ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal Strasbourgist lahkuma ja minna Mainzi ülikooli. Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai võimule tema poeg Ferdinand I, kes oli vaimselt piiratud ja kannatas vesipealisuse all, mistõttu Metternichi tähtsus tõusis veelgi. Siiski hakkasid tema positsiooni õõnestama mitmed kadedad Habsburgide koja liikmed, kellest osa pooldasid liberaalsemat poliitikat, teised ei soovinud aga lihtsalt tema mõjuvõimu liigset kasvu
Kordamine peatükid 17-20 Sisukord 1) Napoleoni langus.................................................................................................................... 2 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest..........2 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.....................................................................2 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega...............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?.......
koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl
ARVESTUSTÖÖ NR. 4 Euroopa ja Põhja-Ameerika 1789-1849 1. Vali õige aastaarv ja kanna ajajoonele. (14p.) 2. Suur Prantsuse revolutsioon 3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viin...
korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli ka Austria keisri lähedalolekut. Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand.
püüdlustele. alustel. Kas peate liitude sõlmimist positiivseks nähtuseks? Põhjendage oma seisukohta. NELIKLIIT Pean positiivseks, sest riigid tahtsid seista selle eest, et Prantsusmaa ei püüaks käituda agressiivselt teiste Euroopa riikide suhtes. PÜHA LIIT Pean positiivseks, sest esimest korda ajaloos võitsid Euroopa riigid endale ühise missiooni täita Kes oli von Metternich? Millist rolli mängis rahvusvaheliste suhete kujundamisel? Von Metternich oli Austria välisminister. Tema rolliks oli olla tegelik rahvusvaheliste suhete haldaja ning Püha Liidu suuniste tõlgendaja.
Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitise tasumiseni osaliselt liitlaste poolt okupeerituks. SAKSALIIT Loodi 1815. Aastal. Eesmärgiks oli taastada Saksamaa väikeriigid, kuid selle vastu olid alles jäänud riikide valitsejad. Sinna kuulusid 41 Saksa riiki. Mõjukaimaks riigiks oli Austria, tema poliitiliseks vastaseks oli teine suurem riik, Preisimaa. METTERNICH Metternich oli Austria välisminister, kellelt sai Viini kongressi järel ,,kogu Euroopa välisminister". Tema nime ja mõjukuse tõttu nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas Metternichi süsteemiks. Selle süsteemi eesmärgiks oli sisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine.
mäeteaduslik Euroopa piiritlemine ei vii meid kaugele. Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Nood madalad mäed, mida de Gaulle nimetas Euroopa piiriks, pole kunagi olnud mingi piir sellises mõttes, et saaksime öelda: ühel poole tunneme Euroopa ära, teisel pool aga Aasia. Teisalt ütlest üks teine kuulus eurooplane, Napoleoni lõpliku võitmise järgse Viini kontserdi ehk liitlasriikide rahukonverentsi pealik prints Klemens von Metternich, et ,, Aasia algab Landstrassel" ehk teel, mis viib ida suunas Viinist väja. Esimene märkimisväärne linn Viinist itta, 30 kilomeetrit mööda Landstrasset, on muide Bratislava, Slovakkia pealinn, mida tema tollal põhiliselt saksakeelne elanikkond nimetas enne Esimest maailmasõda Pressburgiks. Uuralid asuvad Landstrassest umbes 2500 kilomeetri kaugusel. Nii Metternich, de Gaulle kui ka Putin pidasid silmas Euroopat kui kultuurilist mõistet. Ükski ei rääkinud
olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale
saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits,
valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid
Diktatuur-vägivalla valitsus Terror-verine arvete õiendamine Konkordaat-kokkulepe paavstiga Tööstuslik rev-üleminek käsitöölt masinatööle ja manufaktuuridelt vabrikutele Watt-Aurumasina leiutaja Indrustraalühsikond- tööstusühiskond Kapital-vaba raha Stephehson-auruveduri leiutaja Fulton-Auriku leiutaja 1814-1815- Viingi kongress Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos Metternich- Austria välisminister Viini kongressi ajal Aleksander I Vene tsaar 19 saj algul Kontrrevolutsioon-rev vastasus Konservatism-poliitiline ideoloogia, mis soovis olemasolevat säilitada Liberalism-poliitiline ideoloogia, mis pooldas muutusi ja uuendusi Smith ja Ricardo-poliitiline ökonoomia ja majandusliku liberalismi teooria väljatöötajad Marx ja Engels-sotsalistliku ideoloogia väljatöötajad Proletariaadi diktatuur-töölisklassi vägivallavalitsus Anarhism-riigi eitamine
Suurem osa 1848. Aasta ülestõusnutest ei saavutanud küll otseste nõudmiste täitmist, aga järgnevatel aastatel tugevnesid rahvuslikud tunded veelgi ja paljudele valitsustele sai selgeks, et demokraatlikud reformid on hädavajalikud. Prantsusmaal loodi Teine vabariik, mille presidendiks sai Napoleon Bonaparte'i vennapoeg Louis Napoleon. Itaalia riikides olid rahutused väga laialt levinud, aga suruti aasta lõpuks maha. Austria kantsler vürst Metternich astus tagasi ja keiser Ferdinand I loobus troonist Franz Joseph I kasuks. Ülestõusud olid veel Viinis, Berliinis, Kataloonias, Budapestis, Prahas, Valahhias, Poolas ja Suurbritannias. Saksamaal tuli Frankfurdis kokku rahvuskogu ja Hollandis võeti vastu uus põhiseadus. Belgias avaldati Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjutatud ,,Kommunistliku partei manifest". Mujal Euroopas jäid sõjavägi ja talupojad oma monarhile truuks. Preisimaal ja
Ta juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik. William III- Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Sotimaa kuningas 17 saj. Robespierre- prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Jakobiinide liider. Danton- prantsuse advokaat ja poliitik. Jakobiinide liider. Marat- ajakirjanik ja pliitik. Jakobiinide liider.Revolutsiooni jätkamine. Napoleon- prantsusmaa valitseja ja väejuht 18 saj, Prantsusmaa keiser. Võitis Prantsuse revolutsiooniga võimu endale. K. von Metternich- austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler. Iga-aastane kongress, ta oli eesvedaja, et maha suruda revolutsioon. A. Volta- itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Leiutas patarei. M. Faraday- inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Leiutas elektrigeneraatori ja elektrimootori. T.A. Edison- ameerika leidur ja ärimees. Leiutas elektrilambi ja elektripirni. S. Morse- ameerika ühendriikide leiutaja ja maalikunstnik
• Julgeoleku põhimõte – ümber Prantsusmaa loodi puhverriikide ehk vaheriikide tsoon, mis pidi välistama Prantsusmaa ja teiste suurriikide otsesed kokkupõrked. Viini kongressi süsteem • Tasakaalu põhimõte – ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. • Viinis Euroopa riikide vahel sõlmitud kokkulepet nimetatakse ka kongressil üheks juhtivaks figuuriks olnud Austria välisministri järgi Metternichi süsteemiks. Klemens von Metternich Viini kongressi tulemused • Esimest korda oli nii palju Euroopa riike ühise laua taga (eeskuju tulevikuks), • monarhiate taastamine, • pikk rahuperiood.
Robespierre ja revolutsiooni poolehoidjatega Marat - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre - Ausetlitzi lahing ehk kolmekeisrilahing - austria , venemaa vs prantsusmaa , Napoleon võidab ( 1805 ) Trafalgari merelahing - Prantsusmaa vs Inglismaa . Inglismaa võit ( 1805 ) Borodino - 7. sept 1812 , toimus Borodino külas, Prantslaste võit
George Washington= Ameerika Ühendriikide esimene president. Marie Antointte= Pratsusmaa kuninganna. Louis XVI abikaasa. Louis XVI= Prantsusmaa kuningas. Olid võimul prantsuse revolutsiooni eel ja ajal. Jean Paul Marat= Prantsuse revolutsiooni juhtfiguur. Radikaalne jakobiin. George Danton= Prantsuse revolutsionäär. Elukuselt advokaat. Tema algatusel puhkes rahvaülestõus. Aleksander I= Venemaa keiser. K von Metternichi= Austria välisminister. Viini kongressi süsteem ehk Metternich. Tal oli suur roll Viii kongressi järgsel ajastul.
Ta juhtis ka 31. mai kuni 2. juuni 1793 toimunud rahva ülestõusu. Georges Jacques Danton oli prantsuse advokaat ja poliitik. Ta oli Prantsuse revolutsiooni üks juhte.Aastal 1792 oli ta justiitsminister. Aprillist juulini 1793 oli ta Avaliku Julgeoleku Komitee liige.Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu MaximilienRobespierre´i ja revolutsiooni poolehoidjatega.Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Prantsuse keisririigi esimene keiser. Metternich- Vürst. Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler,mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Alexander I Venamaa keiser 1801-1825. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool. Sõdis Napoleoniga, keda samal ajal vihkas ja imetles. Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli Preisimaa kuningas 1861 aastast kuni surmani.Saksamaa
Napoleoni sõdade tagajärjed Euroopale: rahvusluse kujunemine vallutatud rahvad astusid Nap vastu, SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB. Enim otsuseid mõjutanud isikud: Aleksander I, Metternich, Hardenberg, Castlereagh, Talleyrand. Riigid, kelle jaoks lõppes halvasti: Poola, Soome, Rumeenia, Saksamaa, Itaalia. Riigid, kelle jaoks lõppes hästi: Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria. Legitiimsuspõhimõte: tuli taastada dpnastiate võim, va Rootsi ja Saksamaa. Julgeolekupõhimõte: Pr ümber tuli moodustada puhverriikide tsoon, et takistada Pr laienemispüüdlusi. Tasakaalupõhimõte: luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel.
Suurriikide suhetesse lülitati kõlbelise ohjelduse moment. Kõigi asjaosaliste ühine huvi oma sisemaiste institutsioonide säilitamiseks sundis Euroopa mandririike vältima konflikte, mida nad eelmisel sajandil oleksid vabalt areneda lasknud. Rahvusvaheline sõjajärgne süsteem ühendas endas seaduslikkuse ja tasakaalu, jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia, mis ohjeldas riikide nõudmiste ulatust. Metternich saavutas selle, et Liidu mõjukaimaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine muutus määravaks ühiskondlik-poliitilises elus üle kogu maailma. Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja killustatud rahvaste ühendamise idee, läbides seejuures oma kõrgpunkti saavutamiseks viis etappi. Esimene etapp algas
merelahingus Hispaania ranniku lähedal · hertsog Wellington 18-19saj, Inglise armee juht, kes saabus Pürenee poolsaarele nähes, et Napoleoni hiilgava impeeriumi alusmüüri on tekkinud mõra · Mihhail Barclay de Tolly 18-19saj, Vene Suur armee juht, vältis pealahingut ja taandus tõrjelahinguid andes, millega Napoleoni varustusliinid pikenesid, armee vähenes langenute ja mahajäetud garnisonide võrra, Vene armee tugevnes · krahv Metternich 18-19saj, Austria välisminister, Viini kongressi üks juhtivaid figuureja pani aluse Viini kongressile; pandi paika nii Euroopa riikide kui ka nende koloniaalvalduse piirid, esmakordselt püüti rahvusvahelisi suhteid korrastada kõiki valitsejaid kokku toova tippkohtumise ja kõiki osapooli hõlmava kokkuleppe kaudu · Aleksander I 18-19saj, Vene keiser; Tilsiti rahu, millega Venemaa tõmmati Prantsusmaa
(18.juuni 1815) lüüa saab ja saadetakse St. Helena saarele, kus ta ka hiljem sureb(1821.a). Bourbonide II restauratsioon tagasi võimule Viini kongress (1815 1853 peaaegu 40 aastat rahu) Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism. Domineerivad riigid: Austria Metternich, Preisimaa Hardenberg, Venemaa Aleksander I, Suurbritannia Castelreagh Prantsusmaa Talleyrand. Põhimõtted: I legitiimsus seaduslikkus, tuli taastada endised dünastiad (Bourbonid Pr, Hisp, It; Habsburgid? Saksa Liit; Bernadotle Rootsi). II julgeolek puhverriikide süsteem III tasakaal suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati, et poleks vaja kolooniate pärast
revolutsiooniideid Nelson Inglise-Hispaania Hävitas Trafalgari merelahingus ühendlaevastiku admiral Prantsuse laevastiku ja sellega kindlustas Inglismaa oma ülemvõimu maailma meredel Metternich Kõige mõjukam Kujundas Euroopa välispoliitikat välisminister Austrias Kutuzov Vene armee ülemjuhataja Tema juhtumisel purustas Vene vägi Napoleoni väe.
hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis. positsiooni, kaotati tsunftisundus, 1801-kirik allutati riigile > Napoleon sõjaväekohustus.Viini kongress, keisriks kutsuti ka Euroopa kontsert.216 1802- Napoleon kuulutas enda esindajat. Kongressi peaorganisaator konsulikoha eluaegseks. Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks Napoleone Bonaparte; alates 1796. oli kindlaks määrata riigipiirid, mis aastast Napoléonoli Prantsusmaa seoses Napoleoni vallutustega olid valitseja 11. novembrist 1799 11. täielikult segi paisatud. Põhiline aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. vastuolu oli Poola jagamine. Viini juunini 1815.11. novembrist 1799 25. Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni
Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26. Napoleon- Edukas väejuht, konsul, juhtis 1799.a riigipööret. 27. K. von Metternich- Austria välisminister, tema järgi nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust- Metternichi süsteem. VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) Polis-linnriik, Vana-Kreekas. Faalanks-sõjaväe lahinguformatsioon, raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi, sõjameded olid rivistunud üksteise taha, pikkadesse viirgudesse Agoraa-vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, Kreekas. Akropol-Ateena linnriigi keskele, kaljukünkale ehitatud kindlus. Strateeg-sõjaväejuht
1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853). Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonides jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu
abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga 9) Mihhail Kutuzov(1745-1813) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812.pärast kaotust Prantsusmaale loobus ta Moskva kaitsmisest ja koondas oma väed laagrisse linnast lõunas. (Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von) 10) Metternich(1773- 1859)-kogu Euroopa välisminister kelle nime mõjukuse tõttu hakati Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas nim. Metternichi süsteemiks. 11) Louis Philippe- Juulirevolutsioonia ajal pärast Charles X-i pagemist Inglismaale Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud prantslaste kuningas.Louis Philippe pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve.Ta valitsemisaega nim. juulimonarhiaks. 1) revolutsiooni algus
Püha liit: -kuulusid venemaa, austria ja preisima : seniste rahvusvaheliste suhete ümberkujundamist täiesti uutel ideelistel, jumalikel alustel. Kuulutas, et hea valitsus on kristlik valitsus ning kohustas kolme riigi valitsejaid üksteisesse kristlikult suhtuma. Initsiaatoriks sai venemaa keiser Aleksander I Metternichi süsteem: -riikidevaheliste suhete korralduse tegelikuks haldajaks ning püha liidu suuniste tõlgendajaks sai austria välisminister Klemens von Metternich. Seetõttu nimetatakse viini kongressi järgset poliitilist korraldust euroopas Metternichi süsteemiks.
+ 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist.+ 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel.+ 19. Tallyrand oli Napoleoni välisminister. 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal. 21) Venemaa vallutas Soome 1809. aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. + 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler K.W.v. Metternich. 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s.+ 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni.+ 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. 28) Kolmikliitu kuulusid 1882 Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia.+ 29) Püha Liit ühendas konservatiivseid monarhe revolutsioonide mahasurumiseks.+ 30) Venemaal püsis absolutism 1905.aastani.+ 31) K. Marx rajas kommunistliku õpetuse.+
Seetõttu loodi Saksa Liit, millesse kuulus 39 liikmesriiki. Saksa Liit pidi tõkestama Saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal, säilitama enamike Saksa väikeriikide dünastiate võimu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni. Veel üks väga rahu tagav ja üllas otsus, mis Viini kongressil vastu võeti, oli Prantsusmaale ehk siis kaotajariigile andestamine. Viinis paika pandud riikidevaheliste suhete korralduse tegelikuks haldajaks sai Austria välisminister Klemens von Metternich, mistõttu on Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas hakatud nimetama ka Metternichi süsteemiks. Suurel Prantsuse Revolutsioonil oli tegelikult aga veel paljugi rohkem tagajärgi, kui ainult Napoleoni sõdadega seonduvad. Revolutsioonilised sündmused leidsid Euroopas väga palju erinevat vastukaja, alguses vaimustatult, hiljem aga selle vaibudes ja lausa õudust tundes. Üsna pea tekkisid revolutsioonisõjad, kuna
liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869
Venemaa loovutas Napoleonile alasid Aadria merel, sai aga osa varem Preisile kuulunud Poolast. Venemaa liitus ka kontinentaalblokaadiga ning lubas püüda veenda Inglismaad rahu sõlmima, kui see aga ebaõnnestub, lubas Vene alustada sõda Inglismaa vastu. Viini Kongressist lühidalt: 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressieesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud
ükshaaval ning Preisi säilitas oma valdused, samuti ka varem vallutatud Sileesia. Rahvaarvu poolest tõusis Austria 18. sajandi lõpul Euroopas Venemaa ja Prantsusmaa järel kolmandaks. 10. Austria keisririik. 1815 sai Austriast Euroopa võimsamaid riike, kuna Viini kongressi järel sai keisririik tagasi vahepeal kaotatud valdused ning Austria keisrist sai ka Saksa Liidu juht. Tegelikult juhtis riiki kantsler Metternich, kes oli võimul kuni 1848. aastani. Siis puhkes riigis revolutsioon, mis lõppes teovõimetu keisri Ferdinand I troonist loobumisega oma vennapoja Franz Josephi kasuks. Viimane valitses riiki kuni 1916. aastani. Peale revolutsioone muutus üha aktuaalsemaks Saksamaa ühendamise idee ning süvenes Preisimaa ja Austria konkurents, kummast saab ühendaja ning peamine jõud tulevases riigis. 1866 toimus otsustav Preisi-Austria sõda,
suurriikide vahel ära jagada, ära likvideerida. Pandi peale kõrged kontributsioonid. Põhja-Pr.maale seati sisse okupatsiooni armeee, pidi loobuma mõndades territooriumitest. Viini kongress. 1814 koguneti Viini- tulid kõikide riikide juhid ja delegaadid. Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt (Vene, Austria, Preisi + 1818 Pr.maa) Metternich ja tema põhimõtted. Austria kantsler, kes võõrustas Viini Kongressil viibijaid. Konservatiib. Pooldas restauratsiooni, taastada dünastiad, vana kord. Suurbritannia- võitis ennekõikke koloniaalvaldused, Mauriitius, Tobago, Hollandilt sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli,
Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused: 1.1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast
· Rahvas sai kogemusi, kuidas revolutsioone läbi viia Pilet nr 7 1. Napoleoni kukutamise järel 1814. a Prantsusmaa okupeeritija võitjariigid kogunesid Viini looma uut Euroopa poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi tegelikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud nn Euroopa kontsert ehk Viini kongressi süsteem. Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonide jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu. 2. Prantsusmaa oli absolutistlik monarhia, mida 1774. aastast valitses kuningas Louis XVI, kuningas ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele. 1789. aasta mais Versailles'sse kokku tulnud
solidaarsuse põhimõtteid. Seati sihiks tagada suurriikidevahline tasakaal Euroopas. · Nelikliit: Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa. Pranstsusmaa agressiooni- vastased. · Püha Liit: Venemaa, Autsria, Preisimaa. Kuulutasid, et hea valitsus on kristlik valitsus. Ühine missioon oli omavaheline kristlik suhtlemine. Tegelikkuses ühendas see omavahel konservatiivseid monarhe. · Riikidevaheliseks suhetehaldajaks sai Metternich. 13. ??? 14. Industriaalühiskond · Vabrikud, masinad, linnastumine, rahvastiku kasv, kaupade kasv. Tööstusrevolutsiooni juhtriigiks sai Inglismaa. Peamine tuluallikas seal oli rauamaak. Riik asus saarel ning jäi eemale mandri Europpa konfliktidest. Sotimaaga moodustati ühtne tollivaba majanduspiirkond. Põllumajandus oli soodne kuna puudus pärisorjus. Ainulaadne jügede ja kanalite võrk. · Inglismaa peaharud olid söe- ja tekstiilitööstus
mis seadis jõud taas tasakaalu – mõiste, mis ilmestab kogu külma sõda. Binaarne maailm, kus ühe poole liigne võimutsemine võis kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Mida tähendas aga tuumarelvade olemasolu diplomaatiale ning kuidas tuli sellega toime eelkõige Ameerika Ühendriigid, kui esimene riik maailmas, kes sellega tegelema pidi? 19. sajandil nähti sõda kui heakskiidetud vahendit oma poliitiliste huvide edasiarendamiseks. Riigimehed nagu Metternich ja Bismarck suutsid seda kasutada poliitika vahendina. 20. sajandil toimus vastupidine pööre: sõda oli raske kontrollida ja pigem kontrollis sõda diplomaatiat.3 Diplomaatia ja relvade arenemine tähendas esimese osatähtsuse vähenemist – relvaarsenal rääkis juba end eest. Tulejõudu oli vaja aga ka kuidagi kasutada, kas siis praktiliselt või ideoloogiliselt. Ameerika Ühendriikide puhul hakkab külmas sõjas silma eelkõige vaenlase kuvandi loomine
Prm maksustati suure hüvitisega. Pandi esimeseks viieks aastaks Pr piirile okupatsiooniväed, mida prantslased ülal pidid pidama. Nüüd pidi Pr ka paljudest aladest loobuma. Sveitsist tehti puhverriik ja sellest sai neutraalne riik. Viini kongress Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich. Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks". Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel. Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi Suurriikide liit. Metternich ja tema põhimõtted. Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:
Viini kongress 1814-1815- otsustada euroopa saatus ja panna paika piirid, kuna Napoleon oli need kõik segamini ajanud. Ka muud poliitikat arutati. Viini kongressi nim ka tantsivaks kongressiks. 1814 kuni Napoleoni põgenemisele toimusid ballid ja peod ja lahutati meelt. Esimene pool vaieldi selliste asjade üle nagu , kes rääkima peab esimesena ja kes kus istuma. Viini kongress hakaks tööle alles siis, kui Napoleon oli põgenenud. Tekkis süsteem mida nim METTERNICH-i SÜSTEEM ehk Põhimõtted, mis paika pandi.Metternichi kokku kutsutud, oli Napoleoni vihkaja. Kolm suur pmtet. 1. Tasakaalu põhimõte- selle järgi pidid kõik Euroopa suurriigid säilitama sõjalise võrdsuse. Pidid olema tasakaalus 2. Legitiivsuse ehk seadustikkuse põhimõte- sellega taastati vanade valitsejate dünastiate võim Euroopas. Restauratsioonid. 3. Julgeoleku pühimõte ehk Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega ehk väikesed riigid. Kui
revolutsiooni. Enamikes taastatigi. Nt. Bourbonid(prantsusmaal) ei taastatud Rootsis. 2)julgeoleku põhimõte. Prantsusmaa ümbritseti puhvertsoonidega(kontroll). Väga eluliseks sai Saksamaa küsimus ja Viini kongressil moodustati Saksa Liit, kus ühendati Saksa väikeriigid. Viini kongressi nimetati ka tantsivaks kongressiks, sest osavõtjatele korraldati pidevalt pidusid ja balle. Viini kongressi juhtis ja otsustamist korraldas Austria välisminister Metternich, kes oli üsna vanameelsete vaadetega. Aleksander I eestvedamisel loodi Viini kongressil Püha Liit, mis pidikaitsma fiodaalkorda. Pilet nr. 10 ; (2) 1840.a. tagas Eestimaad ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.hakkasid levima kuulujutud , et Venemaal antakse tasuta maad. Paljud uskusid seda ja läksid Riiga, et lasta ennast panna ümberasujate nimekirja. Elutingimused Venemaal olid kehvad. Usk heasse keisrisse vallandas 1845.a. Lõuna- eestis ja Lätis massilise
5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine Viini kongress - 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Austria peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Venemaa ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid Inglismaa, Austria, Prantsusmaa. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Pilet 8 *Teadus ja kunst 19 sajandil Powerpointi esitlus Teaduslikud avastused/saavutused/leiutised:
Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869
