verstehen (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. - GOOGLE 6
ülikoolide mäss võimu vastu. Lib pikemas perspektiivis võimule ei tule , ei ole suur võimas juhtiva pol jõu ideoloogia , mis saksamaad valitsema hakkaks. Lib jääb võimus pettunud ja võimu juurest kõrvale tõrjutud ideoloogast ja seetõttu muutub ta ka viljakaks taimelavaks veelgi radikaalsematele vooludele ja saksa kontekstis 19 II p sotsialismile ja kommunismile. Saksa rahvulsuse kuj. Ei ole sama rahvuslus , ku isee , mis Pr tekib. Saksa rahvusluse pol eesmärk on suunatud saksak piirkondade kogumisele mingi ühtse võimu või juhtmise alla Sellest tulenevalt saksa rahvuslus keele ja kutltuuri etno ja ajaloo ja tniliste keelpiirkondade keskne. Samuti on probleemiks relig kaheks väga selgelt eristuvaks piirkonnaks ( Protestantlikuks ja katoliiklikuks).Et seda relig lõhet ületada peab rahvuslus leidma ühise nimetaja, mille ta leiab etnilises ja keelelises kultuurilises ühtsuses. Näeme , et pol võitlus saksa ühendamise eest on relig
Linnaelu kujunes 13.saj lõpus Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu) Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal Linnad said alguse vanades asulates või kauplemis kohtades = sild, jõesuue, koolmekoht, sadam jne Linnakujunemiseks oli vajali ka taulurahvast elanikkond Pariis, Veneetsia oli umbes 100,000 inimest Linna juhtis linna nõukogu = rat(saksak. nõukogu) = raa Kildid + sunftid Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja hind Sunfti kooslusel põhinev seltskonnaelu toimus tollajal linnades Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger Linnad tekkisid feodaali maale Senjöör andis linnale linnaõiguse Raha vahetajad - mõned linnaelaunikud pühendusid raha laenamisele ja vahetamisele kõrge protsend ehk vaheltkasu eest. Rahalaenamis ettevõtetest kujunesid pangad 3.Euroopa Napoleoni sõdade ajal 18
sklavus/ sklava( tuleb slaavlaste nimest). Ka saksamaal on alates 11 sajandist sünonüümselt kasut slaavuse terminit , algselt paralleelselt servisega. Tüüp termin oli ka maurus. Üpris juhuslik , et just slaavlaste nim sai orja termin laialdaselt kasut 13 sajandist kuni tp. Ka Liivimaal on servi termin allikates esinenud, kuid mitte sagedalt. Mida aeg edasi, tuli üha rohkem kohalike keelte mõjul termineid (11-12 saj). Terminite hulk mittevabade tähistamiseks oli tohutu. Saksak termin on Leibeigenschaft( pärisorjuse tähendus, põhiline väljend ka eesti pärisorjade tähendus). Ka see seot lad k termioloogiaga, I korda ilmub allikatesse 14 saj, tegelikult juba varem, alates 11-12 saj allikates on ilmumas tüvi Eigenschaft, mis on tõlge lad keelsest lausest homo proprius, ellegi oma-> Eigenmann, pr aladel pärisorje sageli nim homo proprius. Rõhut tugevalt sõltuvuse puhul omandi tähtsust, terminitega tähistati tp, kes kuulub kellelegi
annaabi.ee 
