Anne Frank Koostajad:Jana Raudsepp, Kristelgeelika Tihosin 12. juuni 1929 Frankfurt märtsi algus 1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse
,,Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 1. august 1944. Tagakoda" Kristel Kortin 2018 Teosest Autorid: Otto Frank ja Mirjam Pressler Ilmumisaasta: 25. aprill 1958 Teose pealkiri: ,,Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 1. august 1944. Tagakoda" Anne Frank Õieti Annelies Marie Frank Sündis 12. juuni 1929 Frankfurtis, Saksamaal Suri veebruaris või märtsis 1945 (15-aastaselt) Bergen-Belseni koonduslaagris Juut Isa Otto, ema Edith ja õde Margot Sõbrustas omavanuste juutidega Huvitavat Annest Anne oli väga jutukas tüdruk, seda heideti talle palju ette. Anne tundis tihti, et on must lammas oma perekonnas.
Filmi tööleht Filmi "99 Franki" tööleht: 1. Mis on copy-writeri töö? Loominguline töö, ta peab reklaame välja mõtlema ja kujundama. 2. Miks tasub reklaamis nalja teha? Sest kui reklaam ajab inimese naerma siis jääb talle see toode meelde rõõmsamana/õnnelikumana kui tavalise reklaami puhul ning poest toodet ostes võib just inimene sellepärast osta selle kindla toote,kuna talle jäi see meelde naljakana. 3. Miks on vaja toote reklaami jaoks määrata sihtgrupp (väsinud koduperenaine jogurtile näiteks)? Sest see kindel toode on mõeldud ühele kindlale sihtgrupile. Näiteks jogurtit ostavad rohkem vanemad ning reklaamist näeksid nad siis, et paljud nende sarnased ka ostavad samat toodet. 4. Miks tahavad mõned tootjad (reklaami tellijad) vanu ja igavaid lahendusi? Sest tootjad ei julge lasta teha reklaami, mis oleks uuem ja huvitavam. Nad kardavad, et inimestele ei...
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5
Lk 75 teine õde on aga rikas (ta mees de Nucingen on rahamees), kuid teine õde soovib ka kõrgemal õukonnas ringi liikuda. Claire soovitab Eugene'il pr de Nucingeniga läbi käia. Lk 78 Eugene keelab isa Goriot üle naermise. Lk 78 Lk 81 Eugeneil jääb õppimine hooletusse. Lk 81 Lk 82 Andmed Isa Goriot kohta. Lk 82 Lk 85 Ema kiri Eugene'ile. Lk 85 Lk 86 Eugene leiab sarnasuse enda ja Anastasie vahel. Lk 86 Lk 87 Õe kiri Eugene'le Lk 87 Lk 89 Eugene sai perelt kokku 1500 franki. Lk 89 Lk 94 Vautrin kirjeldab ennast. Lk 94 Lk 98 Vautrin valgustab Eugene'i kuidas saada edukaks advokaadiks. Lk 98 Lk 100 Vautrin plaanib osta istanduse tumedanahaliste orjadega. Lk 100 Lk 101 Eugene on huvitatud Vautrin'i rikastumise plaanist. Soovitab Eugene'il abielluda Lk 101 vaese tütarlapsega. Lk 102 Eugene peaks naiseks võtma Victorine'i. Lk 102 Lk 104 Et isa Victorine'i tagasi võtaks, plaanib Vautrin ta venna surma (kaasavara). Lk 104
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm.
Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm.
Omavahel neiud aga konkureerisid, tegid üksteist maha, toimus omavaheline võistlus - Proua de Beauseant soovitas Eugenel gorioti teine tütar Delphine endasse armuma panna, saavutades niiviisi menu, mis olevat Pariisis võimu võti, õppides tundma seltskonda (lollide ja kelmide ühingut) - Eugene hakkas Gorioti teiste pansionäride eest kaitsma, kes viimast pidevalt pilkasid - Eugene kirjutas emale kirja, milles küsib 1200 franki, kirjutab samal eesmärgil ka kahele õele (et osta kõrgseltskonnale vastavad riided, kirjas seda ei maini) - Eugene uuris veel Gorioti mineviku kohta ning sai teada, et goriot täitis kõik oma tütarde soovid (panustas raha tütarde ellu), soovides vastu vaid üht kallistust - Tütred tundsid siiski häbi oma pärast, sest ta töötas ikka nuudlikaupmehena, peale 5 aastat peale surumist andist Goriot alla, lahkus äris ja läks proua Vauqueri pansionisse
Kohaliku telekanali saadetest on noorte televiktoriin vaatajate ja osalejate seas hinnatud meelelahutus. Frank Hardy läheb kooli esinduses viktoriinile võistlema, tema vend Joe koos sõpradega aga stuudiosse ergutama ja kaasa elama. Enne saate algust küsib Joe Frankilt mõned küsimused. Enamus neist on spordiküsimused. Neile Frank ei oska vastata. Järsku küsib üks poiss, kelle nimi on Steve Burke ning kes on ka Bayporti võistkonna Joe ja Franki käest , et miks nad ainult spordi küsimustega tegelevad. Nii jutustamine Steve, Franki ja Joe vahel algaski ning kuhu varsti liitus üks tüdruk nimega Debbie, kes oli kolmas liige võistkonnast nimega Bayport. Äkitselt kuulsid nad, et keegi astub sisse ja hüüab hästi kõvast ,,Tervitus!". Kõik nägid sisenemas ,,Kella nelja mälumängu" produtsenti Marcey Simsonit, kes tuli ütlema võistkondadele, et mäng hakka, mõne minuti pärast
minutiga, siis ühe 1 1 minutiga sööb Jüri saiast, Mari aga saiast. Koos söövad nad ühe minutiga 10 15 1 1 5 1 + = = 10 15 30 6 saiast. Seega kulub koos saia söömiseks tõepoolest 6 minutit. Vastus: Jüril kulub saia söömiseks 10 minutit. Ülesanne 3 Turismigrupi kohvikuarve oli 1000 franki. See tuli jagada võrdselt kõikide turistide vahel. Et viiel turistil läks Eiffeli torni külastamise käigus rahakott kaduma, siis ülejäänud turistid maksid igaüks 10 franki rohkem. Mitu turisti oli grupis? Kui palju oleks iga turist pidanud esialgu maksma? Lahendus: Oletame, et grupis on n turisti, kellest igaüks oleks pidanud maksma m franki, siis nm = 1000. Et maksjaid oli n – 5 ja igaühe summa suurenes 10 frangi võrra, siis (n – 5)(m + 10) = 1000. Avame sulud, siis saame, et
Telefoni kood +33 1 Posti indeksid 75001-75020 ja 75116 Kodulehekülg http://www.paris.fr/ Lipp Vapp Prantsusmaa raha Prantsusmaal enne 1999, aastat oli Prantsuse frank. · 20 franki (Claude' Debussi vanast seeriast) · 50 franki (Antoine de Saint-Exupéry) · 100 franki (Paul Cézanne) · 200 franki (Gustave Eiffel) · 500 franki (Marie Curie ja Pierre Curie) 13 Peale kauba olid veel olemas 1- ja 2- santiimised mündid, mis võeti juba ammu ennne euro käibelevõttu käibelt ära. Prantsusmaa pank (Banque de France) lõpetas 17.
kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua
Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korruse omad umbes 72 franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone õuel on põrsad, kanad ja kodujänesed ning isegi puukuur. Pansioni fassaad on aiakese poole; maja moodustab täisnurga NeuveSainteGenevieve
Rahast ,,Isa Goriot'" põhjal. Raha on teoses ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks. Kogu teose probleemistik on selle peale üles ehitatud. Läbi erinevate rahaliste väärtuste ( kaks pudelit sampanjat-12 franki; Victoraine sai 600 franki aastas oma isalt) muutub raha inimeste kõrval tegelaseks ning kõneleb lugejatega. Igal teose tegelasel on omad väärtused ning pea kõigi tegelaste elus omab raha kõrget positsiooni. Kõigil raamatutegelastel on raha suhtes omad ootused ja lootused. Rastignac loodab rahaga jõuda arisokraatia tippu. ,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise
Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819. aastast, pärast äritegevusest loobumist. Ta oli olnud nuudlikaupmees. Alguses oli ta rikas, elas uhkemas korteris ja maksis siis tuhat kakssada franki kostiraha. Isa Goriot'l oli siis rikkalik garderoob, suurkaupmehe hiilgav varustus, kaks ketikestega ühendatud lipsunõela, kummagisse raamitud suur briljant. Ta kandis rukkilillesinist frakki ja ripatsitega kuldketti ning ta vahetas igapäev valget pikeevesti. Lisaks oli tal veel kullast tubakatoos, milles oli kiharaid sisaldav medaljon. Teose lõpuks oli ta vaene, kolis teose jooksul aina halvematesse korteritesse ja teose lõpuks suutis ta maksta toidu ja toa eest vaid 45 franki
ajapeale kui olin lugenud paarkümmend lehekülge koitis mulle üsna varsti kogu selle loo, raamatu mõte, või vähemalt mida autor on sellega öelda tahtnud. Frankile ei meeldinud äri õppida väga, aga kuna sellel ajal peeti tähtsaks mida arvavad vanemad inimesed või mida vanemad inimesed soovitavad noorematele seda võisid ka nooremad teadmiseks võtta ja seda ka teha. Muidu visatakse kodust välja, heal juhul saad paar gini kaasa ja saa ise hakkama nagu juhtus Franki isaga. Seal hobu tormab, mis ta võib, ta kannul surma hüüd... Hei sõber, kas sa kartma lõid siin minu seltsis nüüd? Burgher ,,mõistsin kohe, et need sõnad ennustavad üldrahvalikku vaprust ja kuna oleks olnud ühtviisi kasutu ja ohtlik hakata seesuguses paigas ja säärasel hetkel võitlema oma tee juhi poliitiliste tõeks pidamiste vastu, avaldasin ainult kahetsus et igasugune suurem rahvaliikumine maapaos
keskmised ettevõtjad. Ülejäänud on tarbija-majapidamised ja ka väga vähesed suured ettevõtted. WIR-pangale kohaselt (2010) moodustavad tema kliendid märkimisväärse osa mitmetest Sveitsi tööstusharudest. Ajalugu · WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürich'is. Esimene grupp koosnes kuueteistkümnest inimesest, kelle poolt sisse makstud ühistu kapital oli 42 000 Sveitsi franki (umbes 2 625 Sveitsi franki inimese kohta). · Esimene väljaanne WIR-uudistest tuli välja juba esimesel Novembril. Esimeseks makseks määrati 5 franki ja nõutav miinimum summa aktsia eest oli 25 franki, mida võis kohe hakata kasutama krediiditehinguteks teiste liikmetega. · 1935. aastal moodustati kohalik WIR-grupp ka Basel'is, Bernis, Zürich'is, Winterthur'is, Biel'is ja Derendingen'is. Samal aastal ilmus ka esimene ettevõttekataloogi väljaanne
Kuid võibolla oli see vaid tähelepanuks, kui palju ta on võimeline mehe pärast tegema. Igaljuhul veetis ta hullumajas umbes poolteist nädalat. Ta ema käis teda tihti vaatamas ning rääkis tütrele, kuidas ta pojal Raineril läheb. Nimelt siis oli Johannal ka 4-aastane poeg ja lapseisa Robi, kellest naine ei tahtnud midagi kuulda. Siiski teose lõpus, kui olid jõulud tuli isa pojale jõuluvana mängima ja nii jäid nad siiski kokku ja Johanna pidi Franki unustama, kuigi alati lootis et ükskord ta tuleb ja palub vabandust. Haiglas töötas õde Maria, kes hoolitses nii Johanna kui Tanja ja ka teiste eest. Ta mees oli juba ammu aastate eest surnud ning ta oli üsnagi üksi. Ta muretses väga oma tütre Heleni pärast, keda ta võrdles patsiendi Johannaga. Ta kartis, et Heleniga võib midagi samasugust juhtuda. Helen, umbes 30-aastane naine, üksi jäätud koos 3 lapsega. Mees oli neid maha jätnud ja teise naise juurde läinud
naise Jeanne Duvaliga, "musta Veenusega" · Jeanne'ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks · Jeanne inspireerib Manet portree Jeanne'ist Baudelaire'i parimat armastuslüürikat Täisiga · 1843 saab B. isa pärandusena 75000 franki · Andub luksusele ja aristokraatlikule seltskonnaelule, kulutab raha riietele, raamatutele, maalidele, kallile toidule ja veinidele, oopiumile ja hasisile · Veedab aega kunstigaleriides ja kohvikutes Spleen · 1843 võtab perekond Baudelaire'ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha · Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili · Süveneb eraldatuse, lootusetuse ja
Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Seni, kuni prantsusmaa ei olnud hüvitist tasunud, jäi ta ... võitja riikide poolt.
