Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini. (0)

TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13)
(Rohelise lehe põhjal)

1) Tsivilisatsioonide kujunemine

Ajalooperioodid:

• Muinasaeg (8 miljonit – 3000 eKr)
  

• kiviaeg , pronksiaeg, rauaaeg
  

• vanaaeg (3000 eKr – 476)
  

• Vana-Idamaad (st Egiptus , Mesopotaamia )
  
• Vana-Kreeka + Vana- Rooma = antiik
  

• Keskaeg (5. – 16. saj.)
  
• Uusaeg (1600 – 1900)
  
• Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 – 1991
  

Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana- Rooma
Tsivilisatsioon – hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond

• Primaarsed tsivilisatsioonid
  

• Kujunenud sõltumatult
  

• Sekundaarsed tsivilisatsioonid
  

• Saanud mõjutusi
  

Sumerid (3000 – 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos „Gilgameš“ Kiilkiri ; ratas; vanker .
Akadi riik (2300 – 2100 eKr) – sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel – oma aja lingua franca
Vana – Babüloonia (1800 – 1600 eKr) – kuningas Hammurapi;

• A) laiendas riigi piire
  
• B) korrastas riigisüsteemi
  
• C) seadustekogu
  

Assüüria (9. – 7. Saj eKr) – vanaaja sõjakaim riik;

• A) tugev sõjavägi
  
• B) hobukaarikud
  
• C) küüditamised
  

>7. Saj eKr Egiptuse
- riik kasvas liiga suureks
Uus-Babüloonia (7. – 6. Saj eKr) – Nebukadnetsar

• A) vallutaja
  
• B) ehitaja (Babülon ja rippaiad )
  

2) Vana-Kreeka

Ajalooperioodid:

• Egeuse kultuur ehk Kreeta -Mükeene kultuur 2000 – 1100 eKr; loetakse Euroopa tsiv. alguseks
  

• Labürinditaolised lossid; rahumeelne kultuur; hävines; NB! 1200 eKr Trooja sõda
  

• Tume ajajärk 1100 – 800 eKr
  

• Kreeka asustus laienes: Egeuse meri Kreeka sisemereks; kangelasajastu: müütide kujunemine; teame tänu Homerose eepostele („ Ilias “, „Odüsseia“)
  

• Arhailine ajajärk 800 – 500 eKr
  

• 800 eKr tähestiku loomine; tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas; linnriigid : nt Ateena ja Sparta ; ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia); 776 eKr olümpiamängud;
  

• Klassikaline ajajärk 5. Saj ekr – 330 eKr
  

• 5. Sajand eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg, samas ka suurte sõdade periood: Kreeka-Pärsia sõda, Peloponnose sõda (kodusõda – Ateena), makedoonlaste vallutused ;
  

• Hellenism 330 – 30 eKr
  

• Kreeka alad suurriigi koosseisus , aga Kreeka on eeskujuks, kultuuride segunemine; võõrvõimud: 4. Saj. eKr Makedoonia koosseisu (Aleksander Suur), 2. Saj eKr Rooma
  

Tuntud isikud:

• Homeros – „Ilias“ ja „Odüsseia“
  
• Sokrates – Vana-Kreeka filosoof , teda peetakse lääne filosoofia rajajaks
  
• Pythagoros -  a² + b² = c², matemaatik
  
• Hippokrates – lääne meditsiini isa
  

Peajumalad:

• Zeus – peajumal , äikesejumal
  
• Poseidon – merejumal
  
• Hades – allilmajumal
  
• Dionysos – veinijumal
  
• Hera – naiste- ja abielujumalanna
  
• Apollon – valguse-, päikese-, muusikajumal
  
• Athena – tarkuse - ja sõjajumalanna
  

3) Vana-Rooma

• Kuningriigi aeg (753 – 510)
  
• Vabariigi aeg (510 – 30 eKr)
  
• Keisririigi aeg (30 eKr – 395 pKr kaheks Roomaks jagamine) või (30 eKr-476 pKr L.-R. laguneb)
  

Caesar – 60 – 44 eKr; kodusõdade aeg enne ja pärast seda; hakkas vabariigi ajal liiga diktaatorlikult valitsema ning senat mõrvas ta; lasi riigi kaardistada; kalendrireform; taastas riigis korra ja rahu; NB! Mitte esimene keiser ;
Augustus e Octavianus – 44 eKr – 14 pKr; kodusõjad; sai Augustuse (suursugune) nimetuse senati poolt 27 eKr; konsul ; Rooma kultuuri kõrgajastu; 30 eKr vallutas Egiptuse; Rooma vabariigi lõpp ja keisririigi algus;
Usk: Alistatud rahvastelt nõuti, et nad austaksid ka Rooma jumalaid ja samal ajal ka Rooma keisrit ühe jumalana, seepärast tekkis probleeme monoteistlike usunditega piirkondades. Kristlus levis kiiresti lihtrahva hulgas ning 313. a kuulutas keiser Constantinus riigis usuvabaduse. 381. a kuulutati kristlus Rooma riigis riigiusuks.

4) Keskaeg

5. – 15. sajand (+16. sajand varauusaeg )
Keskaja piirid:

• tavapäraseim 476 – 1453
  

• 476 Lääne-Rooma lagunemine
  
• 1453 Ida-Rooma lagunemine
  
• 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse
  

• piirid on kokkuleppelised, ei sobi kõikidele
  

• nt Prantsusmaal 4. saj – 1789
  
• nt Eestis 1208 – 1558
  

1) varakeskaeg 5. – 10. sajand

• Lääne-Rooma asemele uued riigid
  
• kujunes feodaalkord
  
• kiriku tugevnemine
  

2) kõrgkeskaeg 11. – 14. sajand

• kiriku hiilgeaeg
  
• 1347 katkuepideemia
  

3) hiliskeskaeg ja varauusaeg 15. – 16. sajand
- renessanss , maadeavastused , reformatsioon
Suur rahvasterändamine:

• hõimude liikumine Euroopas 4. – 6. saj
  

• germaani ja slaavi hõimud st „ barbarid “
  

• germaani hõimud tungisid Lääne-Roomasse
  

• Lääne-Rooma nõrk, Ida-Rooma tugev riik
  
• doomino effekt – Hiina aladelt hunnid
  
• frangid , saksid , anglid , goodid, vandaalid jt.
  

• tulemus:
  

• Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima
  
• Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik
  
• kujunesid uued rahvad , keeled (romaani ja germaani keeled)
  
• senistele germaanlaste aladele slaavlased
  
• rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades
  

Feodaalkord:

• Kujunes Frangi riigis 8. saj
  
• Naturaalmajandus
  
• aadliseisused; hakati rajama linnuseid
  
• feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema
  
• raha polnud käibel; kuningas tasus sõduritele maaga;
  

Kirik :

• Vägagi kontrolliv jõud igapäevaelus
  
• Kiriku võim vs. kuninga ja aadlike võim
  
• Reformatsioon
  

5) Varauusaeg

renessanss (pr. k taassünd) – ajastu Euroopa kultuuriloos , mida iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.

• antiikkultuuri taasavastamine; väärtustamine
  
• alguse Itaaliast 14. saj; Euroopas 15. – 16. saj
  

humanism (lad. k inimlik) – renessansiajastu mõttelaad.

• usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust
  
• ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene
  
• eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst )
  

humaniste:

• Macchiavelli: „Valitseja“ („Vürst“); valitseja peab olema tugev;
  
• Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; „ Narruse kiitus“;
  
• Thomas More: „ Utoopia “
  
• Kopernik, Galilei
  

Maadeavastused:

• kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid – 800 – 1050; ristisõjad – 11. – 13. saj.; Marco Polo 13. saj – Veneetsia kaupmees
  
• Hispaania ja Portugali esiletõus
  

• mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad;
  

• omavaheline rivaalitsemine
  

- Hispaania ja Portugal
- Veneetsia ja Genoa

• tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz ; Vasco de Gama ; Cristoph Columbus ; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes ;
  

16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused
17. – 19. saj inglased , prantslased , hollandlased , taanlased ja rootslased
Tulemused:

• Maailmamajandus ; orjakaubandus; immigratsioon ; maailma euroopastumine; teaduste areng; uued põllukultuurid;
  

Uusaja periodiseerimine :

• 1600 – 1789 ehk vana korra aeg
  

• Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus , barokk ;
  

• 1789 – 1815
  

• 1789 – 1799 Suur Prantsuse revolutsioon
  
• 1799 – 1815 Napoleoni sõjad
  

• 1815 – 1900 ehk nn 19. saj
  

• Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism;
  

6) Venemaa

Suur rahvasteränne ja slaavlased:

• lääneslaavlased (poolakad, tšehhid, slovakid
  
• lõunaslaavlased ( bulgaarlased , horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid)
  
• idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks)
  

Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole.
882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi.
Usk: Vladimir tutvus kõikide usunditega, valis bütsantsi õigeusu. NB! 988 algas ristimine.
1237 . a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid.

• Tšingis-khaani juhtimisel olid nad liitunud, hästi organiseeritud, sõjakunstis vilunud; tema järglane Batu- khaan alustas Vene alade vallutamist.
  

1480. a. kohtumine Ugra jõel, Venemaa iseseisvus mongolitest.
16. saj. algas Vene riigi laienemine naaberalade arvelt Ivan IV ehk Ivan Julma juhtimisel.
Peeter I 1696 – 1725 ( valitsemisaeg ):

• absolutistlik valitseja; Põhjasõda 1700 – 1721; reformid (haldusjaotuses, sõjaväes ja riigivalitsemises, kombestikus); liitis Venemaa Euroopaga;
  

Katariina II (1762-1796):

• valgustatud valitseja; eeskujuks Prantsusmaa; hariduse edendamine; armukesed; NB! mitte vene päritolu;
  

Ülejäänud valitsejad olid kas üli leebed/liberaalsed või üli karmid /konservatiivsed; Venemaa laienes (Soome 1809 – 1917); Nikolaid ja Aleksandrid; 1867 müüdi Alaska ; Tsaarivõim kestis kuni 1917. a;

7) Inglismaa

Võõrvallutajad:

• Inglismaa Rooma riigi koosseisus: 1. saj eKr kuni 5. saj pKr; Inglismaad ei õnnestunud romaniseerida; ristiusu levik; Hadrianuse müür;
  
• anglosakside aeg: suure rahvasterändamise käigus läksid anglid ja saksid rajama oma riike Inglismaale ; keltide kuningas Arthur sõdis germaani hõimude vastu;
  
• viikingite aeg: 9. – 11. sajand ründasid Inglismaa idarannikut; Taani ja Norra alad;
  
• normandlaste aeg: 911. a viikingipealik Rollo sai Normandia ; 1066. a Hastingsi lahing, Normandia hertsogist William Vallutajast saab Inglismaa kuningas; Inglise õukonnas pr. keel;
  

Usuvõitlused:

• Henry VIII (1509 – 1547) : anglikaani kiriku rajaja (1534);
  
• Mary I (1553 – 1558): püüdis taastada katoliiklust; hispaanlasest abikaasa;
  
• Elisabeth I (1558 – 1603 ): anglikaani kiriku tastamine; 1558 Hispaania sõdib Inglismaaga; kirjanduse õitseaeg ( Shakespeare );
  
• puritaanid : radikaalsed anglikaanid; eesmärk viia reformatsioon Inglismaal lõpuni;
  

1642 – 1649 Kodusõda:

• 1642 tüli parlamendi ja kuninga vahel kasvas kodusõjaks; parlament sõjas edukam ; 1649 kuninga Charles I avalik hukkamine (rahvas ei kiitnud heaks)
  

1649 – 1660 Inglismaa „vabariik“:

• võim peaminister Oliver Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes; sõjaline diktatuur; rahvas vihkas Cromwelli; riik surus peale äärmuslikku puritaanlust; 1658 suri Cromwell ; peale surma anti võim tagasi kuningatele (tulevad kuningas olid katoliiklased);
  

1688 Kuulus revolutsioon :

• parlament pakkus krooni kuning väimehele, Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile (protestant); 1688 Oranje Wilhelm saabus armeega ja kuningas James II põgenes Prantsusmaale, uueks kuningaks sai William III; Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik;
  

Kolooniad ; Inglismaa ülemvõim maailmamerel; Napoleoni sõjad; Victoria ajastu;

8) Prantsusmaa

1. saj ekr elavad Prantsusmaal keldid ehk gallid ; piirkond vallutati ja see romaniseerus;
Suure rahvasterändamisega jõuavad frangid Prantsusmaa aladele; rajavad tugeva riigi ja võtsid 5. saj vastu ristiusu; peatasid moslemite sissetungi 732. a Hispaaniast (Karl Martell );
Frangi riigi hiilgeaeg: Karl Suur (771 – 814 valitsemisaastad)

• feodaalkorra tekkimisaeg
  
• ristiusu levik
  
• hariduse tähtsuse rõhutamine
  
• Frangi riigi piirid laienevad
  

Peale Karl Suure surma jagatakse Frangi riik tema kolme poja vahel:

• Ida-Frangi riik (Saksamaa tuumikala)
  
• Lõuna-Frangi riik (Itaalia tuumikala)
  
• Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa tuumikala)
  

Põhja-Prantsusmaa anti Normandia viikingupealikule, Normandia valitsejad vallutasid ligi sajandi hiljem Inglismaa.
1337 – 1453 Saja – aastane sõda: inglased vallutasid peaaegu kogu Prantsusmaa ala, aga lõpus olid sunnitud lahkuma Prantsusmaal;
Keskajal kasvas kuninga võim; Prantsusmaast kujunes tugeva keskvõimuga riik; absolutistlikud valitsejad (Louis kuningad) kuni 18. saj lõpuni; Prantsusmaa jäi katoliiklikuks;
Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799):

• rahvas ei olnud rahul kuningavõimuga; üritati paigaldada demokraatia ning võtta vastu uus põhiseadus;
  
• demokraatlikus parlamendis kujunesid välja kaks vastast: jakobiinid ja žirondiinid; revolutsioon veelgi süvenes, kuningas mõisteti surma 1793. a;
  
• 1793. suvel kukutati žirondiinid võimult, tekib jakobiinide diktatuur; 1794. a kukutatakse jakobiinid võimult ning paigaldatakse 5- liikmeline valitsus; lihtrahvas hakkab igatsema kuningat ja aadlikke ning 1799. a tuleb Napoleon võimule;
  
• kokkuvõte: Prantsusmaa tegi ajavahemikus 1789 (revolutsiooni puhkemine) kuni 1804 (Napoleoni kuulutamine keisriks) läbi kummalise arengu – 15 aastaga oli absolutistlikust valitsemisest taas tagasi ainuvalitsemiseni jõutud! Võiks arvata, et Suur Prantsuse revolutsioon oli asjata, ent tegelikkuses mõjutasid revolutsiooniaastad (1789 – 1799) ning sellele järgnenud Napoleoni valitsemise aeg (1799 – 1815) Prantsuse ühiskonda kõikides eluvaldkondades.