Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajaloo põhiperioodid (5)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07)


Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit


Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech , Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased . Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt.
Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad.
Frangi riik lagunes , sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused.
Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele.
Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:
  • Karl Martell – Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele.
  • Pippin Lühike – Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst . Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. „Pippini kinki” loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser , ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing.
  • 768a tuli võimule Karl Suur (…- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna-Itaalia, Hispaania , Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka „Pippini kingi” ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis … aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik , tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini
    843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia . Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased . Ungarlaste rüüstamistele pandi otsustav lõpp 955 Saksa kuningas ja ungarlased võtsid vastu ristiusu. Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt. Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks kujunesid väikeste rüüste salkade asemele „laevastikud”. Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul alles tõrjuti nad Lõuna-Inglismaalt välja. Taanis aga kujunes Taani õigus e Danelaw. Samal ajal Prantsusmaal sai Viikingite pealik Rollo Prantsuse kuningatelt Normandia poolsaare. Selle sai ta tingimusel, et ta võttis vastu ristiusu ja temast sai Normandia hertsogiriigi kuningas. Idapoole rännanud viikingid panid aluse varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed.

    Keskaegne feodaalkord


    Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai alguse varakeskaja lõpul.
    Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike „colonite” tööjõudu, kes kinnistati maakülge, ning nad hakkasid sulanduma ühte orjadega. Nendele omakorda tulid juurde Frangi kogukondlased, kes olid vabad kuid nendel oli sõjaväekohustus. Anti end üliku kaitse alla ja seeläbi loovutati ülikule sõjaväe kohustus – sõjaväe kohustuse vastu anti oma maa. Aina suurem rõhk oli raskeratsaväel. Feodaalkorra tulemusena oli suurem osa talupoegi muutunud sõltuvateks ja sunnismaisteks.
    9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme.
    Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks – selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena.
    Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja.
    Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased , soome-ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid . Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks

    Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele!

    …..Ristisõjad


    Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid. Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes – paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa ka Itaalia kaubalinnade arengule. Ristisõjad suurendasid ka inimeste mobiilsust , panid elu kiiremini liikuma

    Euroopa riikluse areng kõrgkeskajal


    Euroopa riikluse arengut kõrgkeskajal võib vaadata 2.st vaatepunktist, kristlus ja paavstlus ning tsentraliseeritud riigivõimud Lääne-Euroopas.
    Keisririik taastati Saksa kuninga Otto I poolt, kes 10.saj keskel sai tugevaks valitsejaks ning krooniti 962a keisriks.
    Keisrid olid eelkõige Saksa kuningad, nad püüdsid maksustada Itaalia linnu, et saada raha oma riigi jaoks. Reaalsuses universaalset võimu keisrid ei saavutanud.
    10.saj killustatuse perioodiga kaasnes ka kiriku ja paavsti autoriteedi langus. Paavsti toolile pürgisid Rooma linna aristokraadid , sealt kaugemale tol ajal paavsti võim ei ulatunudki. Otto poolt taastatud Püha Rooma keisririigi ajal paavstid sõltusid keisrist. Cluny mungad ( klooster asut. 910) hakkasid propageerima kirikumaade sõltumatust läänikorraldusest, nad hakkasid võitlema ka vaimulike abielude vastu. Nad hakkasid teostama ka simooni e kirikuametite müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud , nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga , senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh . Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad. Sellest tekkis investituuri tüli. Gregoriuse vastane oli keiser Heinrich IV, paavst käitus otsustavalt, pani keisri kirikuvande alla, st viskas kirikust välja ning kirikumaad enam ei kuulunud keisrile. Heinrich leidis, et nüüd on aeg otsida paavstilt lepitust. Paavst läks pakku Canossa lossi arvates et keiser tuleb armeega, Heinrich läks aga ilma armeeta ning käis mitu päeva ümber lossi kuni paavst oli sunnitud ta vastu võtma ning kirikuvande alt vabastama ( 1077 ). Sellest ajas peale muutusid keisrite ja paavstide konfliktid krooniliseks, mõlemad pooled toetusid autoriteetidele – keisrid üha enam roomaõigusele, paavstid üha enam tuginesid ka Augustinuse pühale riigile. Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad. Selles võitluses olid šansid küll keisri poolel kuid Legano lahingus said keisriväed lüüa Itaalia Milano vägede käest.
    13.saj kui valitses keiser Friedrich II, ta päris emalt Sitsiilia, laiendas oma alasid ning nüüd olid paavsti alad ümbritsetud keisri valdustega. Ta ei kasutanud seda ära ning tundmata huvi Saksamaa siseasjade vastu ning andis sellega võimu ära – sellega pani ta aluse Saksamaa killustatusele. Oma võimu ei suutnud ta pärandada ning kui ta 1250 suri siis keisrivõimul enam ei olnud sotsiaalset baasi, ja keisririik enam ei taastunudki. Keisrite ja paavstide võitlusest tulid võidukalt välja paavstid, algas paavstide hiilgeaeg .
    Innocentius III ajast hakkas paavst muutuma ka ilmalikuks isandaks, sellega kujuneski välja keskaegne katoliku kiriku süsteem. Kogu seda süsteemi finantseeriti eeskätt kirikukümnisest üle kogu Euroopa. Pärast 13. saj tulid Saksamaa asemele suurvõimudeks Inglismaa ja Prantsusmaa.
    Prantsusmaa oli 10.saj lõpul killustatud. 11-12.saj kuningad kindlustasid oma domeeni seda oluliselt laiendamata, ei saa rääkida Prantsusmaast kui tsentraliseeritud riigist. Inglismaal läks asi teistmoodi, killustatuse perioodi pea et ei olnudki, varakeskajal oli probleemiks võitlus normannidega. Nüüd sai uueks probleemiks 1066a Normandia normannide sissetung mida juhtis William Vallutaja, kes tõusis Inglismaa valitsejaks, ta kehtestas esmakordselt läänisüsteemi Inglismaal – kehtestas selle klausliga mida mujal Euroopas ei olnud „Kuningas on kõikide vasallide ülim senjöör”. Inglastel oli ka valdusi mandril , ning sellest tulid ka nende ja prantslaste vaenulikud suhted. Inglased suutsid endale hankida valdava osa Lääne- ja Edela Prantsusmaast, Inglastel oli suurem osa Prantsusmaast kui prantslastel. Sellel ajal rääkisid inglased ka prantsuse keelt. Murranguliseks sai 12-13.saj vahetuse periood Pr hertsogiks sai Philippe Auguste (valitses 1180- 1223 ), ta võttis ära olulised valdused inglise kuningalt. Ta kujundas tugeva liidu Prantsusmaa linnadega. Teda võib pidada Prantsuse tsentraliseeritud riigi murdekujuks, Pr riigi juhtimine käis edaspidi Pariisist lähtuvalt. Kuigi Inglismaa kuninga valdused Prantsusmaal püsisid ei kujutanud nad enam Prantsusmaale ohtu. Nüüd kujunesid Inglismaal ja Prantsusmaal seisuslikud monarhiad . Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John… oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament . Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid , koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud.

    Keskaegne vaimuelu


    Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer , ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks. Kõrgkeskajal hakati pöörama suuremat tähelepanu oma hingeelule, tekkis suurem rahulolematus olemasolevate institutsioonidega, leiti et on eemaldutud kristlikest ideaalidest. Erinevad ideed jõudsid üha kaugemale oma tekkekohast. Uuendati kloostrielu , tekkisid uued vaimulikud ordud ja ka ketserlikud liikumised.
    Benediktiini kloostrid olid stagneerunud , nad olid suurte maavaldustega suured traditsioonilised organisatsioonid , neil olid omad talupojad, kloostrit andis võrrelda mõisatega ning mungad ise tööd ei teinud. Paljudele hakkas tunduma et need kloostrid on Benediktiini ideaalidest eemaldunud. 10.saj Cluny mungad hakkasid propageerima vana, konservatiivset usupuhtust. 11.saj lõpul Burgundiasse tekkinud Cictertiumi klooster läks aga sammu edasi, ning rajati oma Benediktiini kloostrist sõltumatu Tsistertslaste kloostri, nad olid õigemad Benedictuse järgijad kui Benediktiinid ise, nad leidsid , et mungad peavad ise füüsilist tööd tegema. Nad hakkasid asutama kloostreid äärealadele ning sellega aitasid kaasa agraarkorralduse arengule, nendest said head uuenduslikud arhitektid . Nende populaarsus tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased . Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad , teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon .
    Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine. Sakramentide andmine neile keelati, kuid hiljem lubati kohalike vaimulike nõusolekul. Kattarid oli palju radikaalsem liikumine (katharos –kr. puhtus ), nendest tuli ka sõna ketserid, nende arusaama järgi oli maailmas kaks alget: hea jumal (uus testament ) kellest lähtub kõik vaimne ja hea ja kuri jumal (vanatestamendi jumal, saatan), kellest lähtus kõik materiaalne. Selle vastandamise juured peitusid paljuski idamaades, kohati sarnane Zarathustra õpetusega. Kattarite ideed hakkasid levima ristisõdade käikudega. Nende vastandlik usk tõi kaasa Kristuse lihaks saamist ja ristisurma: Kristus pärineb heast jumalast ning ta ei saa olla materiaalne. Kogu katoliku kirik oma materiaalsuses oli nende arust saatanast. Nad elasid väga askeetlikult, täiuslikud olid need kes tagasid enda ja teiste pääsemise taevasse , teised olid lihtsalt usklikud ning täiuslike abil võisid ka nemad pääseda. Nende puhul oli kõik seksuaalne ja ka iga sünd saatanast. Iga sünd oli nende jaoks uue hinge langemine saatana rüppe ning uus triumf saatanale. Levis nende usk linnaühiskonnas eriti 12.saj lõpp ja 13.saj alguses, enim levis ta Lõuna-Prantsusmaal. See sundiski 13.saj algul kirikut otsustavale vastutegevusele:
  • Esiteks oli kirikul püha missioon päästa hingi, selle keskmeks oli Kristuse lunastuse õpetus: Ainult uskudes Kristuse lunastamisse pääseb taevasse – kattarid vaidlustades Kristuse lunastust viisid sellega hingi põrgusse. Katoliku kirik hakkas abi otsima ilmalikest valitsejatest, võeti ette kaks ristisõda Lõuna-Prantsusmaale „albiinlaste” vastu. Sellest kujunes Põhja-Prantsusmaa feodaalide sõjaretk Lõuna-Prantsusmaale, eesotsas Philippe Augustiga. Lõuna-Prantsusmaa vallutati ning see aitas kaasa Prantsusmaa tsentraliseerimisele, lõpuks kirik leidis, et nende sõdade tee ei ole see õige tee.
  • 13.saj alguses Innocentius III andis ketserite jälitamise ja uurimisõiguse vaimulikele, tekkis inkvisitsioon. Loodi ketserite kohus. Inkvisitsiooniga tegelesid eeskätt dominiiklased. Inkvisiitorite tegevus oli aktsepteeritavam viis kui ristisõjad, algas pealekaebamiste aeg. Kahtlusalune oli alati süüdi ning kui ta süüd eitas siis kasutati ka piinamist. Otsuse viis täide ilmalik võim mitte inkvisitsioon ise, inkvisitsioon vaid tuvastas süü.

    Haridus


    Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid. Kõrgkeskajal linnade tekkega tekkisid linnadesse katedraali koolid, ning ka kirikust sõltumatud „ametikoolid”. Koolide täiustumise ja arengu läbi kujunesid välja ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool – esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks:
    Kunstiteaduskonnaks ( seal oli 7 vabakunsti : trivium - grammatika, dialektika , retoorika ja quadrivium aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika ), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond .
    Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega „Summa Theologiae” tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule . Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus

    Ilmalik kultuur


    Rüütlikultuur ja linnakultuur.
    Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 žanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan – värrsides valmilik süžee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater – koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema – sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne.

    Ida-Euroopa


    Ida-Euroopa oli üheltpoolt 12,13.saj poliitiliselt killustatud Venemaa – Läänepool Vene vürstiriikidest asusid Baltimaad, hakkas pihta nende alade võidu ristiusustamine . Lõuna-Läti ja kuramaa alistati Eestlastest hiljem, alles 13.saj teisel poolel, Leedulased jäidki alistamata, nendele peale Riia poolt tulevate rünnakute tulid rünnakud ka Preisimaalt. Venelastele läksid 1230 ´del aastatel kallale Mongolid (tatarlased), oli tegemist viimase suure laviiniga keskajal. Nad tegid kaks retke : põhja poole 1236 vallutati ___ ja 1240 vallutati lõunapool Kiiev , mongolite domineerimine piirdus steppidega loodi „kuldhord”. Kuldhordi vasallidena esinesid ka Venevürstiriigid. Nende vürstiriikide üle valitsesid küll suurvürstid, aga nad pidid kinnituse selleks saama kuldhordi khaanidelt. Novgorodi vürst Aleksander Nevski on Eesti ajaloos suht tähtis tegelane: Neeva lahingus lõi ta rootslasi, seejärel tuli tal konflikt liiviorduga, neid ta lõi jäälahingus. Ta ajas ka suurt poliitikat idas ning suri kogu Venemaa vürstina.

    Hilis-Keskaeg 14saj keskpaik-15saj


    Hiliskeskaeg oli langus võrreldes kõrgkeskajaga. Algas musta surma levikuga Araabiast Euroopasse. Esmalt jõudis must surm Itaaliasse. Kõige enam kannatasid selle epideemia tõttu kõige arenenumad piirkonnad. Selle katku majanduslikud tagajärjed – Lääne-Euroopas tõi kaasa talurahva koormiste tõstmise ning sellega omakorda talurahva rahulolematused. Toimusid talurahva ülestõusud – nt Jacquerie ( 1358 ), Wat Tyler ( 1381 ).Tänu talupoegade ülestõusudele katk sundis feodaale, mõisnike jne otsima majanduslike meetmeid oma maade korrashoidmiseks, mindi üle palgatööle. Elbe jõest ida pool kus arengu tase oli madalam ja linnastumist oli vähem talupoegade pärisorjuse lõppu ei toimunud.
    Linnades süvenes tsunftikord – jäigem kontroll kaubavahetuse üle, püüti tsunftist välja jäävate käsitööliste tegevust linnades piirata. Selle tulemusel kolisid era käsitöölised linnast maale ning kujunesid manufaktuurid – tooraine , tootjad ja kauba ostjad olid geograafiliselt üksteisest eemal. Tekkisid esimesed ettevõtted. Selle tulemusel said algselt sõltumatutest käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted . Maaomand hakati kinnistama
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajaloo põhiperioodid #1 Ajaloo põhiperioodid #2 Ajaloo põhiperioodid #3 Ajaloo põhiperioodid #4 Ajaloo põhiperioodid #5 Ajaloo põhiperioodid #6 Ajaloo põhiperioodid #7 Ajaloo põhiperioodid #8 Ajaloo põhiperioodid #9 Ajaloo põhiperioodid #10 Ajaloo põhiperioodid #11 Ajaloo põhiperioodid #12 Ajaloo põhiperioodid #13 Ajaloo põhiperioodid #14 Ajaloo põhiperioodid #15 Ajaloo põhiperioodid #16 Ajaloo põhiperioodid #17 Ajaloo põhiperioodid #18 Ajaloo põhiperioodid #19 Ajaloo põhiperioodid #20 Ajaloo põhiperioodid #21 Ajaloo põhiperioodid #22 Ajaloo põhiperioodid #23 Ajaloo põhiperioodid #24 Ajaloo põhiperioodid #25 Ajaloo põhiperioodid #26 Ajaloo põhiperioodid #27 Ajaloo põhiperioodid #28 Ajaloo põhiperioodid #29 Ajaloo põhiperioodid #30 Ajaloo põhiperioodid #31 Ajaloo põhiperioodid #32 Ajaloo põhiperioodid #33 Ajaloo põhiperioodid #34 Ajaloo põhiperioodid #35 Ajaloo põhiperioodid #36 Ajaloo põhiperioodid #37 Ajaloo põhiperioodid #38 Ajaloo põhiperioodid #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 227 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raivokaer Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    oruke profiilipilt
    oruke: Mind huvitab, kelle loengu järgi on see kirja pandud? Tänuväärne lahkus üleslaadija poolt! Kahju ainult, et mõned loengud vahele on jäänud. Hea kordamismaterjaliks!
    17:20 09-03-2013
    jaan100 profiilipilt
    jaan100: väga hea ja korralik konspekt
    18:41 10-09-2012
    DrReps profiilipilt
    DrReps: Normaalne ;)
    19:14 30-04-2009


    Sarnased materjalid

    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    27
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud
    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    19
    pdf
    Uusaeg
    17
    docx
    Ajaloo mõisted





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun