Piktograafia Esimeseks kirjaviisiks või kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia: iga joonistus tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk
Mesopotaamia. · Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi märkide arv peagi liiga väheseks. · Soovi väljendada rohkem kui tehnika lubab näitab piltide mitmetähenduslikkus. Näiteks ,,tähe" sümbol tähendas ka ,,taevast" ja ,,jumalat". · Pilt hakkas tähendama mitte enam ainult objekti ennast, vaid sõna selle kohta. · Savipind oli jaotatud ülevalt alla joontega
Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias 4 , 20meetrist vaaraod. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil. Sihune jutustus Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim ,, Sinuhe jutustus" Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Hieroglüügid kirjamärgid meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik ( u.2650-2100 eKr.)- see oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning sutoriteedi kõrgaeg. Kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks on püramiidid, mis asuvad Memphise lähedal. Naabermaadega läbikäimine oli hõre, kujunesid välja enam vähem kõik tsivilisatsiooni tunnused.Laguned sisesegaduste tagajärjel.Keskmine riik ( u.1950-1650 eKr
· Maalimiseks kasutati erinevaid värve · Värve tehti looduslikest ainetest · Näiteks: Punast värvi sai rauaroostest Rohelist värvi saadi malahhiidi pulbrist Musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või muud Mida kujutati piltidel? · Inimesi Mida kõrgemal positsioonil ühiskonnas oli inimene, seda suuremalt kujutati Inimesi kujutati üldistatult · Loomi · Taimi Kuidas ja millega kirjutati? · Kirjutati Egiptuse piltkirja hieroglüüfe · Hieroglüüfe on kirjutatud tindiga kui ka maalitud seinadele · Varasemad säilmed piltkirjast on pärit u.3200 ekr · Kirja lugemise suunda näitavad ümbritsevad kujud · Hieroglüüfe võib leida maalitult kui ka savisse sisse surutuna, mis vajas erilisi tööriistu · Hieroglüüfe võib leida ka kividelt, puidult, nahalt või papüüruselt Huvitavaid fakte · Inimesi joonistades oli alati kindel ,,egiptuse poos", kus
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest
Fantaasia kujutlusvõime; unistus; väljamõeldis Fresko - kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, tantsu, sõna-, video, jm kunstide sugemetega, hariliult kohalolijaid kaasahaarav etendus; poppkunsti liik Illusioon - ruumiline ettekujutus Kalligraaf - ilukirjutaja, ilutegija, kirjakunstnik Kalligraafia - ilukiri, kunstipärane kiri Keraamik - keraamikakunstnik Keraamika -materjali põletamisel põhinev savitöötehnika; savitooted Kompositsioon - ülesehitus, kokkuseade Krepppaber - õhuke krobeline paber
- must piltkiri kollasel taustal, - must ääris. Kohustusmärgi olulised tunnused: - ümar kuju, - valge piltkiri sinisel taustal. Evakuatsiooni- ja esmaabimärkide olulised tunnused: - ristküliku või ruudu kuju, - valge piltkiri rohelisel taustal. Tuletõrjemärgi olulised tunnused o ristküliku või ruudu kuju, o valge piltkiri punasel taustal. Ohtliku aine või valmistise mahuti ja neid sisaldav nähtav torustik peab olema märgistatud oranile taustale kantud musta värvi piltkirja või tingmärgi ja selle sõnalise tähendusega vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mahutile ja torustikule kantud märgistus peab paiknema nähtaval kohal ning olema ilmastiku- ja keskkonnakindel. Torustikule kantavat märgistust korratakse otstarbekal kaugusel üksteisest ning kõige ohtlikumate kohtade, näiteks ventiilide või ühendusarmatuuride vahetus läheduses. Lisanõuded signaliseerijale: 1) täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma;
