Etruski kunst Levis 8.-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud
Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel.
Türreeni meri Türreeni meri on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool. Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Ca...
Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega. Senat- Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Kartaago- on foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas. Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruuria- on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tiberi ja Arno jõe vahel. Nime on Etruuria saanud etruskide järgi, kes seda 8.3. sajandil eKr asustasid. Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige. ,,jaota ja valitse"- Roomlaste sihipärane poliitika Kapitooliumi emahunt- Etruskide valmistatud pronkskuju Latium- Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel. See moodustas osa praeguse Itaalia Lazio maakonna alast ligikaudu ristkülikukujulise ala Tiberi jõe, Sabini mägede,Sinuessa ja Türreeni mere vahel. Latiumi keskus oli Rooma. Seal elas itaalikute tähtsaim rühm latiinid.
rajajad. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane. Umbes 2000 eKr saabusid sinna itaalikud, kellest olulisemad olid latiinid. Kuid põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõunaosas ja Sitsiilias asusid ka kreeklaste kolooniad, kes tõid kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku, linnriikliku valitsemise jne. Etruskid ● Nimeta muistne piirkond, kus elasid etruskid. Vastus: Etruuria ● Mis ajavahemikku jääb etruskide hiilgeaeg? Vastus: 7.-6. Sajand eKr ● Tõesta kolme näite abil, et etruskide kõrgkultuur oli arenenud ning oli eeskujuks roomlastele. Näide 1 - Neil oli hea ehituskunsti Näide 2 - Käsitöö (metall) kõvasti arenenud Näide 3 - Kiri ja seadus / ennustuskunst ● Selgita mõistet “etruski teadus”. Vastus: Ennustuskunst - ennustati, mis hakkab saama või kuidas miski juhtus. Rituaalid
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma...
Roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas seitsmele künkale rajatud rooma riigi elanikud . etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas , kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria . foorum turuplats Roomas , mis rajati pärast küngastevahelise soo kuivendamist . patriits rooma riigi kodanik , kes võis astuda riigi ameteisse ja pääseda senatisse . pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas .
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad
Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsid himationi (mantlitaoline rõivaese) ja austasid kreeklaste jumalaid. Omakorda võtsid neilt hulga kombeid üle roomlased, kes lõpuks viimistlesid kreekaliku kultuuri täiuslikuks. Kunst Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria ( vanaaja maa- kond Kesk-Itaalias, Tiveri ja Arno jõe vahel, mis on oma nime saanud etruskide järgi) oli rikas metsade ning maavarade poolest ja riik koosnes teineteisega lõdvalt seotud korrapärase planeeringuga ja võimsate kaitsemüüridega linnadest. Etruski kõrgkultuuriks loetakse 7.-6. sajandit eKr., sel ajal levis nende mõjuvõim lausa Roomani. Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr
Gallide uue invasiooni oht soodustas latiini liidu tugevnemist. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud Latiini sõjas nõudsid nad, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale. gallide sissetung; Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva
ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele, vabariigi pooldajate hulk jäi tema valitsusajal aina vähemaks ning pärast Augustuse surma olid enamik juba ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid ülekohtused, eriti kuulsaks sai keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid,
Lisaks leiutas ta katapuldid e. kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi. ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta: Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr (vist?)Sürakuusa energiline ja valitsemishimuline türann Dionysios. 38 aastat valitses ta tänu oma energiale ja sihikindlusele linnriiki, milles ei vaibunud klasside ja erakondade vahelise võistluse leek. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm:
see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada. Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist, Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa Etruuria kunsti pronkstaiestest. Ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Imelik oli, et osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas,
1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! · Itaalia oli vähem mägine · Tegeldi rohkem põlluharimisega · Rannajoon pole niivõrd liigendatud · Sõitsid rohkem mööda maismaad · Itaalia polnud etniliselt ühtne itaalikud, -latiinikud. +KAART 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Itaalia põhjaosas, asustatud piirkond Etruuria. Päritolu tundmatu. Hauakambrid, usk hauatagusesse ellu, ennustuskunst, linnade planeerimise kunst. On olnud ka kõige mõjuvõimsam rahvus Itaalias. Kunst ja teise eluvaldkonnad on etruskidega väga tihedalt seotud. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" tähendab seda, kui miski päästab sind päästmatust olukorrast, antud juhul äratasid haned oma kisaga gallialaste
Etruskid. Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge
3.saj. lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. Ka nende kunst avaldas roomlastele olulist mõju. Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga ning olid kaitstud võimsate müüride ja väravatega. Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Lisaks suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnadele, ehitasid nad veel teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria oli rikas metsade ning maavarade poolest. Etruskide kunst Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid). Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
· rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd) · VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud) · palju teadaolevad raidkirjasid · tektsid pole arusaadavad · suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid · käsitöö ja metallitöö oli eriti kõrgelt arenenud · hiilgeaeg VII-VI sajand ekr
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole,
Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal. 3 1. Etruskid Etruskid elasid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Nad ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr
Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST Levis 8.3.saj. ekr lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnadnekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati ·sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) ·hauakambrid elutoana ·seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) Varane keisririik aastatel 30 ekr-235 pkr[Augusutus(Ocatavianus); pikk rahuperiood; Nero; 2.Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalikud; etruskid elasid itaalia loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu ei ole teada; kujundasid kreeka alfabeedi põhjal enda tähestikku; nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid; kõrgelt arenenud käsitöö; naised olid küllaltki kõrgel positsioonil ; roomlased pidasid neid väga jumalakartlikeks rahvaks; jumalike ennete tõlgendamine(linnu lennud , välgu müristamise koht; ennustamine looma maksa põhjal), pöörasid suurt tähelepanu elle pärast surma Rooma linna tekkimine
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude
· Hellenistlikul perioodil puudus range ühtsus, mis oli klassikalises kunstis · Plastika iseloomustab: rikas temaatika, suurepärane teostus, keerukamad poosid, dramaatilisem · Loodi kolosaalseid teoseid · Naise ideaal . puusad jalad voltis rõivas Etruski kultuur · 8 3 saj. e.Kr Apeniini ps · Miks me räägime etruskitest? nende elamud võtsid roomlased üle(Aatruimid) · Aatriumid kestavad 1000-deid aastaid · Etruuria koosnes 12-st linnriigi liidust · Tegelesid põllumajanduse ja merekaubandusega · Õitseaeg 6 . saj. e.Kr · Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil · Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille
ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide sissetoomisel, mis olid neil endil juba juurdunud. Peale etruskide aega lähevad Rooma ja Etruuria teed väga erinevat rada pidi: Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem – need valdkonnad on võõrad ja isegi kahtlased vabariigi algussajanditel. Rooma areng on tähelepanuväärne ja originaalne sisepoliitilises plaanis. MIKS ROOMA ASUTATI SELLE KOHALE? Künkad; ülekäigukoht jões, mis ühendas Põhja- ja Lõuna-
Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol.
Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kürge positsioon ühiskonnas. Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrval pea alati ka ema nimi. Ka pidusöökidel osalesid naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti.
Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst. Etruskide ehituskunst – võlvid. See võimaldas ehitada veejuhtmeid, sildu. Olid ka väga head tee ehitajad. Aatrium.
Kreeklaste tulekuga Itaaliasse , tõid kaasa selle, et Itaaliat hakati märkima ka kirjalikes allikates ja täna sellele saame me teada Itaalia ajaloost . 22.2 Etruskid. Etruskid on tundmata päritoluga rahvas . Mõnede teadlaste arvates on nad pärit Väike-Aasiast ja mõned arvavad , et nad on Itaalia põliselanikud . Kohe kindlasti pole nad aga ei kreeklaste ega ka itaalikute hulgast. Nad Nad elasid loode-Itaalias Etruuria nimelises maakonnas . Nad suhtlesid tihedalt nii foiniiklaste kui ka kreeklastega .Nendelt on saanud etruskide kultuur mõjutusi . Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ja kohandasid selle oma keele. Nii saab nende kirja lugeda, kuid nende keel jääb arusaamatuks , kuna sellel puudub sarnas ühegi teise keelega. Nende ajalugu ja kultuur on tuntud ainult mälestusmärkide ja kreeka ning rooma kirjanike allikatest
Piiridele rajati kindlustusvööndid. Säilinud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal. Rooma rahu (pax Romana). Lõpupoole ründasid riigipiire paljud vaenlased, toimusid kodusõjad. Etruskid: · Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. · Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni: tihe kokkupuude nendega. · Oma tähestik alfabeedi põhjal. Tekstid ei ole loetavad. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. · Meresõitjad, kardetud piraadid. Käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Korrapärase plaaniga linnad, teed, sillad, veejuhtmed. · Hiigelaeg 700-400 eKr
o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid
immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 94% rahvastikust on itaallased. Umbes 20 mln. itaalia päritolu inimesi elab välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on kontsentreeritud neljas suurimas linnas (Rooma, Milano, Napoli, Torino). Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Etruskid saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. 4
tema eestvedamisel saadeti kuningas välja. Brutus tähistas rahvale türannitapjat. Roomlaste jaoks oli eksiil kõige rängem karistus, rängem kui surm, sp et varasemates ühiskondades ei saanud üksikisik eksisteerida, ta pidi kuuluma kogukonda. 3. võimalus ja kõige tõenäolisem, et oli aristrokraatlik vandenõuga. Oli keskse kuningavõimu vastu. Etruskide kultuur oli urbaanne kultuur. Latiinid ja sabiinid. Nende põhitegevus karjakasvatamine. Nende keskused olid linnad. Tänapäeva etruuria. Campania vallutamine, oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo
Mõned kujud jäid ka truuks klassikalisele pidulikule rahule. 9. Milline oli ,,Laokooni" süzee? Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse (puuhobuse) eest, mispeale jumalad vihastasid ning saatsid maod teda ja tema poegi tapma. 15.PEATÜKK Etruski kunst 1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Etruurias. 3.sajandi lõpuks oli Vabariiklik Rooma kogu Etruuria alistanud ja etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? Säilinud on etruskikeelseid tekste (lühikesed hauakirjad), kuid teadmised nende kultuurist on lünklikud ja piiratud. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad, mida on mitut tüüpi. 3. Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti?
