Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo põhiperioodid (5)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07)


Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit


Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech ,
Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased . Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani
hõimudest erinevalt.
Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad.
Frangi riik lagunes , sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma
riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool
kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli
põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused.
Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani
aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide
dünastiatele.
Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:
  • Karl Martell – Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele.
  • Pippin Lühike – Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst . Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. „Pippini kinki” loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser , ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing.
  • 768a tuli võimule Karl Suur (…- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna-Itaalia, Hispaania , Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka „Pippini kingi” ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis … aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik , tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini
    843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja
    Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega
    kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes
    vallutasid Sitsiilia . Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga
    äärest sisse ungarlased . Ungarlaste rüüstamistele pandi otsustav lõpp 955 Saksa kuningas ja ungarlased võtsid vastu ristiusu.
    Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt.
    Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks
    kujunesid väikeste rüüste salkade asemele „laevastikud”.
    Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul
    alles tõrjuti nad Lõuna-Inglismaalt välja. Taanis aga kujunes
    Taani õigus e Danelaw. Samal ajal Prantsusmaal sai Viikingite pealik Rollo Prantsuse kuningatelt Normandia poolsaare. Selle sai ta
    tingimusel, et ta võttis vastu ristiusu ja temast sai Normandia
    hertsogiriigi kuningas. Idapoole rännanud viikingid panid aluse
    varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed.

    Keskaegne feodaalkord


    Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai
    alguse varakeskaja lõpul.
    Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade
    asemel kasutama rentnike „colonite” tööjõudu, kes kinnistati
    maakülge, ning nad hakkasid sulanduma ühte orjadega. Nendele
    omakorda tulid juurde Frangi kogukondlased, kes olid vabad kuid
  • Vasakule Paremale
    Ajaloo põhiperioodid #1 Ajaloo põhiperioodid #2 Ajaloo põhiperioodid #3 Ajaloo põhiperioodid #4 Ajaloo põhiperioodid #5 Ajaloo põhiperioodid #6 Ajaloo põhiperioodid #7 Ajaloo põhiperioodid #8 Ajaloo põhiperioodid #9 Ajaloo põhiperioodid #10 Ajaloo põhiperioodid #11 Ajaloo põhiperioodid #12 Ajaloo põhiperioodid #13 Ajaloo põhiperioodid #14 Ajaloo põhiperioodid #15 Ajaloo põhiperioodid #16 Ajaloo põhiperioodid #17 Ajaloo põhiperioodid #18 Ajaloo põhiperioodid #19 Ajaloo põhiperioodid #20 Ajaloo põhiperioodid #21 Ajaloo põhiperioodid #22 Ajaloo põhiperioodid #23 Ajaloo põhiperioodid #24 Ajaloo põhiperioodid #25 Ajaloo põhiperioodid #26 Ajaloo põhiperioodid #27 Ajaloo põhiperioodid #28 Ajaloo põhiperioodid #29 Ajaloo põhiperioodid #30 Ajaloo põhiperioodid #31 Ajaloo põhiperioodid #32 Ajaloo põhiperioodid #33 Ajaloo põhiperioodid #34 Ajaloo põhiperioodid #35 Ajaloo põhiperioodid #36 Ajaloo põhiperioodid #37 Ajaloo põhiperioodid #38 Ajaloo põhiperioodid #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 254 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raivokaer Õppematerjali autor
    Euroopa ajalugu Vana-Kreeka 6sjanadist kuni 19.saj Euroopani

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    19
    pdf

    Uusaeg

    VARAUUSAEG (1517 ­ 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele

    Ajalugu
    thumbnail
    70
    docx

    Nimetu

    Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    19
    rtf

    Keskaeg-uusaeg

    Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin

    Ajalugu
    thumbnail
    21
    doc

    Uusaeg

    Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

    Ajalugu
    thumbnail
    33
    docx

    UUS AJA EKSAM 1 OSA

    Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda

    Ajalugu
    thumbnail
    66
    doc

    (VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

    Jämtlandi ja Härjedaleni, mis läksid Rootsi valdusse. Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahuga 1648. aastast saavutas Rootsi kontrolli ka Oderi, Elbe ja Weseri suudmealade üle. Väike Põhjasõda- rootslased marssisid üle jäätunud Belti väina ootamatult Kopenhaageni alla, sundides taanlasi Roskilde rahuga 1658. aastal andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim, Bornholm) loobuma. Samal, 1660. aastal Rootsi ja Poola vahel sõlmitud Oliwa rahuga loobus Poola nõudlemast Rootsi trooni ning tunnustas Rootsi ülemvõimu Eesti- ja Liivimaal. Alguses oli Rootsi Põhjasõjas väga edukas, saavutades võidu nii Poola kui Saksimaa üle. Kuid

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    docx

    VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

    1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõu

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa

    Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

    Ajalugu




    Kommentaarid (5)

    oruke profiilipilt
    oruke: Mind huvitab, kelle loengu järgi on see kirja pandud? Tänuväärne lahkus üleslaadija poolt! Kahju ainult, et mõned loengud vahele on jäänud. Hea kordamismaterjaliks!
    17:20 09-03-2013
    jaan100 profiilipilt
    jaan100: väga hea ja korralik konspekt
    18:41 10-09-2012
    DrReps profiilipilt
    DrReps: Normaalne ;)
    19:14 30-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun