TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu ...
Firenze, Toscana Nimi Kool Klass Firenze, Toscana Firenze on linn Itaalias Toscana maakonnas. Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel. Firenze üldandmed: rahvaarv-373 446(2011.a andmed), pindala- 102,41 km2, kaitsepühak- Ristija Johannes, linna püha-24.juuni. Firenze vapp: Linna ajalugu Firenze rajasid 59.aastal e.m.a roomlased ja nimetasid selle jumalanna Flora järgi Florentiaks. Linna arengule aitas kaasa Arno jõel kulgev kaubandus. 8.sajandil oli linn Karl Suure valitsuse all. 10-11.sajandil kujunes Firenzest
05.2012 Liisi Nigul Turundus II Tallinn 2012 Toscana Gourmet is a place for family togetherness and will also be the leading gourmet Italian restaurant in Tallinn. The signature line of innovative, premium, pasta and risotto dishes include pesto with smoked salmon, pancetta and peas linguini in an special sauce, and fresh mussels and clams in a marinara sauce. Toscana also serves distinct salads, desserts, and beverages. Toscana Gourmet will reinvent the Italian food experience for individuals, families, and take out customers with discretionary income by selling high quality, innovative products at a reasonable price, designing tasteful, convenient locations, and providing excellent customer service. The basic market need is to offer individuals, families, and take out customers' fresh, creative, attractive, pasta and risotto dishes, salads and desserts
Isa Vincenzio Galilei ja ema Giulia Ammannati Vend : Michelangelo Õed:Virginia ja Livia Esmane haridus isalt ja koduõpetajatelt Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine
, Luciano Pavarotti. 1993 , ''Pavarotti International Festival'', 1994 . Luciano Pavarotti, Bryan Adams, . 1995 , , , ''Night Of Proms''. ''Andrea Bocelli'' (1994) Bocelli (1996) , Viaggio Italiano . CD , 300 . Romanza (1997) - , ''Time To Say Goodbye'', . -, 1999 Sogno, ''The Prayer''. 10- Golden Globe Awards, Grammy ''Best New Artist''. Ciele Di Toscana 2001 . II mare calmo della sera (1994) Bocelli (1995), Viaggio Italiano (1996) Romanza (1996) Aria -- The Opera Album (1997) Hymn for the World (1997) Hymn for the World 2 (1998) Sogno (1999) Sacred Arias (1999) Verdi (2000) Cieli di Toscana (2001) Sentimento (2002) Andrea (2004) Amore (2006) The Best of Andrea Bocelli: Vivere (2007) Vivere -- Live In Tuscany (2008) Incanto (2008) My Christmas (2009)
Türreeni meri Türreeni meri on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool. Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma
Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaastane, kolisid nad Florencisse. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa ülikooli, kuid isa viis poja sealt ära. Ta tahtis, et pojast saaks kangakaupmees, kuid Galileo sooovis alustada teaduslikku karjääri. Haridus 1581. aastal, astus ta 17-aastasena Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Aastal 1583 kohtus Galileo Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus matemaatikast vaimustusse. Ta hakkas meditsiiniloengute asemel matemaatika loengutel käima. Isa polnud sellega nõus ja Galileo lahkus ülikoolist ilma kraadita. 1586. Aastal tegi ta oma esimese uurimuse hüdrostaatika kohta. Tema kuulsus loodusfilosoofina levima. 1589. Aastal sai ta Pisa ülikooli matemaatikaprofessoriks . Ajalugu Levib legend, et Galileo viskas Pisa tornist alla raskusi ja jälgis kuidas need maapinnale jõuavad
kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud. Näiteks araabia maadest kesk- ja lääne euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis paiknesid Toscana ja Lombardia, samuti Pariis, Flandria. Viljakas maa oli oluline. Näiteks Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks.
tuunikalasalat; soe mahlane kanafileesalat; hullutav üleküpsetatud emmentaali- juustu salat metskirsikastmega; Farfalle vahemere andide ja päikseküpsete tomatitega; Penne rigate kanafilee, puravike, priskete punaste tomatite ja kreemjuustukastmega; värvikas kartuli porru püreesupp röstitud Riia lahe räimefileega; Mezzo vahemere bouillabaisse supp; Ingverihõnguline sametine kõrvitsapüree Eesti jõevähi sabadega; Toscana pikantne tomatipüreesupp krõbedate croutoonidega; gurmaani unistus - ahjus küpsetatud ahven rohelise herne cappuccino kastmega; grillitud lõhesteik parma singi embuses vallatu kurgi- meloni-mündisalsaga, krõbeda polenta ning siidise koorekastmega; puravike ja porrulauguga täidetud kohafileerull maheda ürdikastmega, värviküllase salsa ning metsiku riisiga; Õrn täidetud kanafilee toorsuitsupeekonis,
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid
..................................................................................... 6 Linnad.................................................................................................................................. 7 Piirkonnad .......................................................................................................................7 Milano..........................................................................................................................7 Toscana........................................................................................................................ 8 Calabria........................................................................................................................8 Veondus............................................................................................................................... 9 Religioon.................................................................................................
Galileile kaks tütart Virginia kes sündis aastal 1600 ja Livia kes sündis aastal 1601 ning poja Vincenzio kes sündis aastal1606. Tütred läksid 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnadeks. Pojal õnnestus aga Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ennast ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas ka pendelkella. Konflikt kirikuga Aastal 1619, paavst Paulus V moodustas komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Nad leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Katoliklastel keelati ära uskuda koperniku ideese. On ka vastuolulisi tõendeid selle
Boccaccio Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn.Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Nagu ka teistes allikates mainitud usun, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja läbi tema sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda
Itaalia köök Kulla&Liisi 10HP Itaalia köögist Ø Juured ulatuvad 4.saj Ø Itaalia kööki loetakse Lõuna-Euroopa köögi emaks Ø Paljud Itaalia toidud on pärit antiiksest Itaaliast -veinid ja juustud(parmesan),Toscana maakonna oliivõli,Milano(parma sink ja salaami) Ø Vähe komponente,mitmekesine,kvaliteetne- maailma üks tuntumaid ja armastatumaid Käigud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kombed ja tavad Ø Õhtusöögile koju kutsuda ei ole tavaks, kuid õhtusöögist ära ütlemine on kohatu. Ø Söök algab aperitiiviga,kõnet ei peeta. Ø Vein on söögi juures lahutamatu, kuid purju jäämine häbiväärne. Ø Tööst ei räägita. Ø Pizzat süüakse eelroa ja pearoa vahel Traditsioonilised toidud Ø Pasta- Spagetid,rigatonid,fusilli,lasanje,gnocchi, ravioolid.Kuivatatud v...
nopitud saaki kuivatatakse õhutatud ruumis riiulitel kuni 4 kuud. Krimpsus viinamarjadest mahlal on eriti konsentreeritud aroom. Veini laagerdatakse vaatides koguni 2,5 aastat, kuid veinipokaalis ei varja tammearoom siiski kirsi, ploomi ja vürtside aroomi ning maitset. Friuli-Veneetsia Giulia Liguuria Emilio Romagna Bologna ümbrusesse, Po jõe ja Apenniinide vahele jääv veinipiirkond, mis on koduks tuntud Lambruscole. Toscana Igal aastal annab Toscana maailmale keskmiselt 300 miljonit liitrit veini Toscana kuum kliima on selle piirkonna suur eelis. Punase veini valmistajatele annab see võimaluse valmistada veini ala- või üleküpsenud Sangiovese viinapuude marjadest. Varem arvati, et Toscanas kasvatatavate Sangiovese veinid, millele ei ole lisatud muude viinapuude 6 marjadest saadud veini, ei saa olla hea maitsega, sest selle sordi marjad ei ole piisavalt aromaatsed
Gamay Prantsusmaa Burgundia Vaarikas, jõhvikas, pohl, punasõstar, küpsed maasikad Nebbiolo Põhja- Itaalia Piemonte Vürtsid, suits, ploom, must kirss, lagrits, röstitud kohvi Sangiovese Kesk- Itaalia Toscana Mahlaselt marjane, värske Lõuna- Itaalia Venetost kirss, mustikad, veidi ürte, campaniani tubakas. Pinotage Lõuna- Aafrika Karuliselt ürdine, suitsune, lagrits, üleküpsetatud aroonia, kergelt ploomi
Fourth level Fifth level Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis XI määras Pietro oma nõukogu liikmeks. Nii lootis Prantsusmaa kuningas oma rahalist seisu parandada, sest Medicid olid tolle aja suurimad pankurid. Pärast isa
põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu
Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza
Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio väinaga. ja Catania. Sitsiilias · Saare pindala on 23 800 km².
kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Galilei mees kes Galilei mees keda on sageli kutsutud teaduse isaks elas itaalias umbes 300 aastat tagasi. Neil päevil said inimesed oma teadmised ja ideed
Dolce Trio trühvlid ........ martsipan, karamell, mokka 9. Krõpsuvad trühvlid ........ erinevad pähklid ja sokolaadikreemid sokolaad (mõru) 10. Orangette ........ karamelliseeritud apelsin 11. Pikantne chilli trühvel ........ chilli sokolaadikreem (mõru) 12. Caffe Corretto ........ espresso, grappa, sokolaadikreem 28. Mela Verde ........ (mõru) 13. Toscana päike ........ pähklikreem, valge sokolaad õunakreem, valge 14. Voce della Nonna ........ sokolaadi, pähklikreem, ingver 15. Grappa di Amarone ........ sokolaadi-mandlikreem, grappa 16. Sokolaadi-ürdi trühvel ........ sokolaad, ürditõmmis (mõru) sokolaad 17. Lübecki martsipani trühvel ........ klassika 18. Truffe au caramel et au chocolat ........ karamelli- sokolaadikreem, kardemon
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning
vaielda Aristotelese ideede üle. Sellest ka tema mõte kummutada Aristotelese idee, et raskemad kehad kukuvad maapinnale poole kiiremini kui kergemad kehad. Näiteks võttis ta raheterad. Galileo eelduse järgi oleks pidanud raskemad raheterad tekkima kõrgemal pilvedes ja täpselt õigel kõrgusel, aga kuna see ei tundunud tema jaoks õige. Seega ta järeldas, et erineva suurusega raheterad kukuvad maapinnale ühe ja sama kiirusega. Tutvunud 1583.aastal Toscana õukonnamatemaatikuga sattus Galileo vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis õpitava meditsiini asemel hakkas ta käima matemaatika loengutes. Vincenziole ei meeldinud Galileo käitumine ja ta pidi lahkuma Pisa Ülikoolist 1585. aastal ilma kraadita. 4 Iseseisva elu algus Kuna Galileo lahkus ülikoolist, pidi ta ise endale elatist teenima hakkma. Algselt
talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud.
Haldusjaotus *Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia http://et.wikipedia.org/wiki/Alba_(Itaalia) http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_keel http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fb/AlbaCN0002.jpg http://www.estravel
Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed
Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inimest nähti, kui ühte looduse osa. Ja inimest käsitleti Jumala loomingu tuppsaavutusena. Tähtsam renessansiaegne linn oli Firenze. Linnad muutusid väga rikkaks. Lorenzo Valla-pani aluse tekstiriitikale. Vergiliuse teos ,,Aeneis"-Vana-Rooma eepos. Boccaccio ja Dante ei kirjutanud oma teosed enam ladina keeles, vaid toscana keeles ja sellega panid aluse Itaalia kirjakeelele. Boccaccio ,,Dekameron" Dante ,,Jumalik komöödia" Petrarca ,,Africa" Trükikunsti leiutas Johann Gutenberg William Shakespeare toesed : Komöödiad:Suveöö unenägu, Tõrksa taltsutus. Tragöödiad:Romeo ja Julia, Taani prints, Richard III, Othello. Nikolai Kopernik-tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi Maadeavastused : Põhjused : Taheti leida lühemat teed Indiasse. Euroopas hakkas kuld ja hõbe otsa saama.
Algselt oli saari 118, nüüdseks on tänu kanalite täitmise ja saarte ühendamisele nende arv vähenenud 18-ni. · Veneetsia on üks Itaalia suurimaid sadamaid ja tähtsaimaid turismilinnu. · Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu liiklemine ajaloolises linnas toimub jalgsi või veesõidukitel · Tänavate aset täidavad Veneetsias suures osas kanalid. Neid on üle 100, kõige pikem (3,8 km) Veneetsia Pisa torn · Pisa on linn ja ühtlasi vald Itaalias Toscana maako nnas, Pisa provintsi halduskeskus. · Pisa torn, mis oli mõeldud toomkiriku kampaniiliks. · Torni ehitamist alustati 1173. Torn hakkas tänu aluspinna ebakindlusele viltu vajuma juba ehitamise ajal. Ehitus valmis 1350. Tänan kuulamast!
KUNSTNIK Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi. Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat. Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad. Kõigepealt tuleks nentida et varakeskajal kadusid alkkirjad töödelt täielikult. Uuesti...
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794...
Parmesani on soovitatav riivida pastadele, suppide ja pitsadele. http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?P Cheddar Kasutatakse kastmetes. Võileibadele ja pajaroogadele. http://www.rmp.ee/retsepte/259/5397 · Klassikaliselt on joodud kõrvale tugevaid ja kompleksseid punaveine. Sobivad hästi hea punaveini pudelipõhja lõpetamise seltsiliseks.Punastest Médoc, Pessac-Leognan, Rhône, Barolo, Barbaresco, Amarone, Ripasso, super- Toscana veinid.Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji. Sinihallitusjuustud Stilton Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28 Gorgonzola Suurepärane kasutada risototes ning kastmetes poolsulanuna. Pasta kastmetes. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1297
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad
valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi. Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad
Giovanni Boccaccio (16.juuni 1313 21. Detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpsed detailid tema sünnist puuduvad, ta oli ebaseaduslik laps kelle isaks oli Firenze pankur ja ema on siiani teadmata. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa album. Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga Napoli osakonna juhiks ja Boccaccio määrati seal õpipoisiks, kus veetis ta 6 aastat see aga talle ei meeldinud ja lõpuks sai ta minna õigusteadust õppima linnakooli.
8 Emilia-Romagna / Bologna, Rimini, San Marino Bologna vanalinnas pakuvad varju kaaristutega ääristatud tänavad, Romagna ääretutes randades värvilised päikesevarjud. Siin on Rimini, Itaalia üks tuntumaid kuurorte, aga ka riigi vanim ja hinnatuim, Bologna ülikool (XI sajandist). Siinses toomkirikus krooniti Karl V 1530. aastal keisriks. Lõpuks laske roogadel hea maitsta! Miks? Minge ükskõik millisesse restorani selles maakonnas ja te mõistate. 9 Toscana / Firenze Just Toscanas sündis Dante, Petrarca ning Boccaccio loomingu toel tänapäevane itaalia keel ja Firenzes XIV-XVI sajandil humanism. Siit said alguse renessanss ja radikaalsed mõtteviisi muutused Euroopa tsivilisatsioonis. Siin tegutsesid Michelangelo, Leonardo ja Brunelleschi. Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia
MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud
Giovanni Boccaccio 16. juuni 1313 21. Detsember 1375 ELULUGU Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn. Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma...
kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud. Näiteks araabia maadest kesk- ja lääne euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis paiknesid Toscana ja Lombardia, samuti Pariis, Flandria. Viljakas maa oli oluline. Näiteks Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks.
Linnad Keskajal tekkisid linnad, sest: 1) neist oli saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopaliku tootmis/kaubandusvõrgustiku. 2) naturaalmajanduslike suurmajapidamiste kadumisega tekkis vajadus toodangu müümiseks. Linnad kujunesid: 1) Rooma ja Marseilles antiikajast peale arvestatavate linnakeskuste arvelt 2) Veneetsia paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed) 3) Toscana ja Lombardia paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis. 4) Pariis Seine'i jõe koolmekoht 5) Flandria Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee. Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn hästi täiendust elanikkonnale.
sajandi teisel poolel, kui Mustast Surmast ja teistest teguritest tingitud majanduslangus oli varasemad pangaperekonnad pankrotti ajanud. Nii tõusid nad linna mõjukaimate perekondade sekka, kuid eriti suurt poliitilist mõju nad kuni 15. sajandi teise veerandini ei omanud.Medicid valitsesid 1434–1737 vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli. Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici. 4) Sõjatehnika uuenemine- 5) Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärel. Samuti ka võitlus tulu toova villa üle, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud
· marineeritud heeringas Kalakulinaaria tootevalikus võib leida: · heeringas erinevates marinaadides ja kastmetes (peedi-majoneesi, kurgi- majoneesi, küüslaugu-majoneesi, majoneesi-tilli, sinepi ja tomati ning mahedas marinaadis) · külmsuitsuheeringa filee õlis · hakitud (luudeta) heik, lõhe, heeringas · lõhefilee kallerdises Pooltoodete tootevalikus võib leida: · forelli filee erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · forelli steik erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) 26 · lõhe filee erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · lõhe steik erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · grillivardad kalast (erinevad variandid) 27 Kokkuvõte
Eestis oli keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Uus-Pärnu, Narva , Rakvere ja Paide. Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus. Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Roosalu Etruski keel Referaat 1.SISSEJUHATUS Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhinesmaaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärinebhauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga. Etruskide keelest on säilinud umbes kümne tuhat enamasti
1. Kes on etruskid? Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. Saj. E.Kr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajaks olnud vanarooma ja kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjanduse, nt. Vergeliuse ekloogidele. 2. Millised olid etruskide hauakambrid?
1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
