1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud
levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, zanrid) ja heliloojad Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Inglismaalt tuli Burgundiasse terts- ja sekstintervallide kasutamine. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Kirikureform seisnes selles, et Martin Luther kirjutas oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga
Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform? Kirjutas 95 teksti ning käivitas protsessi, mis muutis Lääne-Euroopat. Vaimulikku muusikat hakati ilmaliku liturgiale eelistama. Tekkis luterikoraal, mille aluseks oli värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Lisaküsimused: Mis oli alates 16.sajandist harituse tunnuseks, ilma milleta ei saanud Euroopas mitmesajandi aasta vältel keegi end peeneks ja harituks pidada? Humanistlik haridus Polüfooniline muusika on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed.
Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3. Mis olid generaalstaadid ja miks nad kokku kutsuti? (2p.) Selleks,et maksusüsteemi muuta, oli vaja kokku kutsuda kõigi seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid. 4. Millal (kuupäev ja aasta) ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? (2p.) 1787. aastal,generaalstaadi kogunemisega. 5. Nimeta kuus Asutava Kogu poolt ellu viidud reformi. (6p.) 5. seati sisse võimude lahusus. 6. tehti kirikureform. 7. kaotati aadliseisus ja keelati aadlitiitlite kasutamine. 8. kõik kodanikud hakkasid maksma makse vastavalt oma jõukusele. 9. hakati soosima vaba turgu ja vabakaubandust. 10. tehti haldusreform. 6. Milleks kasutati giljotiini? (1p.) Inimeste hukkamiseks. 7. Too välja kolm vasakpoolsete ja parempoolsete erinevust. (3p.) Vasakpoolsed 11. Äärmuslikud vaated. 12. Vabariigi toetajad. 13. Kuninga vihkajad.
Sellest said alguse vägivaldsed sündmused kogu Prantsusmaal. 1789. suve lõpul võttis Asutav Kogu vastu ,,Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsiooni". See pani alguse tänapäevasele arusaamisele inimõigustest. IJKÕD tingis mitmete reformide läbiviimise vajadust, olulisemad olid: aadliseisuse kaotamine likvideeriti seisuslik ühiskond haldusreform kaotas vanad ajaloolised provintsid oma eriõigustega, samuti ühtlustati riigiasutuste süsteem kirikureform vaimulikud vaid koguduste valitud, kiriku maad müüdi oksjonitel maha, vaimulikele määrati kindel palk majandusreformid õiglane maksukoorem vastavalt oma jõukusele, vaba turg ja vaba kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive.
valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon
lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele)
Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institustioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli
1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see vägivaldne ning tekitas tõsist vastuseisu; kirikureform, millega Vene õigeusukirikust sai riigikirik. 1712. aastal sai Venemaa uueks pealinnaks Peterburg. Peeter Suure sõnul oli just Peterburg aknaks Euroopasse. Tsaar muutis Venemaa õukonnaelu euroopalikumaks ning jagas riigi kubermangudeks. Samuti oli ka Peeter I see, kes kaasas naisi seltskonna ellu, mis enne oli lubamatu. 17. jaanuar teatati, et keiser on järsku haigestunud ning ei suvatse kusagile minna. 28. jaanuaril
parem informatsiooni edastamine ja tarbimine. Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad.
Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar, 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool. Seal anti välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis
eriõigustest. Kaotati teatöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused. Feodaalkord kuulutati lõppenuks. Riigi haldamine: Haldusreform kaotas vanad ajalooliselt kujunenud provintsid oma eriõigustega. Riigiasutuste süsteemi ühtlustamine. Ametnikkond: Kõik ametnikud ja kohtunikud peavad olema valitavad. Seisuslik ühiskond: 1790 kaotati aadliseisus, vaimulikud valiti koguduste poolt ja muutusid riigiametnikeks. Likvideeriti seisuslik ühiskond. Kirikuelu: Kirikureform, kirikumaade võõrandamine. 12. TV 1/56 Generaalstaatide esimene istung: 5. mai 1789 Kuninga hukkamine: 1793 Bastille’ vallutamine: 14. juuli 1789 Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik: 21. september 1792 Napoleoni võimuletulek: 1799 Direktooriumi võimuletulek: 1795 Terrori algus: 1793-1794 USA iseseisvusdeklaratsioon: 4. juuli 1776
Nüüd sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata. 9. Asutava Kogu eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia – mida see tähendab? Konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule. 10. Milliste reformidega likvideeris Asutav Kogu vana korra? Likvideeriti feodaalkord, tehti haldusreform ja kirikureform. Uus kord pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus? See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning oli hiljem eeskujuks teistele riikidele 12. Mida tähendab, et Asutava Kogu põhiseaduse kohaselt kehtis Prantsusmaal võimude lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor? Montesquieu oli lahususe autor. Võim oli riigis jagatud – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
teada? naiskirjanik Sappho pärines rahvuseeposi. Samuti tean Kirjanikud said oma inspiratsiooni Lesbose saarelt. Sealt tuleb nüüd, et keskaja algul muusadelt. Sellest ajastust ka sõna lesbi. Sellest ajastust hakkas ristiusk levima ning pärinevad don Quijote ja Hamlet. pärinevad mõisted Oidipuse lõpus oli juba kirikureform. Ajastu oli inimlikkuse rõhutamise kompleks ja Elektra Sellest ajastust pärineb ka sünniaeg. Kõik ei olenenud enam kompleks. Samuti tegin Robin Hood oma Jumalast, tähtis oli ka isik/persoon. endale selgeks mis on jamb seiklustega. Tekkis inglise teater koos kindlate ja trohheus. esinejate gruppidega.
sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740-1786),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa
Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ning valitsemises. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt.
paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid mungad. Kloostrid olid mitte ainult tähtsad usuelu vaid ka haridus- ning kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega. Tähtsaim kirikureform toimus 11.- 12. Sajandi vahetusel, mille eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest.
allutamist tsaarivõimule. Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik. Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa
asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Karl IX- 1604. aastal troonile pääsenud Rootsi kuningas. Valitses 1611 aastani. Karl XI Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale. Sõjaväereform. Kirikureform. Maareform e. reduktsioon. Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma Frederik IV- Taani kuningas, ühines August II Tugeva ja Peeter I-ga Rootsi-vastasesse liitu August II Tugev- Poola kuningaks valitud Saksa suurvürst Peeter I- Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
Tundelised varjundid nii muusikas kui ka tekstis. Suurim helilooja Josquin Desprez , keda kaasaegsed nimetavad "muusika' vürstiks. Juhtis Itaalia parimat õukonnakapelli, tegutses ka Rooma paavsti kapellis. Paljud tema teosed ilusid trükis juba tema eluajal. Oli meisterlik helilooja, valdas täiuslikult kaanonitehnikat. IV põlvkond 1520- 1560 Euroopa kultuurile kriitiline periood, tugevad poliitilised võitlused, kiriku reformilaine 1517 . Martin Luther 1 protestantlik kirikureform kujundas täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. Kuna tal oli väga hea muusikaline haridus, siis pidas ta muusikat väga oluliseks kasvatuslikust seisukohast. Rõhutas muusika vajalikkust koolisüsteemis, et haarata läbi kirikukoraalide laulmise rohkem rahvast kogudustesse. Samas tekib uus mõiste musica reservata e. keerukas väikesele kuulajaskonnale reserveeritud muusika. Maneerlikkus on iseloomulik kriisiperioodidele.
rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne
enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja. Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses, ühtlustati jumalateenistuse korda, puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni kummardamine jne). 1660.ndate lõpul sai Nikoni kirikureform ametliku ja lõpliku tunnustuse kõikide kirikute ja koguduste poolt I-Euroopas ja Jeruusalemmas. PEETER I (1682-1725) Peeter I oli Aleksei Romanovi poeg II abielust. Esimeset abielust pärinevad kaks vanemat poega olid vaimuhaiged ja riiki valitses peale isa surma tütar Sofja. Peeter I kasvas Preobrazenski külas pagendatuna. Täisealiseks saades haaras ta võimu ja saatis Sofja kloostrisse. Peeter I peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine Lääne-Euroopa suurriikidega võrreldavaks riigiks
Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid mujal euroopas nt sitsiilias. Keel oli esindatud paljudes kuningaõukondedes. Galeegi keele hiilguse lõpp 14-15 saj lõpp · kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine · välismaised aadlikud · sõjad ja võitlused trooni pärast · rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta · kirikureform, mille tagajärjel Galeegi kirik kaotab autonoomia Keelt ei kasutatud enam kirjanduses, kasutatakse suulises kõnes ja tekkisid dialektid, killustuminek. Kirjanduses ja teadustöös seda kõnekeelt ei kasutatud. Rexurdimentost tänapäevani 19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest
sajandil. Mihhail Romanovi valitsemise aja jäi Venemaa Lääne-Euroopast äralõigatuks ja see süvendas tema endassesulgumist, Venemaa oli Lääne-Euroopaga võrreldes majanduslikult mahajäänud riik. Peale Mihhaili surma sai Venemaa tsaariks tema poeg Aleksei. Ta oli väga kirikulembene ja vaga, samal ajal aga pani just tema Venemaal aluse absolutismile. Rahva vilets elujärg aga põhjustas tema valitsusajal mitmeid rahutusi. 17. sajandi keskpaigas viidi Venemaal läbi kirikureform. See seisnes selles, et kõrvaldati jumalateenistuse korda vahepealsetel sajanditel tekkinud muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga. 16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene kasakalgad ataman Jermaki juhtimisel kergesti tagasi Siberi khaaniriigi väed ja Uurali-tagused alad hõivati kuni Obijõeni. 22.Nimeta Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal. Peeter I
Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline kooriteos Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul) Gregoriuse koraali iseloomustab: Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4.Palverännak Mekasse (kuuaasta viimasel kuul-Hadž) 5.Almuste jagamine (rahaline annetus-2% sissetulekust) Mošee- islami kirik, kupliga. Medres- poistekool, islami keskõppeasutus ja ülikool. UUSAEG (16-18 saj.) Humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss-”taassünd” kõrgkeskajale järgnenud periood (14-17 saj) Euroopa kultuuriajaloos. Reformatsioon-Martin Lutheri poolt algatatud ja Saksamaal alguse saanud kirikureform ja usupuhastusliikumine, eesmärgistatuna ristiusu algete juurde tagasipöördumaks. Vastureformatsioon-Katoliiklik reformatsioon, Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Augustiinlased- koorihärrad. Jesuiidid- Katoliikliku kiriku mungaordu. Absolutism- Valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- Merkantilism- majanduspoliitika majanduselu kaitsmiseks, meetmed: 1
Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast
Ajastu tähtsaim helilooja REFORMATSIOON JA MUUTUSED 16. SAJANDI KIRIKUMUUSIKAS 1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni Kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule lutheri koraale Kirjutanud üle 20 teksti ja 30 viisi Lutheri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, millel pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina kirikukogu pidas teda sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Sajandi keskel kujunes roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestetud rangeid reegleid arvestas ka roma koolkonna esinimi palestina
humanistide metseen delised ja õilsad - katku eest põgenute meeleolu äärmised varjundid Euroopa oli rahutu - sõjad unistus ühtsest Euroopast nagu seda oli unistus Kõige viimase päeva novellid on neist, kes ühtsest Itaaliast - ebaõnnestumine ja pettu- armastusest käituvad heldelt või suure- mus (kirikureform) meelselt Maadeavastused Kuunda päeva (Piibli järgi inimese loomise päeval) jutustatakse teravmeelse- Rekonkista test ja nupukatest inimestest Kirikureform "Dekameron" on ka raamat armastusest, Rotterdami Erasmus
välja valitud linnast koos maakonnaga.Maakogu-tekkis 16.saj.Esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a.seoses Moskva ülestõusuga,et rahustada rahvast.Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat.1649 võttis kogu vastu ,,Maakogu seadustiku",mis tegi järelandmisi eeskätt aadlikele.Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda. Peeter I ja tema reformid: Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682- 1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem
Rootsi valitsejad. Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meessoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 Venemaa Keisririigi Valitsev Senat. Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institutsioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks
alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah- ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas. usulisteks, keda kiusati taga. Üritasid Vene kesk- võimu eest põgeneda Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su- landusid siinse rahva sekka
elanikke kõige eluks vajalikuga. Klostrite juurde kuulusid põllu ja arjamaad, käsi ja pagaritöökojad, veski, kalatiigid. Kloostrid mängisid suurt rolli uute põlluharimisviiside ja tehnikate edendamisel. Aegamööda loodi kloostrielu korraldavaid reegleid. Püha Benedictuse reegel- nõudis kloostrielanikelt kuulekust, vaesust ja karskust. Keskajal toimus olulisim kirikureform 11-12 sajandi vahetusel. Selle algatajaks oli paavst Gregorius 7 ,kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest. Suurema vabaduse kõrval oli reformijate eesmärgiks ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu.
· ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik
alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah- ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas. usulisteks, keda kiusati taga. Üritasid Vene kesk- võimu eest põgeneda Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su- landusid siinse rahva sekka
salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII
sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner
3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. 23. Vulgaarladina keele (VL) mõiste Erinevate ladina keele vormid läbi aja, kõikvõimalikud normists kalduvad variandid, kõneldav keel. 24. VL otsesed allikad: epigraafilised allikad ja kirjanduslikud allikad Epigraafilised allikad (raidkirjad, pealiskirjad hoonetel, esemetel, hauakividel- epitaafid) -säilinud originaalis Kirjutamiskoha ja aja kindlaks tegemine suhteliselt lihtne. 19.saj lõpp Theodor Mommsen „Corpus inserjpitorum latinorum“ 16 köidet
Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja keele. vähemalt 10 erinevat rahvust, kõige rohkem: -soomlasi: Eestist ei võetud mehi Rootsi sõjaväkke, Soomest võeti, põgeneti -lätlased: ei olnud nii suur nälg, Eestis viljakas vaba maa -venelased: ei assimileerunud. Venemaal oli kirikureform, võeti tagasi algne õigeusk. Vanausulised, kes ei tahtnud muudetud usku, põgenesid. Peipsi läänekaldale tekkisid vene vanausuliste külad (endiselt säilinud). *1698: 300 000 330 000 inimest -Langes uuesti -Oli Suur Nälg. -1696: Väga kehv ilm, ei saanud heina teha, vili ei kasvanud, ei saanud vilja koristada, ei saanud korralikult künda (vesised põllud, ei saanud rukist külvata). Oli külm, varajane, lumerohke talv.
Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt. · Romanovi valitsema panemisel välditi uute isehakanute teket. Mihhaili ja ta poja valitsusaeg oli kuldaeg. Poliitiline eraldatus vormis kultuuri. · Nikoni kirikureform kirikukombestikke üritati ühtulstada, see tekitas aga meeleavaldusi. Tüli vanausulise ja uuemate vahel. · Peeter I põhjasõja käigus uus sõjavägi. Kirik allutati riigile. Üldine isikumaks (ei maksnud aadlikud ja vaimulikud), rahvaloendus. Pealinnaks sai Peterburg. Euroopalikumaks muutmine, aastaid loendati Kristuse sünnist. · Palepööre Jelizateva hoidis sisepoliitika stabiilsena, Peeter III tuli troonile kuid kukutati, uus troonile tulija oli Katariina II.
