muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium · Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega. · Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise 1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi... · Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas
aastal Friedrich I nime all kuningaks. Friedrich I võttis keisri võimu alt välja jääva Preisimaa kuninga tiitli. Friedrich Wilhelm I: Friedrich Wilhelm I (valitses 1713-1740) oli Preisimaa kuningas. Ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kuningas kärpis õukonna kulutusi: kammerhärrad vallandati, lauahõbe saadeti ümbersulatamisele, muusikutest jäid palgale trompetistid. Õukonda asendas n-ö tubakakolleegium, mis istus koos õllekruusi taga. Suurema osa riigi sissetulekust kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväele. Palgasõjavägi asendati nekrutitega. Friedrich Wilhelm I valitsusaja lõpuks oli Preisimaa armees 80 000 meest, mis moodustas 4% elanikkonnast. Ta muutis Preisimaa üheks Euroopa sõjaliselt võimsaimaks riigiks. Kõrvuti armeega arendas Friedrich Wilhelm I välja ka Preisi bürokraatia. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta
· Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna · Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik, pealinnaks Berliin · Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik
· Kuurvürst Friedrich III 1688-1713 · Ostis 1701 Saksa-rooma keisrilt Preisi kuninga tiitli · Pigem hoolimatu valitseja, kui riigi heaks midagi tegev · Sarnasus Louis XV Friedrich Wilhelm I (1713-40) · Tuntud kui sõdurkuningas · Valitses tervet riiki nagu kasarmut · Igalpool kehtestati sõjaväelised reeglid · Suurimatest kitsipungidest · Ei kulutanud ise- ei lubanud ka teistel kulutada · Tuntum valitsemiseorgan-tubakakolleegium · Sõjaväelistest koosnenud · Osalema pidi ka krooniprints · Kuninga surma ajaks üks rikkamaid riike euroopas. Friedrich II suur 1740-86 · Kuulsaim preisi kuningas · Samuti saksa ajaloos · Kahepalgelise valitsusajaga · Algul valgustatud monarh,hiljem väga tagurlik · Tagamaaks väga keerulised suhted isaga · Tõstis Preisimaa euroopa suurriigiks · Pidas 3 suurt sõda. · I sileesia pärilussõda 1740-42
Sm ühendamine oleks võinud toimuda Preisima või Habsburgide Austria ümber Preisimaa hertsogriik kujunes 1525, esimene protestantlik riik Euroopas Alates 17. Saj-st kuulub Preisimaa Brandenburgi kuurvürsti võimu alla Friedrich Wilhelmi ajal (1640- 1688) rajati Berliin, loodi armee, kanalid pr. hugenotid edendasid tööndust Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all Friedrich III oli ihne, merkantelist, tubakakolleegium, palgaarmee asendati nekrutitega (80000), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud Friedrich II Suur (1740- 1786), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside lühendamine, kohtunikul pidi olema juuraharidus, seaduste kodifitseerimine Armee suureneb 200000-ni, õlle propageerimine, soode kuivendamine, kartulikasvatuse edendamine, pärisorjuse kaotamine Habsburgid: VUA-l kuulus Saksa keisrikroon H. Dünastiale
läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Berliini tänavatel võidi naistel rõivaid katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Erinevalt luksust armastanud isast kahandas Friedrich Wilhelm õukonna kulutusi senisest viiendikuni: kammerhärrad vallandati, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist, lauahõbe saadeti ümbersulatamisele. Õukonda asendas kuninga lähikondlastest tubakakolleegium (Tabakskollegium), mis istus koos õllekruusi ümber. Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamisele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega, kes õppustest vabal ajal hankis elatist põllutöödega. Aadlikud suunati ohvitseridena sundteenistusse. Kuningas ise riietus mundrisse ja kontrollis alatasa sõdurite väljaõpet. Mitte asjatult ei nimetatud Friedrich Wilhelmit ,,sõdurkuningaks" (Soldatenkönig): tema
annaabi.ee 