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris Minu arvates on kultuuril väga suur osa riigi arenemisel.Vana-Ida kultuur on väga huvitav ning mitmekesine. Vana-Idas leiutasid inimesed asju ilma milleta ei kujutaks me oma igapäeva elu ettegi Egiptuses kujunes kiri,mis meenutas välimuselt piltkirja ja oli tõenäoliselt sellest ka välja kujunenud. Kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju kasutusel,ligi 100 hieroglüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega,siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine
Kuna nad oskasid arvutada ringi pindala, siis nad tundsid ka pii väärtust. Võime oletada, et nende järgi on ka meil võetud kasutusele suurus pii ning see ongi nende panus geomeetria seisukohalt tänapäeva. Egiptuses olid kõige haritumad preestrid ning nemad olid ka õpetajad, koolid asusid templite lähedal ja õpilasteks oli mingi protsent elanikkonnast. Kiri tekkis umbes 5000 aastat tagasi. Kuna hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke(ligi tuhat hieroglüüfi), siis oli neid raske mõista. Kirjaoskus oli Egiptuses privileeg, mis sai osaks ainult paarile protsendile kogu elanikkonnast. Kirjaoskus on andnud väga suure panuse tänapäeva haridusse. Tänu Egiptuse suurepärastele teadmistele ja oskustele arstiteaduse valdkonnas, nende kirjaoskusele ja nende väljaarenenud ehituskunstile on Egiptuse panus maailma ajalukku minu arust tähelepanuväärne.
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged)
abieluvälised seksuaalsuhted v.a naisel. Egipt : võis olla aind 1 naine, abieluvälised suhted keelatud, v.a vaaraol. Naise vara jäi naisele 6 ) Egipt : hierogrüüfid, 1 % elanikkonnast oskas kirjutada, papüürus, haridus polnud kättesaadav. Arstiteadus,, päikesekalender, geomeetria novellid ,, sinuge jutustus ,, Meso: kasutusel kiilkiri, laiem levik , matemaatika, astronoomia, kirjandus, kuukalender Sumerid-tsiviliaatsiooni rajajad, ratta kasutuselevõtt, kasutasid piltkirja, meso elanikud Tsikuraat- astmiktempel Kiilkiri-pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga Hammurapi koodeks- Uruk, Ur, Kis- Sumeri linnriigid, tähtsamad Sargon- Akadri riigi looja, muutus Mesos ideaalse valitseja sümboliks Hammurap- Babüloni kuningas Assur, Ninive- Asüüria riigi pealinnad Assurinpal-viimane võimas asüüria kuningas, lõi niineve raamatukogu Nebukadenetsar II- Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas. Vallutas palju
sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esindaja maal,egiptuse isand noom-maakond nomarh-asevalitsejad,viia ellu vaarao korraldus preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites kirjutaja-kontrollisid töötajate tegevust hierarhiline ühiskond-ühiskonnas oli igal inimesel koht köik oli määratud zooantropomorfne-kujutamisviis,kusjul´malaid kujutati inimese keha ja looma peaga mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks
lootusraas kustumas. Äkitselt avastasin, et olen kaevetöödega lõpule jõudnud ning otsustasin "kuju" ära mõõta. Lähemal vaatlusel osutus see "kuju" umbes 150- meetriseks kraanataoliseks masinaks. Kuid siiski tundus see mulle võimatu, kuna minu nägemuse kohaselt pärines see väga vanast ajast. Ma uurisin seda väga põhjalikult ning märkasin üht tuhmunud detaili selle moodustise alumises nurgas oli kirjutatud midagi Egiptuse piltkirjas. Juhuslikult oli mul kaasas piltkirja käsiraamat, seega ma sain kohe järgi vaadata tolle kirja tähenduse. Minu üllatuseks oli seal kirjas vaarao Cheopsi nimi. Ma ei tahtnud uskuda, et keegi võis selle hiljem sinna kirjutada juurde. Eriti kummalisena näis tõsiasi, et ma leidsin vanaaegse kraana just Cheopsi püramiidi juures. Kraana oli tehtud pronksist, mis oli roostetama läinud ning mis osaliselt lagunes. Üritasin roostet maha kraapida, kuid asjatult. Korraks juba vilksatas mulle pähe mõte, et äkki
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...
ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohumärguannetes kasutatavad värvused - Kollane või oranz, punane, sinine,roheline. Ohumärguannete tunnused ohumärguannete jagunemine otstarbe järgi. 1. Ohutusmärk annab geomeetrilise kuju, värvide ja tingmärkide või piltkirja kombinatsioonina ohutusalast eriteavet. 2. Ohutusmärgid jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõjemärkideks. Nende kuju ja värvust on kirjeldatud käesoleva määruse paragrahvi 9 lõigetes 15. 3. Ohutusmärgi piltkiri peab olema võimalikult lihtne ja sisaldama ainult olulisi üksikasju. See võib veidi erineda või olla detailsem paragrahvi 9 lõigetes 15 sätestatust, kui see ei
Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid. Kasutati ka silinderpitsateid mis oli kivist välja raiutu
Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest, kuid oli ka erinevusi. Mesopotaamia religioon oli mõnetigi rahvapärasem. Jumalatel oli inimkuju. Kuningatele ei pööratud sealsetes uskumustes nii suurt tähelepanu nagu Egiptuse religioonis. Mesopotaamias pöörati rohkem tähelepanu elule enne surma. Egiptuse kiri kujunes välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja. Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine nõudis väga palju aega, mistõttu kasutati kasutati neid enamasti vaid poliitilise ja religioosse sisuga tekste. Kirjaoskus oli vaieldamatu privileeg ning see sai tõenäoliselt osaks vaid ühele protsendile kogu maa elanikkonnast. Õppimine algas Egiptuses juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Egiptlastel olid ka head teadmised geomeetrias, arstiteaduses. Arhitektuur oli väga eriline, kuna
korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke rohkem vaeva nägema . Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile enamasti teada . Egiptuses oli hieroglüüfid , mis meenutavad piltkirja . See kiri oli küllaltki keeruline ja kasutusel oli 1000 märki .Selgeks sai selle täiesti väga vähesed , kuna se oli raske ja vaesematel rahvastel ei olnud selle jaoks piisavalt raha ,et koolis õppida . Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri .Kirja kirjutati savitahvlile ja pulgaga ,millel oli kiilukujuline ots . See kiri ei olnud nii raske nagu hieroglüüfid . Paljud said selle selgeks ja teadsid , mida miski sümbol või märk peaks tähendama . Selle kirja peamised asutajad olid sumerid
Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud. Enamus maajadest tegeles põlluharimisega ning nad maksid üleval pool olevatele andamit. Maajade elus mängis suurt rolli religioon ning see kuidas saava preestrid hakkama oma keeruliste rituaalide ning ohverdamistega. Nende jaoks oli tähtis olla heas nimekirjas jumalate juures. Suuresti olenes kõik preestritest. Maajad on leiutanud piltkirja. Nende kalender oli täpsem kui see mida kasutati sel ajal Euroopas, astronoomia oli kõrgemalt arenenud, olid esimesed hindude kõrval kes võtsid kasutusele matemaatikas arvu 0, oskasid ennustada päikesevarjutusi. Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos:
väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega, mis toimus valju halamise saatel. Seal eemaldati surnu siseelundid ja peaaju ning kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Kui muumia oli valmis, võis matus alata ning surnu toimetati üle Niiluse jõe hauakambri juurde, kus suleti muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse, et ta saaks häirimatult elada surnute riigis. 6. Hieroglüüfid tekkisid umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkega ning väliselt meenutavad nad piltkirja. Kokku oli kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi ning nende keerulisuse tõttu kasutati neid enamjaolt esinduslikumate tekstide puhul. Hieroglüüfe maaliti pintsliga papüürusele. 7. Egiptuse vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, sest teda peeti jumalaks ning samastati taevajumal Horosega ja pärast surma surnute riigi valitseja Osirisega. Vaarao isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus olid hiiglaslikud püramiidid, mis varjasid endas vaarao
Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti. Orjad peamiselt talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid. Kaustati vaarao templite majapidamises, riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Kiri ja haridus kujunes IV ja III at vahet eKr. Tsivilisatsiooni ja kirja teke seotud ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamine võimalik olnud. Hieroglüüfid meenut piltkirja on sellest ka arenenud. Egiptuse kiri keerukas, kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna välja joonistamine võttis aega, kasutati neid tähtsamatel tekstidel. Kirjaoskus ~ vaid 1%. Omandamine nõudis palju aega. Sai alguse kodust ja õpiti ka koolis. Enamik olid rikkad, kuid ka lihtrahvast sai kooli. Egiptalste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. lihtrahvale pööras ametlik religioon vähe tähelepanu.egiptuse religiooni ja
Aman-Ra- kahe jumala liitmisel, päikeseketas peakohal. Horos- pistrikukujuline, taevajumal, kõigega mis taevast tuleb. Osiris- muumia kuju, peas valitseja kroon, tegeles surnute riigiga. Isis- kaarjad lehmasarved, keskel päikeseketas; viljakusega, põlluharimine, käsitöö, kirjatarkus. Seth- iibise linnu peaga, viljatu kõrvetav läänetuul. Anubis- saakali/koera sarnane- teenäitaja surnute riiki. Thot-hingede kirja panija. Kiri- hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja. Pühad loomad kehtestasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav sõnnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd. Templid- maapealsed kohad, kus inimesed kandsid jumalate eest hoolt. Karnaki tempel, pühendatud Amon-rale, teebas. Kaugemal Luxori tempel. Templis olevale jumlakujule ohverdati loomi. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Surnu jätkas samasugust elu nagu elades. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide
korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid Hieroglüüfid meenutavad piltkirja, kasutusel oli ligi 1000 tükki, kirjaoskajaid polnud palju, kui kiri oli selge, oli hea elu peaaegu, et garanteeritud Papüürus oli kasutusel kirjutusmaterjalina, kasutati pilliroolaadset säsi Niiluse äärest, sinna peale maaliti pintsliga ja keerati rulli Tähtsamad jumalad olid Ra (päike), Anubis (surm), Thot (tarkus), Osiris, Isis, Horos Karnak ja Luxor olid tähtsamad templid, pidustuste ajal toodi Karnakist Ra kuju ja viidi Luxori templisse
35. Kas egiptlased tundsid perspektiivi? Mis on (joon)perspektiiv? Kuidas kujutati esemeid või olendid vana-egiptuse maalingutel ja reljeefidel? Ei tundnud perspektiivi. Kunstis on perspektiiv ruumi kujutamine tasapinnal. Tähtsamad kujutati suuremana, kõik kujutati üksteise kohale. 36. Iseloomusta kõige tavalisemat vaaraokuju. Jäigas poosis, emotsioonitu, vaatab otse ette, vaarao peakate 37. Kuidas nimetatakse egiptuse piltkirja? Kas seda osatakse tänapäeval lugeda? Hieroglüüfid. Jah. 38. Mida tead kuninganna Nofretetest? Kelle naine ta oli? Valitseja Echnatoni abikaasa kaunitar Nofretete, mõjutanud isegi meieaegset iluideaali 39. Aleksander Suure surma järel Egiptus helleniseerus. Mida see tähendab? Muutus kreekapäraseks 40. Mida tead kuninganna Kleopatrast? Kas ta oli egiptlanna? Milline keel võis olla tema emakeel? Kreeka päritolu Egiptuse kuninganna. Võttis endalt elu
Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem. Sealsetes perekondades otsustas mees kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki. Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast
mitte ühtegi suhet rohkem * mees otsustas kõike * vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid * demootne kiri
" 4. Mesopotaamia. 4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus
mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Olid olemas erinevad ühiskonna kihid. Kõige kõrgemal oli valitseja ja madalaim oli orjad. Egiptuses kuulusid veel ülemkihti preestrid ja kõrgemad väepealikud. Mesopotaamias täitis väepealiku osa valitseja ise. Kultuur Mesopotaamias kirjutati savitahvlitele. Kirjaks oli kiilkiri. Egiptuses kirjutati papüürusele. Egiptuses kasutati kahte kirja - piltkirja e. hieroglüüfe ja raidkirja. Mõlemas riigis arenes teadus. Peamiseks oli kirjandus, mis arenes mõlemas riigis. See sai areneda tänu kirja tekkimisele. Linnadesse tekkisid algsed raamatukogud. Mesopotaamias arenes astronoomia ja astroloogia. Astronoomia arenes tänu sellele, et taheti ennustada tähtede järgi. Egiptuses arenes geomeetria. Nad oskasid arvutada erinevate kujundite pindalasid. Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega.
