Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Ajaloo põhiperioodid (5)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Ajalugu
4 HEA
Punktid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07)


Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit


Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech , Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased . Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt.
Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad.
Frangi riik lagunes , sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused.
Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele.
Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:
  • Karl Martell – Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele.
  • Pippin Lühike – Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst . Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. „Pippini kinki” loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser , ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing.
  • 768a tuli võimule Karl Suur (…- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna-Itaalia, Hispaania , Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka „Pippini kingi” ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis … aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik , tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini
    843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia . Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased . Ungarlaste rüüstamistele pandi otsustav lõpp 955 Saksa kuningas ja ungarlased võtsid vastu ristiusu. Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt. Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks kujunesid väikeste rüüste salkade asemele „laevastikud”. Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul alles tõrjuti nad Lõuna-Inglismaalt välja. Taanis aga kujunes Taani õigus e Danelaw. Samal ajal Prantsusmaal sai Viikingite pealik Rollo Prantsuse kuningatelt Normandia poolsaare. Selle sai ta tingimusel, et ta võttis vastu ristiusu ja temast sai Normandia hertsogiriigi kuningas. Idapoole rännanud viikingid panid aluse varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed.

    Keskaegne feodaalkord


    Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai alguse varakeskaja lõpul.
    Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike „colonite” tööjõudu, kes kinnistati maakülge, ning nad hakkasid sulanduma ühte orjadega. Nendele omakorda tulid juurde Frangi kogukondlased, kes olid vabad kuid nendel oli sõjaväekohustus. Anti end üliku kaitse alla ja seeläbi loovutati ülikule sõjaväe kohustus – sõjaväe kohustuse vastu anti oma maa. Aina suurem rõhk oli raskeratsaväel. Feodaalkorra tulemusena oli suurem osa talupoegi muutunud sõltuvateks ja sunnismaisteks.
    9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme.
    Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks – selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena.
    Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja.
    Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased , soome-ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid . Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks

    Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele!

    …..Ristisõjad


    Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid. Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes – paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa ka Itaalia kaubalinnade arengule. Ristisõjad suurendasid ka inimeste mobiilsust , panid elu kiiremini liikuma

    Euroopa riikluse areng kõrgkeskajal


    Euroopa riikluse arengut kõrgkeskajal võib vaadata 2.st vaatepunktist, kristlus ja paavstlus ning tsentraliseeritud riigivõimud Lääne-Euroopas.
    Keisririik taastati Saksa kuninga Otto I poolt, kes 10.saj keskel sai tugevaks valitsejaks ning krooniti 962a keisriks.
    Keisrid olid eelkõige Saksa kuningad, nad püüdsid maksustada Itaalia linnu, et saada raha oma riigi jaoks. Reaalsuses universaalset võimu keisrid ei saavutanud.
    10.saj killustatuse perioodiga kaasnes ka kiriku ja paavsti autoriteedi langus. Paavsti toolile pürgisid Rooma linna aristokraadid , sealt kaugemale tol ajal paavsti võim ei ulatunudki. Otto poolt taastatud Püha Rooma keisririigi ajal paavstid sõltusid keisrist. Cluny mungad ( klooster asut. 910) hakkasid propageerima kirikumaade sõltumatust läänikorraldusest, nad hakkasid võitlema ka vaimulike abielude vastu. Nad hakkasid teostama ka simooni e kirikuametite müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud , nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga , senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh . Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad. Sellest tekkis investituuri tüli. Gregoriuse vastane oli keiser Heinrich IV, paavst käitus otsustavalt, pani keisri kirikuvande alla, st viskas kirikust välja ning kirikumaad enam ei kuulunud keisrile. Heinrich leidis, et nüüd on aeg otsida paavstilt lepitust. Paavst läks pakku Canossa lossi arvates et keiser tuleb armeega, Heinrich läks aga ilma armeeta ning käis mitu päeva ümber lossi kuni paavst oli sunnitud ta vastu võtma ning kirikuvande alt vabastama ( 1077 ). Sellest ajas peale muutusid keisrite ja paavstide konfliktid krooniliseks, mõlemad pooled toetusid autoriteetidele – keisrid üha enam roomaõigusele, paavstid üha enam tuginesid ka Augustinuse pühale riigile. Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad. Selles võitluses olid šansid küll keisri poolel kuid Legano lahingus said keisriväed lüüa Itaalia Milano vägede käest.
    13.saj kui valitses keiser Friedrich II, ta päris emalt Sitsiilia, laiendas oma alasid ning nüüd olid paavsti alad ümbritsetud keisri valdustega. Ta ei kasutanud seda ära ning tundmata huvi Saksamaa siseasjade vastu ning andis sellega võimu ära – sellega pani ta aluse Saksamaa killustatusele. Oma võimu ei suutnud ta pärandada ning kui ta 1250 suri siis keisrivõimul enam ei olnud sotsiaalset baasi, ja keisririik enam ei taastunudki. Keisrite ja paavstide võitlusest tulid võidukalt välja paavstid, algas paavstide hiilgeaeg .
    Innocentius III ajast hakkas paavst muutuma ka ilmalikuks isandaks, sellega kujuneski välja keskaegne katoliku kiriku süsteem. Kogu seda süsteemi finantseeriti eeskätt kirikukümnisest üle kogu Euroopa. Pärast 13. saj tulid Saksamaa asemele suurvõimudeks Inglismaa ja Prantsusmaa.
    Prantsusmaa oli 10.saj lõpul killustatud. 11-12.saj kuningad kindlustasid oma domeeni seda oluliselt laiendamata, ei saa rääkida Prantsusmaast kui tsentraliseeritud riigist. Inglismaal läks asi teistmoodi, killustatuse perioodi pea et ei olnudki, varakeskajal oli probleemiks võitlus normannidega. Nüüd sai uueks probleemiks 1066a Normandia normannide sissetung mida juhtis William Vallutaja, kes tõusis Inglismaa valitsejaks, ta kehtestas esmakordselt läänisüsteemi Inglismaal – kehtestas selle klausliga mida mujal Euroopas ei olnud „Kuningas on kõikide vasallide ülim senjöör”. Inglastel oli ka valdusi mandril , ning sellest tulid ka nende ja prantslaste vaenulikud suhted. Inglased suutsid endale hankida valdava osa Lääne- ja Edela Prantsusmaast, Inglastel oli suurem osa Prantsusmaast kui prantslastel. Sellel ajal rääkisid inglased ka prantsuse keelt. Murranguliseks sai 12-13.saj vahetuse periood Pr hertsogiks sai Philippe Auguste (valitses 1180- 1223 ), ta võttis ära olulised valdused inglise kuningalt. Ta kujundas tugeva liidu Prantsusmaa linnadega. Teda võib pidada Prantsuse tsentraliseeritud riigi murdekujuks, Pr riigi juhtimine käis edaspidi Pariisist lähtuvalt. Kuigi Inglismaa kuninga valdused Prantsusmaal püsisid ei kujutanud nad enam Prantsusmaale ohtu. Nüüd kujunesid Inglismaal ja Prantsusmaal seisuslikud monarhiad . Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John… oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament . Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid , koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud.

    Keskaegne vaimuelu


    Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer , ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks. Kõrgkeskajal hakati pöörama suuremat tähelepanu oma hingeelule, tekkis suurem rahulolematus olemasolevate institutsioonidega, leiti et on eemaldutud kristlikest ideaalidest. Erinevad ideed jõudsid üha kaugemale oma tekkekohast. Uuendati kloostrielu , tekkisid uued vaimulikud ordud ja ka ketserlikud liikumised.
    Benediktiini kloostrid olid stagneerunud , nad olid suurte maavaldustega suured traditsioonilised organisatsioonid , neil olid omad talupojad, kloostrit andis võrrelda mõisatega ning mungad ise tööd ei teinud. Paljudele hakkas tunduma et need kloostrid on Benediktiini ideaalidest eemaldunud. 10.saj Cluny mungad hakkasid propageerima vana, konservatiivset usupuhtust. 11.saj lõpul Burgundiasse tekkinud Cictertiumi klooster läks aga sammu edasi, ning rajati oma Benediktiini kloostrist sõltumatu Tsistertslaste kloostri, nad olid õigemad Benedictuse järgijad kui Benediktiinid ise, nad leidsid , et mungad peavad ise füüsilist tööd tegema. Nad hakkasid asutama kloostreid äärealadele ning sellega aitasid kaasa agraarkorralduse arengule, nendest said head uuenduslikud arhitektid . Nende populaarsus tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased . Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad , teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon .
    Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine. Sakramentide andmine neile keelati, kuid hiljem lubati kohalike vaimulike nõusolekul. Kattarid oli palju radikaalsem liikumine (katharos –kr. puhtus ), nendest tuli ka sõna ketserid, nende arusaama järgi oli maailmas kaks alget: hea jumal (uus testament ) kellest lähtub kõik vaimne ja hea ja kuri jumal (vanatestamendi jumal, saatan), kellest lähtus kõik materiaalne. Selle vastandamise juured peitusid paljuski idamaades, kohati sarnane Zarathustra õpetusega. Kattarite ideed hakkasid levima ristisõdade käikudega. Nende vastandlik usk tõi kaasa Kristuse lihaks saamist ja ristisurma: Kristus pärineb heast jumalast ning ta ei saa olla materiaalne. Kogu katoliku kirik oma materiaalsuses oli nende arust saatanast. Nad elasid väga askeetlikult, täiuslikud olid need kes tagasid enda ja teiste pääsemise taevasse , teised olid lihtsalt usklikud ning täiuslike abil võisid ka nemad pääseda. Nende puhul oli kõik seksuaalne ja ka iga sünd saatanast. Iga sünd oli nende jaoks uue hinge langemine saatana rüppe ning uus triumf saatanale. Levis nende usk linnaühiskonnas eriti 12.saj lõpp ja 13.saj alguses, enim levis ta Lõuna-Prantsusmaal. See sundiski 13.saj algul kirikut otsustavale vastutegevusele:
  • Esiteks oli kirikul püha missioon päästa hingi, selle keskmeks oli Kristuse lunastuse õpetus: Ainult uskudes Kristuse lunastamisse pääseb taevasse – kattarid vaidlustades Kristuse lunastust viisid sellega hingi põrgusse. Katoliku kirik hakkas abi otsima ilmalikest valitsejatest, võeti ette kaks ristisõda Lõuna-Prantsusmaale „albiinlaste” vastu. Sellest kujunes Põhja-Prantsusmaa feodaalide sõjaretk Lõuna-Prantsusmaale, eesotsas Philippe Augustiga. Lõuna-Prantsusmaa vallutati ning see aitas kaasa Prantsusmaa tsentraliseerimisele, lõpuks kirik leidis, et nende sõdade tee ei ole see õige tee.
  • 13.saj alguses Innocentius III andis ketserite jälitamise ja uurimisõiguse vaimulikele, tekkis inkvisitsioon. Loodi ketserite kohus. Inkvisitsiooniga tegelesid eeskätt dominiiklased. Inkvisiitorite tegevus oli aktsepteeritavam viis kui ristisõjad, algas pealekaebamiste aeg. Kahtlusalune oli alati süüdi ning kui ta süüd eitas siis kasutati ka piinamist. Otsuse viis täide ilmalik võim mitte inkvisitsioon ise, inkvisitsioon vaid tuvastas süü.

    Haridus


    Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid. Kõrgkeskajal linnade tekkega tekkisid linnadesse katedraali koolid, ning ka kirikust sõltumatud „ametikoolid”. Koolide täiustumise ja arengu läbi kujunesid välja ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool – esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks:
    Kunstiteaduskonnaks ( seal oli 7 vabakunsti : trivium - grammatika, dialektika , retoorika ja quadrivium aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika ), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond .
    Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega „Summa Theologiae” tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule . Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus

    Ilmalik kultuur


    Rüütlikultuur ja linnakultuur.
    Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 žanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan – värrsides valmilik süžee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater – koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema – sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne.

    Ida-Euroopa


    Ida-Euroopa oli üheltpoolt 12,13.saj poliitiliselt killustatud Venemaa – Läänepool Vene vürstiriikidest asusid Baltimaad, hakkas pihta nende alade võidu ristiusustamine . Lõuna-Läti ja kuramaa alistati Eestlastest hiljem, alles 13.saj teisel poolel, Leedulased jäidki alistamata, nendele peale Riia poolt tulevate rünnakute tulid rünnakud ka Preisimaalt. Venelastele läksid 1230 ´del aastatel kallale Mongolid (tatarlased), oli tegemist viimase suure laviiniga keskajal. Nad tegid kaks retke : põhja poole 1236 vallutati ___ ja 1240 vallutati lõunapool Kiiev , mongolite domineerimine piirdus steppidega loodi „kuldhord”. Kuldhordi vasallidena esinesid ka Venevürstiriigid. Nende vürstiriikide üle valitsesid küll suurvürstid, aga nad pidid kinnituse selleks saama kuldhordi khaanidelt. Novgorodi vürst Aleksander Nevski on Eesti ajaloos suht tähtis tegelane: Neeva lahingus lõi ta rootslasi, seejärel tuli tal konflikt liiviorduga, neid ta lõi jäälahingus. Ta ajas ka suurt poliitikat idas ning suri kogu Venemaa vürstina.

