Second level Third level Fourth level Fifth level Ordu reeglid Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks ja ülistuseks.,, Mitte vastu võtta kõrgemaid kiriklikke ametikohti Pikendatud katseaeg enne lõpliku vande andmist Ordul ei ole kindlat tärminit generalkapiitlite kokkukutsumiseks Ordul ei ole oma laulukoori Ordul ei ole oma kindlat ordurüüd Ordu liikmed tegutsevad vastavalt oma ettevalmistusele ja paavsti korraldusele misjonitöös, noorsoo koolitamisel, vaeste, haigete ja vangide eest hoolitsemisel. Ordu liikmete välimus Ordusse võeti ainult meeldiva välimusega, agaraid ja kõneosavaid mehi. Ordu täisliikmeks sai alles paarikümneaastase katseaja järel. Täisliige andis tõotuse
10. Traktaat- arutlus 11. Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12. Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13. Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14. Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15. Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16. Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17. valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18. Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19. Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20. Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21. Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22. Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23. Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? Eesti ja Läti 24. Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25
10.Traktaat- arutlus 11.Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12.Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13.Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14.Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15.Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16.Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17.valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18.Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19.Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20.Esimene piiskop oli Meinhard, kes rajas linnuse ning hakkas liivlaste seas innukalt misjonitööd tegema 21.Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22.Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23.Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? – Eesti ja Läti 24.Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25
andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku
alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse. Pärast pikki aastaid kestnud võitlust alistasid nad kõik Eesti maakonnad. Koos võõrastega jõudis Eesti keskaega. Tol ajal nimetati Eestit ja PõhjaLätit VanaLiivimaaks. Siinse piirkonna tähtsmateks isikuteks olid võõrad, kes juhtisid nii linnu kui riike. Keskaja riigikesed Eesti aladel Eestimaa hertsogkond SaareLääne piiskopkond Tartu piiskopkond Saksa Ordu Liivimaa haru Jüriöö ülestõus Põhjused. Ordul oli soov oma mõjuvõimu laiendada. Eestlased tahtsid ennast iseseisvaks võidelda. Taani kuningas ei suutnud ega tahtnud kauget provintsi valitseda. Ülestõus Algus: 23.04.1343 süüdati ületõusu alguse märguandeks mäekünkal maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt.
Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu
aastal : Palermo linnas asuva tsistertslaste mahajäetud kloostri ja maavaldused Apuulias. Orduvennad asusid seega Sitsiiliasse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused : orduvennad olid vabastatud enamikust Sitsiilia kuningriigis kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende meistri Palermos. Aastatel 1202 – 1206 oli ordul endiste väepealike Wilhelm Capparone ja Dipold von Schweinspeunti suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa – Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser Friedrich II juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud ordule keisri poolt orduvendadele ühtegi privileegi, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus Otto IV ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama Seitsmendat ristisõda.
Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kirikus kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. a. loodud jesuiitide ordul. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas said Hispaania. Kuigi reformatsioonist jäis Hispaania peaaegu puutumata, peeti luterlust seal kõige pahelisemaks ketserluseks.
Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2) foogtkondadeks, mida juhtis foogt Saule lahingus 1236 Mõõgavendade ordu purustati
Õigusekirik isast(teineteise vande alla panemine). See sündmus viis kiriku lõheni, ehk skismani. Tähtsamad mungaordud olid benediktlased, tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Benediktlaste ordu asutaja oli Benedictus Nursiast. Tsistertslaste asutajaks oli Citeaux. Frantsisklaste asutajaks oli Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks
9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada. Maaisandate omavahelised suhted olid võitluslikud – käis võimuvõitlus ning jõuti ka kodusõdadeni. Vana-Liivimaa suhted naabritega: Suurim vaenlane oli Leedu. Taani, Rootsi, Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et suurendada Põhjamaade mõjuvõimu Läänemere ümbruses. Moskva mõjuvõim suurenes. Talurahva olukord enne Jüriöö ülestõusu: Talupoegadel oli isiklik vabadus, õigus pärilikule maakasutusele. Oli palju koormisi
Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad). Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele.Aquino Thomas- dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas.Reliikviad-pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist
Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga. Nii moodustus Saksa ordu haru ehk Liivi ordu. Liivi ordul oli sidemeid üle terve Euroopa. Vana- Liivimaa piiskopid Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim. Oma võimu pärandada ei saanud kuna perekonda ei tohtinud piiskopil olla. Läänimehed Läänimehed ehk Vasallid kaitsesid lääniisandat. Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas. Kuningas Valdemar II ( Põhja Eesti, Taani kroon ) jagas suuri maatükke välja lahkel loal. Taani hindamisraamat
indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile. 1397 Danzingi kongressil jõuti kompromissile. Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma tööjõuga äritsevad), träälid(orjad).
välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral. Oma halduse ülesehitamiseks oli ordu territoorium jagatud väiksemateks haldusüksusteks komtuur- ja foogtkondadeks , mille keskus oli ordulinnus. Ordul oli Eesti alal neli komtuurkonda (Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Kursi) ning seitse foogtkonda (Järva, Narva, Vasknarva, Karksi, Maasilinna, Rakvere ja Toolse). Ajutiselt oli olemas ka Lihula komtuurkond ning ametis Sauga foogt. Ordulinnuseid ja neid ümbritsevaid piirkondi (komtuurkondi ja foogtkondi) valitsesid komtuurid ja foogtid, neid abistasid konvendid. Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses
ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte
Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang. Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Tähtsaimad piiskopkonnad Eestis olid Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Tartu
Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Vaimulikud ordud: Benediktlased: asutaja Benedictus, kannavad musta rüüd on nimetatud ka mustadeks munkadeks. Tsistertslased: Ordu rajas 1098 Prantsusmaal Cîteaux's rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist; Tahtsid elatuda ainult oma kätetööst, keeldusid muudest sissetulekutest (rendid, maksud, intressid) ordul on valge rüü. Kerjusmungad: Tegutsesid peamiselt linnades, elatusid kerjates. Frantsisklaste ordu: asutaja Franciscus. Eesmärk propageerida kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus.Peamine ülessanne oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutustajavendadena. Kandsid musta kuube. Pühakud: Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse
(Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks. Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% 1 eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt.
*1343.a 23.aprill relvastatud eestlaste mäss; eestlased valisid endi hulgast neli kuningat *Tallinna piiramine; pöörduti abipalvega Tartu foogti ja Pihkva vürsti poole *Haapsalu piiramine; kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole *Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma *14.mail Tallinna all purustasid orduväed harjulaste maleva *1343. a juuli Pöide ordulinnuase piiramine ja hävitamine *Saksa ordul (koos Preisimaa abivägedega) õnnestus Mandri-Eesti alistada; saarlased purustati 1344.aasta lõpul ja 1345. aasta algul 3.Eestlaste lüüasaamise põhjused *eestlasi oli arvuliselt vähem *varustus polnud nii hea *sõjaline organiseeritus polnud hea 4.Ülestõusu tagajärjed *mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks *mereäärsed maakonnad, kus varem oli põlisrahvas säilitanud suuremad õigused ja
meelitada. · Paavstidel oli õigus piiskoppe ametisse nimetada -> toimusid pidevad võitlusused toomkapiitli ja Saksa ordu esitatud kandidaatide vahel. · Roomas oli seljatagune kindlustatud, ordu surus Liivimaal oma tahtmise jõugaläbi. · Piiskopid ei põlanud abi küsida. Maaisandate omavaheliste suhete teravnemine. · Kõige tervamaks läks olukord 15.sajandi lõpul, kui Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. -> nüüd oli palju ordu toetajaid, niiet tekkis ulatuslik vastasring, mille juhiks tõusis ainsana sõltumatuks jäänud Tartu piiskop Dietrich Damerow haritud ja laialdaste sidemetega mees, kes oli varem töötanud keiser Karl IV sekretärina. · Lõpuks sõlmiti liit Saksa kuninga, Meckelnburgi ning Pommeri-Stettini
pariisis. Siiski pinged jäävad püsima. 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: otsene vastutegevus: inkvistsioon ja nn kirikusisene uuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus. Selleks kutsuti kokku Trento kirikukogu 1545-1563: korrastati vaimulikke ettevalmistust, tugevdati kloostri ja ordureegleid. Kuid kinnitati paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule. Ordud: selles viimase oluline roll jesuiitide ordul. Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas
mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte. Siis ei olnud see enam lään vaid nende isiklik maavaldus. Sellega kujunes välja vasallidel suur võim ja tähtsus. Ordu võim kahanes märgatavalt. Siiski säilis ordul kõige suurem sõjaline võim. Tegelikult oli ordu võimsuse vähenemisel väga negatiivne mõju, mis avaldus 15 saj teisest poolest- Venemaa oht. Danzigi kongressi järel suurenes VEELGI killustatus ja sellega kaasnes välismõjude, eelkõige venemaa oht. Venemaa leidis, et Vana-Liivimaa on nõrk. Alates Ivan III suurenes Venemaa oht, sest ta ühendas Vene alad üheks alaks, oli üks tsentraliseeritud riik. Sellega kaasnesid rüüsteretked, kus käidi Vana-Liivimaal. Kannatajaks jällegi
Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine). Saledad piilarid, millel tellistest võlvid (kergemad kui kivist). Ilmselt tähtvõlvid, nagu Oleviste kooris. Suured aknad ,,pitsilise" kiviraamistikuga. Lame koorilõpmik. Pühjaküljel nunnade klausuur. Nunnadele oli
kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed: Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma
territoriaalse tähenduse suunas. 8) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 13.saj 2: 6-15, 23-29, 36-40 4: 251-253 (Eesti talurahva ajalugu, kd 1, Tln 1992) 16: 45: 37-44 Taani koloonia pärandi jagamin> Ordu taotlused saada uute valduste tunnustamist paavstilt ei tulnud> Ordu pöördus paavsti vastase kun Heinrich VII poole, kellelt sai Rävala ühes Tln linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel. Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks
kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust
Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Vastureformatsioon: 1)Inkvisitsioon-eesmärgix protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2)Katoliku kiriku sisene uuuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus, oluline roll jesuiitide ordul(Rajas I. Loyola 1540. a)-elasid vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises, kuuletusid paavstile. Paavst gregorius 13. Pani aluse Gregoriuse kalendrile, mis kehtib tänapäevani. 5)Ususõjad a)Madalmaade Vabadusvõitlus- Madalmaad olid majanduslikult väga arenenud, läxid Habsburgide dünastia Hispaania liini võimu alla. Kõrged maxud ja kauplemiskeelud tekitasid rahulolematust, Hispaania kuningat Felipe 2. Peeti võõrax.
kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele.Aquino Thomas- dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas.Reliikviad-pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist
piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses. · Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada. · Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Peale jüriöö ülestõusu · Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed -> ordu oli saanud Põhja- Eesti tegelikuks peremeheks. -> 1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani
sisse Rhodose saarel. Pärast saare kaotamist sai 1530. aastal uueks asupaigaks Malta (seepärast tuntakse Johanniitide ordut ka Malta ordu nime all). Saksa ordu viis 1309. aastal oma keskuse Preisimaale Marienburgi (tänapäeval Małbork Poolas), kust sai hästi juhtida võitlust paganlike leedulastega. Pärast leedulaste ristimist ja eriti pärast ordu lüüasaamist Tannenbergi ehk Grunwaldi lahingus 1410. aastal oli Saksa ordul jällegi probleeme oma olemasolu põhjendamisega: paganaid Preisimaa naabruses enam ju ei olnud. Kuid kõigele vaatamata suutis Saksa ordu Preisi valdusi enda käes hoida kuni 1525. aastani. 12. Milline on rüütliordude pärand? Sõdimine uskmatutega polnud vaimulike rüütliordude ainus eesmärk. Hiliskeskajal sai tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt seisusele ära elada
midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule
leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, kuid nendega siiski arvestati. Nendega sõlmiti lepinguid, kus olid kirjas õigused ja kohustused ning arvestati ka kui sõjalise jõuga. 23.aprillil 1343
ülal-all ruumimetafooridega, samas kui nende vastanditel selline sidusus puudub. Näiteks ,,rohkem on parem" on sidus ROHKEM ON ÜLAL ja HEA ON ÜLAL metafooridega. Olulised on väärtused ja nendega seotud metafooride omavahelised vastuolud. Erinevaid väärtuseelistused kujunevad subkultuurist ja isiklikest väärtustest lähtuvalt. Ka muud grupid, nt usulised või siis üksikisiku tasandil omavad erinevaid väärtushinnanguid. Näiteks trapistide ordul kehtib väärtus VÄHEM ON PAREM maiste varade suhtes, samas kui mõnedes (päris paljudes) subkultuurides kehtib ROHKEM ON PAREM. 6. Olemismetafoorid Kogemused füüsiliste objektide ja ainetega aitavaid paremini mõista ning sellised kogemused (eriti meie enda kehaga) on aluseks suurele hulgale mitmesugustele olemismetafooridele. Selleks käsitatakse sündmusi, toiminguid, emotsioone, ideid jmt esemete ja ainetena, millele
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus.
) Riia peapiiskop krahv Gunzeli (?), kes hakkas Väina suudmes tolli tegema. Ordu lasi aga Riia toomhärrad vangistada. Eelmäng kodusõjale. 1297 Liivimaa kodusõda. Konflikt, mis ajuti puhkes sõjaks. Ühel pool ordu, teisel pool Riia ja piiskop, liitlasteks Leedu. Ajendiks vägivallale üsna tühine asjaolu. Nimelt Riia linn hakkas ehitama silda üle jõe, et rajada Väina äärde kaldakindlustusi. See tähendas, et Riia hakkab kontrollima laevaliiklust – võttis võimaluse ordul vabalt laevatada. Ordu lõhkus silla, mispeale vallutati ordulinnus (asus vist Riias). Pärast seda tehakse teineteise aladele rüüsteretki ja üldse tüli majas. 1305 sai ordu Dünamünde kloostri enda kätte. Klooster muutus linnuseks. Pooled protsessivad kuurias. 1312 tuli paavsti inkvisiitor Franciscus Moliano Liivimaale. Kuulas üle tunnistusi (peamiselt vaimulikud – orduvastased). Otsus oli ordu vastu. Ordu üritas oma õigust taga ajada ja tehti uus otsus, need muutusid kogu aeg
Ordu liikmeskonna põhiosa moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid preestervennad, poolvennad täitsid mitmesuguseid kohustusi, teenisid teisi (kingsepad, pagarid kokad). 2. Tartu piiskopkond: piiskop elas Tartus Toomemäel. Suuremad ja tähtsamad linused olid Otepää. Kirumpää, Vastseliina. Piiskopkonnas oli rohkem maid läänistatud vasallidele, sest piiskopil polnud sellist sõjalist jõudu nagu ordul. Vasallid olid kohustatud piiskopi kutsel sõtta ilmuma. Vasallid aga tegutsesid võrdlemisi iseseisvalt ega allunud korraldustele. Ehitasid endale tugevad linnused (Tödwenid Rõngus, Tiesenhausenid Kavildas ja Kongutas). Vormiliselt oli Tartu piiskopkond piiskopile läänistatud Saksa-Rooma riigi keisri poolt, kiriklikult allus Riia peapiiskopile. 3. Saare-Lääne piiskopkond (samuti vormiliselt Saksa-Rooma keisri riigi lään, kiriklikult
Läänemaalased asusid Haapsalut piirama, kohaliku sakslased pöördusid Saksa ordu poole abipalvega. Liivimaa meister Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma ning eestlased tapeti relvakokkupõrkel. Seejärel ületasid ordu väed Taani valduste piiri ning rünnak lõppes harjulaste maleva hävitamisega. 1343.juuli ülestõus Saaremaal, piirati ja hävitati Pöide linnus. Saksa ordul õnnestus MandriEesti 1343.a lõpul lõplikult alistada Preisimaalt saadetud abiväega. Saarlased aga kahe sõjakäiguga (1344,1345). Karistuseks tuli ordule ehitada Maasilinna linnuse. Ülestõusuga oli ordu saanud PõhjaEesti peremeheks. Ametlikuks sai see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Ülestõusus osalesid mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused. See hävitati ülestõusuga ning
!!! 2)Vallutati Padise klooster. 3)Ülestõusnute vägi piiras Tallinna. 4)Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu footgilt. 5)Ülestõus laienes Läänemaale. 6)4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine. 7)Juulis väljaastumine Saaremaale, vallutati Pöide linnus. 8)Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul. Lüüasaamise 1)ÜLestõus ei haaranud kõiki maakondi. põhjused 2)Abi jäi hiljaks. 3)Vanemate tapmine Paides tekitas segadust. 4)Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu. Tagajärjed 1)Muutus Eesti ala halduslik jaotus. (Vaata aasta 1346) 2)Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik.Prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tohutult.
Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale. Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks. Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu. 1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar. 1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula
· Liivimaa meister burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide selgitusi jagama. Toimusid läbirääkimised. Ordumeister käsitles kuningaid nagu kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. · Ordu väed purustasid Käblas, Kanaveres ja Tallinnas harjulaste maleva. · 1343 a. Ülestõus Saaremaa, mille eesmärgiks Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. · Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.Saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli neil ehitada orsule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine
idakaubanduse käsuni läks Hansale. Seepärast hakkas Taani kroon otsima soodsat võimalust Eestimaa hertsogkonna võõrandamiseks. Seda tehti salajas, sest Taani kuningakoda oli vasallidele tõotanud maad mitte müüa. Läbirääkimised käisid Saksa Orduga ja 1340-ndate aastate algul oli kaup enamvähem koos. Asjade selline käik ei meeldinud vasallidele, kes kartsid uue maaisanda all kaotada oma seniseid vabadusi ja eesõigusi. Täit kindlust polnud tehingu õnnestumises ka ordul, kes ihkas kindlustada oma ülemvõimu Vana-Liivimaal. Rootsi omalt poolt ootas sobivat hetke, liitmaks Harju- ja Virumaa oma valdustega Soomes - väljavaade, mis pehmelt öeldes ei vaimustanud ei ordut, vasalle ega hansalinna Tallinna, sobis aga eestlastele. Eestlaste olukord Taani valdustes oli vasallide võimutsemise, omavoli ja mõisate rajamise tõttu kiiresti halvenenud. Põlisrahvas ei tahtnud tegevusetult pealt vaadata, kuidas nende maa saatust otsustatakse
Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Põhikiri kinnitati 1540 .a. Ordu peamine eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: ela vaesuses, allu paavstile täielikult, ela vallaliselt ja usu jumalasse. Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume.
kuulusid? nad kuulusid ordusse Taani alad Taani kuninga isilik omand/valdus Kõik maksud läksid kuninga taskusse Läänistati maid Annan maad, tema annab sõjalisi teeneid Vasallkonna kujunemine Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Läänistas palju, sest oli vaja sõjalist tuge Ordul ja piiskopkondadel oli olemas sõjavägi Maahärrade konfliktid ja sõjategevus 13.-15. sajand 14. Millised olid vastuolud? Taani ja Mõõgavendade Ordu Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid, piirilepped Ordu ja piiskopkondade vahel Riia piiskop luges ordut oma vasalliks (nagu oleks andnud selle maa,
kümneid paavsti vasalle. Arvatavasti oli enamik hukatutest eestlased. (Histrodramus, 2018) Pärast seda juhtumit langes Mõõgavendade ordu maine tohutult ning avalikult hakati rääkima Mõõgavendade ordu likvideerimisest. Avaldati arvamust, et see tuleks muuta laitmatu mainega Saksa ordu haruks. (Histrodramus, 2018) Isegi peale seda kui Mõõgavendade ordut oli tabanud rahvusvaheline hukkamõist, jätkas too aktiivselt tegutsemist Baltikumis. 1236. aasta sõjakäik Leetu kukkus ordul täielikult läbi. Ordumeister Folkvin olevat ka selle vastu olnud, sest suvisel ajal oli raske Leetu tungida ja pealegi oli kergemalt relvastatud leedulastel nende maal selge eelis. Mõõgavendade ordu enamuste soov jäi peale ja suunduti Leetu sõjaretkele. Tagasitee pani neile kinni leedulaste malev, kes Liivimaa vanema riimkroonika järgi mõõgavennad mutta surus. Pärast Saule lahingu kaotamist oli selge, et Mõõgavendade ordu enam iseseisva organisatsioonina püsima jääda ei suuda
hertsogkond Tallinna komtuuri hallata. 1.2 Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare-ja Hiiumaal. Administratiivselt jagunesid ordualad komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mille keskuseks oli ordulinnus. Ordulinnuseid ehitati: ● kohaliku rahva alluvuses hoidmiseks ● välisvaenlaste —eelkõige leedulaste ja venelaste —eemal hoidmiseks ● ordusisese struktuuri säilitamine ning ordu positsiooni kaitsmine võimalike vaenlaste vastu teiste kohalike võõrvõimude seast.
korralduste vastu käivat, nagu seda 1228. a. keegi, kes ennast paavsti saadikuks nimetas (Brevern'i arvamise järele endine Tallinna Taani piiskopp Wessel), neile seda kinnitas, et nad vabad pidid olema ordu alt, ja ehk isegi (nagu Brandis'e kroonika teatab) ordu ning ordumeistri Volquin'i kirikuvande alla pani. Harjulased ühes mõne endise Taani vasalliga tõstsid sõda ordu vastu ja ilmusid Tallinna lossi alla. Ordul oli kibe käes; tal õnnestus aga neist siiski jagu saada, saaki ja lunastusraha saada vangidelt, kes põlemapandud kirikus vangi võeti. Tekkinud seisukorraga ei jäänud eestlased siiski rahule, ei leppinud Taani kuningas, ei võinud ka paavst leppida. 1238. a. pidi ordu endised Taani maakonnad Taanile tagasi andma, paavsti ja kardinaalkolleegiumi otsuse põhjal (24. II. 1236), ainult Järvamaa jättis Taani kuningas ordule.
elt maju tust ja üritu ste korra ldam ist. Talu asub rann aküla s nime ga Rutj a, meie kant on väga arma statu d puhk epiir kond . Lähe duse s asub ülihä id pidus id korra ldav Kare pa rahv 5 amaj a, kaun is liivar and Härg liival , väike sada mad, Tools e ordul innus kus mere röövl i elu saab proo vida, jaana linnu farm kus ka jaana linnu roog asid paku takse . Teen used: ratsal aager , sünni päev ratsat alus, maas tikus õidu d ja matk ad, reesõ it, ratsu tamis teraa pia, 6 ratsu tamis e algõ pe. Hind : ratsu tamis e algõ pe 10x
ja teede ehitamise kohustus. Pilet nr. 7 1. Võitlus Vana Liivimaa pärandi ümber 2. Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses eestlaste kuningate tapmine. Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks. Rootsi oli üks tekkinud rahvusriike, kus asjaajamine toimus vastava riigi keeles. Rootsi oli jäik luterlik maa. Monarh oli ka kirikupea. Teiste uskude vastu oldi riigis sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule
annaabi.ee 
