Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all.
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini
isale, Friedrich Wilhelm I-le. Kohe, kui Friedrich II saab võimule, koostab ta normatiiv-õigluslikud aktid, mis puudutasid ususallivust ning tänu millele hakkasid Preisi ümberkolima ka teistsuguste uskudega rahvad, sealhulgas ka juudid. Friedrichi reform kehtestas Preisis avaliku kohtupidamise ning keelas ära piinamise. Samal 1740-ndal aastal algab sõda Austria päranduse eest, kus Friedrich võttis väga aktiivselt osa. Teda ei huvitanud ,,Austria pärandus", vaid teda köitis hoopis Sileesia. Pealegi sõja algatamiseks oli ka mõjuv põhjus. Nimelt Hohenzollerid omasid õigust mõnedele maadele Sileesias. Juba 1741. aastal astus Friedrich Sileesiasse. Praktiliselt kõik linnad alistusid võitluseta. Jaanuari lõpuks asus peaaegu kogu Sileesia Friedrichu kätes. Vallutatud aladel teostas Friedrich koheselt mõnigad reformid, näteiks andeks kristlastele andeks nende maksuvõlad ning lubas katoliiklikule vaimulikkonnale jätkata jumalateenistust ning ehitada uusi kirikuid. 1472
Euroopas Venemaa soovis ülemvõimupärast väljapääsu Preisimaal Läänemerele Sündmused 1618-23-Tsehhi 1700-Rootsi lööb 1704-Inglased 1740-1742 - Suur sõda sõda(ta kaotab Taani Ja vene vallutavad I Sileesia sõda kolooniates autonoomia) vägesid Gibraltari 1744- II Sileesia 1757-Preisimaa 1623-29- Taani 1703-Peterburi 1711-viigide sõda võidud sõda asutamine valitsuse 45-Dresdeni rahu 1761-Vene vägede 1630-35- Rootsi 1709- kukutamine France II sai Saks- võidud
95% riigi pindalast on mägine ning sobib ideaalselt suusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtes metsades elavad metssead ja rebased. Joonis 4: Praha TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub
Fifth level VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. TEMA VALITSEMINE Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: 1. Muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks. TEMA VALITSEMINE 2. Maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Austria pärilussõjas vallutas Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt.
saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus
Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa, läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved.
Fourth level Fifth level Austria Pärilussõda(1740-1748) Peale Maria Theresia troonile saamist tahtsid kõik Saksa väikeriigid ja Prantsusmaa endale tükikest Austriast. Austrial oli Ungari aadlike toetus, seega olid nad võimelised vastu võitlema. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Peale Sileesia teisi alasi sõjas ei kaotatud. Austria osales ka seitsmeaastases sõjas, kus pea terve Mandri- Euroopa oli Preisimaa vastu. Sileesiast ei õnnestunud siiski tagasi võita Preisimaa ootamatule Click to edit Master text styles Second level Schönbrunni loss Third level
SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA · DONBASS UKRAINA · SUURBRITAANNIAS · APALATSID - USA KIVISÖE KASUTUSALAD · SOOJUSENERGIA TOOTMINE · ELEKTRIENERGIA TOOTMINE · KOKSISÜSI METALLURGIAS · KEEMIATÖÖSTUSES KIVISÖE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED + - · VARUD ÜHTLASELT ÜLE · VANADES BASSEINIDES MAAILMA, KA VARUD AMMENDUMAS, PÕHJARIIKIDES KVALITEET LANGEMAS.
SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond Kesk-Tsehhi maakond Libereci maakond Lõuna-Morava maakond Lõuna-Tsehhi maakond Morava-Sileesia maakond Olomouci maakond Pardubice maakond Plzei maakond Praha Zlíni maakond Ústí maakond Vysocina maakond Haldusjaotus Tsehhi kaart On Tsehhi pealinn Populatsioon on koos äärelinnadega 1,941,803 inimest. Ajalooliselt väga tähtis Praha Oli kaasatud 30aastasesse sõtta I MS ajal oli Austria-Ungari keisririigi koosseisus II MS ajal okupeeriti alguses Saksa, hiljem NSVL poolt Tsehhi, kui riik tekkis 1. Jaanuaril 1993 Tsehhoslovakkia jagunemisel
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon
1. Tsehhi ja Eesti siseminister 2. Lõuna-Korea ametnikud 3. Narva raekoda 4. Katariina käik 5. Rooma õigus 6. Brüsseli pits 7. buda usk 8. India munk 9. Kurbade Kaskede allee 10.Metsik Lääs 11.Taevase Rahu väljak 12.suur lomp 13.Taani Kuninga aed 14.Kiek in de Kök 15.Koot ja Reha (Lõuna-Eesti tähtkujud) 16.taani keel 17.draakoniaasta 18.Liibüa laev 19.Paaveli segadus 20.Tartu murre 21.Väike-Pakri 22.Ülem- Sileesia 23.ehitis Suur Ranna värav 24.Pikk Hermann 25.Malra rist 26.Keelatud linn Hiinas 27.üleriigiline inglise keele olümpiaadi komisjon 28.Leedu kaitsejõud 29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina Teine 39.Jehoova 40.Torupilli-Juku (hüüdnimena)
meelelahutust näiteks jahipidamises, mündikogumises ja iluaedade kujundamises. Kuigi Maria Theresia oma meest väga armastas, hoolis ta temast vähe ja see põhjustas ka nendevahelisi konflikte. 15. juuli 1749. aastal toimus Austria pärilussõja otsustav lahing, mis lõppes Austria vägede täieliku võiduga. 18. oktoobril sõlmiti lõpuks rahu. Sõja käigus ründasid muu hulgas Prantsusmaa, Preisi, Baieri ja Hispaania, Austria jäi mõningate kaotustega püsima: Saksamaal oli loovutatud Sileesia, Itaalias Parmas ja osaliselt Lombardia aga lõpuks oli Austria siiski võitja. Maria Theresia tõi Saksa keisrikrooni Habsburgide monarhiale tagasi ja selle tulemusena säilitas Austria oma mõju Saksamaal. Terve Euroopa imetles seda julget ning otsustusvõimelist naist. Kui Maria Theresia lõpetas sõja, oli ta 31-aastane ning temast oli saanud hoolitsev ja austatud riigiema. Tema kohta on kirjutatud, et tal on suurepärane mälu ja otsustusvõime. Palju aega
poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism
· Algselt oli Habsburgide jahiloss · Nimi pärit sellest paigast leitud imeilusa allika schöner brunnen järgi · Barokklossi rajamist alustati 1686 keiser Leopold I ajal · Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda, osalesid paljud Euroopa riigid · Austria kaotas Sileesia, mida ei õnnestnud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) *Võttis osa Poola jagamisest koos Preisi- ja Venemaaga. 1772 (I jagamine) ja 1795 (III ) tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakovi linna koos ümbruskonnaga 18. saj. Lõpul rahva arvult Euroopas III kohal (V, Pr)
FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Schubert sündis Viini lähistel Liehtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. 1812 suri ema,lapsi jäi kasvatama range kooliõpetajast isa. Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti,
täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana. Kunstnikud: Poussin, „Kuldvasika jumaldamine“ Claude Lorrain Romantism, kunstivool mitte stiil 1825-1850 Iseloomulikud jooned: üksikisiku sisetunne on tähtis, keskaja imetlemine, rahvusliku identsuse otsingud, rahulolematus kaasajaga, ülistati puutumatut loodust, väljendas kartust või pettumust valgustussajandi/ajastu ideedes,
riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate
3. Wordsworthi luuletuses tekitab vikerkaare nägemine autoris head tunnet ja vanade aegade meenutamist. 4. „Laps olla muretuna veel“ minajutustaja tahab, et saatus ta kaljudele viiks, sest ta tahab olla vaba. Ta süda on üksik, sest kõik ta sõbrad ja kallid on kadunud ja lahku läinud. 5. „Sügisele“ Keatsi lemmikhooaeg on sügis, sest sügises on nii palju aardeid (värvid, viljad). 6. „Sileesia kangurid“ Korduv fraas „me koome“ kannab läbi truudust riigile, ükskõik, mida see neile halba tegi, nad jätkavad ikka. 7. „Ülistan ihu, elektrilist“ autor kirjeldab täiuslikku inimest kui kedagi, kel on ilme rohkem kui näos, seda on tema puhul kõikjal ja see ei jää kellelegi märkamata. Autor võrdleb naist jumalaga, aohämariku, viljaka päeva ja tuksleva päevaga. 8. Romantismiluules kirjutati vabadusest ja õigusest olla see, kes sa oled.
Descrates- mõistus on teadmiste allikas, kahtle kõiges! VALGUSTATUD ABSOLUTISM Preisimaal Friedrich II- reformijast sõjamees, kes toetub ametnikele. · Toimiv õiguskorraldus · REFORMID: · Äraostmatu ametnikkond · Usuvabadus · Usuline tolerants · Uute külade rajamine, soode · Austria pärilussõja tulemusel kuivendamine vallutati Sileesia · Kartulikasvatuse propageerimine · Uued õppeasutused · Teokoormiste ülempiir · Merkantilistlik majanduspoliitika Austrias Maria Theresia (1740-1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks, rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum, 1775 kaotati tollipiirid keisririigi ees, katoliku kiriku mõju vähenemine
saabus riiki 360 000 sisserändajat 3. Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi 4. Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. Ikka sõdades · Austria pärilussõda (1740-1748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. · Seitsmeaastane sõda (1756-1763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused
külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). 3. Valgustus Austrias Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas kaheteistkümnenda lapsena. Ema suri 1812. aastal, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kausu sai väike Franz selgeks viiuli ja klaveri -, hiljem ka vioolamängu. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis), mida juhatas Antonio Salieri. Schubert laulis õukonnakapellis. Vaimustus Haydni, Mozarti ja Beethoveni teostest. Salieri juures õppis kompositsiooni. Kolm aastat töötas algklasside õpetajana oma isa koolis,
sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei
e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust
Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. FRIEDRICH II Suur osa Preisi kuninga Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi ta palju vaeva, et õpetada preislastele kartulikasvatust! IKKA SÕDADES Austria pärilussõda (17401748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (17561763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused SEITSMEAASTANE SÕDA KASUTATUD KIRJANDUS Tea Laste ja Noorte eEntsüklopeedia. See ajaloo 3 õpik. Pildid netist.
Venemaa vallutatud ajad. **Hispaania 1701-14 Prantsusmaa Suurriigide seast pärilussõda Inglismaa langeisd Rootsi ja Holland Tõusuteel olid Venemaa ja Pariis **Austria 1740-48 Austria Austria sai lüüa.Preisimaa pärilussõda Preisi sai Sileesia. **Seitsme- 1756-63 Suurbrit. Preisimaa peaaegu hävitati. aastane sõda Prantsusma Prantsusmaa kolooniaalad Austria kaotati. Enne olid seal indiaanlased.Haridus hakkas etendama suuremat osa.Euroopa valgustajad jõudsid oma ideedega USA-sse (Benjamin Franklik,Thomas Jefferson,Georges Washington) 1774.aastal septembris Ameerika asumaade I kontinetaal-
püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud. Ta abiellus Francis Stepheniga kellega ta sai kuusteist last. Kaasaarvatud Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette, napoli kuninganna Maria Carolina, Parma hertsoginna Maria Amalia ja kaks Püha Rooma keisrit joseph II ja Leopold II. Kuigi ta oleks pidanud loovutama oma võimu Francisele ja Josephile kes olid
kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism, edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi rajada uusi külasid ja talusid, tugevdas sõjaväge ja kasutas seda Austria pärilussõjas, vallutas Austrialt ära Sileesia. Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid valgustatud absolutism arvestab pisut rohkem rahvaga. Merkantilism majanduspoliitika, millega arvatakse, et riigi rikkuse allikaks on kuld. Importi suhtuti halvasti, aga toetati eksporti; rakendati kõrgeid kaitsetolle; hakati endale hõivama kolooniais, et suurendada kodumaise tooraine olemasolu. Oliver Cromwell ja tema tegevus inglise riigimees, sõjaväelane, lordprotektor
· Tuntum valitsemiseorgan-tubakakolleegium · Sõjaväelistest koosnenud · Osalema pidi ka krooniprints · Kuninga surma ajaks üks rikkamaid riike euroopas. Friedrich II suur 1740-86 · Kuulsaim preisi kuningas · Samuti saksa ajaloos · Kahepalgelise valitsusajaga · Algul valgustatud monarh,hiljem väga tagurlik · Tagamaaks väga keerulised suhted isaga · Tõstis Preisimaa euroopa suurriigiks · Pidas 3 suurt sõda. · I sileesia pärilussõda 1740-42 · Sileesia oli rahvaarvult suur ja küllalt rikas ala tänases Lääne-Poolas. · Preisi nõue kandub tagasi kaugele ajalukku · Sõda oli lühike ja edukas · Friedrich kasutas ära isa loodud tugevat armeed · Breslau rahuga läks enamik alast Preisimaale. Preisimaa tõusis suurriigiks. · II Sileesia sõda 1744-45 · Austria katse kaotatut tagasi võita · Ebaõnnestus täielikult, hoolimata kõikuma löönud Preisi armeest
päris palju oma käe järgi ära. Õpetas preislastele kartulikasvatust. Pilt kuningas Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.britishbattles.com/frederick/battle- hohenfriedberg.htm Ikka sõdades... Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Friedrich II põhjustas Austria pärilussõja, kui keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburide pärimusmaadele. Sellel ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsme aastases sõjas(1756-1763) ilmutas Friedrich II oma valitsemisvõimeid ning lõppude lõpuks väljus sõjast võitjana. Aitäh kuulamast !
et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud
kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese maailmasõja eelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati tõepoolest rahvahääletuse tulemuste alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60% elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Andmaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast ,,Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal kaotati, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat, nendest mitte rohkem kui 4000 ohvitserid. Saksamaa ei võinud omada lnnuväge ega allveelaevastikku, ülejäänu laevastiku ja laevade suhtes olid samuti omad piirangud
28. juuni 1919 allkirjastati Versailles´ rahu: Territoriaalsed klauslid: · Alcace-Lorraine Prantsusmaale. · Saarimaa (Luksemburi aladel), mis on maavaradelt väga rikas, läheb 15 aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla, mida kontrollib Prantsusmaa. · Kogu Reinimaa kuulutatakse demilitariseeritud alaks. Seal paikneb Saksamaa tööstuslik süda. · Schleswig läheb Taanile majanduslikult see piirkond Saksamaale oluline ei ole. · Sileesia läheb Poolale. · Poola koridor, millega Saksamaa jagatakse kaheks. Ida-Preisimaa jääb Saksamaast eraldatuks. · Danzig e. Dansk saab vaba linnastaatuse. Skasa elanikkonnaga enklaav. · Memel ehk Klaipeda saab ka vabalinna staatuse. Need mõlemad on saksa elanikkonnaga linnriigid. Sõjaväe alased piirangud: · Saksamaale keelatakse üldine sõjaväe kohustus. · Lubatakse Saksamaal luua piiratud kogusega riigikaitse üksused e. Reichswehr.
Kuningas hukati. Põhjasõda Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid Hispaania pärilussõda Hispaania, Prantsusmaa vs Austria, Suurbritannia Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja
Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed
Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia · Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism, kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga
rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). Austria valitsejate reformid ja riigi kujunemine Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati
Solidaarsusena, ja poolakast paavsti Johannes Paulus II mõju. (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 6-9) 1.3 Poola Vabariigi loodus Kliima Poolas on enamasti mõõdukas. Põhjas ja läänes on see ookeaniline ning muutub tasapisi soojemaks lõuna ja idaosas. Suved on tavaliselt soojad, keskmine temperatuur on vahemikus +17 kuni +20 kraadi Celsiusel. Talvel on temperatuur vahemikus +3 kuni -6 kraadi. Sademeid on läbi aasta, eriti idaosas. Kõige soojem piirkond Poolas on Alam- Sileesia, mis asub Edela-Poolas, kus temperatuur suvel on vahemikus +22 kuni +30 kraadi, kuid võib ulatuda kuni +38 kraadini. Kõige külmem piirkond on Poola kirdeosas Podlaskies Valgevene piiri lähedal. Sealne kliima on mõjutatud külmast frondist, mis on pärit Skandinaaviast ja Siberist. Keskmine temperatuur on talvel Podlaskies vahemikus -6 kuni -4 kraadi Celsiusel. (Wikipedia 2011) Tuhandeid aastaid tagasi katnud jääliustik jättis endast maha sadu kaljusid, mis
Hispaania Pärilussõda(1701-1714) Prantsusmaa,Inglismaa.Põhjused: võimuvõitlus,pärandus.Tagajärjed:Suurriikide seast langesid välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus Euroopa poliitikas. Austria Pärilussõda(1740-1748) Preisimaa Austria vastu, Suurbritannia toetas Austriat ja Prantsusmaa Preisimaad.Põhjused: Saksamaa koloniaalvallutused,Friedrich ll keeldus tunnistamast Maria-Theresia pärimisõigust.Sündmused: vallutati Sileesia. Tagajärjed: Preisimaa tõusis Euroopas suurriikide hulka,aksepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda(1756-1763) Suurbritannia ja Prantsusmaa.Põhjused: brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast.Sündmused: Venemaa vallutas 3-ks päevaks Berliini aga venelased pidid taanduma.Tagajärjed:Suurbritannia vallutas Kanada ja Prantsuse valdused Indias,Euroopa sõjatandril suutis Preisi kuningas jõuda rahuni ilma maa- alasid loovutamata.
troonile lapseeas Louis XIV. Tegelikke hulga uusi koolimaju. valitsusasju juhtis Prantsusmaal kardinal Jules Ikka sõdadesAustria pärilussõda. Friedrich II Mazarin kui Louis XIV oli veel alaealine. Pariisi keeldus tunnustamast Maria Theresia parlament püüdis võtta endale esindusorgani pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. ülesandeid. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756- 1651.a. tunnistati 14-aastaseks saanud Louis 1763).Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma.Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused. Austrias kehtis keisri võim. Austria keisririiki kuulusid ka Tsehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi
Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia.
Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F.II Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaireiga. Keelas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust. 11.Kirja Maria Theresa ja Josep II valitsemisaega Austrias. Maria Valitses austriat. Tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks nin valitsemise moderniseerimiseks. Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked
Põlevad tänu koostises olevale süsinikule. Kivisüsi Keemiatööstuse tooraine (plastmass, medikamendid-aspiriin) Kaevandamismaht kõikjal langenud, sest söe kvaliteet halb, kaevandustingimused rasked, allesjäänud varud piiratud. Siberis suured varud, kuid väljavedu kallis Eelised: suured varud, hea tooraine keemiatööstusele Puudused: taastumatu loodusvara, väike kütteväärtus, põlemisel palju saasteaineid Leiupiirkonnad: Poola, Sileesia, Inglismaa, Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Austraalia, LAV, Kanada, USA Põlevkivi Leidub: Austraalias, Ameerikas, Eestis Puudused: Väike kütteväärtus, elektrijaamades ei tarvitata (va Eesti), taastumatu maavara, reostab (palju CO2-kasvuhoonegaasid-kliima soojenemine) Tegurid, mis mõjutavad maavarade hinda: 1. Leiukoha paiknemine: reljeef, kliima tingimused, kaugus inimasustusest, tööjõud 2. Varude suurus: Vanad kaevandused, uued kaevandused 3. Maavarade keemiline koostis 4
(10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse
koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati ,,Maakolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Rajati hulgaliselt koolimaju, kuid õpetajaid endiselt polnud. Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II amuti midagi olulist. Suur osa tema võimuperioodist möödus sõdades. Valitsusaja alguses põhjustas ta Austria pärilussõja (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), kus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Ohtlik oli Preisile Austria ja Venemaa liit, mil võidukorral tuli Sileesia tagastada Asutriale ning Ida-Preisimaa liita venemaaga. 1760. vallutasid vene väed koguni kolmeks päevaks Berliini, kuid olid sunnitud atgasi tõmbuma. Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid Friedrich II suutis vastaseid ükshaaval lüüa ning lõpuks säilitada Preisi valdused, sealhulgas ka Sileesia. 5
kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte" sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks
Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas, suur osa toodangust läheb ekspordile. Metallidest toodetakse veel vaske, alumiiniumit ja tsinki; rauamaaki saadakse põhiliselt impordist. Äärmiselt oluline on Poola jaoks keemiatööstus. Toodete hulka kuuluvad väävelhape, soolad, väetised, sh. lämmastikväetised, mille suurim maailmas tehas asub Pulawys, plastained ja kunstlikud kiudained. Keemiatoodang läheb enamasti ekspordile.
tuhat küla Koolihariduse areng · Töötati välja ning avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks · Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid ei jätkunud raha õpetajatele. · Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II midagi olulist Friedrich II · Surus läbi enda kuulutamise kuningaks · Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid omaks saksa tippharitlased
annaabi.ee 