Enlil- Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuninga võimu kaitsja, käsutas loodusjõude. Ea- maa aluste vete ja sügavuste valitseja, tõi inimestele kultuuri, valdas maagiat ja ennustuskunsti ning õpetas seda ka inimestele. Istar- taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse viljakuse kehastus samas sõjakas ja kättemaksuhimuline. Marduk- Babüloni jumal 4) Kiri nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Egiptus: Kõige vanemad kirjamärgid on hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld, kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused ko...
juuksed mustad, riided valged. Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine
Vana Egiptus. KIRI Tekkis: IV ja III aastatuhande vahetused eKr, ehk tsivilisatsiooni tekkega u samal ajal. Kirjamärgid: Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid (kreeka k.,,pühad märgid") väliselt piltkirja meenutavad märgid. Enamik neist tähendas mõistet, kuid oli ka mõningate konsonantide sümbol. DETERMINATIIVID: hieroglüüfide hulka kuuluvad seletavad märgid, mis osutasid, kummal viisil, mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda. Materjal: Egiptuses oli levinuimaks kirjutusmaterjaliks papüürus, millele kirjutati pintsliga. Pikemate tekstide jaoks kinnitati papüürused pikaks jadaks. Kirja põhimõte oli keeruline ning seda raskendas ka märkide suur hulk ligi 1000. HARIDUS Koolid: Peamiselt asusid koolid templite kõrval. Õpetajad: Õpetajateks olid preestrid. Õpilased: Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, k...
Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid- kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged, vasak jalg ees, käed rusikas. Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu. Maal + reljeef= pinnakunst. Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid- rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja, kõrgetasemeline kirjandus, kunst. Semiidid- võtsid oma keele kohandatult üle kiilkirja ja suurema osa sumerite kultuurist, tõrjusid sumeri keele käibelt. Mesopotaamias olnud suurriigid. Akadi riik, Vana- Babüloni riik, Assüüria riik, Uus Babüloonia riik. Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi,
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste täh...
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egipt...