Tagurlikku vaimu näitab Püha Liit. Idee väljakäijaks oli Aleksander I seaduslikud valitsejad pidid oma valitsemise rajama kristlikele alustele. Püha Liiduga ühinevad enamus Euroopa riike. See on isevalitsejate pol leping. Püha Liit oli suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüete vastu. Sandarmipoliitika. Tagurlikeks tugipunktideks kujunevad keiserlikud Austria ja Venemaa. Oluliseks niiditõmbajaks on riigikantsler Metternich. Välispoliitikas kehtib Viini kongressi süsteem, kuid see hakka lagunema äärealadel. Esimeseks märgiks on Ladina-Ameerika iseseisvumne (1818 1824). Hispaania ei suuda kolooniaid hoida. Teiseks äärealaks on Balkan, kus levib rahvusaade Türgi ikke all. Oluliseks lagundajaks oli Venemaa, kes lammutab Türgi impeeriumi. Kreeka ülestõus äratab palju tähelepanu, mille tulemuseks on Kreeka iseseis- vumine 1829
Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria. Austrias oli samamoodi puhkenud revolutsioon märtsis 1848, kus olid väga tugevad Metternichi vastased nõudmised. Kõik toimus jällegi väga kiiresti, keiser Ferdinand I oli nõudmistega nõus: Metternich lasti lahti, koostati konstitutsioon, kuulutas välja liberaalse valitsuse. Dets 1848 astus ta ka ise tagasi ning Austria keisriks sai Franz Joseph I, kes polnud enam järelandmistega nõus ning hakkas omalt poolt vasturevolutsiooni teostama. Metternich pöördus seejärel tagasi ning hakkas keisri nõuandjaks. Oluliseks oli rahvuslik ärkamine Austria impeeriumi teiste rahvaste hulgas, ennekõike Ungaris. Ungaris oli kohe pärast Prantsusmaa sündmusi tõusnud väga
loobunud ja saadetud Elba saarele. See oli kokku kutsutud selleks, et luua uus Euroopa poliitiline korraldus. Seal osalesid kõikide Euroopa riikide esindajad va Türgi. Reaalsed otsustajad olid Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Sest nad olid suuriigid ja nende panus Napoleoniaegse Prantsusmaa purustamisel võeti arvesse. Kongressi võõrustajaks oli Austra kantsler peaminister Metternich. Ta tegutses selle nimel, et vabameelsed ja rahvuslikud taotlused jääksid kõrvale. Viinis kujundati süsteem, mis kannab nimetust Viini kongressi süsteem e Metternichi süsteem. Kongressi keskeks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa. Rakendatud põhimõtted: 1) legitiimsuse põhimõte taastati enne revolutsiooni valitsenud dünastiate võim. Prantsusmaa jaoks tähendas see Bourbonide dünastia taastamist. Hispaanias taastati
Viini kongress. Euroopa kontsert Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. · Tähtsamad osavõtjad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa · Esindajaid oli kokku 216, kõigist Euroopa riikidest peale Türgi · Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich · Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand · Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks" · Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel · Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi · Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:
Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat. 20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad. SB esindas Wellington. Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim. SB kõige suurem võitja Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt. Preisimaa sai pool Saksimaad ja Rheinimaa ja Vestfaali. Austria sai tagasi oma Itaalia valdused
Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks), tema troonijärglane Nikolai I (tuli võimule 1825) surus maha kõik reformipüüdlused. 1830 Juulirevolutsioon Prantsusmaal, kuningavõimu kukutamine, võimule tuleb nn. finantskodanlus. 1848-1849 revolutsioonilaine Euroopas (Prantsusmaa, Saksa, Itaalia jm
Naastes valitseb 100 päeva. 18.juuni 1815 Waterloo lahing Prantsusmaa armee purustati, Napoleon saadeti St.Helena saarele 50.Viini Kongress 1814-1815 Venemaa, Preisimaa, Austria, Suurbritannia Restauratsioon vana korra taastamine kogu Euroopas Legitiimsus revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamine Restitutsioon vanade valitsejasuguvõsade tagasitulek troonile Aleksander I Venemaa tsaar, osales ainsa riigijuhina kõnelustel Metternich Austriat esindav kantsler Talleyrand Prantsusmaa peaminister Maade jagamine enamus Poola alasid Venemaale, ka Soome Madalmaade kuningriik Holland, Belgia, Luksemburg Rootsi-Norra personaalunioon Püha Liit Venemaa, Austria, Preisi monarhia tugevdamine, revolutsiooni vältimine Selle ees seisnud probleemid: Monroe doktriin 1823 USA ei ole koloniseerimise objekt 1830 juulirevolutsioon monarhia kukutamine Prantsusmaal 1830 Poola ülestõus
annaabi.ee 