"Tema kuju, maneerid ja hoiak tähistasid aadliku perekonna võsu, kus algkasvatus hõlmab vaid hea maitse traditsioone." Ta pere armastas teda väga ja saatis raha, et poeg saaks ülikoolis käia. Eugene'I eesmärk oli saada edukaks ja pasta oma haridusega pere vaesusest. Pariisi tulles ta selle nimel pingutaski. Tema isa, ema, kaks venda ja õde ning tädi, kelle varandus koosnes pajukist, elasid mõisas. Mõisa aastane tulu oli 3000 franki ja Rastignac sai sealt iga aasta 1200 franki. Perekonna kõik lootused olid suunatud temale. Lõpuks tahab luua sidemeid. Ta märkas, kui suurt mõju avaldavad naised seltskonnaelus. Ta üritas positsiooni parandada naiste kaudu. Tema tädi, proua de Marcillac oli kunagi tundnud kuningakojas tähtsamaid aristokraate ja Eugene küsis tädilt andmeid sugulussidemete järgi, mida võiks uuendada. Tädi arvas, et proua de Bauseant' oleks kõige vähem tõrges
Ei olnud tema jaoks tähtsamaid ja kalleimaid inimesi kui olid seda tema armastatud ema ja väike õeraas Meggie. Teiseks kilpkonnaks võiks nimetada vabadust. Vabadus, mis tema mõistes tähendas südame ja meele kooskõla ning mis väljendus püüdena pääseda eemale halvast elust ning sellega kaasas käinud mälestustest. Pääseda minevikust, mis oli kaotanud poisi jaoks tähenduse ning väärtuse. Kolmas, samuti tähtis ning tihedalt seotud esimese kahega, nö kilpkonn, oli Franki jaoks viha ja kättemaks. Viha ning sellest tulenev iha kätte maksta olid need jõud mis teda edasi viisid. Kui noormehe elu oli alanud armastusega, siis ajaga muutus see armastus vihkamiseks. Tema olemust muudeti vägivaldselt, sellega kaasnesid püüe vabaduse poole ning selle püüde lahendusena nägi ta vaid kättemaksu inimesele, kes oli selle kõige aluseks - oma isale, kes oli tema arust kõige ebaõnnestunum olend inimkonna ajaloos üldse. Sarnaselt Frankile, kirjutab W
3) Kaelakee Oli üks ilus tüdruk, kellele meeldis üle kõige aristokraatia, teemantid ja ilusad riided. Ta maitse oli lihtne, sest ta ei olnud kunagi midagi kõrgemat saanud. Niisiis abiellus ta ühe pankuriga ja nad tulid ots-otsaga kokku. Ta muutus oma staatuse pärast järjest kurvemaks. Ühel päeval tuli mees koju kutsega ministeeriumi õhtule. Siis muutus naine veel kurvemaks, sest tal ei olnud midagi selga panna. Mees andis talle oma 400 franki, mida ta oli hoidnud püssi ostmiseks. Naine saigi endale ilusa kleidi, kuid nüüd oli uus mure polnud ehteid. Mees soovitas tal minna oma rikka sõbranna juurde ja temalt laenata. Naine valis välja kõige ilusamad teemantid, mis ta leidis ja nüüd saidki nad ballile minna. Ta oli seal kõige kaunim neid ja kõik imetlesid teda. Koju tulles aga avastas ta, et ta juveelid on kadunud. Nad otsisid igalt poolt, kuid kaelakee oli kadunud.
mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt. Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 Ostjad Müüjad USA dollar 3,72 3,73 Suurbritannia naelsterling 18,16 18,21 100 Saksa riigimarka 88,80 89,40 100 Soome marka 9,36 9,40 100 Rootsi krooni 100,30 100,90 100 Taani krooni 99,75 100,35 100 Norra krooni 99,-- 99,80 100 Prantsuse franki 14,65 14,90 100 Madalmaade kuldnat 150,30 151,10 100 Läti latti 71,80 72,30 100 Sveitsi franki 71,85 72,45 100 Belgia belgat 52,-- 52,50 100 Itaalia liiri 19,65 20,05 100 Tsehhoslovakkia krooni 11,-- 11,20 100 Austria sillingit 52,55 53,15 100 Ungari pengöt 65,35 66,05 100 Poola zlotti 88,80 89,40 100 Leedu litti 41,50 42,70 100 Nõukogude rubla (tsekk) 192,25 193,75
Vautrin tegi väga palju imelikke märkusi kõigile. Tal oli iga asja kohta midagi öelda, oma arvamus. Ta oli väga kaval ja oskas teiste pansionäridega rääkida ja nendega manipuleerida. Vautrin oli teiste pansionäride arust väga salapärane ja nad soovisid teda kuidagi paljastada. Vautrin varjas ennast pansionaadis ja sehkendab allilma rahadega. Ta elas kolmandal korrusel, kandis musta parukat ja värvis oma põskhabet. Üks Vautrini iseloomustavamaid jooni oli maksta noobilt 15 franki kuus gloria ehk kohvi või tee suhkru põletatud konjaki või viinaga eest, mida ta järelroaks rüüpas. Vautrin kutsus pansionaadi omanikku Vauquenit mammiks., vahel ta võttis teda kallistades vastu. Kõik tundsid tegelikult kõigi vastu umbusuga segatud ükskõiksust. Vautrini suhted teistega olid nagu tuim masinavärk, justnimelt ka pansionaadi elanikega. Vautrinil käis tihti külas 2 meest ja teised ütlesid sellepeale, et on ikka va mees küll.
aasta märtsis. 1945 kutsuti Ferdinand Porsche, ta poeg Ferry ning väimees Anton Piëch läbirääkimistele prantsuse väikeauto ehitamiseks. Asi lõppes aga sellega, et prantsuse autotöösturi Jean-Pierre Peugeot' pealekaebamisel pandi nad vangi Dijon'i vanglasse. Vangistatuid sunniti Pariisis tasuta töötama Renault 4CV kallal. 1946. aasta keskel vabanes Ferry Porsche vangist. Ferdinand Porsche vabastamise eest nõuti tollal ülisuur summa - miljon franki sularahas. 1947 õnnestus Ferryl neljarattaveolise 12-silindrilise ülelaadimisega võidusõiduauto Cisitalia ja mitme muu projektiga 1.000.000 franki kokku saada ja augustis sai ta oma isa vabaks osta. Kahjuks oli professor Ferdinand Porsche niivõrd kurnatud, et ideedest pakatav konstruktor oli temas justkui surnud. Prantsuse kohus vabastas ta hiljem küll süüdistustest, kuid miljon franki "unustati" tagasi maksta.
Noodikirja areng 8.-13. saj. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil
4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5
Keskaja-triloogia ,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana Hohenstaufen peab võitma langemisega muhameedlaste kätte võitleb koos palgasõduritega franki kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291. rüütlite (tapsid Konradini) ja kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni). Vaheteos ,,Imede saar" Tegevus toimub 14. sajandi keskel utoopilisel Allotria saarel.
Delphine rääkis, et armastab isa väga, aga tema mees lubas isaga kohtuda ainul hommikutundidel. Aga Anastasie ei tahtnud Eugene tundagi, kuna too rääkis koguaeg isa Goriotist. Delphine tuli isa Gorioti juurde ja rääkis, et tema mees oli paigutanud raha kõik ettevõttesse ning palus 2 aastat, et raha tagasi teenida. Isa Goriot ei olnud sellega nõuas ja tahtis kõiki pabereid näha. Anastasie tuli isa juurde ja palus abi: Maxime, kes oli Anastasie armuke, oli 100 000 franki võlgu. Tütar pani panti kõik ehted, kuid ei saanud summat kokku ja kui Anastasie mees teada sai kõigest, siis ta ostis ehted välja ning Anastasie pidi talle kuuletuma. Ta palus isalt 12 000 franki, kuid raha oli läinud kõik korterile, mille nad olid Delphinega ostnud. Vahepeal olid tütred tülli omavahel läinud, sest Delphine oli Anastasie't petiseks sõimand ja ütles, et armastab isa rohkem kui tema. Tüli ei meeldinud sugugi nende isale. Ta muutus
Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859. - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama maalimine otsese vaatlusega
Valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Ehitamine 2 Torn pidi olema kergesti lammutatav Torn kuulus alates 1909. aastast Pariisile 7,300 tonni metalli 10,000 tonni Eiffeli tornist Pariisi sümbol Viimane korrus 273 m Katus 300,65 m Antennitipp 324 m Eiffeli tornist 2 3 korrust 9 lifti Esimese korruseni on 300 trepi astet, esimeselt teiseni ka 300, kolmandale saab ainult liftiga Raha Maksis 8 miljonit franki (praegult üle 26 mil) Praegult maksaks ehitamine u. 371 mil, maa torni all on väärt 270 mil ja materjalid on väärt 2,7 mil Värvimine 4 mil, värvitakse üle iga 7 aasta tagant Ajalugu Paljudele ei meeldinud Taheti lammutada 300 kirjutajat, maalijat, skulptorit, arhitekti protestisid torni vastu. Lammutamise plaanid Pariisi linn tahtis lammutada 1909 Hitler käskis kindralil Dietrich von Choltitzil, Pariisi sõjaväe kuberneril Eiffeli torni
nad rikastuda saaksid. Plaaniks oli Victorine'i võrgutamine ning tema isalt raha saamine. Ka see annab märku selles, et Rastignac on lihtsalt kasuahne mängur. Härra Goriot armastas oma tütreid väga. Ta tegi nende lapsepõlve väga ilusaks ning võimaldas neile kõike, ka oma isiklikku tõlda. Tema ülesandeks oligi teha tütarde elu õnnelikuks. Kui tütred kasvasid, oli aeg mehele minna kusjuures kaasavaraks saadi 700 000 franki. Kahjuks härra Goriot ei meeldinud väimeestele ning Goriot viibimine nende majades keelati ära. Põhjus, miks seda tehti, seisnes selles, et ta oli tegelenud kaubandusega. Tänu sellele saigi isa rikkaks, kuid see amet oli nnde jaoks häbistav ning tütardel keelati oma isa külla kutsuda. Tütred valisid armastuse mehe ning loobusid oma isast. Aeg tõi tütred aga isa juurde tagasi, sest neil oli raha vaja. Isa Goriot oli liiga hea inimene ning andis kogu oma maise vara tütardele
huntidega" (Dances with Wolves, 1990). Tema kannatlikkus sai aga väärilise tasu, kui linateos võitis seitse Oscarit, sh parima filmi kategoorias. Kaks aastat hiljem võitis ka Clint Eastwoodi ,,Armutu" (Unforgiven, 1992) parima filmi Oscari. Tänapäevasema suuna andis zanrile film ,,Brokebacki mägi" (Brokeback Mountain, 2005), mis kajatas kahe kauboi omavahelist armulugu. Ükskord Metsikus Läänes (Itaalia/USA) Võimas raudteemagnaat palkab tuimanäolise tapja Franki kõrvaldama igaühte, kes püüab takistada tema plaani ehitada Läände raudteed. Kui Frank juhtub tapma maaomanik Bretti, palkab viimase naine omakorda kättemaksuks kaks mõrtsukat Franki jälitama. Filmist endast rääkides siis siin on kindlasti Leone parim intro. 3 meest raudteejaamas ootavad rongi ja kui see tuleb siis toimub shootout, mis on täiega seda pikka venitatud ootamist väärt. Näib nagu siis, kui Sergio tegi seda, peale
olulisemaks kirjanikuks prantsuse keeles teoste tegemises tema väga tuntud teosed: ,,Jumalaema kirik Pariisis"(1831) ,,Hüljatud "(1862) Peategelase kirjeldus ja iseloomustus Jean Valjean on üks hüljatud peategelastest.Tema perekond: Tema isa Jean Valjean,ema Jeanne Mathieu Tal oli üks õde Jeanne ja adopteeritud laps Cosette. Jean Valjean olles olnud 19 aastat vanglas . Oli teeninud vanglas 109 franki ja 15 suud.(Mis oli sel ajal palju aga samas nii palju aja kohta vähe) Tal oli kollane pass .Kui teda vabaks lasti oli tal kollane pass ja raha.Läks ühesse külakesse aga mitte keegi ei andnud talle kohta kus magada. Kõik peale healik Piiskop Myrel.Tal oli väga palju probleemi. Ta oli ka väga alandlik Ta tegi midagi aga ta kahetses päris mitmes kohas.(nt kui ta alguses Piiskopit varastab.) Ta ei olnud enesekindel.
Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene'i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene'ile saata 1200 franki aastas. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu
Kui tütred olid rõõmasad,oli tema ka.Nt:Konkurent ütles,et Delfine jäi kaariku alla(tegelt ei jäänud)Goriot tormas koju,ehmatas nii,et oli mitu päevahaige.Kättemaksuks sõi konkurendi viljaturult välja. Goriot-Väga rikas,Oskas ainult oma ala,muidu harimatu,liht-tööline.Kõrgkiht- krahvid,aadlikud(kuningas annab,pärandatav)Tõusikuid (Goriot) aadlikud põlgasid. 5)Tütarde abielud: Goriot andis mõlemale tütrele kaasavaraks poole oma varandusest 800000 franki. Anastasic abiellus krahv de Rastaud´ga.Anastasic oli nõrkus aristokraatia vastu,tahtis olla tähtsal positsioonil ja tuntud.Delphine ihkas raha,rikkust,abiellus Nucingeni,pankuriga.Mehed ei lubanud enam külla tüdardele.Goriot nägi neid ainult siis,kui mehi polnud kodus või piilus salaja kaarikuid.Tütred isa mudiu vaatamas ei käinud,ainult siis,kui raha tahtsid. Abielu:Raga pärast,armastust polnud,omavahel eriti läbi ei saanud,mõlemas armukesed(avalikult
Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli ennastohverduslik, ta loobus oma tütardega vahetust suhtlemisest, et
Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli ennastohverduslik, ta loobus oma tütardega vahetust suhtlemisest, et
9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3. Jack Collin aka. Vautrin oli sunnitööline keda ajasid politsei agendid taga. teda tunti ka surma narritaja nime all 4. Vaquer hakkas härra Goriot' isaks kutsuma siis, kui tema plaanid Goriot'le mehele minna kukkusid läbi ja Goriot' jäi vaeseks 5. vikontess oli Eugene de Rastignaci sugulane, ma täpselt ei tea kuidas, aga seal oli juttu küll. Mingi ema poolne tädi vms. 6. .Goriot' oli rikkaks saanud nuudlivabrikandina