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ..............................................................................6 1.4Etruskid .......................................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 ...
b) Olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu. c) Mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele. ÜL 3 Mida tähendavad järgmised ütlused? Milliste sündmustega seoses need tekkisid? Haned päästsid Rooma - IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva
Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad kreeklased konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1)itaalikud- Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa) 3.Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam
etniliselt ühtne. kartaagolastega(suurimad konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1)itaalikud- Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa) Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi mk. Arheoloogilistel andmetel rajati see 600 eKr karjuste ja maaharijate asulate ühinemise tagajärjel
erakordset osa, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulad ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Rooma. Järk-järgult kasvas ka Rooma poliitiline võimsus. Selleks et mõista rooma orjandusliku ühiskonna tekkimistingimusi, on hädavajalik omada ettekujutust kogu Itaalia arenemisest enne Rooma ajastut. Eriline tähtsus on etruski linnade kujunemisel ja nende poliitilise mõju levimisel Etruuria naabermaakondadele Apenniini poolsaarel. Etruski ja kreeka linnad olid Itaalias esimesteks orjanduslikeks keskusteks. Suurem osa kohalikke hõime asus veel ürgkogukondliku korra staadiumis, kuid paljudes Itaalia maakondades toimus juba selle korra lagunemine-sugukondliku korra organite ümberkujunemine riiklikeks.(Masskin, 1962, 3) Kesk-Itaalia Laatsiumi maakonna teiste linnade hulgas toimus see protsess ka Roomas , mille etruskid üksvahe oma võimu alla võtsid
"Milose Venus" ülakeha on alasti, puusad ja jalad on voltidest kaetud rõivaga. Ülakeha kontrast tuuakse esile. Propotsiooni väljendavad ajastu ideaali. "Lakooni grupp"- näeme suurt dünaamikat, ahastust ja võtlust elu eest. Etruski kultuur 8-3 saj. eKr Appelliini poolsaarel elas palju eriilmelise kultuuriga rühmi. Juhtuv koht on nende hulgas etrusskil. Nende riik koosnes 12st linnriigi liidust. Etruuria . Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaan oli ruut või peaaegu ruut. Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanevad dooria sammastele, aga neil on alus ehk baas, kuid neid puudusin kannerüülid. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus
* Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Avastas viinapuu ja veinitegemise. Tema isa oli Zeus. Teda kujutati sageli härjasarvedega, viidates tema mehelikkusele. 6. Rooma Looduslikud olud: Suhteliselt tasane maastik sobiv põlluharimiseks Rannajoon vähem liigendatud vähem meresõitu Geograafiline terviklikkus lõi eeldused ühtse riigi tekkimiseks. Rahvad Apenniini poolsaarel enne Rooma riiki: * Etruskid asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna Etruuria. Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased
o Inimese proportsioonid on ideaalsed ja välja arvutatud; o Ühesõnaga Perfektsionistid! Etruski kultuur · Romuluse ja Remuse legend on etruskide oma; · Paljud neist olid Rooma väejuhid, ei ole teada, kas kokkuvõttes hävisid päriselt või segunesid roomlastega; · Elamud sellised nagu hiljem roomlastel, aatrium keskel ja ruumid ümber; · 8.-3-saj. eKr. Etruuria asus Apenniini poolsaarel, Roomast põhjapool, koosnes 12 linnriigiliidust, põllumajandus ja merekaubandus olid kõrge tasemel; · Tempel paiknes tavaliselt kõrgel poodiumil, põhiplaanilt peaaegu ruut, templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele, sambad sarnanesid dooria sammastega, aga neil oli alus ja puudusid kannelüürid, talastik kaeti
ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid (nende päritolu ei ole kindlalt teada, elasid itaalia loodeosas, said nime maakond Etruuria järgi, kus nad elasid). Roomast sai tõeline linn, ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüridega piirati linn alles IV sajandil eKr. Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Maaomanikke peeti täisväärtuslikeks liikmeteks. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata, seega
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
