revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused. Hakati käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Uus meestesoeng Ümarpead kodusõjas parlamendi poolt võitlejad (kavalerid kuninga pooldajad) Puritaanlased leidsid, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Seega sattus uusreformatsioon kohe vastuollu kuningavõimuga. Piiskopivõimu asendamise osas läksid arvamused aga lahku: presbüterlased leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid; independendid aga, et kogudused peavad olema sõltumatud. Inglise revolutsiooni ajal muutusid presbüterlased ja independendid usuvooludest poliitilisteks parteideks. Presb. olid ülekaalus parlamendis, independente toetasid põhiliselt ohvitserid. 1648. vastasseis kulmineerus indep. viisid läbi. Nn Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vangistati hulk presbüterlikku ja veel teisi parlamendisaadikuid sisuliselt riigipööre võim independentide juhile Oliver Cromwellile. !7
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. ...
· tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Valimisõigus seostati maksudega, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele. Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise
Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali samal aastal uuesti kokku (pikk parlament); 2 koda kuningas ei või enam laiali saata, maksud kehtestatakse parlamendi nõusolekul Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18. sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil
vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
Parlamentalismi kujunemine Inglismaal Elisabeth Parman 10.C Valitsevad suguvõsad 1485.a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kog...
kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648. aasta suvel tungisid sotlased PõhjaInglismaale, üle kogu riigi rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu. 30 jan. 1649 löödi kuningal pea maha. 6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. III kodusõja sündmused Katoliiklikud mässulised liitusid rojalistitega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 vallutas Cromwell Iirimaa.
Parlament koosnes kahest kohast. Ülemkojas istusid kõrgaadlikud ja vaimulikud. Alamkoja liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessost elanikkonnal. Parlament üritas kuningalt nõuda võimalikult suuri järeleandmisi- kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati
tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes
Seetõttu õnnestus 1647. aasta lõpus vangistusest põgenenud Charles I-l sõlmida sotlastega liit, kuigi peagi ta taas vangistati ning kogu Teise kodusõja aja oli ta Wighti saarel vangistuses. 1648. aasta suvel tungisid sotlased Põhja- Inglismaale ning samal ajal leidsid üle kogu riigi aset rojalistide ülestõusud. Parlament oli samal ajal lõhenenud ning samuti oli tekkinud vastuolu parlamendi ja sõjaväe vahel, kuna armees ülekaalus olevad independendid nõudsid kuninga kohtulikule vastutusele võtmist ning seal liikusid vabariiklikud ideed, samas kui enamik parlamendi liikmetest toetas veel kuninga võimule ennistamist ning konstitutsioonilise monarhia rajamist. Kuid parlament suutis end peagi koguda, selle professionaalsed väed purustasid sotlaste väe Prestoni lahingus (17.19. augustil). Kuningas langes taas parlamendi kätte, nagu ka enamik juhtivatest rojalistidest
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja...
Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649. Kodusõja puhkemine. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon- Kodusõda kuninga ja parlamendi vahel. Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. See on kodusõja lõpp Cromwelli valitsemisaeg Inglismaa on sisuliselt vabariik. Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga. 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri Restauratsioon 1660
kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis"
osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i puhastusega(kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell'ile I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Selle sõja algus oli edukas kuninga vägedele, kuid pärast Oliwer Cromwelli vägede ülemjuhataja kohale asumist võidab parlament. 1649.aastaks on kuningavõim kukutatud, parlament lõpetab tegevuse, valitseb lordprotektor Cromwell. Tema poeg loobub troonist, sõlmitakse Breeda deklaratsiooni, mis kinnitab revolutsiooni lõpu ja kuningavõimu taaskehtestamine. Võetakse vastu Bill of Rights - kuningas ei saa peatada seaduste toimet. Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Valimisõigus seostati maksudega, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele. Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise
° muusika ja laulmine. Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks. Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikust tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Sellega satuti vastuollu kuningavõimuga. Kuid mis peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, selles küsimuses läksid puritaanide arvamused lahku. Presbüterlased leidsid, et kogudused eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Independendid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Presbüterlased olid ülekaalus parlamendis. Independentide põhilised toetajad oli ohvitserid. Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride'i puhastuse. Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad asusid vägavalla teele. Puritanism muutus 1620.-1630. aastatel rahvahulkade ideoloogiaks.
Kuninga ja pika parlamendi vastasseis kasvas siiski üle kodusõjaks (1642- 1649). Kodusõja osapoolteks olid: Kuningavõimu pooldajad - rojalistid Parlamendi pooldajad Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales, Soti Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik mägismaa, enamik Iirimaast sotlastest Anglikaani kirik Puritaanid (sõjaväes domineerisid äärmuspuritaanid e independendid, kelle juhiks oli Oliver Cromwell) Enamik aadlikest (,,kavalerid") Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 1648.aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate
Kuninga ja pika parlamendi vastasseis kasvas siiski üle kodusõjaks (1642-1649). Kodusõja osapoolteks olid: Kuningavõimu pooldajad - rojalistid Parlamendi pooldajad Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales, Soti Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik sotlastest mägismaa, enamik Iirimaast Anglikaani kirik Puritaanid (sõjaväes domineerisid äärmuspuritaanid e independendid, kelle juhiks oli Oliver Cromwell) Enamik aadlikest (,,kavalerid") Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 1648. aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas
(nt. teater, tantsimine) · muutus vähemuse · kuulutati vabariigiks, esinduseks tegelikult kehtestati puritaanide diktatuur · jäeti vaid independendid 14. Restauratsioon Inglismaal 1660.a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile sai hukatud kuninga poeg Charles II, kes kuulutas välja usuvabaduse ja üldise amnestia, mis ei laienenud vaid Charles I süüdi mõistetud parlamendisaadikutele. Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon. Kehtima jäid ka aastatel 1640-1641 paika
suvast, maine elu on ette määratud. Jumala tahet sai määrata ilmaliku kutsumuse õpetusega, Jumalale pidi olema meelepärane, kui inimene teeb oma tööd hästi (õigustati kauplemist). Puritanismile oli omane töökultus. Puritaanlased olid töökas, kokkuhoidlikud, ei lõbutsenud, riietusid lihtsalt jne. Nõuti odavat anglikaani kirikut. 2 alavoolu: presbüterlased, kes uskusid, et piiskopi asemel peaks kogudust juhtima koguduse vanem, ning independendid, kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu. Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte. Ptk 3: Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid (ohvitserid) Levellerid Digerid Põhimõtted - Juhtiv osa võimust - seisuste eeliste - kõik sünnivad
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
Kuninga halva positsiooni tõttu nõudis parlament võimalikult suuri järeleandmisi. Parlamendi loata kehtsestatud maksud tühistati, kuningalt võeti õigus parlament laiali saata. 1642 kasvas kahe leeri vastasseis üle kodusõjaks ning Charles I põgenes Londonist. Sõjalise ülekaalu said parlamendi toetajad, silmapaistvat edu saatis Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust. Seepeale hõivas Cromwell Londoni ning tegi parlamendis puhastuse. Allesjäänud parlamenti kuulus vaid kümnendik esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui türanni surma. 1649. aastal Charles I hukati. 19. mai 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelikult kehtis riigis aga sõjaväeline diktatuur
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
Silmapaistev edu saatis Oliver Cromwelli (1599–1658) juhitud ratsaväge – äärmuspuritaanlike vaadetega raudkülgseid (Ironsides) toetas usulise vaimustuse kõrval hea relvastus ning tugev distsipliin: „Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv.” Pärast rojalistide lüüasaamist 1644. aastal Marston Moori ja 1645. aastal Naseby lahingus pages kuningas Šotimaale, kuid šotlased andsid ta parlamendile välja. Charles I hukkamine. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid independendid nõudsid isiklikku usuvabadust ja mis tahes religiooni riikliku toetamise lõpetamist. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes šotlaste survel sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava presbüterliku kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud Šoti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali.
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
provintsist Ühendatud Madalmaad ehk Hollandi. - Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609. a. Uusaeg 1453,1492,1517,1640 a. Puritanid inglismaal. Soovisid kaotada piiskopi ametikoha ja jagunesid 2hte leeri. 1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused peavad olema sõltumatud. Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes. Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks. Valgustus. Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng. Valgustuse mõiste võtis kasutusele immanuel kant. Valgustuste jaoks oli tähtsaim inim mõistus ja mõistuspärane maailma käsitlus. Kujunes nn uus homonism. Kus tähtsustati veel ja rohkem inimese vajadusi ja soove
(Roundheads). Silmapaistev edu saatis Oliver Cromwelli (15991658) juhitud ratsaväge äärmuspuritaanlike vaadetega ,,raudkülgseid" (Ironsides) toetas usulise vaimustuse kõrval toetas hea relvastus ning tugev distsipliin: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüasaamist 1644 Marston Moori ja 1645 Naseby lahingus pages kuningas Sotimaale, kuid sotlased andsid ta parlamendile välja. Cromwelli diktatuur Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid independendid nõudsid isiklikku usuvabadust ja mistahes religiooni riikliku toetamise lõpetamist. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sotlaste survel sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava presbüterliku kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud soti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