Seeriaautode tähtsaim võistlus on autoralli. Mitmesuguseid eraldi võistlusi peetakse veoautodele, traktoritele ja väikeautodele . Märkimisväärsed võistlused on Le Mansi 24 tunni sõit ning Indy Car World Series(16 võidusõitu Põhja-Ameerikas ja Austraalias). Ajalugu · Esimene võidusõitu meenutav võistlus toimus 1894.aastal Prantsusmaal. Distants oli Pariisist Roueni mille pikkus oli 126 kilomeetrit.Sõidu võitja sai 5000 franki ning finisisse pidi jõudma 8 ja poole tunniga. Alguses registeeris sõidule 102 osavõtjat, aga peale tehnilist kontrolli ja proovisõitu jäi järele ainult 21 ekipaazi. Sõidu võitis Alber de Dion oma aurumasinaga De Dion-Buton,mille keskmine kiirus oli 17 km/h. Juunis 1895 toimus esimene õige võidusõit. Distants oli 1178 km(Pariis-Bordeaux-Pariis).Sõidu võitis Emile Levassor 48 tunni ja 47 minutiga oma masinaga Panhard&Levassor mille keskmine kiirus oli juba 24
sellist elu ta ei elanud. „Ta kannatas oma elukorteri vaesuse, seinte armetuse, sisustuse viletsuse ja mööbliriide inetuse pärast.“ Ta unistas luksuslikust majapidamisest, teenritest, uhketest ruumidest, peenetest roogadest, lauahõbedast, koketsetest salongidest, kus toimuks pärastlõunased vestlused sõpradega, tuntud ja otsitud inimestega. 4. Millise ohvri toob härra Loisel oma naise heaks? Ta annab talle oma püssi jaoks kogutud 400 franki, et ta saaks endale peo tarvis tualett osta. 5. Kuidas otsustasid abikaasad lahendada briljantkee kadumise loo? Abikaasa otsustas otsida samasuguse kee ja osta see kaduma läinud kee asenduseks ning tagastada omanikule. Selleks, et kee osta pani ta lauale kogu oma päranduse ja võttis ka võlgu. 6. Milliseks muutus proua Loise elu pärast õnnetust keega? Nad pidid loobuma koduabilisest ja seega pidi proua Loisel ise kõik majapidamistööd ära tegema
mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi. Tunnen end siis rohkem nende isana. Ma kujutlen, et nad ei kuulu veel kellelegi!" Lk 191 ,,Sa andsid mulle praegu kirvehoobi pähe,"vastas vanake. ,,Andestagu sulle jumal, mu laps! Sa ei tea kuivõrd armastan sind." Lk 201 ,,Ah, te võiate palsamit mu südamele!" hüüdis isa Goriot. ,,Kuid kust võtta kaksteist tuhat franki? Kui pakuksin ennast tasu eest nekrutiks?" Lk 228 ,,Te teate väga hästi, et armastan neid, jumaldan neid! Saan terveks kui näen neid...." Lk 229 ,,Mu sisikond põleb! Pange mulle midagi pähe. Mu tütarde käsi, see päästaks mind, tunnen seda ... Mu jumal! Kes annab neile tagasi varandused, kui mina kaon? Ma tahan sõita Odessasse nende pärast, Odessasse makarone valmistama." Lk 229 ,,Oh! Neid näha! Ma saan neid näha, saan kuulda nende häält. Suren õnnelikuna.
Inimene on oma illusioonide ohver Teoses ,,Isa Goriot" on põhiliselt oma illusioonide ohver vana nuudlikaupmees Härra Goriot, tuntud ka kui isa Goriot. Härra Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema enda jaoks peaaegu mitte midagi. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud isegi oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Tema illusioon seisneski ta kahes tütres. Goriot armastas oma tütreid rohkem kui midagi
oma ettevõttest kõvasti kinni hoidis, mis aga prantslastele ei meeldinud. Paganini pidas aga Berliozi töödest suurt lugu ja kui tema "Romeo ja Julia" oli kuulnud ning selle sünnitaja kehvast elukorrast teatust saanud, kirjutas ta talle teisel päeval: "Mu armas sõber! Beethoven on surnud ja ainult Berlioz võib teda elusse hüüda ja ma arvan endal pärast Teie helisünnituse kuulmist, mis täiesti Teie vääriline, õiguse olevat Teid paluda, et Teie minu austuse täheks 20 tuhat franki vastu võtaksite, mis Teie juurde pandud tunnistuse ettenäitamise järele baron von Rotschildi käest kätte saate." 6 Närvihaigus ja surm: Juba lapsepõlvest saadik kannatas suur maestro närvihaigust, mis tema õrna ja üleliiga ärksat loomust ussi kombel näris. Ta käis kõik Euroopa kliimad läbi, et niiviisi oma haigust kudagi kaotada, aga ei ühtigi aidanud
02.2008 Talisman Walter Scott 1. Teose sisu lühikokkuvõte Punase risti rüütel pidi viima teate Engaddi Theodorichile. Enne tema juurde jõudmist pidas ta duelli Shiirkoofiga. Võitlus oli tasavägine ja nad otsustasid sõlmida rahu. Shiirkoof juhatas Franki eraku juurde. Erak viis Kenneti salajasse tuppa, kus oli pühitsetud pind. Kennet kohtus seal oma armastatu Edithiga, kes jättis talle roose. Inglise kuningas Richard Lõvisüda oli raskelt haige. Kenneth saabus arsti el Hakimiga, kes pidavat Lõvisüdame terveks ravima. De Vaux aitas Richardit ja oli tema nõuandja. El Hakim näitas oma ravimis jõudu Kennethi hea sõbra peal. Ta sai terveks. Richard luges sultani kirjutatud kirja ning oli nõus oma ravimisega. Richard tervenes
vanu arveid. Falke keelitab Eisensteini minema vangi alles peojärgsel hommikul, kuid soovitab tal naisega juba täna hüvasti jätta ja siis salaja peole hiilida. Adele üllatuseks võimaldab Rosalinde tal õhtu vabaks võtta. Alfred tahab ise majaperemehena esineda ja panebki selga tolle hommikumantli. Sellises riietuses peab vangladirektor Frank Alfredit Eisensteiniks ja vahistab ta. II vaatus: Falke ja Orlofsky heidavad peol nalja Eisensteini ja Franki üle, viimased ilmuvad peaole inkognito, esinedes aadlikena. Kumbki ei oska kahtlustada, et nad kohtuvad taas järgmisel hommikul seekord vanglas. See aga ei ole ainus piinlik olukord, millesse Eisenstein satub. Mees tunned ära ka oma teenija Adele, kes kannab Rosalinde kleiti. Kui Eisenstein ja Adele kohtuvad silmast silma, korraldab naine skandaali, väites, et mees eksib. Otsides taga noori baleriine, kohtab mees maski taha varjunud kirglikku Ungari krahvinnat.
· Moliere sai kahekordse palga, kuna ta oli lavastaja, kirjanik ja näitleja. · Päevapalk oli neile, kes olid ajutiselt teatris. · Põhinäitlejad said palga palgapäeval. 5. Milles süüdistatakse Moliere'i pärast abiellumist? Teda süüsidtati verepilastuses. Kiriku järgi oli tema naine ta tütar. 6. Kaks tähtsat südmust, mis juhtus Moliere elus 1665. 1) Sündis tütar. 2) Ta sai kuninga soosingu, ning maksti 600 franki toetust, mida ta ei saanud kunagi korrektselt kätte. 7. Kes oli hüpehondrik? Vaimuhaige. Kirik pidas Moliere'i hüpehondrikuks. 8. Keda peeti 17. sajandil korralikuks inimeseks? Inimene, kes pidas teistest lugu. 9. Mitu last oli Moliere'l? 3, tütar ja 2 poega. Üks poeg suri 11 kuuselt, teine 6 kuuselt Iseloomusta Moliere loomingut. Kajastas tolleaja Prantsusmaa elu ja kombeid ja kritiseeris ühiskonda ja inimeste pahesid. Kirjutas nii et meeldida rahvale ja kuningale
Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitise tasumiseni osaliselt liitlaste poolt okupeerituks. SAKSALIIT Loodi 1815. Aastal. Eesmärgiks oli taastada Saksamaa väikeriigid, kuid selle vastu olid alles jäänud riikide valitsejad. Sinna kuulusid 41 Saksa riiki. Mõjukaimaks riigiks oli Austria, tema poliitiliseks vastaseks oli teine suurem riik, Preisimaa. METTERNICH Metternich oli Austria välisminister, kellelt sai Viini kongressi järel ,,kogu Euroopa välisminister"
Tema teoseid iseloomustab tol perioodil tumedad värvid. Eriti kasutas ta musta. Tema peale tunti kadedust. IMPRESSIONISTI PERIOOD Provence ja Pariisis 18701878 Cézanne ja tema elukaaslane MariaHortense lahkusid Pariisist enne PrantsusePreisi sõda 1870. Sel perioodil leidis ta taas inspiratsiooni maalida mastikke. Kui sõda lõppes, kolisid nad taas tagasi Pariisi. Minnes tagasi oma kodulinna, hakkas ta saama isalt igakuist toetust 100 franki, mis aitas tal ära elada. Kui tema isa sai teada tema elukaaslasest, hakkas ta neid toetama 400 frankiga. Aastal 1880 kolisid nad ikkagi ära ja jäid siis pikemaks pidama L'Estaquei. Seal maalis ta koos Renoir'i ja Monetiga. PROVENCE PERIOOD 18781890 Tihtipeale nimetatakse seda perioodi ka konstruktiivseks perioodiks. Sel perioodil abiellus ta Hortensiga. Sel ajal katkes sõprussuhe ka Émile Zolaga. Tema maalimine jäi tol hetkel tagaplaanile, ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
