Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi.
Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele sinoditele. Pärast kristuse legaliseerimist sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks. Kristlaste arv kasvas tormiliselt
aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid
aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid
Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest.
hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad.
- kaubavahetus idamaadega- suur tulu - kaubavahetus lisaks idamaadele ka idasaavlastega - kaupmehed ja käsitöölised koonduvad kolleegiumitesse (äri-ja ametiühingud) - riik reguleerib nende tegevust, hinnapoliitikat - käsitöölised tegutsevad väikeettevõtjatena, ei ole väga rikkad - kaupmeeste jõukuse tase erinev 7. Kirik ja usuelu - kirik keisrivõimu kontrolli all - Konstantinoopoli patriarhi valisid metropoliidid (piirkondlikud kirikujuhid), rahvas ja vaimulikud, peaotsustajaks siiski keiser - patriarhi võim Rooma paavsti omast väiksem - suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9.saj) - 1054 kirikulõhe e. suur skisma: Kreekakatoliku ehk õigeusu (ortodoksi) kirik Roomakatoliku ehk katoliku kirik Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma
Apeniini poolsaarel elasid - Kesk- ja Lõunaosa asutasid peamiselt itaalikud(indoeuroopa hõimud) Kesk-Itaalias elasid latiinid, merepoolsetel aladel foiniiklased ja kreeklased.Itaalia loodealadel etruskid. Etruskid - võtsid üle kreeka tähestiku, nendel kujunes 12 suuremat linnriiki, neil oli palju erinevaid jumalaid, religioonis oli tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu, väga oluline oli ennustuskunst,nende pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimeste ning jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul kõrgus seitse küngast,millest rajati kõige esimesena asula Platiumi künkale,hiljem asustati ka teised.Kujunemine kestis mitu sajandit.Moodustus ühtne asula ja seda võis nim. juba linnaks.Peagi piirati linn müüridega,hakati ehitama tempelid jt. Müüt - müüdi järgi oli Rooma rajaja Romulus, sõjajumala Marsi ja tema noore preestri...
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavl...
Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest.
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
Antiookia langes VII sajandil araablaste võimu alla ja läks Bütsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest)
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
Käsitöö, kaubandus, linnaelu · Konstantinoopolil oli palju olulisi kaubandussidemeid · Kaupmehed koondusid äri-ja ametiühingutesse- kolleegiumitesse · Kästiöölised- väikeettevõtted · Kaupmehi oli nii keisri soosingus olevaid kui ka vaeseid rändkaupmehi Bütsantsi kirik ja kultuur · Konstantinoopoli patriarh oli kõrge kirikutegelane · Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted Arianism- kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole Jumalaga sarnane, vaid ajalik ja loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine
Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine, vallutati Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania põhjaosa ja Vahemere osad. Tema surma järel riigi territoorium hakkas vähenema. Usuelu oli korraldatud järgmiselt:1)Konstantinoopoli patriarh oli kõrgeim kirikupea, kes allus keisrile. Metropoliidid olid suurtemate piirkondade vaimulikud kirikujuhid, kes nimetasid ametisse patriarhi, kuid otsustasmisõigus oli keisril. Hakkas sügavnema lõhe Lääne ja Ida kiriku vahel, põhjuseks oli lihtsalt kumb oli tähtsam, kas paavst või patriarh, aga väljendiks oli püha kolmansuse(isa- poeg ja pühavaaimu nimel)tõlgendamine.Patriarh väitis, et pühavaim lähtus vaid isast e. Jumalast, paavst aga ka pojast(kristusest). Tulemuseks oli 1054a. Kirikute lagunemine, kirik jagunes: Lääne e
Õigeusu kirikud jagunevad paljudeks iseseisvateks kirikuteks, näiteks Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik jne. Õigeusu kirikud on seest väga rikkalikud ikoonide poolest kus on kujutatud Jeesusest, Maarjast või pühakutest. Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult. Kui ikonostaasi uks avaneb, sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. (Wilkinson,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik). Õigeusu kirikuhooned on kas ristkülikukujulised, sümboliseerides Noa laeva, või ristikujulise põhiplaaniga. Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil. Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha. ROOMA KATOLIK USK Rooma katolik kirik on suurim kristlikest kirikutest, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget
Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis.
Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid. Usku vahetati ka praktilistel eesmärkidel, kristlus muutus prestiizseks. Piiskopid muutusid peamisteks kohtumõistjateks oma diötseesi piires, kirik korraldas kooliharidust. Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone.
Senatil polnud enam kaasarääkimisõigust riigiasjade otsustamisel. Keiser toetus nüüd senati asemel keeruliselt liigendatud ametnikkonnale. Loodi tugev reservvägi. Omavalitsused allutati keskvõimu kontrollile. 25) Kristlaste organisatsioon e kirik. Kuna kirik hõlmas tervet kritlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks. Peamine struktuuriüksis oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Talle allus mingi kindel piirkond e diötsees, kus eesotsas seisid metropoliidid ehk peapiiskopid, kellel oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Tähtsamaid küsimusi arutati korraldavatel kirikukogudel ehk sinoditel. 26) Germaani rahvad: gootid,hunnid. Musta mere põhjarannikul(gootid) .Võeti palju germaanlasi Rooma sõjaväkke, kuna arenenud linnade elanikud püüdsid sellest kohustusest eemale hiilida. Rahvasterändamise ajal tungisid germaanlaste hõimud hunnide survel keisririigi aladele
töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa. Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR KIRIK JA USUELU o Endised suured usukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia olid langenud, ning läinud kaotsi ning Konstantinoopoli patriarh oli vaieldamatult kõrgeim kirikutegelane riigis. Ehkki patriarhi valisid rahvas, vaimulikud ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ja see tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks
· Nad panid alus hilisele keisririigile, mis püsis läänes 476 aastani · Keiser oli piiramatu võimuga - dominus et deus · Senat ei saanud kaasa rääkida riigi asjades, see muutus Rooma linnanõukoguks · Keiser toetus Senati asemel ametikonnale · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi, mida võis ümber paigutada · Suureneb ratsaväe osatähtsus · peapiiskopid e metropoliidid (metropolis) · Elanikkond jaguneb honestiores (AUVÄÄRSED) ja humiliores (madalad) · 313. Legaliseeriti ristiusk · Keelati muistsed usupidustused, olümpiamängud · Kirik- kristlaste organisatsioon (kyriake)=issandale kuuluv · Katoliiklik kirik (katoholikos) · Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala · Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN · Viis peapiiskopkonda
võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad.
mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue abielus ei tohtinud olla ainult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid. Austati ikoone pühapilre, Kristust ja Neitse Maarjat. Hagia Sophia katedraal. Antiikkultuuri järjepidevus: Konstantinoopolis jätkas tööd Ateenast pärit filosoofiakool grammatika, retoorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad
Välise võimu ja sisemise heaolu haripunkt. 1054 oli suur kirikulõhe e) Bütsantsi kultuur ja kirik Ristiusu keskusteks olid Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, mis langeisd Bütsantsi võimu alla. See tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühtsust, sest konstantinoopoli patriarh oli nüüd vailedamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all.Patriarh valisid küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikd krikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest.Suurenesid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abieelukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. 1054 panid paavst ja patriarh üksteist vande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Lääne kristlaskond on roomakatolik idakristlaskond on kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