    Hilis-Keskaeg 14saj keskpaik-15saj


    Hiliskeskaeg oli langus võrreldes kõrgkeskajaga. Algas musta surma levikuga Araabiast Euroopasse. Esmalt jõudis must surm Itaaliasse. Kõige enam kannatasid selle epideemia tõttu kõige arenenumad piirkonnad. Selle katku majanduslikud tagajärjed – Lääne-Euroopas tõi kaasa talurahva koormiste tõstmise ning sellega omakorda talurahva rahulolematused. Toimusid talurahva ülestõusud – nt Jacquerie ( 1358 ), Wat Tyler ( 1381 ).Tänu talupoegade ülestõusudele katk sundis feodaale, mõisnike jne otsima majanduslike meetmeid oma maade korrashoidmiseks, mindi üle palgatööle. Elbe jõest ida pool kus arengu tase oli madalam ja linnastumist oli vähem talupoegade pärisorjuse lõppu ei toimunud.
    Linnades süvenes tsunftikord – jäigem kontroll kaubavahetuse üle, püüti tsunftist välja jäävate käsitööliste tegevust linnades piirata. Selle tulemusel kolisid era käsitöölised linnast maale ning kujunesid manufaktuurid – tooraine , tootjad ja kauba ostjad olid geograafiliselt üksteisest eemal. Tekkisid esimesed ettevõtted. Selle tulemusel said algselt sõltumatutest käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted . Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks.
    Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid . Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Šveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid.
    Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda ( 1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia. Küll aga ei saanud ta endale Flandriat, mis jäi Charlesi tütrele. Charlesi tütar abiellus Saksa keisri Maximillianiga ning see ala läks lõplikult Prantsusmaale kaotsi. Inglismaal puhkes roosidesõda. Sellest sõjast väljus võitjana valgete rooside kauge sugulane Henry Tudor – võimule tuli ta enamasti tänu sellele et kõik teised olid surma saanud ning tal ei olnud oponente. Saksamaal oli 13saj keisrivõim läbikukkunud ning kui 1273 valiti küll keiser kuid tal ei olnud reaalset võimu ning Hapsburgidel ei õnnestunud isegi trooni enda käes hoida. Hapsburgid juba algusest peale ei pühendunud mitte Saksamaa ühendamisele vaid oma enda pärusmaade laiendamisele. Üha enam tekkis neil vastuseis Šveitsi valitsejatega ning selle tulemusel tekkis Šveitsi riik. Šveitslaste käes olid tähtsad kaubateed ning Hapsburgid tahtsid neid rahaallikad enda kätte saada. 1501 omandas Šveitsi konföderatsioon need piirid, mis on Šveitsil tänapäeval. Nimeliselt kuulus Šveits Saksa-Rooma keisririiki, sinna kuulus ka Tšehhi. Kuna nad tõrjuti Šveitsist välja siis Hapsburgide põhivaldused asusid Austrias . Paavstivõim kahanes ning algas see kui paavstil tekkis vastasseis Prantsuse kuninga Phillipe ilusaga. 1303 aastast peale kui üks paavstidest valis oma residentsiks Rooma asemel Avignoni Prantsusmaal – tekkis rahulolematus itaallastel. 1378 otsustati itaalias valida uus paavst. Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue ketserluse vastu võitlemise (mitte kattarluse vaid rahvusliku ketserluse). Jan Husi hukkamine algatas nn hussiitide sõjad. Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada. Itaalia oli poliitiliselt killustunud, Sitsiilia oli Hispaania käes, Napoli ümbrus lõuna Itaalias läks samuti hispaania Aragoonia dünastia käes, Kesk Itaalia oli Kiriku käes. Põhja ja Kesk Itaalia linnriigid hakkasid väikeste naabrite arvelt suurenema ning kujunesid välja monarhiad.
    Renessanss sai alguse 14saj: Esimene renessansi autor oli Dante , suured autorid olid ka Petrarca ja Bocaccio. Machiavelli erinevalt enamusest renessansi autoritest oli tema pigem pessimistlik, ta kahtles inimese täiuslikkuses. Tema kirjutas lisaks Firenze ajaloole ka raamatu „Vürst” millest sai alguse machiavellism. Tema põhilised ideed olid et korra saab tagada tugev valitseja ja et inimene ei ole moraalselt täiuslik ning tugev valitseja ei saa ainult moraalselt valitseda .
    Põhja Euroopas kujunesid 2ks suurvõimuks Taani ja Rootsi ning 1397a sõlmisid nad lepingu uniooniks. Uniooni kuningaks sai Taani kuningas. 1523 Rootslaste ülestõus Gustav Vasa juhtimisel saavutas iseseisvuse. Sellest ajast tekkis vaen rootslaste ja taanlaste vahel.
    Ida-Euroopas kujunes hiliskeskajal välja Leedu suurvürstiriik. See oli ka ainuke keskaegne euroopa riik mis oli paganlik . Leedukad olid tihedates sidemetes Vene vürstidega ning nad hakkasid sulanduma vene vürstiriiki. Samal ajal olid venelastel teravad vahekorrad saksaorduga. Saksaordu piiras Leedut nii põhjast kui läänest. Liitlaseks sakslaste vastu sai Leedule poola ning 1385 sõlmiti poola ja leedu vahel personaalunioon ning Leedu kuningas sai Poola kuningaks, eeldusel , et ta võtab vastu ristiusu. Sealt kujunes Poola-Leedu liitriik mille territoorium kujunes suureks ja mille hiilgeaeg oli 15saj esimene pool kui leedu-poola kuninga valdused ulatusid musta mereni. Leedu suurvürst ja Moskva vürst 14-15saj olid põhikonkurendid idaeuroopa domineerimise suhtes. Peale jäi moskva. 15saj vältel hakkas leedu langema poola ülemvõimu alla. Kagu-Euroopas oli põhiline võim türgi osmanite riik.

    Uusaeg (07.11.07)


    Eur. keskaeg (u. 400-1500)
    -Ajastu piirid:
    Algus: Rooma impeeriumi lagunemine
    Lõpp: Renessanssiajastu (Juba ilmingud 14 saj.)
    1.Universaalsusideoloogia (Kõikehaaravus)
    Esindaja: Roomakatolik kirik
    -Sisu: Ristiusu õpetus/tõlgendus pidi olema igal pool ühesugune. Ülevalt poolt instrueeritud.
    • Paavsti autoriteet ja Ladina keel.

    -Vorm: Kat. kirikul hierarhiline struktuur oli väga arenenud ja oli igal pool samasugune . Universaalne.
    Tulemused:
    -Vaimne: Autoriteediusk, kammitsetud mõtlemine.
    - Struktuurne : Kiriku universaalne struktuur funtsioneeris paremini kui ilmalik, detsentraliseeritud riigihaldus.
    • Kirik allutas endale maised valitsejad.

    -Universaalriigi ideoloogia: Püha Saksa-Rooma keisririik ( Vastand Uusajal „ Rahvusriik “)
    Keskajal kollektiivne mõttelaad!

    Inimene oli alati mingi kollektiivi liige: Kogukonna solidaarsus .
    • Traditsioonide austamine ja uuenduste vältimine: Staatilisus.

    2. Feodalism/ detsentralism /riiklik killustatus. (Vastand Uusaja tsentraliseeritud riik)
    -Keskaja „Riik“:
    • Kuningatel vähe võimu: Ei ole tsentraliseeritud riigihaldust.

    • Ametlike suhete asemel isiklikud, truudusel põhinevad suhted: Isand / vasall .

    • Ülikute läänistused killustasid „Riigi“: Sunnismaine, mittevaba talupoeg „kuulus“ mõisnikule, tal ei olnud otsest sided riigiga! Raha ( maksud ) laekusid aadlile, mitte riigikassasse.

    • Rüütliarmee: Kuninga käsutuses ei ole riikliku sõjaväge.

    3. Elu eesmärk on taevariiki pääsemine, mitte maapealse tuleviku kindlustamine → Suhtumine rahasse. Turvatunde annavad kirik ja jumal.
    • Raha(Tulusid) pole mõttet säästa ega investeerid, vaid ülejääk raisatakse (nt. Prassimine) või kingitakse kirikule.

    Ei kogune kapitali.
    • (Vastand Uusajal maapealsesse tuleviku suundumine ja varakapitalismi sünd = raha investeerimine.)

    -Keskaja ideaalide kehastused on vagad mungad ja üllad rüütlid. (Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.)
    Eur. Uusaeg
    -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550)
    • Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd)

    • Konstatinoopoli langemine (1453)

    Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse.
    • Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498)


    Muutused:
    1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil.
  • Vaimne vabanemine .
  • Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine)
    • Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.)

    - Humanism : Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks.
    -Ilmalikkustumine
    -Indiviualism, dünaamilisus.
    -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine.
    • Vaimsele vabanemisele aitab kaasa trükikunsti leiutamine (Gutenberg Mainzis 1455) → „Infouputus“

  • Reformatsioon: Kat. kiriku lõhenemine.
    • Oluline fenomen põhjapool Alpe.

    -Kriitiline vaim (Paavsti ja Kat. kiriku autoriteedist loobumine.)
    • Uute protestantlike konfessioonide ja kirikute tekkimine 16. saj. (Algus 1520 .)


    - Lugemisoskus ja rahvuskeelte kasutusele võtmine. (Piiblitõlked)
    NB! Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Kreekat. Venemaad!
  • Maadeavastusretkede mõju.
    • Maailma avardumine. Esimest korda hakkab maailma globaliseeruma . Inimkonna ja tema planeedi asukoht universumis hinnatakse ümber. → Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi.

    • Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone.

    2.Universaalriigiideolooga asemel „ Rahvusriigi “ ideoloogia.
    • Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) → Cuius Regio , eius religio = Kelle maa, selle usk! → Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.)

    Habsburg – Monarh Karl V (1500-1558)
    Hispaania (­­­­+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad , Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub!
    Riiklikul tasandil kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsentralismi!
    2. Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine.
    • Asendab keskaja feodaalse killustatuse ( Erand Saksamaa alad)

    • Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Eur. aladel. (Inglismaal, Prantsusmaal)

    -Võim hakkab koonduma kuninga kätte!
    • Uusaja tsentralism – kuningale/riigile allutatud efektiivne riigihaldus. Bürokraatia algus. → Võimas areng 16-17. saj. → Riik tugevneb ja hakkab tungima alamate ellu.

    (Riigi) Maksude kogumine muutub efektiivsemaks ja talupoegade maksukoormus kasvab!

