küttima. Homo erectus u. 2 miljonit aastat tagasi Pikk, sihvakas, sale, karvane, (sirge inimene) elasid Aafrikas, aga ka pigmendirikkas nahk, ajumaht Euroopas ja Aasias. suurem, häälitsused (pikemad laused võimatud), pihukirves, korilane ja küttija, lihasööja, elatakse koobastes, aga ka onnides, õppis tuld kasutama, rahva arv kasvab. Neandertallane u. 250000 aastat tagasi Jässakas kehaehitus, suur kolju ja elasid Atlandi ookeanist Kesk- ajumaht (nüüdisajainimesega
Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge) inimene Välimus: Tänapäeva inimese pikkune, tõenäoliselt minetanud ahvidele omase tumeda pika karvkatte ja seetõttu pigmendirikka, tumeda nahaga. Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane, õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene. Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees, oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu.
k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid
Hüdro Energiaallikate osakaal Nafta 38% Süsi 26% Gaas 23% Hüdro 6% Tuum 6% Geotermaal, päike, tuul, puit 1% Inimese energiatarve Energia vajadused on läbi ajaloo pidevalt kasvanud: Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. Bioloogiline energiatarve Inimene saab elutegevuseks vajaliku energia toidust. Kuna inimene kasutab toiduks mitmeid erinevaid allikaid, asub ta erinevatel troofilistel tasemetel. 4 troofiline
mõõtmine/loendamine Tunded mida kardetakse seoses petmisega? ehamtus; igatsus; imestus; hirm. Tegevused on olnud vahendid, et kutsuda esile emotsionaalne reageering. Mida teha, et ära ei petetaks? Söömine; joomine; piibu tõmbamine; sülitamine (üle õla); pissimine. Metsaga seotud uskumused Meeste ruum – mets, meri, järved. Naiste ruum – maja, laut ja põld. Meeste ametid metsas: puuraidur, haokorjaja, jahimees (salakütt), mesinik, korilane (marjad, juured, seened), karjatamine, kaabakad (mõisa maalt ära minejad), kalurid. Puu langetamisega seotud uskumused: puu tuli langetada siis, kui puu on surnud (talvel). Lehtpuud võeti maha vana kuuga ja okaspuud noore kuuga (Saaremaal aga vastupidi). Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena.
suurusjärgud kui on 2 nulli juures on kaks suurusjärku. 2000 kilokalorit on inimese bioloogiline energiatarve, arenguriikides on 200 000 inimese kohta kilokalorit. 13 51) Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast? Energia vajadused on läbi ajaloo pidevalt kasvanud: Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi,
Põllumajandusliku faasi kestus ca 12000 a. Muutused energeetika tehnoloogias: Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale). Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat. Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon) Miks toimus üleminek põllumajandusele? Teooria I: Paratamatu sihipärane areng, mida juhib tung parema elu järele?? Kas talupoeg on subjektiivselt vabam ja õnnelikum kui kütt ja korilane?? Teooria II: Adapteerumine muutunud keskkonnatingimustega Võimalikud põhjused: 1) ebasoovitavad kliimamuutused 2) inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi võimaluste 3) küttide-korilaste populatsiooni tõrjumine vähemviljakatele aladele tugevama populatsiooni poolt 3)Põllumajandus lõi eeldused kultuuri arenguks. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega.Muutus võimalikuks urbaniseerumine. Esimesed linnad 9000 BP.
Läbi toiduahela satuvad raskemetallid ringlusesse. 7.Veorganismide tähtsus inimtoiduna , kalatoodete tarbimine Eestis ja Mujal EL-s (L1, 17-26) Kaasajal on haritavat maad 44 millionit km2, millelt saadakse kuni 98% maailmas tarbitavast inimtoidust. Ülejäänud 2% saadakse nn. "ookeani põldudelt", mille kogupindalal on aga koguni 360 millionit km2. See on ääretult suur ja tegelikult põhjendamatu kontrast. Aegadest, millal inimene oli jahipidaja ja korilane on põllumajanduse areng olnud drastiliselt kiirem, kui maailmamere resursside kasutuselevõtt. Samas, "suur sinine põld" on tegelikult peamine allikas bioloogiliselt kõrgeväärtuslike toitainete tootmisel. Valkained, rasvained, mineraalained ja vitamiinid sealhulgas. Suurimat huvi peaksid siinjuures pakkuma just maailmamere elusorganismides leiduvad valkained. Need sisaldavad kõiki inimesele vajalikke amiinohappeid
raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. Heidelbergi inimene ei olnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv inimene. Ületas vaimsetelt võimetelt oma eelkäijad. Neandertallased kujunes heidelbergi inimesest. Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva
annaabi.ee 
