Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"joontaktika" - 20 õppematerjali

thumbnail
13
ppt

Palgaline ja alaline armee

sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi sell...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Mõningad riigid hoidsid mehi teenistuses seni kuni viimased vananevad või muutuvad teovõimetuks. See tähendas et sõdurid kaotasid kõik oma sidemed tsiviileluga ja peamiseks elatusallikaks oli armee. See muutis sõdurit professionaalseks sõjameheks. Suurt rolli hakkas mängima ka taktika ja strateegia. Tulirelvade kasutuselevõtuga kujunes välja joontaktika . Tüüpiliseks muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumihaaramine ühegi lahinguta. Vastase manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitsmiseks rajati tugevaid kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade võrdne kaitsmine, mis tähendas, et sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Sellist strateegiat nimetati...

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sõjandus valgustusajastul

Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

b) Sõjakoolid: · Esimene loodi 15. sajandil Itaalias. · 16.-17. sajandil ­ üld- ja sõjalised ained. · Kadetikorpused ­ Esimesed puhtsõjalised õppeasutused, mis loodi 17.- 18. sajandil Prantsusmaal. · Kõrgemad sõjakoolid 18 saj. II poolel Prantsusmaal, Austrias, Preisimaal. 4. Sõjakunst ­ Vägede oskuslik juhtimine võidu eesmärgil. a) Taktika ­ Õpetus lahingu võitmiseks. · Joontaktika Suurtükivägi Suurtükivägi Suurtükivägi Eelvägi (jalavägi) Suurtükivägi Suurtükivägi Peavägi (jalavägi) Ratsa- Ratsa-...

Ajalugu
512 allalaadimist
thumbnail
15
doc

16-19 sajand euroopas

Loodi tsentraalne sõjaväe juhtimine. Käsutamine oli täiesti riigi käes. Toitlustamisvaldkonnas juurutati magasinisüsteem. Need kujutasid endast suuri toiduladusid, kus sõdurid said endale sõja ajal süüa võtta. Tõsised muudatused aga leidsid aset sõjakunstis. Selle moodustavad kaks põhikomponenti: taktika ja strateegia. Tänu tulirelvade massilisele kasutuselevõtule kujunes välja joontaktika . Jalavägi jaotati kolmeks (eelväeks, peajõududeks ja järelväeks) ning asetati ühele joonele. Ratsavägi paiknes tavaliselt tiibadel ja suurtükivägi kõige ees. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks. Lahingukord võeti sisse väljaspool vaenlase laskeulatust ning siis hakati ühise rindena vaenlase poole liikuma. Üks huvitavaim tolle aja strateegia oli aga kurnamisstrateegia. Selle strateegiaga püüti takistada vastase manööverdamist ja kaitsta piire...

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Absolutism ja parlamentarism

Loodi ka sõjaväe tsentraalne olev juhtimisaparaat ning ühtlustati sõjaväeelu:kehtestati normkoosseisud,vormiriietus,määrustikud,autasud,unifitseeriti ja standardiseeriti relvastus,juurutati magasinisüsteem.Strateegia ja Taktika:Taktika-õpetus sellest,kuidas võita lahing ning strateegia õpetus sellest,kuidas võita sõda.Valitsevaks muutus joontaktika ja kurnamisstrateegia.Lahingus otsustavaks jalaväerünnak.Jagunes tsentrumiks ja tiivadeks.Ülim saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine lahinguteta.Ohvitserkond-Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid...

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

3. kursuse 2. töö ajaloos

Magasinsüsteem: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktidesse, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ja sõjaajal. Strateegia ja taktika Võit oli eesmärgiks, see oli tagatud kui esmalt võidetakse lahingud ja seejärel kogu sõda. Sõjakunsti moodustavad taktika ja strateegia. Kujunes välja joontaktika . Lahingukord jagunes: tsentrumiks ja tiibadeks, tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga ratsavägi. Vastaste manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitseks rajati kindlusi ja garnisone. Kurnamisstrateegia: sõjavägi jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Ohvitserkond Alaline armee vajas professionaalseid juhte- ohvitsere. Esimesed Euroopa sõjakoolid rajati 15. sajandil Itaalias. Juhendajateks kogenud sõjamehed. 16 ja 17 saj...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Absolutism 17. sajandil

kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika , õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust....

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa 17 ja 18 sajandil

Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington ­juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustus ja sõjandus

Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu.Sõjaväe varustamine ja toitlustamine reorganiseeriti ning juurutati magasinisüsteem. Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis. Sõjakunsti moodustavad kaks komponenti: taktika ja strateegia. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Tulirelvade kasutuselevõtuka sündis ka joontaktika. Tüüpiliseks kujunes olukord kus jalavägi jaotati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Jalaväe tiibadele, vahel ka väeosa vahele, paigutati ratsavägi, suurtükivägi paigutati aga väikeste gruppidena lahingukorra ette ja tiibadele. Rivistamisel asetati külmrelvakandjad keskele ja tulirelvakandjad tiibadele. Lahingus...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa uue aja koidikul

Luuakse uued keskasutused ­ kolleegiumid. KIRIKUREFORM ­ kirik allutati riigile. MAKSUREFORM ­ seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID ­ rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika ­ PALGAARMEE: joontaktika , kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus ­ tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) ­ leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE ­ parim valitsusvorm on valgustatud absolutism ­ valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

NAPOLEON BONAPARTE

Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tehtejõud, töövõime ning tujukus. Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemide arengule. Napoleon soosis teaduste ja kunstide edendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, asendas joontaktika sügava lahingukorraga, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada, vastast ühendusteedest ära lõigata. Sõjaväe juhtkonna komplekteeris ta lahinguteenete järgi. 1802 asutas Auleegioni ordeni. Eriteadlased pevad Napoleoni ükeks maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks. Napoleoni muud tiitlid Itaalia Vabariigi president (Presidente della Repubblica Italiana; 26. jaanuar 1802 ­ 17. märts 1805)...

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Uusaeg

otseselt seotud ei riigi ega ka rahvaga. Alalisesse sõjaväkke võeti mehed kindlate lepingute alusel 3) taktika ­ ehk õpetus, kuidas võita lahingut strateegia ­ ehk õpetus, kuidas võita sõda 4) Muutused sõjakunstis valitsevaks muutusid 1) joontaktika ehk lahinguolukord, kus jalavgi jagati kolmeks: eelväeks, peajõuks ning järelväeks ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele 2) kunamisstrateegia ­ vaenlase territoorium haarati ilma ühengi lahinguta, loodi tugevaid kindlusi vaenlaste ja piiride kaitseks uus lahinukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks 5) Tulemuslikku sõjapidamist takistas mittepiisavalt komplekteeritud armeed, raha voolab riigist välja Põhjasõda(1700-1721)...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõjandus varauusaegses Euroopas.

Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas k...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga (ründekolonnidega), oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, kasutas oskuslikult suurtükiväge jne. Sõjaväe juhtkonna komplekteeris ta lahinguteenete, mitte päritolu järgi. Napoleoni keisriks kroonimine toimus 1804.a. Pariisis, kuhu selleks puhuks saabus paavst. Kindral Bonaparte võttis Püha Isa vastu jahiülikonnas ja klähviva koerakarja saatel. Kroonimisel haaras Napoleon paavsti käest krooni ja asetas selle ise endale...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ajaloo arvestus

6. ??? 7. Muutused sõjanduses · Palgaaremee ­ ühiskond oli rikkam ja kuningas vajas tugevamat tuge · Uus armee ­ eraettevõtjatest loobuti ning riigivõim hakkas armeed juhtima. Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. · Sõjvägi ­ jalavägi, ratsavägi (loobuti hiljem) ning rasketükivägi. Riiklik ülalpidamine. · Joontaktika ja kurnamisstrateegia (kindlustatud punktide vahel oli sõjavägi võrdselt jaotatud ning hõivati vaenalse territoorium) · Sõjakoolid ja ohvisterkond. Eelistatud oli rüütliseisuse vahetu pärija. · Rootsis hakati Gustav II Adolfi käsul edendama maapalgalist süsteemi ­ sõdur sai maa, mis kattis ta kõik kulud. Prantsusmaal hakati regulaarselt palka maksma ning pöörasti tähelepanu invaliididele. Loodi maakaitseüksusi kohalikest ning sõjainsenerikorpus...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldine ajalugu 17. - 18. sajand

Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast. Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale. Muutused ühiskonnas:  sõjandus → alaline sõjavägi → ohvitseri koolide rajamine → jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks → joontaktika → linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid) → magamisaidad – suuredtoiduga aidad  rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda → rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus → suurim linn oli London  perekond → abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust → rohkem mehi hakkas töötama väljaspool kodu → naised kodus jäid meestest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse  seisuslik olukord...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Sõjandus varauusaegses Euroopas

 Kehtestati riiklik sõjaväekohustus  Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks  Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus  Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi  Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi  1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma  Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing?  Joontaktika  Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi  Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi  Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele  Jalaväerünnaklöögijõu moodustasid tulirelvadega varustatud jalaväelased.  Kogupauk Cullodeni lahing  Strateegia:vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta  Kurnamisstrateegia Ohvitserkond  Aadelkond vabastati riigimaksudest, maksid verega...

10.klassi ajalugu
0 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun