Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
varitsusega. Kohalik kuningas julgustab Gama lugema portugali rahva ajalugu, mida ta teeb, tagasi iidsetesse aegadesse. Gama räägib lugu Rooma üldisest Quintus Sertoriusist, kelle edukas mäss tegi Hispaniale (nüüd Portugal ja Hispaania) repressiivse reziimi. Gama kirjeldab seejärel Portugali kasvu väikesest vürstiriigist märkimisväärse Euroopa riigini. Lugu ulatub 4. raamatusse Aljubarrota lahingus 1385, kus portugali võitis Castilla kuningriigi Hispaania ja taastas Portugali monarhi troonile .... https://en.wikipedia.org/wiki/Os_Lus%C3%ADadas https://www.enotes.com/topics/lusiads https://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=https://www.enotes.com/topics/lusiads&prev=search https://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=https://en.wikipedia.org/wiki/Os_Lus %25C3%25ADadas&prev=search
silmapaistva poliitilise j6u. XV saj j2tkusid sisev6ilused VL. Vasallid kaldusid rohkem ordu kui piiskopkonna poole 1421 alates hakati pidama VL yldisi maa2evi, arutati t2htsamaid v2lispoliitilisi kysimusi pyyti lahendada omavahelisi tylisi, m22rati makse... Vasallid ja linnad astusid aktiivsesse poliitikasse. XIV sajandil VL v2lispol. Seisund n6rgenes. Naaberriigid moodustasid liite ja tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega)
Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn.
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv
17.18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub [lainetel] ega upu). Deviis pärineb u. 13 sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent peale Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Etienne Marceli mõrvamist 1385 aastal andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli. Demograafia Esimene rahvaloendus aastal 1801 andis tulemuseks 547 756 elanikku. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv pea iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954
Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben
sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.: seetõttu ei tulnud Eestisse ja Lätti kunagi massiliselt saksa koloniste. Preisimaale nad tulid ja leedulastelätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas,
· XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi.
ly/1Ue8Seb. [ : 19 05 2016]. [5] , « ,» [ ]. Available: http://mgu-tu.ru/obp/index.php? option=com_mtree&task=att_download&link_id=833&cf_id=24. [ : 02 05 2016]. [6] . , « ,» , [ ]. Available: e- lib.kemtipp.ru/uploads/19/toop077.doc. [ : 05 05 2016]. [7] , « ,» , [ ]. Available: www.novsu.ru/file/1140803. [ : 07 05 2016]. [8] . , « ,» - , , [ ]. Available: http://books.ifmo.ru/file/pdf/1385.pdf. [ : 16 05 2016]. [9] XuMuK, « ,» XuMuK, [ ]. Available: http://www.xumuk.ru/encyklopedia/584.html. [ : 25 05 2016]. [10] , « ,» , [ ]. Available: http://molekula-polzy.ru/protein-proverka/. [ : 03 05 2016]. [11] 10 , « 21,» , [ ]. Available: http://chem21.info/page/235090002040246182165252088074131240225123200074/. [ : 19 05 2016]. [12] , « : - ,» , [ ]. Available: http://www.olimp-
värsivormilised lühilood Kuuria- paavsti õukond Kardinal- kõrgem vaimulik Legaat- paavsti erisaadik ja asemik Bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt Zakerii- talupoegade mäss prants. Õppejõud- magistrid,professorid või doktorid Rektor- ülikool juht Dekaan- ülikooli teaduskonna juht Trubaduur- poeet ja laulik AASTAD 1240-Batu-khaani juhitud mongolite väed vallutasid kiievi 1380- kulikovo lahing 1385- leedu suurvürst jogaila võttis vastu katoliku usu 1480- ugra jõe lahing
Pariisi metroo on vanuselt neljas ja see avati 19. juulil 1900 . 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu). Deviis pärineb umbes 13. sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent peale Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Etienne Marceli tapmist 1385 aastal andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli. Pärnu VanaPärnu linna asutas koos toomkooli ja katedraaliga SaareLääne piiskop Henricus. Kui paganatest leedulased selle 1263. a. rüüstasid, viisid kodanikud linna jõe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia vana linna rüüstamisel
langus.Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid).Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 – 1453 a) lõppu.Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng.Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal.Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a).Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaeg kestis 5-15saj. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks: 1) vaimulikud – ülesanne palvetada kogu ühiskonna eest; Jumala teenimine ja teistele seisustele jumalasõna levitamine 2) Aadlikud – ülesanne kogu ühiskonda kaitsta;
soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga. Adratalupoeg maksid andameid ja kandsid teokoormist. Üksjalg pidi käima mõisa tööl kauge maa tagant, üks jalg oli mõisa oma. Vabatalupoeg olid endiselt ülikud ja maksid maa eest renti. Maavaba talupoeg muistsete ülikute järeltulijad.