    (13.11.07) Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine


    Asendab keskaja feodaalse killustatuse (erand Saksamaa alad)
    Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Euroopa aladelt (Prantsusmaa ja Inglismaa). Võim hakkab koonduma kuninga kätte – Uusaja tsentralism = Kuningale/Riigile allutatud efektiivne riigihaldus, bürokraatia algus. (Võimas areng 16-17saj, riik tugevneb ja tungib alamate ellu)
    (Riigi-) Maksude kogumine muutub efektiivsemaks ja talupoegade maksukoormus kasvab. Tekkis maksude abil kuningale allutatud sõjavägi: palgaarmeed, talupoegade rahvaarmee (Suur-Rootsi riigis).
    Uusaja rahvusmonarhide käes on raha, tsentraliseeritud riigihaldus ja sõjavägi (Valitsejad suudavad end maksma panna ja kiriku konkurents oluliselt väheneb, võidi riigistada kiriku vara ja seda kasutada).
    Uusajal tugeva riiklusega riigid / tsentraliseeritud riigid on eelkõige Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Venemaa. Tsentraliseerimist ei viidud läbi Poolas ja 18saj ta kadus .
    Uusajale (17saj kuni 1789) on iseloomulik kuninga võimutäius, nad ei pidanud oma võimu jagama teiste institutsioonidega ja ainus kus kuningas pidi leppima parlamendiga oli Inglismaa. Kujunes absoluutne monarhia , kus kuningas valitses üksi aadlibürokraatia abil, valitseja võimu ei piira ei rahvaesindusorganid ega põhiseadused. 17saj absoluutse monarhia musterriik on Prantsusmaa, mis on eeskuju peaaegu kogu Mandri-Euroopa jaoks. Absoluutse monarhia oluliseks erandiks on Inglismaa (teatud perioodil ka Holland ja Rootsi), kus parlament ja seadused piiravad valitseja võimu.
    Uusajal võimukad kuningad allutavad endale aadli (vabastati maksukohustusest ja peeti üleval, ainsaks tähtsamaks kohustuseks jäi sõjaväe kohustus, bürokraatiaga tegelesid alamaadlid) ja mõnel pool ka kohaliku kiriku (protestantlikud riigikirikud, Prantsusmaa kirik)
    Talupoegade elu:
  • Lääne-Euroopas likvideerub hiliskeskajal ja varauusajal talupoegade pärisorjus (Prantsusmaal ja Inglismaal, ka läänepoolses Lõuna-Euroopas)
  • Ida-Euroopas (eelkõige Venemaal, seal oli pärisorjuse tipp 18saj) areneb alles uusajal ränk sunnismaisus , mis likvideeriti alles 19saj.
  • Kesk-Euroopas jätkub mõõdukas sunnismaisus (Saksa aladel). Likvideeritakse 18saj II poolel ja 19saj alguses.
  • Vaid põhjamaades on talupojad läbi aegade vabad!
    Keskajal oli Euroopas pangandus juutide käes, sest ristirahvas ei võinud sellise asjaga tegeleda. III varakapitalismi algus – uut moodi majanduslik mõtlemine (kapitali kasvatamine , investeerimine, oluliseks sai majandusliku kasu saavutamine). Algas hiliskeskajal Itaalia linnriikidest ja Kesk-Euroopa linnadest (Hansa). Neis piirkondades toimus hiliskeskajal soodne arenguspiraal: kaubandus maht kasvas, tekib varasemast suurem kapital , mis investeeriti uuesti majandusse.
    Hakati kaupu tooma / vahetama kaugemate piirkondadega. Paralleelselt areneb pangandus ja aktsiaseltsid (uusaja kompaniid). Konkreetse süsti kaubandusse annavad maadeavastusretked: kolooniate varandused ( kuld , hõbe) ja uued kaubad (taimed – tubakas , mais, kartul , tomat , kakao). Väärismetallide sissevedamisega tegelesid eelkõige Inglismaa ja Hispaania. Transiitkaubandusega võitsid eelkõige Hispaania ja Portugal, hiljem Holland ja Inglismaa. Atlandi rannik muutus olulisemaks kui Vahemere piirkond. Euroopa majanduskeskus nihkub lääne ja põhja poole
    Vaimselt ergutavad:
  • Renessansiajastu mentaliteet (isiklik edu ja heaolu on maise elu ajal olulised, mitte maailmalõpu ja taevariigi ootus). Uus julge, ettevõtlik vaim
  • Reformatsioon – eriti kalvinismi mõju moodsa kapitalismi tekkimisele Šveitsis ja Hollandis ( Weber ): Kalvinismi järgi just majanduslik heaolu on kindel märk sellest, et kuulutakse jumala poolt väljavalitute hulka.
    Selle kõige tulemuseks on majanduse elavnemine ja –struktuuride keerulisemaks muutumine.
    Uusaja individualistlik inimene on tunduvalt julgem kui keskaja kollektiivne inimene oli olnud ja kogu elu on nüüd dünaamilisem. Varauusaja seiklev ja riskiv vaim kehastub kaupmeestes, maadeavastajates, teadlastes ja renessansivürstides.
    16saj muutus nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur.
    Uusaeg (1500 paiku) tõi kaasa uut moodi mõtlemise, vaimse vabanemise (renessanss, reformatsioon). See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud „rahvus-” riigid) ja uut moodi majanduse näol – varakapitalismi tekkimine
    Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-…), siis likvideerus Kalmari unioon , kuhu kuulusid Taani-Norra koos Islandiga ja Rootsi koos Soomega . Just see põhjamaine unioon oli keskaja universaalriikluse esindaja. Selle asemele 1521 tuli Gustav Vaasa juhtimisel Rootsi rahvusriik. Sellel ajal keel ei olnud veel oluline rahvusriigi välimääraja (Rootsi „rahvusriigi” koosseisu kuulus ka Soome). Oluliseks muutuseks Rootsis oli kuningavõimu kehtestamine ja riigikorra tsentraliseerimine . Rootsi sai endale rahvusmonarhi (Vaasa, 1521 - 1560 ). Et Vaasa saaks Taani vastu mässata ja oma võimu Rootsis kehtestada oli tal vaja raha. Oma võimu kindlustas ta sellega, et ta kehtestas Rootsis päriliku monarhia (1544 , keskajal oli kuningas seal valitav). Poliitiline usupuhastus 1527: viidi läbi laialdane usureformatsioon, Vaasa algul tegi seda lihtsalt rahapärast. Roomakatoliku kiriku „üleliigse” varanduse võõrandmine Rootsi riigile (kuningale), selle tulemuseks oli Roomast sõltumatu Rootsi protestantlik riigikirik mille pea on Rootsi kuningas mitte paavst, kohalik kirik allutati täielikult riigile. Moodsa Rootsi ja Soome kirjakeele areng – piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Moodsa tsentraliseeritud riigihalduse rajamine, stardiraha saadi kat. Kirikult. 1530 -40el saksapärase keskvalitsus mudeli juurutamine, keskaegne „ feodaalne ” isiklik teenistussuhe moondus uusaja avalik-õiguslikuks töösuhteks. Riik sai endale kuulekad ametnikud, kehtestati rahapalk (ajutiste läänistuste asemele). Kuningas saavutas kontrolli halduse ja maakondade üle. Maksude kogumine muutus efektiivsemaks: riik sai rohkem sissetulekuid halduse jaoks, talupoegade maksukoormus kasvas, pandi alus talupoegade rahvaarmeele. Talupojad pidid andma riigile sõdureid. Ja riigipäevas olid ka talupojad sees, kuna nemad tasusid lõviosa makse. Odav ja praktiline sõjavägi!
    Selle kõige tulemuseks sai see, et tsentraliseeritud uusaja Rootsi oli piisavalt tugev riik, et võis hakata ajama aktiivset välispoliitikat, 17saj paiku Vaasa järglased lõidki Rootsi suurriigi (1561-1721).
    16saj Euroopas – oluline arengujoon on religioosne lõhenemine keskaja roomakatoliku kiriku maailmas. Algas reformatsioon e uuendus, algas ka usupuhastus – taheti puhastada ristiusku kõigest sellest, mis keskajal sinna ladestunud oli ning minna tagasi usulätete juurde. Levima hakkas protestantism (uue usu avalik tunnistamine ja roomakatolikust kirikust lahtilöömine). Evangeelne usk – aluseks uue testamendi evangeeliumid („hea sõnum”). Katolik kirik ei saanud käed rüpes istuda ja oli sunnitud tagasilööki andma – vastureformatsioon/vastuusupuhastus, aga ei suudetud protestantismi alla suruda. Reformatsioonimeelsed mõtted said alguse juba keskajal, esimeseks sellemeelseks tegelaseks võiks lugeda John Wycliff(e) Inglismaal (1384), ta arvas , et piiblit peaks rohkem hindama ja otsima sealt tuge, mitte paavstilt (paavstivõimu õõnestamine). Ta hakkas tõlkima piiblit Inglise keelde. Tšehh Jan Hus Böömimaal (1415) – katoliku kiriku sekulariseerimine . Jan Hus tõlkis piibli tšehhi keelde.
    Renessansihumanistide mõju: Rotterdami Erasmus Hollandis ( 1536 ) – renessansi õpetlased äratasid antiigi filosoofide ja religiooni originaalsete lätete vastu – tema jaoks olid Lutheri tõekspidamised ja reformatsioon liiga radikaalsed , ta oli antiikkirjanduse spetsialist ja preester (ta oli Augustiinlaste munk ), ta küll kritiseeris kirikut, aga ei tahtnud sellest lahkuda. Reformatsiooni põhiline leviala oli põhjapool Alpe.
    16saj olulisemad usureformaatorid ja uute konfessioonide rajajad:
    -Martin Luther (1483-1546), ta oli talupoja juurtega, ta hariduselt oli filosoofia teadur, kuigi isa tahtis, et ta juurat õppima läheks. Legend räägib, et ühel tormisel ööl, metsas ratsutades ta palvetas ja lubas endale, et kui ta sealt eluga pääseb läheb ta mungaks. Ta hakkaski teoloogiat õppima Wittenbergi ülikoolis. Ta olevat naelutanud oma indulgentsi vastased ideed Wittenbergi ülikooli stendile – akadeemiline väitlus, ta leidis, et roomakatoliku kirik tegeles raha pumpamisega. Rahvas oli tema arvates valel teel, et nad ostavad indulgentse ja sellega üritavad end lunastada, selle asemel, et end muuta. Ta alustas oma usureformatsiooni 1517 (Luteri konfessioon ja -kirik). Tema ideed levisid eelkõige Saksa aladel (Püha Saksa-Rooma keisririik & Saksa territoriaalriigid, vürstiriigid). Autoriteeti oli tal tänu sellele, et ta oli nii Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli erialal kui ka Augustiinlaste munk. Trükikunsti olemasolu tõttu ja tema karisma tõttu just rahvas teda kuulama hakkaski. Selle tulemusel hakkasid Saksamaa aladel rahvarahutused. Esialgne eesmärk ei olnud tal tegelikult uue konfessiooni loomine.
    Luteri usu põhimõtted – ta leidis, et indulgentside kaudu ei saa patust puhastatud ja et õndsaks teeb vaid jumala arm (usk). Luther leidis, et kristlase ülim autoriteet on piibel, mitte paavst ja et piibel tuleb rahvakeelde tõlkida, tõlkis piibli saksa keelde kuigi enne teda oli saksa keelde tõlgitud juba u 20 piiblit.
    Konkreetsed uuendused – katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 – ristimise ja armulaua . Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud. Ta oli viimane kes lahkus Wittenbergi kloostrist (kuna piiblis kloostreid ei mainitud ) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus. Usupuhastus hoogustus – Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu. Luther leidis, et valitsejal ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate elu (nt kehtestada, mis usk on vastaval alal ja rahvas peab sellega leppima). Ta leidis et kirikud tuleb alluta riigile ja tekkis riigikiriku ideoloogia ning kiriku liitumine ilmaliku võimuga, kuna see oli aadlitele meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia , Põhja- Baltikum , (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine, algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648).
    Luteri kirikute alusdokument on Augsburgi usutunnistus (1530), autoriks Philipp Melanchton. Teiseks reformatsioonikoldeks on Šveitsi linnad, Šveitsi alade põhiliseks reformaatoriks sai Ulrich Zwingli ( 1531 ) ja tema sekt . Ise ta sai ususõdades märtrina surma (tänapäevased järgijad põhiliselt kalvinistid). Ka tema leidis, et piibel on usuelu juhtnööriks. Enam kui Luther rõhutas ta kõlbelisust. Põhilised Šveitsi linnad mis pooldasid reformatsiooni olid nt Zürich, Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju demokraatlikum (levis spontaanselt alt üles). Zwingli jaoks oli pildirüüstamine positiivne nähtus, sest piiblis polnud selle vastu midagi kirjutatud. Šveitsis algas 1529 ususõda, kus Zwingli langes. Zwinglist veel radikaalsem oli Konrad Grebel (1526). Grebelit Luther lausa taunis. Grebel paneb aluse uuestiristijatele (anabaptistidele). Grebel oli ise pärit Zürichist ja tema eesmärk oli taastada algkristlus – protestantismi radikaalseim vool, oli äärmiselt demokraatlik (polnud hierarhiat). Tema arvates tuli kirik lahutada riigist. Tema ideesid toetas eelkõige Šveitsi linnade väikekodanlus, Šveitsist levis see Lõuna-Saksamaale, Madalmaadesse ja Määrimaale (Tšehhimaal). Anabaptismile järgnes baptism – Inglismaa ja USA(17saj). Neljas põhiline usuvool oli kalvinism , millele aluse pani prantslane Jean Calvin (suri 1564). Kalvin pidi Prantsusmaalt lahkuma , kuna ta oli avalikult protestant. Sealt läks ta Sveitsi , kus ta pani aluse Kalvinismile. Oma elutöö ta tegi prantsuse keeles. Prantsusmaa kalvinistid – hugenotid . Calvini tõeliseks kodumaaks sai Šveits ( Genf , 1534-…). Calvin pani aluse teokraatiale Šveitsis ja oli puritaan . Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus – pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia – maise võimu allutamine kirikule ja range kirikukorraldus. Kalvinism (puritaanlus) levis eelkõige Inglismaal ja USA´se. Kalvinismis on nii demokraatia kui ka vabariikluse ideesid, mis sobisid Šveitsi linnriikidele. Seda toetas linnakodanlus. Nii moodsa demokraatia kui ka kapitalismi juured on kalvinismis. Leviala: Šveits, Prantusmaa, Madalmaad, Lääne-Saksamaa. Inglismaa USA ja Šotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest. Tema ideede leviku tulemuseks olid usulised lõhestatused ja ka ususõjad, tagakiusamised, siserahutused (Prantsusmaal hugenottide sõda 1562 - 1685 ). Pikaajalised rahutused leidsid aset Inglismaal ja Šotimaal (16-17saj). Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse (17saj alguses). Madalmaades: Hollandi iseseisvusvõitlus Hispaania vastu ( 1581 , 1648).
    Riiklik anglikaani kirik Inglismaal – muutused hakkavad seal toimuma 1530´el aastatel. Aluseks kuningas Henry VIII’da abieluprobleemid, paavst ei andnud lahutust. Probleemiks oli see, et ainus ellujäänud laps oli tal tütar (hilisem Verine Mary ) ja ta tahtis endale poega kes viiks edasi Tudorite dünastiat. Ta otsustas riigistada katoliku kiriku vara ja otsustas reformatsiooni kasuks ja et kuningast saaks kiriku pea, et ta saaks anda iseendale lahutust. Tänu sellele hakkas ta asutama anglikaani kirikut (humanistide ja Wycliffi mõju). Anglikaani kirik lõplikult kujunes välja Elisabet I ajal ( 1559 ), kes oli tema tütar. Sisu, vorm ja korraldus: kompromissi tulemus. Õpetus on protestantlik (pehmendatud kujul kalvinistlik), väliselt meenutab katoliku kiriku tavasid. Kuningliku tsentrumi moodustas „ neutraalne ” anglikaani kirik. Äärmuslikele puritaanidele see ei meeldinud ja tulemuseks olid usurahutused Inglismaal ja Šotimaal (16-17saj). Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke . Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele.
    Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas ta uue mungaordu – Jesuiitide ordu (1540). Jesuiitide ordul olid väga dogmaatilised tõekspidamised ja nad olid paavstile lojaalsed ning prioriteediks oli katoliku usu kaitsmine. Jesuiidid olid vastureformatsiooni efektiivseim relv, oli väga tõhus organisatsioon . Piirkondades kus nad olid keelatud tegutsesid nad salaja . Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi. Hakati ketserite vastu võitlema ja ka protestante käsitleti ketserite/paganatena – protestantide jaoks oli paavst Antikristus. Esialgu taotluseks katoliku kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks olid mitmed siserahutused ja kodusõjad.
    Areng Saksamaa ususõdade poole: Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustavad endakaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Otsiti toetust Habsburgi keisri ja paavsti vastu. Liitlaseks oli Prantsusmaa, kes oli Habsburgide dünastia ja paavsti vaenlane nr.1. Pöördeliseks oli Trento kirikukogu (1545-1563), mille tegevus oli katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus . Pandi paika vastureformatsiooni töökava (peamised tegelased Jesuiidid) ja saadi aru, et katoliku kirik on jäädavalt lõhenenud.
    I Schmalkaldeni sõda (1546-47) – Saksa ususõdade (1546-1648) I vaatus
    Augsburgi usurahu 1555 – kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse . Riigilinnades usuvabadus. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Puuduseks oli see, et kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
    II vaheaeg ( 1556 -1618) – Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil . Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid. Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne—ja Lõuna-Saksamaal. Böömimaal (Tšehhis), ja Ungaris oli usuvabadus
    Kujunevad tulevase 30a sõja peamised osapooled:
  • Protestantlik = Evangeelne Unioon (1608) – protestantlikud territoriaalriigid, kontakt Prantsusmaaga .
  • Katoliiklik liiga (1609) – katoliiklikud territoriaalriigid, toetub Habsburgide dünastiale ja paavstile.
    Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) – lähtekohaks Saksa protestantide enesekaitse . Peagi sekkuvad sõtta mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Selle sõja võitjateks võib lugeda Rootsit ja Prantsusmaad. Sõjas oli mitmesuguseid eesmärke: usulised motiivid, sõltumatuse kehtestamine/ülemvõimu taaskehtestamine, Habsburgide võimu kahandamine , suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu 1648. Sellega suudeti religioonivaidlused lõpetada. Augsburgi usurahu järjekordne kinnitamine koos parandustega.

    Uusaja alguse periodiseerimine:

    I 1517-1648: Reformatsiooni ja vastureformatsiooni ja ususõdade ajastu.


    Religioonil oli veel suur osa inimeste elus. Reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss. Usuline sallimatus. Roomakatolik Euroopa lõhenes:
    • Roomakat. kirik säilitas/ taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna-Saksamaal, Austrias, Tšehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal ).
    • Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglismaal, Šotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-Saksamaa, Hollandi ja Šveitsi aladel (ka Ungari teatud piirkondades). 17saj domineerib Põhja-Ameerika Idaranniku kolooniates.
    • Valitsejate eesmärgiks on usulise ühtsuse saavutamine oma riigis: „Cuius Regio, Eius Religio” (kelle maa, selle usk). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne usuvähemuste tõrjumine/ tagakiusamine (kuni 18saj valgustusajastuni).
    • Religioon ei ole eraasi vaid seostub poliitilise lojaalsusega. Uusaja alguses „rahvusriigi” alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel.
    • Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, šveitsi ja Hollandi „linnriikides”, mis olid majanduslikult sõltumatud.

    Protestantlikud konfessioonid soodustavad:
  • Rahvahariduse tõusu – Rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse.
  • Varakapitalistliku majanduse arengut (Protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele: nt Šveits, Holland, Põhja-Saksamaa) – Protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu. 17saj Euroopa kaubanduses domineerivad protestantlikud riigid Inglismaa ja Holland
  • Teaduslikku mõtlemist – 17saj „ teadusrevolutsioon ” = loodusteaduste areng toimub protestantlikul Inglismaal jne.
  • Demokraatia arengut – Šveits, Holland, Inglismaa, Rootsi
    Peale Vestfaali rahu (1648) hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama.
    Türgi võõrausuliste oht – ekspansioon Euroopasse. Soliman II vallutused (1520-1555) ähvardavad Karl V riiki (Ungari). Uus ekspansioon 1680-el (mh Viini piiramine)

    II Renessansi ajastu


    16saj – mõjutab otseselt vaid eliidi elu – Antiikaja taasavastamine, tähelepanu inimesele = humanism, kriitiline meel (sekulariseerimine). Poliitikas Machiavellism. Usuelus Jesuiitide moraal . Kunstistiil ja eluviis – Tsiviliseerumisprotsessi algus. Arhitektuur , mööbel ja kujutav kunst . Hispaania õukonnamood. Kõrgrenessanss kunstis algas aasta 1500 paiku. Itaalia ja Saksa alad.
    16saj teisel poolel renessansi põhjalt areneb uus kunstistiil – manerism, „vastureformatsiooni stiil” ülepakutud emotsioonidega poseeriv kunst (usulise ekstaasi ja härdameelsuse rõhutamine), keskuseks Rooma.

    III Varauusaja (välispoliitilised) arengud


    Varauusaja välispoliitilised arengud e tõusvad ja langevad riigid 16-17saj: aasta 1500 paiku Euroopa juhtiv suurriik on Hispaania, kes koos Portugaliga rajas võimsa koloniaalimpeeriumi ( Mehhiko , Peruu , Filipiinid) – uue maailma kuld ja hõbe voolas Hispaaniasse. Hispaania oli alles hiljuti ühinenud (1469 Fernando ja Isabeli abielu, neil polnud poega, tütar pandi Austria vürsti pojale naiseks). „Rekonkista” – maa tagasivallutus võõrausuliste ( mauride ) käest. Hispaaniast sai fanaatiliselt religioosne maa (inkvisitsioon). Hispaania koosseisu kuulusid Euroopas mitmed itaalia piirkonnad
    Karl V (1500-1558), Habsburg-Monarh – oli 1519-1556 Euroopa juhtiv valitseja. Madalmaade hertsog (Holland, Belgia, Franche Comté) 1506-1555. Hispaania kuningas 1516 -1556.. Austria valitseja 1519-1521 (seejärel loobus oma venna kasuks). Saksa keisririigi (valitud) keiser 1519-1556 (teine kandidaat oli Prantsusmaa kuningas), loobus 1556 venna kasuks.
    Karl V oli viimaseks keskaegseks valitsejaks, „keskaegse” universaalsusideoloogia pooldaja. Ta oli suure impeeriumi valitseja, kes pooldas roomakatoliku kiriku ühtsust. Temast sai vastureformatsiooni oluline tegelane (proovis pidurdada oma riigi lagunemist), ta pettus Saksa alade arengutes, viimane „löök” oli Augsburgi usurahu 1555. Kibestunud Karl V loobus Hispaania troonist oma poja kasuks, Saksa keisritroonist oma venna kasuks (Seejärel Austria ja Saksamaa keisritroon kuulusid jälle kokku).
    Habsburide dünastia jagunes kaheks haruks 1556: Hispaania haru (1556-1700) sisaldas mh madalmaad (Holland kuni 1581/1648)(suri tänu inbreedingule välja). Austria haru (1556-1918): Austria ja Püha Saksa-Rooma keisritroon ( kooslus kuni 1806). Välispoliitiliseks tulemuseks oli see, et Prantsusmaa oli Habsburgide „piiramisrõngas”. Prantsusmaa välispoliitiline eesmärk alates Karl V ajast kuni 18saj’ni Habsburgide dünastia mõju vähendamine, seetõttu Prantsusmaa toetas järjekindlalt Habsburgide vaenlasi , mh Saksa protestante (30a sõjas jne)
    Habsburgide Hispaania: Suurriigi staatuse devalveerumine (1556-1700) – majanduse allakäik ( inflatsioon ). Katoliiklikus Hispaanias ei arene moodsat majandust. Maailmakaubanduse keskus nihkus põhjapoole (Inglismaa, Holland, kuigi Holland veel kuulus Hispaania alla ja oli üks sissetuleku allikatest). Kulukad sõjad kurnasid majandust. Katoliku usufanatismi tulemusena vaimne kängumine. Välispoliitilised tagasilöögid olid: Hollandi vabadussõda (1568-1581 – kuulutas ühepoolselt iseseisvuse, ametlikult Hollandi sõltumatuse kinnitas Vestfaali rahu), meresõjas kaotus inglastele (1588) ja Inglismaast hakkas kujunema maailma merede valitseja. Hispaania pärilussõda (1701-1713/14)– pärilussõja põhjuseks Hispaania haru väljasuremine, viimane alaarenenud Habsburg pärandas Hispaania Bourbonitele (1700). Prantsusmaa saavutas lõuna suunal oma välispoliitilise eesmärgi.
    Habsburgide Austria ja Püha Saksa-Rooma Keisririik: Püha Saksa-Rooma keisririik (1519-1648). Reformatsioon lõhestas riigi jäädavalt. Territoriaalvürstid saavutasid oma poliitilise sõltumatuse. Tsentraliseerimine toimus territoriaalriikide tasemel. Püha Saksa-Rooma keisririik jäi detsentraliseeritud riigiks, ametlikult ühendas riiki keiser, kelle kuurvürstid valisid (valiti alati Austria Habsburg-monarh). Keisril ei ole Saksamaa aladel reaalset võimu, et ennast maksma panna.
    1648 - … : Vestfaali rahu järel Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteeris vaid paberil (kuni 1806), reaalselt on Saksamaa killustunud enam kui 300ks/350ks territoriaalriigiks, mis on praktiliselt sõltumatud. Kolmekümneaastane sõda oli sakslaste jaoks katastroof (nii demograafiliselt, geograafiliselt ja majanduslikult), tulemuseks: Saksa aladel (va Austria alad) tekkis võimuvaakum järgmiseks 200ks aastaks (1648-1871). Territoriaalriikideks killustunud alad taandusid teisejärguliseks piirkonnaks , mis ei mänginud olulist rolli Euroopa poliitilises ajaloos kuni 19sajandini. Erandiks oli protestantlik Branderburg ( Preisimaa ), mille tõus algas 17saj II poolel ja millest sai 18saj II poolel oluline suurriik
    Habsburgide Austria riik (1556-1700): Austria Habsburg-valitseja on ka Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, aga reaalset võimu on Habsburgidel vaid oma päritud pärisvaldustel, mis moodustavad Austria riigi. Austria oli roomakatolik riik. Habsburgide pärisvalduse e Austria riigi moodustavad kolm ala:
    • Austria tuumikala,
    • Böömimaa (tänapäeva Tšehhimaa) mis 30 aastases sõjas kaotas ja allutati Austria alla - 1648
    • Ungari, mis oli sunniviisiliselt vabatahtlik Habsburgide alla kuulumine – osaliselt osmanite ohu tõttu - 1687

    Nende kolme maa troonid pärandati edasi Habsburgide (Austria) suguvõsas. See oli etnilis - rahvuslikult heterogeenne riik ja see oli ühtlasi ka üks põhjustest tema allakäiguks – see riik oli impeeriumi-ideoloogia edasikandja.
    1556-1700 Austria areng oli soodne: valitseja võim tugevnes pärisvalduste alal. Austria kuulus uusaja algusest kuni 1918 aastani Euroopa suurriikide hulka.
    Uusprotestantlik suurriik ilmub Euroopa kaardile – Suur-Rootsi (1561-1721). Rootsi tõusu võimaldas oma ressursside maksimaalne ärakasutamine. Gustav Vasa (1521-1560) ja Gustav II Adolf (1611-1632) lõid moodsa tsentraliseeritud riigi. Suur-Rootsi tekkis tänu sellele, et Rootsi naabrid olid nõrgad ja rootsi seljatas isegi Venemaa (kuni Venemaa hakkas ka oma ressursse hästi ära kasutama). Rootsis oli talupoegadel sõjaväe kohustus (talupoegade rahvaarmee), mis oli odav ja praktiline – Rootsi ülemvõim Läänemere regioonis. Vallutused Ingerimaa 1617 (tänapäeva Peterburi oblast ), Põhja Baltikum 1561-1629 (Eesti-Läti alad), mõned Põhja-Saksamaa piirkonnad 1648. Rootsi eripäraks 17saj oli nõrk kodanlus – vanad traditsioonid ja ressursside mobiliseerimine eeldasid talupoegade heakskiitu, juba viikingiajast peale oli traditsiooniks, et maksude tõstmiseks on vaja talurahva heakskiitu: Rootsi nelja seisuse riigipäeval on esindatud ka talupojad (erand tolleaja Euroopa ajaloos).
    Suurriigistaatuse kaotab Rootsi suure Põhjasõja tulemusena (1721), mis paneb paika Venemaa kui Läänemere piirkonna olulise mõjutaja. Põhjuseks oli see et Rootsi oli liiga väike elanike arvupoolest (ainus kellel vähem oli, oli Taani) ja naabrid olid seetõttu tugevamad.
    Hollandi kuldajastu 17. sajandil. Riik hakkas kujunema 1568 kui hollandlased soovisid saada sõltumatuks, see saavutati 1648 Vestfaali rahuga. Holland oli protestantlik riik kuid usuliselt mitte nii unifitseeritud kui teised selleaja riigid, see tagas ka tugeva kodanluse. Holland oli oluline transiitkaubanduse vahendaja 16.-17.saj. Olulisimaks ühiskonnaklassiks oli jõukas kodanlus. 17sajandil kuulus Holland Euroopa juhtivate suurriikide hulka. Holland oli kaubanduslik riik ja välispoliitiliselt oli ta enesekaitsele suunatud – Hollandile kuulus 75% Euroopa kaubalaevastiku mahust. Holland oli ka koloniaalriik (vallutas mh Portugali kolooniad). Hollandis oli kaupmeeste demokraatia: esialgu Holland on vabariik, hiljem juhib ülemasehaldur, Hollandis eksisteerib maapäev (kodanlus). Holland oli 17. sajandil ka usulise sallivuse pioneer Euroopas. Seal olid kõrgetasemelised ülikoolid, mis olid ühed Euroopa parimad. Kui mujal oli maalikunst ilustatud ja dekoratiivne , siis Hollandis oli 17. Sajandil kõrgetasemeline „ kodanlik ” maalikunst. Allakäik algas 17.saj II poolel, see ei olnud nii laiaulatuslik kui Rootsis aga suurriigi staatus hakkas siiski närbuma – Holland oli nagu Rootsigi liiga väike võrreldes naabritega.
    Uus tõusev suurriik 16saj teisel poolel oli Inglismaa (konkurentideks oli esialgu Hispaania, hiljem Holland). 1558-1700 Inglismaast areneb maailmamerede valitseja. See algas Elisabeth I ajal (1558- 1603 ). Inglismaa võitis Hispaania „võitmatu armaada” 1588a ja Inglismaast hakkas arenema tugev mereriik. Inglismaal sarnaselt Hollandiga oli soodne majandusareng: kodanluse ja alamaadli tõus (palju tegeleti lambakasvatusega) – Inglismaast hakkab kujunema kaubanduslik riik. Inglismaal Elisabeth I ajal toimub ka kultuuriõitseng ( Shakespeare ). 17. sajandil oli Inglismaa Euroopa võimsaim protestantlik suurriik. Kodanluse aktiivsus on seotud ka sellega, et Inglismaast hakkab kujunema koloniaalriik. Inglismaa saavutab ülemvõimu maailmameredel (võidab Hollandi). Inglismaa omapäraks on kuningavõimu piirav (aadli) parlament – parlamendi ja kuninga vaheline võimuvõitlus 17saj (võidab parlament). Tulemuseks oli parlamentaarse monarhia ja parlamentarismi algus Euroopas.
    Uusajal Mandri-Euroopa juhtivaks suurriigiks kujuneb Prantsusmaa (tõuke selleks annab ka Püha Saksa-Rooma keisririigi langusfaas). 1562-1700 Prantsusmaa tõus. 1562 algavad Prantsusmaal Hugenoti sõjad. Prantsusmaal 1562- 1610 oli riiklik konsolideerumine. 1610 Prantsusmaal absolutismi kehtestamine (1610-1661). Absolutismi tippperiood oli 1661- 1715 (Päikesekuningas) ja sellel perioodil oli Prantsusmaa juhtuv suurriik Euroopas.
    17saj suurriigid olid, kes kaotasid oma positsioonid olid: langev Hispaania, Püha Saksa-Rooma keisririik (killustunud üle 300ks vürstiriigiks). Oma positsioonid suutsid säilitada: Habsburgide-Austria. 17saj ajutisteks suurriikideks olid: Suur-Rootsi, mis oli sõjaliselt edukas ja Holland, mis oli transiitkaubanduse suurriik. Pikaajaliselt tõusvad ja tähtsad riigid olid: Inglismaa, mis oli maailmamerede valitseja, kaubanduslik riik ja koloniaalriigi algus, tähtis oli ka Bourbonide Prantsusmaa – Mandri-Euroopa juhtiv suurriik, oli ideoloogiline (= absolutism ), kultuuriline eeskuju Mandri-Euroopa jaoks (keel, kunst, mood, etikett jne) ja tasemel sõjavägi.
    17 sajandil Venemaa roll oli teisejärguline ja alles Peeter I suudab Venemaa Euroopa poliitilisele areenile tuua. 17saj alguses oli Venemaal sisekaos.
    Euroopa uueks välispoliitiliseks ideaaliks kujunes nn tasakaalupoliitika põhimõte (1648-1870). Selle alguseks on Vestfaali rahuleping , mis pani paika rahvusvahelise suhtlemise üldised põhimõtted uusajal. Uusaja diplomaatia algus (diplomaatiliseks keeleks oli prantsuse keel). Proovitakse säilitada jõudude tasakaalu Euroopas (eriti oluline 18saj’l): „Kui üks riik saab lisaalasid, siis peavad ka teised saama, et säiliks jõudude tasakaal”, sellega eirati väikeriikide ja –rahvaste huve (rahvuslike tegurite ignoreerimine piiride paika panemisel).
    Probleem: 17saj Euroopa tasakaalu säilimist hakkas ähvardama Prantsusmaa, kes taotles sõjalis-poliitilise hegemoonia saavutamist Euroopas (Louis XIV mitmed sõjad 1667-1714: Hollandi, Hispaania, Saksa-Rooma keisririigi (Austria Habsburgide) ja Inglismaa vastu). Prantslaste sõjaline vallutuspoliitika tõi võrdlemisi vähe konkreetset kasu Prantsusmaale: nt Hollandit ei õnnestunud vallutada. Selle põhjuseks oli see, et Prantsusmaa vastased sõlmisid omavahel mitmeid Prantsusmaa-vastaseid liite.
    17.sajandi lõpetavad kaks üheaegset suurt sõda Euroopas:
    1) Hispaania pärilussõda (1701-1713/1714) Lõuna- ja Lääne-Euroopas. Kuna Carlos viimane oli infantiilne siis avaldas ____ talle muljet ja tegi ettepaneku, et Carlos pärandaks Hispaania trooni Bourbonitele aga teised riigid polnud sellega nõus ja puhkes Hispaania pärilussõda (I uusaja „maailmasõda”). Osapoolteks olid Prantsusmaa ja Baier ning Inglismaa, Holland, Habsburgide keisririik & Austria, Preisimaa jne. Võidab Inglismaa, kaotab Prantsusmaa. Kui Louis XIV sureb , siis riik on praktiliselt pankrotis ja Prantsusmaa ei pea majandusraskustele vastu. Olukord lahenes nii, et kuigi Prantsusmaa sai endale Hispaania trooni ja Bourbonid olid mõlemas riigis troonil, keelati Prantsusmaa ja Hispaania ühinemine.
    2) Suur Põhjasõda (1700-1721) Põhja- ja Ida-Euroopas. Põhjuseks oli see, et Suur-Rootsi maavaldusi himustasid endale naaberriigid: Venemaa (soovis pääsu Soomelahele ja Läänemerele), Taani ja Poola. Rootsi vastased sõlmisid liidu ja kui sõda lõpuks vallandus, siis Rootsi oli kaitsepositsioonil. Peeter I (1689-1725) soovis arendada Venemaast moodsa euroopaliku riigi. Sõja tulemuseks oli see, et Suur-Rootsi likvideerus ja Venemaa tõusis Euroopa suurriikide hulka (1721- …).

    17.sajandi poliitilised ideoloogiad ja sisepoliitilised arengujooned


    Esialgu 17saj maailmas domineerib absolutism ja hiljem põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism . Absolutism areneb Prantsusmaal. Esimene oluline teoreetik , kes hakkab Prantsusmaa absolutismi põhimõtteid kirja panema on Jean Bodin (1579), kes võitles ka hugenoti sõdades. Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste – riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks võiks pidada piiskop Jacques Bossuet, kes leidis, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja kui keegi soovib eitada valitseja suveräänsust, siis tõstab ta käe ka jumala vastu: „Ilmalikel võimuorganitel (generaalstaatidel) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. Kolmandaks absolutismi ideoloogiks on Hobbes (Inglismaal 1651 ), kes kirjutas Cromwelli vabariigi ajastul. Hobbes leidis, et parim võimalus anarhia välistamiseks on valitseja piiramatu võim. Hobbes arvab , et valitseja võim peaks olema suveräänne ja tühistamatu ning ei tohi olla kedagi, kes saaks seda piirata – üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja/ainuvalitseja heaks, kes suutvat kõige paremini lahendada ühiskondlikud vastuolud.
    Absoluutse monarhia olulised arendajad Prantsusmaal:
  • Kuningas Henri IV (1589-1610), esimene Prantsusmaa valitseja, kes paneb aluse Bourbonide dünastiale, ta oli Prantsusmaa hugenottide eestvedaja ja kui ta abiellus kuninga tütrega ja kuna kuninga pojad said kõik surma, siis temast kui kuninga tütre mehest sai Prantsusmaa seaduslik valitseja. Oma elu jooksul vahetab Henri IV ellujäämiseks ja oma võimu kindlustamiseks mitu korda usku (tegelikult hugenot). Henri IV mõrvati ühe äärmusliku katoliiklase poolt. Henri IV Bourbon suudab ületada sisekaose ja tegi lõpu hugenotisõdadele (1562- 1598 ) ning suutis tagada Prantsusmaa hugenottidele inimväärsed elamistingimused. Kui temast saab kuningas siis kindlustamaks oma võimu Pariisis võtab ta üle katoliku usu – protestant, kes riiklikel kaalutlustel astus katoliku usku (1593). Ta pääses eluga pärtliöö veresaunast (1572). Usutüli lahendamiseks andis ta välja Nantes ’ edikti (1598), mida katoliiklased päriselt ei aktsepteerinud, see edikt tagas protestantidele usuvabaduse ja poliitilise võrdõiguslikkuse. ( Navarra ) Henri IV soovis teha kuningavõimu sõltumatuks: katolikust kirikust, riigiseisustest (generaalstaadid), kohtuorganitest (parlamentidest). Henri ei kutsunud kordagi kokku generaalstaate (21 aastat) e valitses ilma rahva esindusorgani nõusolekuta.
  • Kui Henri IV mõrvati, siis tema järglane oli alles lapseeas . Kardinal Richelieu ( 1624 -1642) jätkas Henri IV vaimus absolutismi kehtestamist. Kuigi ta ise ei olnud kuningas, valitses ta siiski kuninga võimu heaks. Ametlikult oli kuningas Henri IV poeg Louis XIII. Pärast kuninga surma kutsuti 1614 aastal kokku viimane riigipäev, kus kuningakoda märkas Richelieud ja ta suutiski võimu endale koondada. Richelieu eesmärgiks oli riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu leidis, et need kes võiks kuningavõimu õõnestada ja kuningale vastupanu osutada olid kõrgaadlid ja hugenotid. 1629 aastal tühistatigi hugenottide poliitilised õigused, jäi veel usuvabadus.
  • Pärast Richelieu surma peatselt suri ka Louis XIII. Järgmisena tuli võimule kardinal Jules Mazarin ( 1643 -1661), kes oli tegelikult itaallane. Ta suutis ära võluda kuninga lese ja proovis ära kindlustada lesk -kuninganna poja, tulevase kuninga Louis XIV võimu. Mazarin püsis võimul oma surmani. Algas Prantsusmaa kõrgaadli poliitiline tasalülitamine (1653-…). Prantsuse kõrgaadlid, kellele ei meeldinud, et riiki valitsesid võõramaalased, alustasid mässu kuninga vastu. Tulemuseks oli see, et aadlitel enam ei olnud kindlustatud asumaid ja olulisemaid sisepoliitilisi mõjusid. Mazarini ajastul sõlmiti ka Vestfaali rahuleping, mille nimel Richelieu oli tööd teinud. 17saj keskpaiku algaski Euroopas „Prantsuse ajastu” poliitika ja kultuuri alal.
  • Päikesekuningas Louis XIV (1643/1661-1715) – absoluutse monarhia tipp. Sisemine tugevus ja võimu tsentraliseerimine: ministrid on kuninga usaldusisikud, õukondlik absolutism (kogus kõrgaadli Versailles ’ lossi). Õukonnaaadel oli kaotanud poliitilised õigused, aga säilitas maksuvabaduse. Makse maksis vaid III seisus. Pillava eluviisi ja tsentraliseerimise tulemusena riigikassa tühjenes 17.saj II poolel (probleem kuni revolutsioonini). Louis XIV tühistas Nantes’ edikti usuvabaduse 1685 aastal, selle tulemusena hugenotid emigreerusid – see omakorda tähendas Prantsusmaale uusi majanduslikke raskusi, sest hugenotid olid enamasti III seisuse esindajad (maksumaksjad). Louis XIV eesmärgiks oli Prantsusmaa juhtiv positsioon (hegemoonia) Euroopas – see õnnestus ideoloogia ja kultuuri alal (oli eeskujuks teistele).
    Prantsusmaa absoluutne monarhia on 17.saj eeskujuks teistele Euroopa valitsejatele. Prantsuse keel ja kultuur vallutavad euroopa: kirjandus, keel, luksuskaubad, mood jne. tulemuseks oli kultuurihegemoonia – prantsuse klassitsism kirjanduses ja arhitektuuris (barokiajastu). Prantsusmaa relvade mõju jäi oodatust väiksemaks. Vallutussõjad enamasti ebaõnnestusid, aga jõudsid tühjendada riigikassa. Prantsusmaa kuninglik sõjavägi oli suurim ja moodsaim Euroopas. Aasta 1700 paiku absoluutne monarhia valitseb kõikjal Euroopa kultuuriruumis, eranditeks olid Inglismaa (Parlament: aadel ja suurkodanlus) ja Põhja-Ameerika kolooniad, Holland ja Šveits (linnakodanlus), Rootsi (ühendatud nelja seisuse riigipäev + kuninga ainuvõim), Poola (aadel).

    Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17.saj Inglismaal


    Tulemuseks oli põhiseadusliku monarhia ja parlamentarismi algus Euroopas. Alguseks võiks Inglismaal dateerida 1603, kui suri Elisabet I, oluline kinnitus saadi 1689. See oli alternatiiv absolutismile. Konkreetne levimine alles 19.-20.saj (peale Prantsuse revolutsiooni 1789-…). Keskaja pärandiks sellele Inglismaal oli 1215a Magna Charta (Suur Vabaduskiri), mille sisu on :
  • Kuningal pole õigust määrata uusi makse ilma vasallide nõusolekuta.
  • Meelevaldsed vangistamised on keelatud.
    Magna Charta pani paika kuninga ja tema alamate võimupiirid. Parlamendi alguseks võib lugeda 1265a’t, see lagunes 14saj kaheks kojaks:
  • Ülemkoda (The House of Lords ), kuhu kuulusid kõrgaadlid (suguvõsade peamehed) ja piiskopid. Seal oli automaatne mandaat , ei toimunud valimisi.
  • Alamkoda (The House of Commons), kuhu kuulusid alamaadlid ja linnade juhtiv kodanlus (uusajal suurkodanlus). Esindajaid valiti.
    17.saj võitluse põhjused: kuningad proovisid kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal, ei soovinud jagada oma võimu parlamendiga. Majanduslik tõus oli kasvatanud alamaadli ja suurkodanluse iseteadvust ja parlamendi alamkoja kaalu – parlamendi alamkoda kaitses oma positsioone kuninga võimutaotluste vastu.
    Arengufaasid:
  • Stuart -dünastia esimene periood (1603-1648) – Šoti dünastia (Mary Stuart’i järglased). 1603 sõlmitakse Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon.
    James I ja Charles I: nad pooldasid absolutismi ja anglikaani kirikut (& vajasid lisaraha), neil tekkis konflikt parlamendi alamkojaga: 1628 Petition of Rights – kinnitas vanad Magna Chartas kinnitatud kuningavõimu piirangud. Selle tulemusel algas Inglismaa kodusõda (1642-1648.) 1649 kuningas Charles I hukati parlamendi otsusega.
  • Vabariik ( commonwealth ) Inglismaal (1649-1660). Puritaan Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur ilma parlamendita (1653 - …). Välispoliitiline edu, nt võeti vastu seadused, et kaupa sisse ja välja võivad vedada vaid Inglismaa laevad – sellega püüti kärpida Hollandi majandust.
  • Stuart-dünastia restauratsioon (1660-1688). Kuningad Charles II ja James II pooldasid katoliku kirikut, kuigi ametlikult olid anglikaani kirikupead.
    Parlament surus läbi:
  • 1673 „Test Act”, mis keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kuni 1829).
  • 1679 „Habes Corpus Act”, mis garanteeris isikuvabadused
    Troonipärimisvaidluse tulemusena tekivad esimesed parteid parlamendis:
  • Viigid – katolike Stuartite vastane partei (19.saj alates liberaalne partei)
  • Toorid – pooldavad Stuartite õigust troonile (hiljem konservatiivne partei)
    „Glorious Revolution ” („Kuulus Revolutsioon ”) 1688 – sellise nimega, sest oli veretu. Inglise parlament kutsus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” valitsejaks James II tütre Mary koos tema mehe, Hollandi riigipea Oranje Wilhelmiga (= William). Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse võitis parlament.
    Põhiseadusliku monarhia algus Inglismaal – 1689. William III (Oranje Wilhelm) andis välja: 1689 Declaration of Rights – kuulutus, mis jõustus Bill of Rights – seadusena (1689). See kinnitas vanad seadused alates Magna Chartast. Inglise seadus peale „kuulsat revolutsiooni” oli täpselt sama, mis ta oli olnud enne revolutsiooni. See on konstitutsioonilise monarhia alguseks Euroopas. Selle teoreetilise põhjenduse esitas John Locke (1690), kes oli „ viik ”. Ta arvas, et valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid selle loovutab talle rahvas lepingu alusel. Leping seob mõlemaid osapooli (valitsejat saab tagandada).
    18.saj alguses Inglismaal: peale Stuart-dünastia lõppu moondus Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon reaaluniooniks – Suurbritannia algus (1707). Uus Hannoveri-dünastia (1707-1901), esialgu ei valda hästi Inglise keelt – kuningad ei sekku parlamendi tegevusse (maksude ja seaduste kehtestamisse), viimane Hannoveri-dünastia esindaja oli Victoria. Kuningas kinnitas parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud otsused – reaalse võimu sai peaminister .
    Parlamentarismi algus Inglismaal (1689 - 18.saj I pool): kuningas valib valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast, kes on saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel.

    Barokiajastu 17.sajand


    17.saj on Prantsusmaa ja prantsuse kultuuri suur sajand (eriti 17.saj II pool). Valitsemiskorralduses oli absolutismi tippajastu, legaalse volituse kuninga ainuvalitsusele oli tõlgendus, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja seetõttu ei saa ta eksida ega ole võimalik teda ka kritiseerida – valitseja tagandamine on võimatu.
    Kunstistiilina barokk oli absolutismi ja vastureformatsiooni imponeeriv fassaad : esinduslik , ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus . Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism . Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles’), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika . Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu – koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad – 16.-17.saj Euroopas „Väike jääaeg” ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad.
    Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli aktiivse kaubandusbilanssi saavutamine: hinnaliste luksuskaupade väljaveo soodustamine ja üldiselt sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, et riiki koguneks võimalikult suur kogus väärismetalle. Soositi manufaktuure ja laevandust, põllumajandust alahinnati.
    Usuelus valitsejate eesmärgiks oli usulise ühtsuse saavutamine oma riigis – et igas riigis oleks vaid üks „riiklik” konfessioon.
    17.saj teaduses uus maailmapilt – loodusteaduste revolutsioon: matemaatika , füüsika, astronoomia. Oluliseks teerajajaks oli inglane Francis Bacon (1561-1621), tema pani aluse empirismile (kogemus). Tekkis uus teadustöö metodoloogia: vaatlused, faktide kogumine, süstematiseerimine ja võrdlemine. Vanad religioosseid autoriteete usaldava ellusuhtumise vastand. „Teadmistes peitub jõud”. 17.saj Euroopa riikidesse hakati asutama teaduste akadeemiaid, alguse sai see Prantsusmaal, kui 1635 rajati Prantsuse Akadeemia (Richelieu ajal). Loodusteadlased tõestasid, et maa koos inimkonnaga pole universumi keskus: planeetide süsteem jne (eelkäijaks Kopernikus). Inglane Isaac Newton (1643-1727) lõi ühtlase teadusteooria: gravitatsiooniseadus 1687. Algas religiooni devalveerumine.

    18.saj periodiseerimine


    18.sajand oli valgustuse ja revolutsioonide sajand:
    Valgustusajastu : 1713/1721 (Hispaania pärilussõja ja põhjasõja lõpust) kuni 1770.aastani. 18.sajandit võib nimetada „filosoofia sajandiks ”. Kui varasematel sajanditel oli oluliseks religioon, siis nüüd tõusis olulisele kohale filosoofia. 18.saj on Euroopa ajaloo oluline pöördepunkt. Tänapäeva maailmavaate juured on valgustuses. Valgustusfilosoofia mõjutajateks on 17saj teadusrevolutsioon ning autoriteetidest ja usudogmadest vabanemine ja Inglismaa riigikord ning John Locke (põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism).
    Valgustus arenes Prantsusmaal (entsüklopedistid) aga poliitilist rakendust leidis esialgu (enne 1789) väljaspool Prantsusmaa piire nn „Saksa maailmas” (valgustatud absolutism) ja Põhja-Ameerikas (USA demokraatliku riigi loomine – 1775-1783). Valgustuse mõju oli suurim arenenud Lääne-Euroopas aga mõjutas palju ka Venemaad. Tippajastuks on 1730 .-1770. aastad.
    Valgustuse iseloomulikud jooned: mõistuse ülehindamine, lausa jumaldamine (ja tunnete alahindamine). Domineerisid ratsionaalsus ja kriitilisus , see tähendas seda, et religioosne mõtlemine sekulariseerus/võõrandus. Oli üldine progressiusk, et elu-olu muutub kogu aeg paremaks. Tekkis arenguoptimism, mis moodustas reforminõuete aluse. Tekkis uut tüüpi aja mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva /tsüklilise aja mõistmine). Tekkis kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et ühiskonda on vaja reformida.
    Valgustusfilosoofid kritiseerisid eelkõige isevalitsuse, seisusliku ühiskonna ja kirikureligiooni varjukülgi – riiklikud ja ühiskondlikud institutsioonid allutati kriitilisele mõtlemisele. Valgustusfilosoofide eesmärgiks oli muuta valitsevat ühiskonnakorraldust nii, et inimestel oleks hea elada. 18.sajandil hakati tähelepanu pöörama kodanike poliitilistele õigustele ja vabadustele. Valgustusfilosoofid leidsid, et sisepoliitika (alamate heaolu) on olulisem kui välispoliitika (sõjalised vallutused ja võidud). Üldiselt taotles valgustus õigusliku omavoli, seisuslike privileegide, monopolide ja igasuguste isikuvabadusi piiravate ebaõiglaste tõkete kaotamist.
    Valgustus oli moderniseeruva kodanluse emantsipatsiooni väljendus, eesmärgiks oli kaotada aadli- ja preesterkonna privileegid . Valgustuse kodanlus – haritlased-õpetlased (mh advokaadid ja arstid), ka osa aadleist, mitte aga kaupmehed. Prantsusmaal toetas valgustuse põhimõtteid eelkõige kodanlik-aadellik eliit – ei levinud lihtrahva hulka. Rahvast puudutas valgustus esialgu vaid ühiskonnareformide kaudu (mh talupoegade vabastamine). Filosoofilisel tasandil esindab valgustust uus „kodanlik” moraal: töö, kohusetunde, võrdõiguslikkuse, mõõdukuse ja perekeskse eluviisi väärtustamine (vastand absolutistliku Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis).
    Valgustuse iseloom: Eliidi kosmopoliitiline (Prantsusepärane) kirjanduslik kultuur (mh lendlehed, raamatud), hakkab tekkima avalik arvamus – suhtlemine lugemisringides, salongides, (sala)seltsides, kohvikutes jne. Valgustusaeg oli kodanikuühiskonna moodustumise algus ( kodanikuaktiivsus hakkas kasvama), mille tulemusena riigialamatest on saanud kodanikud.
    Valgustusfilosoofia edendas märkimisväärselt Euroopa moderniseerumist ja andis impulsse meie tänapäeva mõttekonstruktsioonide tekkimisele.
    Valgustusfilosoofia tõlgendused religioonist (eliidi hulgas):
  • Deism: Jumal on loonud maailma aga seejärel ei sekku sündmustesse (kehtivad loodusseadused) – see oli populaarne kompromiss , mis ühendas usu ja uued loodusteaduste saavutused.
  • Ateism (sellel ajal veel haruldane ): Tuntud esindajaks on Voltaire , kes võitles usuvabaduse ja usulise sallivuse eest ning kritiseeris kirikut.
  • Pietism (18.saj’l levib protestantlikel aladel) – eesmärgiks oli usuelu süvendamine

    18saj valgustusfilosoofia riigifilosoofilised tõlgendused


  • Valgustatud absolutism – Valgustuse ja absolutismi liit. Tuntud esindaja Franćois Voltaire (1694-1778). Valgustatud absolutism on see, mida 18saj hakatakse ellu rakendama .
  • Põhiseaduslik monarhia – Tekkis Inglismaal. Esindajaks Charles de Secondat Montesquieu (1689- 1755 )
  • Rahva suveräänsus – Tänapäeva demokraatia algus. Esindajaks Jean-Jaques Rousseau ( 1712 -1778)
    I: Valgustatud absolutism. Oli absolutismi uuendatud versioon , valgustusajastu populaarseim uus riigifilosoofia, hakkab levima Saksa maailmas. Tekkis 18saj Prantsusmaal valgustusfilosoofia alusel aga ellu rakendamist seal ei leia. Prantsusmaal seetõttu rahva rahulolematus kasvab. Bourbonide dünastia jätkas Prantsusmaal 17saj absolutismi vaimus. Kuna Prantsusmaal absolutismi ei moderniseeritud siis tulemuseks oli 1789a revolutsioon. Uuendatud absolutism levis nt Preisimaal ja Austrias, nendes riikides absoluutsed monarhid viisid läbi mitmeid valgustuse vaimus reforme, nii oli võimalik säilitada absolutismi ja vältida revolutsiooni puhkemist.
    Valgustatud absolutismi oluline erinevus 17saj absolutismiga: Valgustatud isevalitseja on saanud oma võimu rahvalt , mitte jumalalt. Valgustatud isevalitseja pidi valitsema mõistlikult, mis pidi välistama meelevaldsuse ( ratsionaalne lahendus).
    Valgustatud absolutismi valitsejate tegevust suunasid humaansed ideed: inimlikkus, õiglus, sallivus. 18saj valgustatud isevalitsejad olid sageli silmapaistvad kultuurielu metseenid.
    Olulised 18saj valgustatud absolutismi esindajad:
  • Preisimaa Friedrich II Suur (valitses 1740 - 1786 ), ta oli Voltaire isiklik sõber ja eeskuju teistele valitsejatele.
  • (Osaliselt, sest oli usklik ) Austria Maria Theresia (valitses 1740-1780) ja tema poeg Joseph II (1780-1790). Joseph II reformid olid kõige radikaalsemad: Vabastas kogu Austria talurahva.
  • Venemaa Katariina II Suur (valitses 1762-1796). Ta oli meisterlik enesereklaamia
  • Rootsi Gustav III (valitses 1771-1792, oli Friedrich II Suure õepoeg).
    Neid ühendab see, et kõik nad suutsid riiki (ja oma positsiooni) tugevdada ja oluliselt moderniseerida.
    Tavalisemad reformid mis valgustuse vaimus läbi viidi:
  • Piinamise keelustamine ja õigusriigi algus – kõik on seaduse ees võrdsed.
  • Usuvabaduse kehtestamine ja usuline sallivus.
  • Haridus - ja kultuurielu arendamine (nt koolikohustuse kehtestamine)
  • Haldusreformid : bürokraatlik ühtlusriik
    Oluline oli valgustuse valikuline rakendamine: ei soovitud kõigutada seisusliku ühiskonna struktuuri: talupoegi ei vabastatud. Välispoliitikat valgustus ei mõjutanud.
    II: Põhiseaduslik monarhia. Tekkis, kuna tunnetati, et absolutism alati piirab kodanikuvabadusi (meelevaldsust pole võimalik elimineerida). Eeskujuks oli Suur Britannia. Arendajaks oli Prantslane Montesquieu (1689-1755). Montesquieu oli jõukas jurist, kes kohandab loodusteadusliku mõtlemisviisi riigifilosoofiale. Esimeseks tema oluliseks teoseks on „Pärsia kirjad” (1721), mis irooniliselt kritiseerib Prantsusmaa absolutismi. Peamiseks teoseks on „Seaduste vaimust” ( 1748 ), mis räägib, et riigi meelevaldsuse välistab Inglise-pärane poliitiline süsteem, ta arendas edasi Locke võimude lahususe teooriat:
  • Valitsejale kuulub täitevvõim
  • Seadusandlik võim kuulub rahva esindusorganile
  • Eelmistest sõltumatu kohtuvõim
    Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus – realiseerus I korda täielikult USA põhiseaduses. Sõltumatut kohtuvõimu osalt teostasid ka valgustatud isevalitsejad.
    Montesquieu poliitilise teooria mõju on pöördeline Prantsuse revolutsioonist kuni tänapäevani ( liberalism ). Tänapäeva läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte (Montesquieu lõi selle 18saj Prantsusmaa jaoks).
    III: Rahva suveräänsus. Rahvas on nii poliitilise võimu allikas kui ka selle võimu kasutaja (tänapäeva demokraatia algus). Arendajaks oli Rousseau (1712-1778). Rousseau oli „valgustuse korrarikkuja” kuna ta oli teiste arvates liiga radikaalne . Rousseau oli pärit Genfist. Ta arendas ka kasvatusfilosoofiat, kuigi ta ise lapsi ei kasvatanud. Rousseau peateoseks on „Ühiskondlikust lepingust” (1762), seal ta ütleb, et riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses. Rousseau võttis kasutusele ebamäärase mõiste „rahva ühistahe”, mille eesmärgiks on kõikide heaolu (avaldas mõju 20saj totalitarismile). Rousseau ideaaliks oli vahetu demokraatia – vabadus eksisteerib vaid võrdsuses. Temajaoks on oluline loomulik areng, mille tulemuseks on moraalne ühiskond
    See oli täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine. Avaldas mõju Prantsuse revolutsioonile ja 19saj natsionalismile (igal rahval on õigus moodustada oma riik).

    Valgustusajastu (1721-1770) maailmapoliitika olulised arengujooned:


    1721 Euroopa suurriikide hulka kuuluvad: Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria ja uus suurriik Venemaa. Valgustusajastul suurriikide hulka tõuseb ka Hohenzollern-dünastia ( Brandenburg -) Preisimaa (üks saksamaa territoriaalriik)
    Preisimaa – Tänapäeva Saksa liitvabariigi ühendaja (1871). Preisimaa Kuningriigi (alates 1701) moodustasid kolm piirkonda:
  • Branderburgi ( kuur )vürstiriik – tuumikala Berliini regioon
  • Ida-Preisimaa 1618-1945 (Tänapäeva Venemaa Kaliningradi oblast)
  • Väike maavaldus Reinimaal (1609)
    Need teineteisest lahus asuvad maavaldused oli vaja omavahel ühendada. Preisimaa välispoliitika ja kurikuulsa militaarpreisluse lähtekoht.
    Preisimaal on ülisuur ja väga efektiivne sõjavägi. Preisimaa tõstis Euroopa suurriikide hulka Friedrich II Suur (1740-1786), oli tugeva riiklusega riik.

    Valgustusajastu olulised sõjad


    Sõdade põhjuseks oli tasakaalu kõikumine:
  • Prantsusmaa ja Suurbritannia omavaheline rivaliteet.
  • Preisimaa agressiivne esiletungimine.
    Olulised sõjad:
  • Austria pärilussõda (1740-1748): Suurbritannia + Austria vs Preisimaa. Friedrich II Suure vallutuste algus Austria arvel ( Sileesia ). Hakati kartma Preisimaad, mille pidurdamise eesmärgil süttis: …
  • … Seitsmeaastane sõda (1756- 1763 ). See oli järjekordne Euroopa „maailmasõda”: Preisimaa ja Suurbritannia vs Austria, Prantsusmaa, Venemaa jne.
  • Briti-Prantsuse suur koloniaalsõda ( 1754 -1763). Selle võitis Suurbritannia, kes sai endale kõik Põhja-Ameerika Prantsuse kolooniad ja Prantsusmaa pidi sealt taanduma.
    Ideaaliks on tasakaalu hoidmine.
    18.sajandi tasakaalupoliitika iseloomulike tulemuste hulka kuuluvad: Poola kolm jagamist (1772, 1793, 1795): 1772 valgustatud isevalitsejad (Friedrich Suur ja Katariina Suur ja Maria Theresia) jagasid esimest korda omavahel Poola alasid. Naabrite söögiisu äratas sisemine nõrkus (aadliparlamendi = seimi „liberium veto ”). 1795 likvideerus 800 aastase ajalooga Poola (suur)riik. Lõviosa Poola aladest sai Venemaa, Preisimaa sai Lääne-Preisimaa (maismaaühenduse Ida-Preisimaa ja Brandenburgi vahele), Austria sai muuhulgas Krakovi Piirkonna. Jagatud Poola probleem püsis kuni 1918 aastani.

    18saj kunstistiilid


  • Rokokoo (Louis XV ajastu u 1725-1775) – Prantsusmaa lõbutseva aadli elegantse eluviisi peegeldus . Sisekujunduse ja maalikunsti stiil. Vastukaal baroki ülepaisutatud esinduslikkusele:
  • Sisearhitektuuris naiselik intiimsus, hubasus, mänglev kergus, lopsakad taime- ja merekarbimotiivid, heledad toonid.
  • Maalikunstis lüürilisus ja dekoratiivsus (nt Watteau lõbutsev seltskond looduse rüppes). Eksootilised Hiina motiivid ja maaeluromantika (Inglise park, karjuseidüllid)
    Rokokoo poliitiline kontekst: L’ ancien régime (= vana kord). Prantsusmaal (1715-1789) absoluutne monarh ja kõrgaadel (15 000) veetsid luksuslikku elu, mille garanteerisid privileegid (mh maksuvabadus). Ülekohtune maksukoormus (kuni 70%) talupoegade õlgadel, kes seetõttu vaesusid. Riigikassa oli tühi, aga maksureformid luhtusid aadli vastuseisu tõttu
  • (Neo)Klassitsism (u 1755-1850) kunstis ja kirjanduses. Taust: Valgustusfilosoofid uskusid, et mõistuspärase eluviisi eeskujud leiduvad antiikajast. Rousseau’lik demokraatia hindas Antiik-Kreeka poliitilist eeskuju (vahetu demokraatia). Algasid mitmed arheoloogilised väljakaevamised (mh Pompeij ). Vana-Kreeka kunsti avastamine (renessanssi eeskuju oli Vana-Rooma). Esteetiline ja poliitiline vaimustus: „Õilis lihtsus ja vaikne suurus”.
  • Oluline oli arhitektuur: Napoleoni ajal ampiir – Rooma Keisririik
  • Kirjanduses: Uushumanism (1770-…) – oluline Saksa aladel: nt Goethe
    Uus ülikooliideoloogia – akadeemiline vabadus

    18sajandi majandus


    Paljudes riikides jätkus veel merkantilism, aga 18saj hakatakse vastukaaluks väärismetallidele taas pöörama tähelepanu põllumajandusele (loodusteaduste mõju).
    Füsiokratism: merkantilismi vastand, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning nõudis vabamajandust (riigi kontrolli vastand / liberalismi algus).

    18saj periodiseerimine:


  • Valgustusajastu (1713-1770)
  • Revolutsioonide ajastu (1770-1815)

    Revolutsioonide ajastu


    Ameerika „revolutsioon” ehk Põhja-Ameerika iseseisvussõda (Ameeriklastele isesvussõda, Brittidele koloniaalmäss). Lähtekohaks (1763- 1774 ): Briti-Prantsuse koloniaalsõja kulude kinni maksmine (Suurbritannia suur riigivõlg). Suurbritannia parlament kehtestab uusi makse 13’le Põhja-Ameerika (Idaranniku) koloonia jaoks, kuigi kolooniat ei ole esindatud Suurbritannia parlamendis (nt: suhkru-, tempel- ja teemaksud). Ameeriklased : „No taxation without representation”. Igal Põhja-Ameerika Koloonial on oma kohalik seadusandlik kogu (Suurbritannia eeskujul), hääleõigus oli 50-70% täisealistest valgetest meestest (piiras varanduslik tsensus). Ameeriklaste arvamus oli, et uute maksude kehtestamine kuulub koloniaalesinduskogude pädevusse.
    Ameeriklaste aktiivne vastupanu. Nt boikoteeriti West Indian Trade Company monopoli, „Bostoni Teejoomine ” (1773). Selle tulemuseks oli 1774 I kontinentaalkongress : üleameerikaliku poliitilise struktuuri rajamise eesmärgiks on vana õiguskorra taaskehtestamine (võitlusviisiks Suurbritannia kaupade boikoteerimine = kontinentaalliit).
    Ameeriklaste vaimsed eeskujud:
  • Suurbritannia poliitilised traditsioonid (17saj puritaanide vabariiklik ideoloogia ja Locke).
  • Valgustusfilosoofia: eriti Montesquieu võimude lahususe teooria.
    Konkreetseks ajendiks: oma (majanduslik) regionaalhuvide eest seismine .
    Ameerika revolutsioon (vana võimu kummutamine ) 1775-1783:
  • Vabadussõja I lahing 1775,
  • II kontinentaalkongress 1775-1776,
  • Ameerika sõjaväe organiseerimine (George Washington),
  • Iseseisvusmanifest avaldati 04.07.1776 (peamine autor Thomas Jefferson) – selles on kirjas inimõiguste formuleerimine: „Life, liberty and pursuit of happiness”
  • 1776 hakkas Prantsusmaa toetama ameeriklasi majanduslikult (Suurbritannia nõrgendamiseks) : oluline sõjaline abi ( kindral Markii La Fayette)
  • 1778 poliitiline liit (saadik Benjamin Franklini teene )
  • Viimane lahing 1781 : Briti palgasõdurite armee Ameerikas kapituleerus
    Rahuläbirääkimised Prantsusmaal: 1783 Suurbritannia tunnistas „13 Ameerika ühinenud riigi” sõltumatust, vabadust ja enesemääramisõigust. 1787a võetakse vastu uus põhiseadus, mis 1789a ratifitseeriti ja alguse sai Ameerika Ühendriigid.
    Mõju Euroopale :
  • Demokraatliku vabariigi eeskuju eurooplastele
  • Vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile – tühjendas Prantsusmaa riigikassa
    USA konstitutsioon 1787 (jõustus 1789): I moderne demokraatlik konstitutsioon maailmas: liitvabariik , võimude lahusus .
    Suur Prantsuse revolutsioon 1789 (korra taastamine Euroopas õnnestub alles 1815). Ideeliseks mõjutajaks oli valgustusfilosoofia (lihtrahvas ei olnud hästi kursis, aga oli generaalstaatide kogunemisel mässumeelsete ajendiks). Konkreetseks eeskujuks oli USA vabadussõda. Konkreetseks ajendiks oli riigi pankrot ja absolutismi sisepoliitiline ummik .
    Mitmel pool Euroopas on mässe 18saj lõpul ja 19saj alguses:
  • Venemaal talurahva ülestõus (1773-1774),
  • Austria madalmaades (Belgias) mäss, Joseph II reformide vastu (1790) (kehtestas saksakeelse asjaajamise , kohalikud keeled olid aga prantsuse ja flaami keel),
  • Poolakate mäss (1795) – taheti oma killustatud/jagatud riiki taastada
    „Rahvastikurevolutsioon”: 18saj keskpaiku algas rahvastiku oluline juurdekasv Euroopas:
  • 18saj alguses Euroopas u 120 miljonit elanikku
  • 1750.-tel 140 miljonit elanikku
  • 18saj lõpul 180-190 miljonit elanikku
    Juurdekasvu taga on suremuse vähenemine (eriti väikelaste puhul), ja polnud niipalju sõdasid kui oli olnud 17.sajandil. Katkuepideemiad lõppesid, kliima soojenes ja toitumine paranes . Sellel hoogsal juurdekasvul on palju sotsiaal-majanduslikke tagajärgi: Vana seisusliku ühiskond mõranes (vaeste arv kasvas kiiresti) ja ergutas majanduselu.
    „Tööstusrevolutsioon”: eelduseks tehnilised avastused, mis võimaldasid töö mehhaniseerimise tekstiilitööstuses. Olulisemateks avastusteks/ leiutisteks nt aurumasin ( 1769 ), ketrusmasin ( 1779 ) ja mehhaanilised kudumisteljed (1785). Pöördeline muutus algas Suurbritannias, selle tulemuseks oli kogu Euroopa majandusstruktuuri muutumine: Industrialiseerumine võimaldav majanduskasvu ja inimeste sissetulekud hakkasid kasvama. Eurooplaste elatustase hakkas tõusma (eriti 19saj) ja alguse sai tänapäeva tarbimisühiskond. Tööstusrevolutsiooni mõjul algas linnastumine ( urbaniseerumine ): enne elas 2/3 inglastest maal, paralleelselt tööstusrevolutsiooniga toimus Inglismaal „põllumajanduslik revolutsioon”. Saagimaht kasvas oluliselt ja seal vajati vähem tööjõudu. 19saj põllumajandus sektori osatähtsus Euroopas hakkas kahanema ja Euroopas algas muutus põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonnaks. Liiklussektoris algasid pöördelised muutused 19saj alguses: Esimesed aurulaevad (1810.-tel), oluline oli raudteede ehitamine (1830 ja 1840.-tel).
    19saj moodsa urbaanse turumajandusliku tööstusühiskonna kiire areng lahendab Lääne-Euroopas (koos väljarändamisega USA’se) elanikkonna plahvatusliku juurdekasvu ehk „üleliigse elanikkonna probleemi” (Traditsiooniline põllumajandussektor ei oleks suutnud pakkuda neile tööd)
    Revolutsioonide ajastu tulemus: Tänapäeva maailma algus. 1789 algas nn „ uusim aeg”. Seisusliku ühiskonna asendab klassiühiskond (varandus olulisem kui päritolu).

    Suur Prantsuse revolutsioon


    Suure Prantsuse revolutsiooni taust (1715-1789). L’ancien régime (vana korra ajastu): Prantsuse ühiskond on kivistunud, vanad struktuurid kehtivad edasi ja ei võeta vastu vajalikke uuendusi :
  • Privileegidele (eesõigustele) põhinev seisuslik ühiskond (nt aadli maksuvabadus)
  • Feodalismi riismed (va pärisorjus)
  • Absolutism (17saj vaimus: ummik)
    Riigi permanentsed majandusprobleemid peale Hispaania pärilussõda (1720 Prantsusmaa on I korda pankrotis). Vaid talupojad maksavad täies mahus makse. Vältimatu maksureform ei teostu aadli vastuseisu tõttu.
    1750.-test alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: eliidi soov piirata monarhiat.
    Louis XVI (s 1754, valitses 1774-1792) pole oma ülesannete tasemel ja tema naine (organiseeritud abielu) Marie Antoinette (austerlanna) on ebapopulaarne. Nõutakse generaalstaatide kokkukutsumist (eksisteeris 1302-1614: aadel, vaimulikud, kolmas seisus). Kuningas nõustus 1788, kuna Prantsuse riik oli jälle pankrotis. Aadli ja vaimulike hulka kuulub 2% rahvast, kolmandasse seisusse 98%. Kolmanda seisuse esindajate arvu riigipäeval kahekordistatakse, kuna rahandusminister teab, et see seisus pooldab maareformi. Delegaadid: aadel 300, vaimulikud 300, kolmas seisus 600. III seisuse esindajad valitakse: 2/3 on advokaadid või juristid (nende hulgas on ka edumeelseid aadlikke), aga pole ühtegi talupoega. III seisuse delegaadid on radikaalselt meelestatud.
    Delegaatide nõudmised:
  • Monarhia piiramine ja põhiseaduse kehtestamine (aadel ja advokaadid)
  • Aadli ja kiriku privileegide piiramine ja maksureformide läbiviimine (III seisus)
    Generaalstaatide avamine 05.05.1789 Versailles’s: III seisus nõuab hääletamist saadikute arvu alusel (mitte seisuste kaupa). III seisuse hulgas levib arvamus, et nad võivad üksinda moodustada riigipäeva. III seisu kutsub teisi seisusi ühinema endaga 10.05.1789. III seisus kuulutab end rahvuskoguks (võimuhaaramine 17.06.1789). 19.06.1789 vaimulik seisus ühineb rahvuskoguga. 20.06.1789 pallimängusaalis vandeandmine: „Mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud”.
    Toimub kolm erinevat revolutsiooni:
  • Eliidi revolutsioon Versailles’s (valgustuse mõju), nende eesmärk oli kehtestada põhiseaduslik monarhia.
  • Proletariaadi revolutsioon linnades (põhjuseks ikaldusaasta ja toidunappus). Rüüstamised Pariisis algasid 12.07.1789. Despotismi sümboli Bastille poliitilise vangla ründamine 14.07.1789 (Prantsusmaa rahvuspüha).
  • Talupoegade revolutsioon maal (põhjuseks toimetulekuraskused).
    Rahvarevolutsioonid päästavad eliidi revolutsiooni.
    (19.12.07)
    19.saj uued suured ideoloogiad – neli suuremat: liberalism, natsionalism , konservatism , sotsialism .
    Oluline ideeline ja poliitiline mõju, mis hakkas ümber kujundama Euroopa riikide kaarti ja ühiskonnastruktuure ning majandust. Nende tekkimist mõjutas oluliselt Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni vallutused koos järgnenud vabastussõdadega.
  • Liberalism = vabameelsus. Algus Inglismaal (Adam Smith 1776). Majanduslik, poliitiline ja ühiskondlik ideoloogia. Moodsa kapitalismi ideoloogia ( vabakaubandus ), põhiseaduslike nõudmiste alus. Progressi aluseks on indiviidide potentsiaali vaba kasutamine ja üldine vabadus. Seda toetas Lääne-Euroopa tõusev kodanlus: Suurbritannia. Prantsuse revolutsiooni tulemusena hakkas seisusliku ühiskonna asemele tekkima klassiühiskond (Algas kodanluse suur sajand), mis põhines varakusel erinevalt enne oluliseks olnud päritolust.
  • Natsionalism = rahvusaade. Hakatakse rohkem tähelepanu pöörama keelele (varem religioonile), keelest sai 19saj riikide kõige olulisem kokkuliitja. Esimesed tulemused Itaalia (1861) ja Saksamaa (1871) riikideks ühinemine. Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine /tekkimine. Kultuurirahvuslus: rahvuse tunnuseks on oma keel ja oma kultuur. Keelenatsionalismi algus ( Herder ): Saksa alad ja Ida-Euroopa, Rahvusromantika. Natsionalismi politiseerumine ( Fichte , Hegel ). Rahvusriigi ideoloogia: Iga väljaarenenud rahvus peab moodustama oma riigi.
  • Konservatism = üldine alalhoidlikus poliitika, kultuuri ja moraali alal. Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, „ tagurlus “)
  • Sotsialism. Põhjuseks tööstusühiskonna pahupooled. Eesmärgiks õiglasem ühiskond. Nn teadusliku sotsialismi ajajärk ( Marx ja Engels 1848 - …). Revolutsioon ja proletariaadi diktatuur. Kuni 20.saj alguseni oli samatähenduslik kommunismiga. 20saj alguses moodsa sotsiaaldemokraatia = revisionismi ja demokraatia ühendamine.
    19saj alguses oli maailm hakanud ideologiseeruma. Järjest suuremad rahvahulgad nõudsid: põhiseaduslikku riigikorda , valimisõigust ja kodanikuvabadusi (sõnavabadus), peatselt ka rahvuslikku enesemääramist. Tulemuseks on kokkupõrked.
    19.saj ajaloo periodiseerimine :
    1) Napoleoni sõdade periood (kuni 1815). Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Teiste rahvaste ja riikide vastupanu: levis vabadusiha, rahvusaade.
    2) Restauratsiooni ja revolutsioonide ajastu (1815-1848). Viini kongress ( 1814 -1815): Eesmärgiks Euroopa „normaliseerimine“, poliitiline restauratsioon. „Legitiimsed valitsejad“ said oma riigid tagasi. Leviva „ohtliku“ vabadusideoloogia lämmatamine. Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüdluste (konstitutsiooni kehtestamise ) vastu. Ajastu sandarmid ja tagurluse tugipunktid keiserlikud impeeriumid Venemaa ja Austria (Püha Saksa-Rooma keisririik oli likvideeritud 1806). Austria kantsler Matternich. Välispoliitikas kehtis Viini Kongressi süsteem: hakkas lagunema äärealadelt, mh Ladina-Ameerika iseseisvumine ( 1818 -1824) ja Kreeka vabadussõda ( 1821 -1829), Belgia (1830). Krimmi sõda 1853-56, kus Venemaa jäi üksi, tõestas, et Püha liidu vaim on surnud.
    Euroopa olulised revolutsiooni aastad: 1830 ja 1848. Algasid Prantsusmaalt, Euroopas nõuti põhiseaduslikku monarhiat ja demokraatiat. 1848 liberaalsed, rahvuslikud ja sotsiaalsed võitlused lõppesid lüüasaamisega (Saksamaal ei tulnud demokraatiast midagi välja). Idealismi lõpp.
  • Jõupoliitika ajajärk (19saj keskpaigast kuni I maailmasõjani). Esimeseks eesmärgiks: Rahvuslike nõudmiste läbisurumine sõja abil: I Itaalia ühinemine 1861, II Saksamaa ühinemine „vere ja rauaga“ (Preisimaa riigikantsler Otto von Bismarck ). Bismarck ühendas Saksamaa kolme sõjaga (tema arvates ühendab rahvast mitte armastus üksteise vastu vaid ühine viha kellegi teise vastu): Taani-vastane sõda (1864), Austria-vastane sõda (1866) ja Prantsusmaa-vastane sõda (1870-1871). 1871 Versailles’ peeglisaalis asutati ühinenud Saksamaa Keisririik.
    Kesk-Euroopa suur ühinemisliikumine kujundas ümber Euroopa senise kaardi: Võimuvaakumi asemele tulid uued rahvusriigid, tulemuseks on tasakaalu kõikumine.
    Tasakaalupoliitika devalveerumine: 1890 - … Ühinenud Saksamaa hakkas taotlema hegemooniat maailmapoliitikas. Euroopas ei ole ulatuslikke sõdu perioodil 1815-1914, sõjad on regionaalselt piiratud iseloomuga , aga pinna all pinge kasvas (1871-1914). Euroopas formeerub kaks blokki: Keskriigid (Saksamaa ja Austria-Ungari), Entente (Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia). Poliitika Globaliseerus imperialismi ajastul (1870-1914): Euroopa suurriigid jagasid omavahel ülejäänud maailma. Euroopa riikide omavahelised pinged plahvatasid 1914 kui algas I maailmasõda.
    19.saj suurriigid: Suurbritannia (stabiilne suurriik), Ühinenud Saksamaa (tõusev suurriik), Prantsusmaa, Venemaa ja Austria-Ungari (siseraskustes devalveeruvad suurriigid).
    Sotsiaal- ja majandusajalugu 19.saj – Euroopa elanikkonn hoogne juurdekasv jätkub: nt kogu Euroopa elanikkonna juurdekasv 1830-1880 oli u 40%, Ühinenud Saksamaa Keisririigis oli elanikke 1871 41milj., 1914 oli 68milj., Vene Keisririigis 1870 oli 75milj., 1914 oli 140milj.
    43
    • .DOC Laadi alla originaalfail 39 lk · .doc · 262 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Ajaloo põhiperioodid #1 Ajaloo põhiperioodid #2 Ajaloo põhiperioodid #3 Ajaloo põhiperioodid #4 Ajaloo põhiperioodid #5 Ajaloo põhiperioodid #6 Ajaloo põhiperioodid #7 Ajaloo põhiperioodid #8 Ajaloo põhiperioodid #9 Ajaloo põhiperioodid #10 Ajaloo põhiperioodid #11 Ajaloo põhiperioodid #12 Ajaloo põhiperioodid #13 Ajaloo põhiperioodid #14 Ajaloo põhiperioodid #15 Ajaloo põhiperioodid #16 Ajaloo põhiperioodid #17 Ajaloo põhiperioodid #18 Ajaloo põhiperioodid #19 Ajaloo põhiperioodid #20 Ajaloo põhiperioodid #21 Ajaloo põhiperioodid #22 Ajaloo põhiperioodid #23 Ajaloo põhiperioodid #24 Ajaloo põhiperioodid #25 Ajaloo põhiperioodid #26 Ajaloo põhiperioodid #27 Ajaloo põhiperioodid #28 Ajaloo põhiperioodid #29 Ajaloo põhiperioodid #30 Ajaloo põhiperioodid #31 Ajaloo põhiperioodid #32 Ajaloo põhiperioodid #33 Ajaloo põhiperioodid #34 Ajaloo põhiperioodid #35 Ajaloo põhiperioodid #36 Ajaloo põhiperioodid #37 Ajaloo põhiperioodid #38 Ajaloo põhiperioodid #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 262 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raivokaer Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Euroopa ajalugu Vana-Kreeka 6sjanadist kuni 19.saj Euroopani
    euroopa ajalugu keskaegne feodaalkord ristisõjad keskaegne vaimuelu uusaeg varauuseg barokiajastu revolutsioonide suur prantsuse revolutsioonajastu

    Sarnased õppematerjalid

    Uusaeg
    19
    pdf

    Uusaeg

    VARAUUSAEG (1517 ­ 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele

    Ajalugu
    Nimetu
    70
    docx

    Nimetu

    Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

    Kategoriseerimata
    Keskaeg-uusaeg
    19
    rtf

    Keskaeg-uusaeg

    Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin

    Ajalugu
    Uusaeg
    21
    doc

    Uusaeg

    Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

    Ajalugu
    UUS AJA EKSAM 1 OSA
    33
    docx

    UUS AJA EKSAM 1 OSA

    Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda

    Ajalugu
    VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
    66
    doc

    (VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

    Jämtlandi ja Härjedaleni, mis läksid Rootsi valdusse. Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahuga 1648. aastast saavutas Rootsi kontrolli ka Oderi, Elbe ja Weseri suudmealade üle. Väike Põhjasõda- rootslased marssisid üle jäätunud Belti väina ootamatult Kopenhaageni alla, sundides taanlasi Roskilde rahuga 1658. aastal andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim, Bornholm) loobuma. Samal, 1660. aastal Rootsi ja Poola vahel sõlmitud Oliwa rahuga loobus Poola nõudlemast Rootsi trooni ning tunnustas Rootsi ülemvõimu Eesti- ja Liivimaal. Alguses oli Rootsi Põhjasõjas väga edukas, saavutades võidu nii Poola kui Saksimaa üle. Kuid

    Ajalugu
    VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
    28
    docx

    VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

    1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõu

    Ajalugu
    Inimene-ühiskond-kultuur II osa
    9
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

    Ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (5)

    oruke profiilipilt
    oruke: Mind huvitab, kelle loengu järgi on see kirja pandud? Tänuväärne lahkus üleslaadija poolt! Kahju ainult, et mõned loengud vahele on jäänud. Hea kordamismaterjaliks!
    17:20 09-03-2013
    jaan100 profiilipilt
    jaan100: väga hea ja korralik konspekt
    18:41 10-09-2012
    DrReps profiilipilt
    DrReps: Normaalne ;)
    19:14 30-04-2009



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun