12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on
Vasall lääni valitsev väikefeodaal Paaz tulevase rüütli esimene teenistus, Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid Rüütel elukutseline raskeratsaväelane Kannupoiss tulevase rüütli teenistus rüütli Aadel pärilike eesõigustusega kõrgem relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid seisus Bilda vastukaalukatapult e. heitemasin Trubaduurid prantsusmaa poeedid ja Turniir organiseeritud sõjamäng laulikud 1. Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima, senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema, kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli
nägid neis konkurente MÕISTED Reliikvia- pühakutega seotud ese Katar- et kirik on saatana kätetöö Tsunft- käsitööliste ühendus Gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas Feodaalne killusatus-olukord, kus kuningavõim nõrgenes ning riigid olid jagatud sisuliselt iseseivatex feodaal valdustex Indulgents- patulunastuskiri Ketser-usust kõrvalekalduja Kannupoiss- rüütli revlakandja ja saatja Bilda- vastukaalukatapult Rüütel- elukutseline sõjaväelane Turniir- sõjamäng Fabilood- värsivormilised lühilood Kuuria- paavsti õukond Kardinal- kõrgem vaimulik Legaat- paavsti erisaadik ja asemik Bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt Zakerii- talupoegade mäss prants. Õppejõud- magistrid,professorid või doktorid Rektor- ülikool juht Dekaan- ülikooli teaduskonna juht Trubaduur- poeet ja laulik
Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Ketserlus - kiriku õpetusest kõrvalekaldumine Inkvisitsioon õp.179, Ristisõda - olid alates 11
kaubalinnade liit Paast- usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine Vastlakarneval- üritus, mis tähistas paastu algust. Karnevalil joodi ja söödi ohtrasti ning tantsud ja laulud olid ülemeelikud Fablioo-värsivormiline lühilugu Trubaduur- FRAs kasutatud nimi poeetidele ja laulikutele Püha haud- Kristuse haud Püha Maa- Iisrael Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Generaalstaadid- seisuslik esinduskogu FRAs Pärusvaldus-valdus, mida on pärandatud Bilda- Vastukaalukatapult Turniir- sõjamängud, milles osalesid rüütlid(alguses peeti väikseid lahinguid pisikeste sõjasalkade vahel, kuid ohvreid oli liiga palju, hiljem mindi üle kahevõitlusele) Kangelaseepos- rüütlikirjanduse zanr, mille teemadeks olid mütoloogilised ja reaalsed ajaloosündmused Rüütliromaan- rüütlikirjanduse zanr, teemad tulid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegsete ettekujutuste järgi
võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus . Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel.
Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniiridRüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks
*Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid. Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt
· Hinnati ausat võitlust · Araablaste ja mongolite sõjavägi oli kiire ja manööverdamisvõimeline · Linnus=elamu +kindlus-kivirajatised · Tornlinnus-eluruumid ülemisel korrustel alumistel korrustel olid sulased ja laod · Kastellaanid ehk lossiülemad · Tugevad kindluslinnused nõudsid head piiramistehnikat= kiviheite masinad, müüripurustajad, piiramistornid,tunnelid · Bilda ehk vastukaalukatapult · Turniirid- rüütlite vahelised võistlused, sõjamängud, · Kangelaseepos: Rolandi laul, ,,Nibelungide laul" ??? 3.Sõjandus varauusaegses Euroopas · Sõda oli põhjendatud kui see oli enesekaitseks, omandi tagasi nõudmine või karistamine · 1495=suurriigid: Prantsusmaa;ÜK;Austria-Ungari; Hispaania; Venemaa(1721); Preisimaa(1740); Holland(1609-1713); Rootsi (1617-1721) · 15
annaabi.ee 