1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485. a Rooside sõda kahe Inglise aadlisuguvõsa vahel, kes taotlesid trooni. 1480. a Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi ülemvõimust. Linnade teke ja kaubanduse areng.
Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x
Euroopa hõime ristiusku pöörama ning asustasid seal omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristiusustamise keskusteks Roomast lähtuva misjonitöö innukaimad läbiviijaid oli sakslaste ristiusustaja Püha Bontifatius Kokku kestis Euroopa ristiusustaine üle tuhande aasta . Viimasena ristiti Leedulased 1385 Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskopidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks rooma piiskopiks loetakse apostel peetrust Kuna kirikud paiknesid algselt enamik linnades siis kogunes ka vaimulikkond sinna. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutustamistool Kateeder Sellest on tulnudpiiskopikiriku nimetus katedraal
tagasilöömine Aleksander Nevski poolt. Peipsi jäälahing 1242. Novgorodi vürst, kes katkestas ristisõdijate tungi itta ja lööb aastatel 1240 ja 1242 tagasi Saksa ristisõdijate väed. Sakslaste suurim lüüasaamine. 24. Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana- vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt. Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit. Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit. Tugevnes ka Skandinaavia, kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu rahvuslik koostis sakslaste ja eestlaste osakaal ühiskonnas. Seisused . Eestis elas 1200 umbes 150 000 inimest, 1550 umbes 250-300 000 inimest.
pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule; - Liivi sõja puhkedes oli luterliku Taani kuningaks Christian III (valitses 1534 – 1559) ning kelle pojast troonipärija Frederik II (valitses 1559 – 1588) ostis Johann von Münchhausenilt Saare-Lääne piiskopkonna, sekkudes sellega ühtlasi ka Liivi sõtta. 4) Leedu – Poola personaalunioon: - 1385 sõlmiti võitluseks Saksa ordu vastu Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel personaalunioon (Leedu suurvürst Jagailo valiti ühtlasi ka Poola kuningaks). Paganlikud leedulased võtsid vastu katoliku usu. - Leedu – Poola union üritas aeg-ajal sekkuda Vana-Liivimaa siseasjadesse (vt Vana-Liivimaa kodusõda 1556 – 1557) ja laiendada oma võimu põhja poole. 1.2. Liivi sõja ajend Sõja puhkemise ajendiks oli nn Tartu maks.
1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel. Liivimaa poliitilist ebastabiilsust suurendas asjaolu, et võimukandjaks oli kollektiivne instutsioon. 1297- Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes ulatuslikuks sõjaks. 1343-1345- Jüriöö ülestõus 1396- Tartu sõda Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine. Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385. Aastal sõlmitud Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal. Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu võim ja prestiiž nõrgenema. Maapäevad: Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli koostööd teha, et ühineda võitlusesk välisvaenlastega. Ilmalike ja valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende
1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat 1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse.
ee) 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 137207 135106 134041 Eesti 1 1366959 1361242 1356045 9 1347510 1344684 1342409 1340935 5 1340127 Põlvamaa 32743 32527 32308 32121 31954 31752 31547 31387 31175 31002 30889 Värska 1516 1491 1473 1465 1450 1418 1399 1385 1357 1344 1325 Joonis 1 Elanike arvu muutus, % kumulatiivselt 4 Joonis 2 Rahvastikudünaamika Värska vallas rahvastikurühmade lõikes aastatel 2000-2010 Joonis 3 Rahvaarvu jagunemine Värska vallas vanuserühmade lõikes Võrreldes Värska valla rahvaarvu erinevate vanuserühma lõikes aastatel 2000 ja 2010, siis on
Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust. Volga alamjooksul Kuldhordi khaaniriik hoidis Vene riike võimu all. Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes. 14.sajandiks oli tema käes enamik Kirde-Venemaast. 1380 Kulikovo lahingus võitsid Kuldhordi vägesid. Tatari ike jäi. Leedu suurvürstiriik võitles 14.saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat. 1385 suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ning valiti Poola kuningaks, moodustades Poola-Leedu personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt. Vallutati ka teisi, kes tahtsid katoliku Leedu asemel Moskva vürstide ülemvõimu (vallutati Vene vürstiriike). Paavstivõimu langus. Hiilgeaeg oli 13.saj. Kuningavõim tugevnes tunnistati valitseja autoriteeti
kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus). Seal arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jms. Välispoliitika probleemina tekivad Liivimaale uued vaenlased: • Idas- Moskva suurvürstiriik, kes laiendas oma piire läänesuunas, annekteerides Novgorodi(1480) ja Pihkva(1510) vürstiriigid. • Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385 • Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397 Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat.
Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati
) Välissuhtluses oli aktiivseim Saksa ordu, piiskopid otsisid pigem liitlasi. Pärast Liivimaa ja Preisimaa alistamist suunati mõõgad Leedu vastu. Enim kannatasid aga Läti alad. 14.sajandi lõpul halvenes ordu rahvusvaheline positsioon, kuna Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade valitsejate tähelepanu pöördu rohkem Läänemere lõunakaldale. 15.sajandil proovis Taani ikka ja jälle sekkuda Liivimaa siseasjadesse. 1385.aastal võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Valjenesid hääled, mis ütlesid, et ordurüütlid peaksid keskenduma hoopis türklastega võitlemisele. 1410.aastal sai Preisimaa orduharu Poola-Leedu ühendvägedelt hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15.sajandil kujunesid Liivimaa suhted Leeduga aga heaks. 15.sajandi teisel poolel kerkis uus oht Liivimaale. Nimelt hakkasid Moskva vürstid endaga liitma uusi alasid. 1478
5 0.943 261 1300 1417.5 0.943 262 1305 1422.5 0.943 263 1310 1427.5 0.943 264 1315 1432.5 0.943 265 1320 1437.5 0.943 266 1325 1442.5 0.943 267 1330 1447.5 0.943 268 1335 1452.5 0.943 269 1340 1457.5 0.943 270 1345 1462.5 0.943 271 1350 1467.5 0.943 272 1355 1472.5 0.943 273 1360 1477.5 0.943 274 1365 1482.5 0.943 275 1370 1487.5 0.943 276 1375 1492.5 0.943 277 1380 1497.5 0.943 278 1385 1502.5 0.943 279 1390 1507.5 0.943 280 1395 1512.5 0.943 281 1400 1517.5 0.943 282 1405 1522.5 0.943 283 1410 1527.5 0.943 284 1415 1532.5 0.943 285 1420 1537.5 0.943 286 1425 1542.5 0.943 287 1430 1547.5 0.943 288 1435 1552.5 0.943 289 1440 1557.5 0.943 290 1445 1562.5 0.943 291 1450 1567.5 0.943 292 1455 1572.5 0.943 293 1460 1577.5 0.943 294 1465 1582.5 0.943 295 1470 1587.5 0.943
· Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse. · 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. · Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. b. Leeduga sõditi sageli ja südamest: · Kõige rohkem kannatasid Läti alad, kuid mõned leedulaste sõjakäigud ulatusid ka Eesti alale. · 1385 võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga. · 1410 said orduväed Leedu-Poola ühendväelt hävitavalt lüüa Grünwaldi lahingus. Maa-aadel ja talurahvas Vana-Liivimaal 1. Eesti asustus ja rahvastik a. Rahvastik: · XIII saj algul kuni 180 tuhat inimest. · Rahvaarv kahekordistus järgneva 3 sajandiga. · Aeglasem kasv seotud nälja, taudide ja sõdadega. b. Asustus: · Agraarühiskond enamus elas maal (talupoegi üle 90% elanikest).
maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust. Eesti - Prantsusmaa majanduslepingud · Maanteetranspordileping. · Vastastikuse mõistmise, sõpruse ja koostööleping. · Investeeringute vastastikuse kaitse leping. · Topeltmaksustamise vältimise leping. Eesti-Prantsuse kaubavahetus aastatel 1997-2003 (miljonites kroonides): Aasta Eksport Import 1997 286 1385 1998 413 1678 1999 518 1273 2000 728 1534 2001 628 1837 2002 774 2095 2003 1078,5 2541,1 Otseinvesteeringud Välisinvesteerijana on Prantsusmaa huvi Eesti vastu olnud seni suhteliselt
Harju-Viru rüütelkond, mujal ei olnud) 4. Linnad, Riia, Tallinn ja Tartu saatsid oma esindajad. Talupoegi Maapäeval ei olnud. Neisse puutuvaid küsse arutasid teised. Oli mõeldud selleks, et siinset piirkonda ühendada ja vasallide ja maaisandate vahelin ekoostöö. Kuna aga ükski otsus, mis tehti, ei olnud kohustuslik, ei viidud otsustatut reallselt ellu. XIV sajandi lõpus hakkas Vana Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema, sest ümberkaudsed riigid tugevnesid. 1385 moodustati Vana Liivimaast Lõunas Krevo unioon. St, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. St juhtis üks inimene. Läänes toimus samuti tugevnemine. 1397 sõlmiti Kalmari unioon Taani (oli varem endaga ühendanudNorra) ja Rootsi (oli ühendanud Soome). Suur skandinaavia unioon. Ei olnud väga püsiv, lagunes hiljem uuesti Taaniks ja Rootsiks, aga mõlemal olid kasvavad lootused Vana Liivimaale. Taani kunn hakkas end uuesti kutsuma Taani hertsogiks
kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj), ~1350 Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel ~1385 Püstitatakse Väike kabel ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga 15. saj: Ulatuslikud ümberehitused 1405-1420. Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana pikihoone laiune ja selle ümber kujundati Tallinnas täiesti uudne ümbriskäik. Kesklöövi kõrgseinad ja võlvid lauti tunduvalt kõrgemaks. Tornialune võlvik ühendadi kaarava abil pikihoonega, muutes torni kesklöövi nagu pikenduseks
1366 kohtuvad konflikti osapooled Danzigis. Kokkulepe: riia linn peapiiskopile tagasi, viimane loobus nõudest kuulekusele. Peapiiskop polnud nõus, kokkulepe tühistati. Tartu piiskop Dietrich Damerowi tegevus. 1378 vabaneb Tartu piiskopitool. Saksa ordu toetusel valib toomkapiitel piiskopis Albert Hechti. Paavst Urbanus VI nimetas samal ajal sellele kohale preisimaalt pärit vaimuliku Dietrich Damerowi. Samaaegselt algas Õhtumaa kirikulõhe (vastupaavst). Ordu loeb Damerowi oma vaenlaseks. 1385 poola ja leedu ühinevad. Jõud ordu vastu. Leedus ristitakse viimased paganad. 1385 sõlmitakse Krewo unioon - leedu s-vürsti Jogaila võtab vastu katoliku usu leedule ja abiellub Poola printsessiga. .... Sellega võeti saksa ordult olemasolu õigustus. Preisimaa saksa ordu järk-järgult nõrgeneb läbi 15. sajandi Damerow on sunnitud alustama saksa orduga läbirääkimisi, mis viisid välja uute läbirääkimisteni Gdanskis. Ordu loobus piiskopivasallide toetuse nõudmisest.
Selle jaoks hakati pidama maapäevi. Esimest korda käis maapäev koos 1421. aastal. Maapäeval oli esindatud 4 kihti: 1) Riia peapiiskop + vaimulike esindajad 2) Liivi Ordu ordumeister+ esindajad 3) Vasallide esindajad 4) Kolme suurema linna kodanikud (Tartu, tallinn, Riia) Mida arutati?: Omavahelisi tüliküsimusi, makse, talupoegade pagemist, välispoliitika Läänes tekkis tugev riik: 1397Taani - Kalmariunioon (rootsi, soome norra, taani) Lõunas 1385 sõlmiti Krevounioon. Tekkis Poola-Leedu liitriik' 1340. said Saksa ordu lüüa Tannenbergi lahingus. Idas kerkis esile Moskva suurvürstiriik, mis hakkas endaga ühendama teisi Vene vürstiriike Nende keskele jäi Vana-liivimaa, mis oli killustatud ja sõjaliselt nõrk, mis oli väga heaks sõjaliseks objektiks nendele tugevatele naabritele. KESKAEGSED LINNAD Linnakodanikel olid õigused: 1) õigus tegeleda linna territooriumil tegeleda käsitöö ja kaubandusega
7 4. Suurtemate linnade(Riia, Tallinn, Pärnu) esindajad 5. Maapäeval polnud esindatud talupojad. Seal arutati palju, kuid reaalset otsust ei viidud ellu. 14. saj hakkas Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund vähenema, sest ümberringsed riigid hakaksid tugevnema... · 1385.a moodustati Vana-Liivimaast lõunas Krevo unioon ja see tähendas seda, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. · 1397.a loodi Kalmari unioon, mis ühendas Taani (oli endaga ühendanud varem Norra) ja Rootsi (oli varem ühendanud Soome). See ei olnud püsiv, lõpuks lagunes Taaniks ja Rootsiks, kuid neil olid kasvavad ambitsioonid Vanal-Liivimaal. Taani kuningas hakkas end taas Eestimaa hertsogiks tituleerima, aga nüüd võtab ta selle tiitili taas kasutusele.
Killustatus jäi püsima, ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lõppenud. Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu. Piiskopid hoidsid kaitsepositsioonile otsides ordu vastu liitlasi. Linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid välispoliitikast distantseeruda. Ordu eesmärk püha sõda paganatega Leedu. 14.saj lõpul ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra. Taani püüdis Liivimaa siseasjadesse sekkuda. 1385. ristiusk Leedus ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Preisimaa orduharu sai PoolaLeedult lahingus lüüa, pärast seda hakkas Liivimaa orduharu side Preisi omaga lõdvenema, see tõi kaasa muutusi. Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted. 15.saj teisel poolel uus oht Vene vürstiriigid ühtseks. 1478. allutati Novgorodi venelaste poolt, seega Liivimaa idapiiri jõudude tasakaal hävis. 1481. vene ühendatud vägede rüüsteretk LõunaEestisse. 1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi
3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (Vana-Liivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk. · Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIII-ga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu.
Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG 3 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4
3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (VanaLiivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk. · Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIIIga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu.
Viimane ei olnud siiski nii mõjukas kui Inglise parlament. Samuti ei tekkinud Inglismaal teravaid seisusevahesid kui Prantsusmaal. Viimaseks paganlikuks saarekeseks jäi Põhja-Euroopa (Baltimaad). Baltimaade ristiusustamine sai alguse 12. saj lõpul sakslaste, taanlaste ja rootslaste initsiatiivil. Sõjakäigus mood Mõõgavendade ordu, mis mängis otsustavat rolli Liivimaa vallutamisel. Hiljem valitses Baltimaid Saksa Ordu. Viimaseks paganlikuks piirkonnaks jäi Leedu (a-ni 1385). Leedu kujunes väga edukaks paganlikuks riigiks, olukorra raskuste kiuste. Täieliku ootamatusena mõjus Euroopas 13. saj-l mongolite sissetung. Tšingis khaan (1206 – 1227) vallutas suured territooriumid Vaiksest ookeanist Vahemereni. Tšingis khaani järglane Batu khaan tungis Läände, vallutades Vene vürstiriigid ning tungiti Kesk-Euroopasse Aadria mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt
lõppu. · Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. · Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1
Koht Sild Peaava Riik Aasta, mil pikkus valmis 1 Akashi Kaikyo 1991 m Jaapan 1998 2 Great Belt East 1624 m Taani 1998 3 Humber 1410 m UK 1981 4 Jiangyin 1385 m Hiina 1999 5 Tsing Ma 1377 m Hiina (Hong Kong) 1997 6 Verrazano Narrows 1298 m USA 1964 7 Golden Gate 1280 m USA 1937 8 Hoga Kusten 1210 m Rootsi 1997 9 Mackinac 1158 m USA 1957
Böömi kunst on nii prantsusepärane, kui ka italo-bütsantsilik, kuid esineb ka tugevaid böömilikke mõjusid. (Snyder 1985: 27) Kui Charles IV 1378. aastal suri, muutus kultuurielu drastiliselt, sest tema poeg, Wenceslaus IV pidi rohkem hakkama poliitilise mediaatori rolli täitma, kui arendada kunstielu. Lõuna Böömimaal aga arenes veel kunstnike tegevus. üks suurimaid selle aja kunstnikke oli anonüümne meister, kes tegi näiteks Saint Giles’i kiriku altarimaali Trebonis 1385-90 – justkui kaaaegne saksa ekspressionismi algus. kuid kõik pole siiski paatos ja meeleheide hilises Böömi kunstis – oli ka näiteid „Ilusast stiilist“ Madonnast ja lapsest (Snyder 1985: 30) – peetakse Parleri töökoja tööks. (Snyder 1985: 31) – need olid kaunid, fantaasiarikkad ja õrnad ja said üldnimetuseks Ilusad Madonnad. Ilusate Madonnade tulek oli kui vastus usulise andumuse muutumisest läbi terve Euroopa
1347 -0,45 1348 -0,47 1349 -0,5 1350 -0,52 1351 -0,55 1352 -0,57 1353 -0,59 1354 -0,62 1355 -0,65 1356 -0,68 1357 -0,7 1358 -0,73 1359 -0,76 1360 -0,78 1361 -0,81 1362 -0,84 1363 -0,86 1364 -0,88 1365 -0,9 1366 -0,93 1367 -0,96 1368 -0,98 1369 -1,01 1370 -1,03 1371 -1,06 1372 -1,09 1373 -1,12 1374 -1,14 1375 -1,17 1376 -1,19 1377 -1,23 1378 -1,24 1379 -1,27 1380 -1,3 1381 -1,32 1382 -1,34 1383 -1,37 1384 -1,4 1385 -1,42 1386 -1,44 1387 -1,47 1388 -1,49 1389 -1,51 1390 -1,54 1391 -1,57 1392 -1,59 1393 -1,62 1394 -1,65 1395 -1,68 1396 -1,7 1397 -1,72 1398 -1,75 1399 -1,77 1400 -1,79 1401 -1,82 1402 -1,84 1403 -1,87 1404 -1,89 1405 -1,92 1406 -1,94 1407 -1,97 1408 -1,99 1409 -2,01 1410 -2,04 1411 -2,06 1412 -2,08 1413 -2,11 1414 -2,13 1415 -2,15 1416 -2,18 1417 -2,2 1418 -2,23 1419 -2,25 1420 -2,27 1421 -2,3 1422 -2,33
kirjutab alla Kuldbulla 1356, millega keiser kindlustab kuurvürstide õigused oma piirkondade valitsemiseks Ida-Euroopa. 1240-1480 on Venemaa mongoli-tatari ikke all, seal oli organiseeritud Kuldhordi riik, seal tugevnes ja kasvas Moskva, Moskva vürstist kujunes Venemaa üks olulisemaid mehi; 1480 koondusid venelased sõjaväkke, aga mongolid põgenesid ilma lahinguta. Hiliskeskaja üks olulisemaid riike oli Leedu suurvürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaalunioon Poolaga. Leedul oli kaks suurt vaenlast: Venemaa ja Saksa Ordu ning Saksamaa. Paavstivõimu langus. Hiliskeskajal paavsti mõjuvõim langes, millele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid ajavahemikul 1305-1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 läheb paavst tagasi Rooma, aga tekib konflikt kirikulõhe e. skisma 1378-1417, s.t et üheaegselt on valitud kaks paavsti, üks Avignonis, teine Roomas Ülikoolid ja teadus
riigid. · Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. b. Moskva vürstiriigi tugevnemine: · Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. · 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. · Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. · 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). · 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. 9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid:
- Saksa aladest lätudes ristiti lääneslaavi alad, keskne osa oli Magdeurgi piiskopkonnal - Tsehi aladel kohtusid ida ja läänekiriku misjonitegevused - Poolasse, ungarisse jõudis missionitegevus 11 sajandil - Skandinaavia ristiusustamisel mängis rolli Hamburg - Taani kunn Haarald lasi 826 end ristida - Norra ristiusustaja oli kunn Olaf Pyha - Rootsi sai kristlikuks 12. Saj alguses - 13, saj kristaniseeriti Liivi ka Preisimaa. Leedus alles 1385 - Lõuna Sitsiilias seguneis/kotusid ida ja läänekristlus - Ida-Euroopa oli samasugune - Kogu kiriku juhiks oli paavst - Vara-keskajal oli paavstlusel lokaalne täendus - Gregorius suur suutis sel ajal mingiks ajaks võimu kindlustada, kuna oli väljapaistv isiksus - Paavstid oli seotud rooma võimuga - 8. sajandil kaitsesid roomat fragnid, kes purustasid langbardide nõol tuleneva ohu - Alad, mis Pippin roma ymer vallutas, andis ta paavstile valitseda
Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. al 1435 oli maapäevadel esindatud 4 seisust:1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2)ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade(Riia,Tallinn, Tartu) esindajad. 1507 võeti vastu otsus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abiväest. Eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika 1385 moodustasid Poola ja Leedu personaaluniooni.Liitusid ka Taani, Rootsi ja Norra.- kokkuleppe järgi pidi neil olema ühine välispoliitika. Taani soovis jälle P-Eestit ning seetõttu lasid nad end jälle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaast oli kujunenud ühtne riik, eesotsas Moskva vürstiriik. XV ja XVI sajandi esimesel poolel lähtuski põhioht Venemaalt. Suurvürst Ivan III ajal liideti Moskvaga Novgorod. 1480 - Ordu rühdam pihkvat, linna vallutada ei suudetud
Samas ida pool olid teistsugused ajad. Väejuht Bathu-khaan vallutas Vene vürstiriikidest suure osa ja seda aega tuntakse venemaal tatari ikke nime all.Nende vallutuste tagajärjel tekkis Kuldhordi khaaniriik. Samal ajal tugvnes ka Moskva, kuid tatari ikke alt vabaneda ei õnnestunud. Idas tugevnes veel Leedu suurvürstiriik, mis oli hiigelsuur paganlik riik. Kui Leedu suurvürst võttis 1385 katoliku usu vastu, siis valiti ta veel Poola kuningaks ka ja tekkis Poola ja Leedu personaalunioon. Paavstivõimu languse eeldusteks olid: - kuningavõimu tugevnemine mõningates piirkondades - ilmaliku hariduse levik - kõrgvaimulike sissetulek sõltus kuningast. Paavstide langus avaldus - Avingoni vangipõlves (1309-1377) - Suures skismas e. Kirikulõhes (1378-1417)
1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. POOLA VÕITLUSED SAKSA ORDUGA 15. SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III SO edasitungi Poola aladel. Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. Lajos I (ka Ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO- ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Žemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga – Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja
Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril. RAHVUSVAHELISE OLUKORRA MUUTUMINE. Alates 14.-15. sajandi vahetusest muutus rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaa ümber tundmatuseni. Seni omavahel lakkamatult vaenutsenud Taani, Norra ja Rootsi-Soome sõlmisid 1397 Kalmari uniooni ning rajasid poolteiseks aastasajaks ühise riigi. Leedu võttis vastu katoliku usu ja lakkas olemast Euroopa viimane paganlik paaria. Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481
annaabi.ee 