"Hamlet" lektüür, tegelaste nimed tahvlile kuidas keegi oma saatuse lôpetas? Renessanss öpiku järgi esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine
moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur. Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel. Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna.1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525. Jumalateenistus lihtsustati, kõrvaldati maale, vähendati kirikuteenistujate arvu ja saadud raha eest toetati vaeseid ja pidalitõbiseid. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. See kõik häiris
Tema aga ei kavatsevatki metressiks hakata, kordab ta saja esimest korda. ''Leviticuse seaduse järgi ei ole ta ilmselt üldse minu avikaasa ja seega ka mitte Inglismaa kuninganna!'' ''Ja kui mees oma venna naise võtab, siis on see ropp töö; ta on oma venna häbeduse paljaks võtnud!'' Lahutamise teostamiseks ilmneb teoses mitmeid konflikte ja keerulisi punkte, mida sel kohal ei hakka välja tooma. Anne suurel pealekäimisel on siiski lõpuks ka tulemus kirikureform: Kartlikud, põdurad ja selgrootud kirikuvürstide hulgas, seega suure surve all olevate ja propagandistlikult kuratliku ajupesuga segadusse aetud piiskopid põgenevad ülepeakaela paanilises hirmus. 15.mail 1532 alistuvad nad jäägitult kuninga tahtele, mille taga on Cromwelli, Anne'i ja tema auahne suguvõsa süümepiinadeta tahe. Sellel ajaloolisel 15.mail kuulutavad täielikult ärahirmutatud ja tasakaalu kaotanud piiskopid, et nad ei anna
3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. Vulgaarladina keel- rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne sermo urbanus (linna keel), eruditus (haritlaste), perpolitus (viimistletud), viri eloquentis oratio (kõneosava in keel); sermo usualis (kõnekeel), cotidianus (igapäeva), vulgaris (rahvakeel), proletarius (lihtkeel), inconditus (kohmakas), plebeius (rahvekeel), rusticus (maarahvakeel) Vulgaarladina keele otsesed allikad: 1
(Rzeczpospolita) kuningas, Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana- Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Ivo Schenkenberg Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, (16. saj.) Peeter I e. Peeter Suur, Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser jaanuarist 1721. aastast kuni surmani, ma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Viis läbi mitmeid reforme, nt: Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile, armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine August II Tugev Saksimaa kuurvürst 16941733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst 16971733, tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, sai võimule 15-aastaselt, ta lõi 1700
1607 ilmus välja Vale-Dimitri II, Moska piirati Poola vägede poolt ümber, Vm. ihkasid nii Poola kui ka Rootsi Nizni-Novgorodis moodustati maakatisevägi Kuzma Minin, Dimitri Pozarski 1612 purustas maakäitsevägi poola väed Moskva all 1613 tuli kokku Maakogu, tsaariks valiti patriarhi Filareti(Fjodor Romanovi) poeg Mihhail Romanov (1613-1645) 16 aastat vana Aleksei (1645-1676 ) Doni kasakate mäss Stepani Razini juhtimisel Patriarh Nikoni kirikureform, 1666 kujunes kirikulõhe, kirik lõhenes, vanausulisi hakati taga kiusama, kes põgenesid ääremaadele, ka Pepsi äärde Peeter I ( 1682-1725 ) 1697-1698 reis Euroopasse Põhjasõda (1700-1721) 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. 1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ). Valitsusasutuste reform: Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega
Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik. Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse. Nikon ja kirikureform 17.saj kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuste muutmist (olulisemal kohal kõnekeeles peetud jutlus, kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, võeti ette kreeka keelest tehtud tõlgete ja ümberkirjutiste võrdlemine) Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks eelkõige jumalateenistuse korras. ° Kuidas kummardada
saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe,
(abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse. Citaux Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise. Ilmikvennad tegid neile käsitööd, hiljem talupojad. Nõudsid tagasihoidlikust, ka ehituskunstis. Kõrgaeg 12
lahingu kariklaste vastu 1424 Jan Zizka suri, taboriitide sõjaliseks juhiks sai Prokop Suur Usti lahing 16. jun. 1426 hussiitide võit Tachovi lahing 4. aug. 1427 hussiitide võit 1427-1428 ja 1429-1430 hussiidid rüüstasid Sileesias, Austrias ning Lusaatias ja levitasid oma usku. Domadzlice lahing 14. aug. 1431 hussiitide võit 1433 hussiidid rüüstasid Sileesias ja levitasid oma usku 1433 Praha kompaktaadid kariklaste nõutud kirikureform sooritati, kariklased tegid Sigismundiga rahu. Lipany lahing 30. mai 1434 taboriitide väed kaotasid keisri ja kariklaste vägedele 1434-1437 hävitati viimased taboriitide salgad 1434-1452 vallutati taboriitide pealinn Tabor Tsehhimaa kuningad 15 saj. 1437 läks Tsehhi troon Luksemburgide käest ära, 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaalunioon Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (nimelt sai Ladislaus Ungari kuningaks)
annaabi.ee 
