Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24...
püstisest inimeset, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallase omadused Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga.Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Neandertallased oskasid ka kõnevõimet,erinevalt püstisest inimesest,(oskasid paarsada sõna). Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848.aastal Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist 1856. aastal. Neandertallase oskused Nad oskasid kasutada tuld ja tööriistu ja matsid oma liigi surnuid mida nt. (loomad) ei tee. Pildid Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.wikipeedia.ee
iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED NEANDERTALLASED Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t. Nad oskasid tuld süüdata ja tegelesid ka kunstiga, toidu jaoks küttisid loomi.
ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerin...
Inimafid inimese lähimad sugulased. Lõunaafid 4-4,5 mil aastat tagasi kahel jalal liikuvad afi ajuga inimese eellased 1,5 mil aastat tagasi surid välja. Osav inimene 2,3-2,5 mil aastat tagasi natsa suurema ajumahuga inimlased kes oskasid valmistada kivi tööriistu. Püstine inimene 1,5 mil aastat tema ajumaht ligines juba praeguseinimese omale, ta oskas kasutada tuld, elas koopas, kandis loomanahast disainrõivaid. Tark inimene 300 000 aasta eest ta levis teistele mandritele. Neandertallased europasse varasemad tulijad kes surid välja 30 tuh aasta eest. Kromanjoonlane hilisem europasse rändaja, tuntud oma koopamaalingutega.
a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr. 200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr. U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja tänapäeva inimene ehk homo sapiens, kes oskas ka ise tuld süüdata. 5500 aastat tagasi tekkis kirjaoskus ja kirjutatud ajalugu. Neandertallased Kasutasid riietuseks loomanahkadest rõivaid. Elupaigaks koopaid või ehitasid ise okstest hütte, kuna oli alanud jääaeg
ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallane Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_(perekond) http://et.wikipedia.org/wiki/Neandertallane
suhtlesid häälitsustega olid pikemad kui eelkäijad. Olid suure tõenäosusega mustanahalised. Neandentaarllane Aafrikas kujunes püstisest inimesest nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Avastati Saksamaalt Neandertaani orust. Tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Nad hoolitsesid vigaste janhaigete eest. Surid aegamisi välja. Homo Sapiens Kujunes välja umbes 1 miljon aastat tagasi. Sellest arenes tänapäeva inimene. 450 000 a tagasi jõudsid nad euroopasse. Oli arenenud aju ja osavad käed
Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Homo neanderthalensis Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi Homo neanderthalensis Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed) ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel Neandretaallane ja inimene olid suured konkurendid, mistõttu surid ka arvatavasti neandretaallased välja. Homo Sapiens
külmad talved. Viimasel ajal on Milankovii teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989) Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155 165 cm), pea suur, aga madal, laup tugevasti längus, silmaülised mõikad suured ja etteulatuvad. Nägu oli suhteliselt suur, märgatava lõuatsita alalõug massiivne, silmakoopad suured, nina lai ja tugevasti eenduv. Nende elu oli karm, kuid nad oskasid valmistada ja käsitseda tööriistu ning kasutada tuld. Nad elasid
Teiselt poolt liiguti ida poole, Aasiasse jne. Erinevalt varasematest homo erectustest pidi olema küllaltki nutikas ja leidlik, et kohastuda kehvemate elutingimustega. Pidi olema ka kollektiiv. Neandertallane – olulisel kohal inimese kujunemisel, samal ajal ka kõrvalkuju ja vaheaste inimese kujunemise lool. Esimene luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt, Neanderi jõe orust. Sealt sai ta ka oma nimetuse neandertallane. Selle leidsid töölised oru põhjast, kuhu ta varasemalt oli maetud. Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 – 30 000 a eKr. Võrreldes homo sapiensiga on neandertallased olnud lühemad, jässakad, massiivsete luudega, nende kolju oli kaasaegsest inimesest suurem, nende ajumaht oli 1600 kuupsentimeetrit, oli seega võrreldes suurem tänapäeva inimesest. Kolju oli teise kujuga: laup oli madal, lauba taga olid ajusagarad, mis olid suhteliselt väiksed. Ajusagarad kontrollivad inimeste emotsioone ja tasakaalukust. Neil, kel on saanud need
radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma eelastega, oli neil arenenumad tööriistad. Neandertallased olid esimesed hominiidid, kes hakkasid matma oma surnuid liigikaaslasi ja võimalik, et just see osutab religiooni algetele. Keskmisel kiviajal, umbes 9600 aastat eKr ühinesid Balti jääpaisjärv Kesk-Rootsis
sündmus, mis toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas aafrikas. Selle teooria järgi pidi inimkeel tekkima enne, kui inimesed hakkasid ülejäänud aafrikat ja teisi maailmajagusid asustama. 12. Kuidas ja kes asustasid euroopa? Neandertali inimene. Saabuti kahe suure lainena: kõigepealt umbes 40 000 aastat tagasi ja seejärel 25 000 kuni 20 000 aastat tagasi. Esialgu elasid neandertallased ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid umbes 28 000 aastat tagasi surid neandertallased välja. 13. Kuidas saab keeli liigitada? Selgita, mida kujutab tüpoloogiline liigitus ja mida genealoogiline liigitus. Tüpoloogiline liigitamine- lähtutakse keelte grammatikalistest ja leksikaalsetset ( sõnalistest) omadustest. Genealoogiline liigitamine- sugulaskeeled pärinevad ühest algkeelest. Kasutatakse puu mudelit.
Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ja Aasias neandertallased, kelle arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemini. · 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. II rühm Mõisted 1. Hieroglüüf- Vana-Egiptuse kirja vorm. 2. Palsameerimine- Muumia valmistamine surnukehast. 3. Delta- Mitme haruline jõesuu. 4. Püramiid- Hiiglaslikud haudehitised vaaraodele. 5. Rosette'i kivi- kivi, kuhu oli rajutud hieroglüüfid koos kreeka tähtedega. Tänu sellele sai
Loomas vahetasid enda elukohta, et leida enda eluks sobivat kliimat. Jääaja tõttu jäi alles vähem loomaliike, kui oli enne jääaega. Neogeeni lõpus toimus ulatuslik mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad. Kvaternaaris kujunes välja tänapäevane elustik, kujunesid välja neandertallased ja tänapäeva inimesed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ua.miksike.net/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uusaegkond
Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid oma surnuid- olid olemas religiooni alged, püsivad eluasemed: koopad, puuvaiadest nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld
Neandertallane Koostas: Klass: Aasta 2015 Sisukord 1. Eesmärgid 2. Aeg 3. Välimus 4. Käitumine 5. Pildid 6. Miks välja surid 7. Faktid 8. Kasutatud kirjandus Eesmärk Selgitada käitumis iseärasused ja miks toimusid rituaalid Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine
INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Arvatakse, et osava inimese ajumaht oli sel ajal 560-700 cm3, kuidpüstise inimese ajumahuks arvatakse umbes 800-1000 cm3 . Püstine inimene oskas kasutada juba tuld ja käis jahil. Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark...
eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest. Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele? Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni selle ajani olid inimesed primitiivsed, nii eluviiside kui tööriistade osas. Keel muutis kõik, see lubas neil Aafrikast lahkuda ja levida üle ilma. Seal olid ees teised varased inimlased, nagu neandertallased Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei tapnud neid, näib et käitumiselt tänapäevased inimesed lihtsalt jäid peale võitluses ressursside pärast. Neandertallased, kes olid kümneid tuhandeid aastaid kenasti hakkama saanud, kadusid vaid mõne tuhande aastaga. Kas ka keeli uurides saab tulemusena joonistada inimeste rändeteid kujutava kaardi? Teatud määral küll
Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi.
2,3 mln aastat tagasi). Neid kutsuti osavaks inimesekd (Homo habilis). Oskasid valmistada juba tööriistu. Aju maht oli suurem. · 1,9 mln aastat tagasi arenes püstine inimene (Homo erectus). Nad oskasid peale tööriistade ka tuld teha. · 200 000 aastat tagasi Aafrikas nüüdisinimene ehk arukas inimene. Kolju = nagu tänapäeva inimesel. Tegeles kunstiga. Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertallased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Sarnasesid tänapäeva inimesega, kuid olid jässakamad, neil oli jõuline alalõualuu ja tugevad kulmukaared. Neil kujunes välja komme matta surnuid inimesi. Aju oli suurem kui nüüdisaja inimesel. 10. Kohanemine harjumine Kohastumine (looduslik eelis). Pärilikud tunnused, mis võimaldavad teatud elukeskkonnas hakkama saada (nt. Kahel jalal kõnd, kala voolujoonelisus).
Inimesed põlvnevad ahvidega ühistest esivanematest. Esimesed inimlased (inimeste- sarnased tänapäeva inimeste sugulased ja eellased) elasid Aafrikas u 6 miljonit aastat tagasi. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi oskasid nad juba valmistada tööriistu. Kuna varasemad tööriistad tehti suures osas kivist, kannab inimkonna varaseim ajajärk kiviaja nimetust. Inimlased oskasid kasutada tuld ja elatusid küttimisest ning korilusest. Üks hilisemaid ja paremini tuntud inimlaste liike olid neandertallased. 2. Muistsed kütid ja korilased Hiljemalt 100000 aastat tagasi, mil valitses jääaeg, olid maailma ilmunud tänapäeva inimesed (homo sapiens). Järk-järgult kujunesid välja ka inimrassid. Inimesed elasid sugulaste gruppide ehk sugukondadena, mille liikmed küttisid ja jagasid saaki ühiselt. Mitu lähedast sugukonda moodustasid hõimu. Kivist ja luust tööriistad täiustusid aja jooksul. Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom
Inimese eellane kujunes välja Aafrikas. Australopiteekus e. lõunaahvlane osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimese vahel. Homo habilis e. osavinimene (kujunes umbes 2,5 miljonit a. tagasi) valmistas esimesi tööriistu. Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad. Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad
Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus
10. Inimese eellased elasid Aafrikas. 11. 1. inimeselaadsed olendid võiksid olla 4...4,5 miljoni aasta vanused. 12. Neid nimetatakse australopiteekideks ehk lõunaahvideks. 13. Homo habiliseks nimetati osavat inimest ning nad elasid Aafrikas (2,3...2,5 mln. a. eest). 14. Osava inimese vahetas välja püstine inimene (Homo erectus), umbes 1,5 miljoni aasta eest. 15. Viimane oli päris inimene ehk tark inimene ( Homo sapiens), 300 000 aasta eest, Aafrikas. 16. Neandertallased olid varasemad tulijad. 17. Kromanjoonlased olid hilisemad tulijad. 18. Koopamaale tegid kromanjoonlased. 19. Ainuraksetel kujunesid välja geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused. 20. a)geneetiline struktuur- erinevate alleelide ja genotüüpide populatsiooni arvuline suhe (suhteline sagedus). b)kahekülgne sümmeetria- sümmeetria tüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada
selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest.
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala tead lased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud.Esi-e muinasaeg(5-6milj)Ajalooline aeg(5000a.t) Vanaaeg(5000a.t- 5.saj(476pk))Antiikaeg(8.saj ekr-5saj pk)Keskaeg(5saj-15/16saj) Uusaeg(15/16saj- 20saj)Lähiajalugu(+20saj)Hominiidid e inimlased(5-6mil a.t)Australopiteekused(Australopithecus anamensis 5-2milj a.t)Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikul...
kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha. Vastupidiselt osavale inimesele oskasid püstised inimesed kõneleda. 300 000 aastat tagasi olid olemas nii nimetatud päris inimesed ja neandertallased. Nad matsid surnuid ja panid neile toitu kaasa. Koljud läksid aina suuremaks. Ning lõpuks alates 20 000 aastat tagasi on olemas kaasaegsed inimesed ehk Homo Sapiens sapiensid, kes on ka tänapäeval olemas. Suure paugu teooria käsitleb väga pikka aega, meie kõigi minevikust, mida vähemalt mina ei suuda hoomata. Selle aja jooksul on maailm muutunud täielikult, kuid ega maailm ei jää alatiseks selliseks, nagu ta hetkel on. Maailm areneb endiselt edasi ning võimalik, et juba 4
Antropogenees Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- ...
Hiina keisri Shen Nungi käsiraamat ,,Ben Jao Jing", mis oli koostatud aastal 2727 eKr on esimene teos, mis räägib kanepi kasvatamisest. Teoses seletatakse, et kanepitaimes on midagi tervele hiina perekonnale. Legendi järgi oli selles kirjas tuhat ja üks kanepi kasutamise võimalust. Vana-Kreekas kasutati kanepiseemnetest saadud mahla seedimise hõlbustamiseks ja söögijärgsete gaaside vähendamiseks. 1.2 Spiidi ajalugu Arheoloogid on väitnud ka, et neandertallased kasutasid uimastit nimega spiid. See mõte tekkis Iraagis 60 000 aasta vanust matmispaiga väljakaevamisel. Ühe täiskasvanud meessoost neandertallase maetud luukere ümbert leiti vähemalt seitset erinevat liiki lilli. Alguses arvati, et need on pandud sinna lihtsalt ilu pärast. Ent kui hauast leitud lillede liigid tehti kindlaks, hakkas tunduma, et need ei olnud sinna pandud ilu pärast vaid need olid ravimtaimed. Üks neist taimedest oli efedra. Sellel taimel on amfetamiini ergutavaid
2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik, sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid. Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3
arktilised alad Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000 aastat tagasi Euroopa 35000 50000 Ameerika 15000 35000 Arktilised alad 8000 - 10000 Euroopa asustamine Tänapäeva inimese eellased kromanjoonlased saabusid Euroopasse kahe suure lainena u 40 000 a tagasi ja seejärel 25 000 20 000 a tagasi Algul elasid neandertallased ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid u 28 000 a tagasi surid esimesed välja (võisid seguneda kromanjoonlastega geeniuuringud näitavad) Ka Euroopa soome-ugri rahvad (ka saamid) kuuluvad emaliini pidi neisse kahte harusse. Euroopa rahvaste ja keelte arengut on mõjutanud enim viimane jääaeg (üle 100 000 a 13 000 a tagasi) Vaheldusid külmemad ja soojemad perioodid; kõige külmem 21 000 16 000 a eKr, mil varjuti Euroopa lõunapoolsemaisse refuugiumidesse( varjupaikadesse)
4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks
3. Kuidas tekkis religioon? 1. Religioon tekkis koos inimesega (enne kõne teket üle 4 miljoni a. tagasi) Animatism kõige vanem usundi vorm (looduse vägi, nn. elava laiba usk) Atapurca koopad 1,2 milj vanad inim-jäänused. 2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees 2) Hirm surma ees 3) Seletamisvajadus 4) Tule kasutamine 5) Unenäod 3. Neandertallased selge usk teispoolusesse, hauapanused 4. Homo Sapiens Rohked hauapanused, nikerdatud kujukesed. 4. Püha tunnused. Püha on: 1. Osa inimese/kogukonna identiteedist 2. Eraldatud argisest 3. Seda tahetakse kaitsta 4. Annab inimesele turva-/kindlustunde. Kes/mis on pühad? - kohad (pühajärv, pühalepa) - loomad (veised (India), kassid (Egiptus), kotkas (roomlased, indiaanlased)
Antropogenees Liisa Leit G1BK Antropogenees Antropogenees on inimese põlvnemine ehk antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja päritolu. Ahvinimene (Australopiteekus) Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades. Ahvinimene (Australopiteekus) Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega
Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine. U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse. Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal
Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast). !Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased. Gran Dolina koobas Atapuerca mägedes Hispaania põhjaosas sisaldas vanimaid seni teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele.
4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst
1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis. 2. Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? 3. Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi? 4. Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? 6. Missugused on olnud hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid? 7. Missugused on olnud inimese evolutsiooni geneetilised iseärasused ja mehhanismid? Milles seisnevad inimese geneetilised erinevused inimahvidest? 1. Teoreetilised raskused Näib olevat ilmne, et antropogeneesi faktiliste andmete käsitust on suuresti raskendanud mõningad teoreetilised lähtekohad, mis kaua aega on selles
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus´e ja Homo sapiens´i vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus´e alamliigiks.Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. 5. HOMO SAPIENS Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev liik- Homo sapiens ehk tarkinimene. Nad olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. 6. NEGRIID- Negriidne rass ehk negriidid (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel
valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine liikumisel pimedast toast valgesse, kõrbetaimel on sügav juur vee hankimiseks ja lihakas lehed või varred veevarude kogumiseks või vee arumist piiravad kitsjad ja nahkjad lehed. Loomadel on hoiatusvärvus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