Mosaiik tõestab, et sumerid kasutasid ratasveokit Gilgamesi võitlus taevase härjaga · Sumerid lõid ka maailma vanima eepose "Gilgames" · Härg on kujutatud üsna võimatus poosis, kuid liikuva ja pisut koomilisenagi Enkidu metsmees, kelle Jumalad voolisid, et ta isemeelset Gilgamesi ohjeldaks Humbaba seedri- metsade valvur Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja · Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas
mumifitseerimine. · Osirise Horose legendiga on seatud Osiris. Horos, Seth ja Isis. Isis oli Osirise abikaasa, kes teda abistas, Horos nende poeg. Horos ja Osirist peeti üheks , kes muutus ühtäkki teiseks. Seth tappis Osirise. 10.Millal tekkis egiptuses kiri?Iseloomusta seda lühidalt. Egiptuses kujunes kiri IV ja III aastatuhande vahendusel eKr, tsivilisatsiooni tekkega umbes samal ajal. Hiroglüüfid- kirjamärgid, meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest kujunenud. Enamik hieroglüüge tähistas mingit mõistet. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga, ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Igapäevases kasutuses oli nn hieraatiline kiri. Kirjutati papüürusele. Kirjamärke oli palju. 11. Millised teadusvaldkonnad olid Egiptuses rohkem arenenud? Miks? Too näiteid. · Astronoomia- Niiluse üleujutus algas alati , siis kui pikka aega varjul olnud täht
kui tõesti miski ei aidanud, siis loeti võlusõnu. PEOD orjad olid lõbustajateks. vaesemate peod- templi rongkäik, vaarao kroonimine, lõikuspidy, usupühad. mehed ja naised ei tantsinud omavahel. lapsed olid kaasas. madalad lauad, istuti ümber nende. lõhnatorbik anti igale peolisele. KIRI kiri kujunes 4-3 aastatuhande vahel ekr. umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkimisega. kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis olid keerulised ja meenutasid piltkirja. neid oli raske joonistada ja see võttis palju aega, seetõttu tehti seda vaid siis, kui väga vaja nt. poliitilistel põhjustel või religioossete tektise kirjutamisel. igapäevaselt kasutati hieraatilist kirja. see kiri erines oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt mõtetelt. levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus. sinna peale maaliti hieroglüüfid pintslitega. egiptuse kirja põhimõte oli keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli u 1000 hieroglüüfi).
· 1532 vallutasid Hispaanlased kogu riigi. · Väga kõrgele arenenud tarbekunst ja arhitektuur hävitati hispaanlaste poolt. ASTEEGID · 13.-16.saj Kesk-Ameerikas Mehhiko territooriumil · Pealinn asus Texoco järve tehissaartel · Varasemate kultuuride mõju. · Jumalale ohverdati nädalas ca 1000 inimest (nende südamed). Ohvrite saamiseks tuli lakkamatult sõdida · Väga kõrgelt arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst · Kasutati piltkirja · Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle, ratast Arhitektuur · Kivi, tappühendused, mört, sidumata · Puit akna ja uste sillutiseks · Püramiidtemplid, paleed, observatooriumid, palliplatsid, elamud, terrassid jne. · Inseneriehitused: tammteed, sillad, tehissaared, kanalisatsioon ja veevärk TIKAL 5.saj · Maiade kultuuri kõrgaeg 5.saj · 3000 hoonet · Linnaväljak 85*67m, kipskrohviga müür
Egiptlased uskusid, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Tuntud oli surnukeha mumifitseerimine ehk selle spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Muumia paigutati massiivsest kivist sarkofaagi. Vaaraode tunntuimateks hauakambriteks olid püramiidid. Hiljem asendusid need kaljusse raiutud hauakambritega, neist tuntuimaks on nn. Kuningate org. b) KIRI. Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis meenutasid väliselt piltkirja. Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev. Seetõttu kasutati neid vaid poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam nn. hieraatiline kiri. Kirjutati pintsliga papüürusele. Pikematae tekstide puhul saadi pikad papüüruserullid. c) HARIDUS. Lugemiseks ja kirjutamiseks pidi teadma ligikaudu 1000 hieroglüüfi. Õpiti templite juures asuvates
palsameerimisega) Mesopotaamia matemaatika, astronoomia(taevakehade liikumise järgi sooviti tulevikku teada), astroloogia (tähtede järgi taheti tulevikku teada) Hammurapi seadused - Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Üldine karistuspõhimõte "silm silma, hammas hamba vastu", rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. sumerid võtsid kasutusele ratta, kasutasid kiilkirja ja piltkirja, kasutasid vaske Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus 2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt /
papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud surnute raamatud annavad teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta. Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi V Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri: Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal. Hieroglüüfid- kirjamärgid, mis meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet aga oli seekõrval ja ühtede või teiste konsonantide sümbol. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kasutati neid enamasti ainult poliitiliste ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri. Rosetta kivi: leiti 1799. a
siluetil. 4. Uue riigi ajal sai Egiptuse pealinnaks Teeba, mille lähistel asub Medinet, Habu lähistel. 5. Tänapäeva Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk pärineb Luksori templi esisest. 6. Püloon on väravaehitis kahest ülespoole ahenevast plokist. 7. Egiptlased ei tundnud perspektiivi. Perspektiiv on realistlikult joonistatud vaade. 8. Kõige tavalisem kuju vaaraost on habeme ja krooniga. 9. Piltkirja nimetati hieroglüüfkirjaks ning seda osatakse lugeda ka tänapäeval. 10. Kuninganna Nofretete ( vaarao naine) oli kaunitar, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. 11. Egiptus helleniseerus ehk muutus kreekapäraseks( peale Aleksander Suure surma). 12. Kleopatra VII Ptolemaios on Egiptuse naisvalitseja. Temas oli kreekapärasusi, ta oli viimane valitseja, kes väljasurnud egiptuse keelt kõnelda oskas. Kreeta-Mükeene 1
ebastabiilsust. · Loodusvaradelt vaene. Pilliroogu ja savi külluses. Savi tarbeesemed, ehituses, kirjutamiseks. · Suhtlemine naaberaladega tuli hankida puitu, kivi ja metalle. · Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud. Sumerid Sumerite päritolu kohta ei teata. Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Kiri Egiptuse kiri kujunes tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid meenutavad piltkirja. Need tähistasid mõnda mõistet, aga ka konsonantide sümboleid. Hieroglüüfide hulka kuulusid seletavad märgid determinatiivid. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende joonistamine võttis kaua aega. Igapäevases asjaajamises kasutati hieraatilist kirja. Kirjutati papüürusele ja seda tehti pintsliga. Haridus Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all
kristallsooladega, et kuivatada niiskust. 40 päeva pärast võidsid palsameerijad keha õlidega ja täitsid selle lõhnaainete, linase riide, saepuru ja liivaga, et anda surnule vormi; keha ümber mähiti vaiguga immutatud linased sidemed. Linaste sidemete asemele asetati amulette ja maagilisi loitse. Lõpuks asetati muumia kirstu. Joonis 7. Sarkofaag 2 Kultuur 2.1 Kirjutamine ja haridus Vanad egiptlased kasutasid piltkirja hieroglüüfe templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlitele, nahale ja papüürusele. Papüürus on Egiptusele niisama loomulik nagu savitahvlid Mesopotaamia rahavale. Papüürus meenutab tihedat kollakat paberit, mida valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. Osad oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sealsed raidkirjad räägivad enamasti vaaraode kuulsusrikastest tegudest. Vähemtähtsaid tekste kirjutati papüürusele
On ju sõnapaaris üks jagu põnevat, mis väljendub ühest küljest müstika, teisest küljest Eesti esiajaloo sidumises. Vähem ei jahuta huvi raamatu kujundus ning juba esimesel, süvenemata sirvimisel silma torkav rohke pildimaterjal. Kuid... Kuid juba esimeste lausete lugemisel haaras vähemasti siinkirjutajat suhteliselt suur segadus. ,,Mõnes mõttes on selle raamatu sisu ja sihid nagu piltmudelis peidus naaberleheküljel. Seadsin selle piltkirja kokku kahest rõivamoeraamatust [...]. See ei tähenda hoopiski, et tegu on ühe järjekordse moeraamatuga; pigem on eesmärgiks moe kummutamine." (Remmel 2007, 7). Esiteks, jääb ähmaseks, miks peaks Muinas-Eestit käsitlev raamat üleüldse seostuma moeraamatuga ning kuidas võiks omavahel ja raamatu pealkirjaga seotud olla kolm pilti, millel kujutatud vastavalt talupoega, Veneetsia aadlit ja M. Remmeli sõnade kohaselt Egiptuse moedaame
Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
