er meister 1547 s u lt müügijuht 1740,666666667 ja raamatupidaja 1342,6 referent 1077 sekretär 1006,307692308 treial 1307,25 tööline 1053,96875 valvur 744 Total Result 1312,070707071 Max - Vanus Sugu Amet mees naine Total Result autojuht 64 64 diiler 34 34 dispetser 65 55 65 juhataja 72 44 72 jurist 58 58
08.1954 59 Transport PNaab Paul Naaber mees 21.12.1965 48 Transport ANõmm Ando Nõmmik mees 22.08.1977 36 Transport AOks Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport HPeda Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport MRoos Margus Roosimägi mees 20.11.1971 42 Transport kasvamise, ding (kasvav) või erida e ja ametite järjekord Amet Palk referent 1077 raamatupidaja 1415 raamatupidaja 1188 raamatupidaja 1288 raamatupidaja 1411 raamatupidaja 1411 jurist 2611 jurist 2522 juhataja 4055 tööline 844 tööline 855 tööline 833 tööline 833
5 1321 VP2 1409 1477 - 176 41.762 IV 5 1124 - 392 - 392 41,832 1101 - 393 - 391 41,441 6 1516 VP3 1494 1077 + 24 41.856 V 6 1545 - 17 - 16 41,441 1596 - 14 - 15 41,426 7 1562 VP4 1610 1777 - 181 41.260 VI 7 1600 - 145 - 142 41,426
Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg
vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada, üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud
Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdnime Püha Saatan. Heinrich IV: Polnud nõus paavste endast kõrgemaks nim., ei loobunud õigusest piiskoppe ametisse nim. Mitu korda tungisid ta väed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII ta troonilt tagandatuks, ässitas Itaalias ja Saksamaal feodaale ja linnaelanikke vastuhakkudele, suutis mõni kord oma tahte talle peale suruda. Aastal 1077 ei jäänud Heinrich IV muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma. Mitu päeva ootas keiser talvisel ajal patukahetseja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees, enne kui paavst lõpuks soostus teda lossi sisse laskma ja talle andestas. Hiljem jätkasid Heinrich IV ja tema järglased siiski võitlust paavstide vastu. Friedrich II: Sündis Heinrich VI ja Sitsiilia printsessi abielust. Peamiseks sihiks sai kogu Itaalia alistamine oma võimule
lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused.
120 24 79 -1111 -829 -1336 244 -1292 1515 130 26 -78 -1268 -1015 -1522 78 -1458 1355 161 32,2 T4 b4*106 bm*106 0 -11 30,5 -126 135 -274 277,25 -346 388 -415 471,75 -488 562 -563 648,25 -645 743,75 -736 846,75 -836 955 -949 1077,5 -1077 1204 -1237 1371,25 Prisma katsetamine Prisma katsetamine 30 25 20 15 10 5 0 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 Page 7
02642 16 1014 1126 7 -0.004607928 7.02019 18 1021 1119 1 -0.003749486 7.01391 20 1028 1112 5 -0.003060776 7.00760 22 1035 1105 1 -0.002495484 7.00124 24 1042 1098 6 -0.002022736 6.97260 26 1073 1067 6 -0.000765626 6.97166 28 1074 1066 9 -0.000677451 30 1077 1063 6.96885 -0.000538347 32 1081 1059 6.96508 -0.000386887 6.96034 34 1086 1054 8 -0.000224934 6.95463 36 1092 1048 9 -5.38584E-05 6.94889 38 1098 1042 7 0.000100072 6.94312 40 1104 1036 2 0.000239439 6.93634 42 1111 1029 3 0.000389458 6.92951 44 1118 1022 7 0.000526891
turkmeenidel. 1035 Nec,a lahing, Serashi lahig 1038. pärast Serashi lahingut võeti vastu otsus oma riigi asutamise kohta. Seld´de riigi moodustamisel oli otsustavaks 1039- 1040 Dandanakani lahing võitsid turkmeenid, ghaznaviidide sultan aga tapeti põgenemisel enda lähikonna poolt. Selle lahingu lõppu peetakse seld impeeriumi sünniks. SELDSUKI PERIOOD – nende riike oli 3: suurte seld riik 1040 – 1157 Anatoolia seld riik 1077 – 1307 Süüria seld riik 1078 – 1171 Tänapäeva Iraani, Iraagi, Turkmeenia aladel asunud Suurte s riik killustus 1118a. Sultan Sandžari riigiks ja Iraagi seld riigiks (1191). Suurte seld riigi sultanid: 1) Tug´rul hu (1040 – 1063) 2) Alp Arshan (1063 – 1072) 3) Malik Šahh (1072 – 1092) ANATOOLIA VALLUTAMINE 1) anatoolia seld riigi asutamine – An vallutamine toimus pärast 1071 a mantzikerti lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu
756 Pippini annetus paavstile Gregorius Suur 590-604 529 Monte Cassino rajamine Gregorius VII 1073-1085 1054 Suur kirikulõhe Heinrich IV 1056-1106 962 Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile Innocentius III 1198-1216 1059 paavsti hakkasid valima kardinalid enda Bernard Clairvaux 1090-1153 seast Ali 656-661 1077 keiser tunnustas paavsti ülimuslikkust ning palus kirikuvande alt vabastamist 910 rajati Cluny klooster 1223 Franciscus tegi kloostri 1216 paavst andis dominiiklaste kloostrile õnnistuse 1209-1229 albilaste sõjad 622 Muhamed läks Jathribi elama; ajaarvamise algus 630 Muhamed läks tagasi Mekasse 711 tungisid moslemid Hispaaniasse, mis alistati 749 kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult 680 Karbala lahing 1071 purustasid türklased Bütsantsi väe ja vallutasid Väike-Aasia
Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W. Vallutaja poolvend), kujutab 1066 Hastingsi lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata. Üle 600 inimfiguuri, pluss u 300 hobust jne. Tegelaste juures ääremärkused. 68,3m pikk. 1) M(H?)alberstadti vaibad: a) Aabrahami vaip, u 1150 1,2x 10,65 b) Apostlite vaip. 1170- 75 1,18x 8,85m c) Karl Suure vaip 1230-40. Gerona kirik: u 1100
48&page=1&tbnh=128&tbnw=256&start=0&ndsp=19&ved=1t:429,r:0,s:0,i:65&biw=1333&bih=645 · http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&tbm=isch&tbnid=ihonN94migj4AM:&imgrefurl=http://www.osta.ee/postkaart- tallinn-suurgildi-hoone-1988- 12454573.html&docid=5_Bhm_Fro2HVYM&imgurl=http://cache.osta.ee/i/auctions/medium/5d/e6/33e54a9cacc8ca0cba2ec1f 07db2e65d.jpg&w=267&h=267&ei=B198UK3mMumq0AX89YCICQ&zoom=1&iact=hc&vpx=1077&vpy=294&dur=40&hovh=2 13&hovw=213&tx=140&ty=91&sig=110342345316998492448&page=1&tbnh=151&tbnw=163&start=0&ndsp=19&ved=1t:429, r:12,s:0,i:101&biw=1333&bih=645 · http://www.google.ee/imgres?hl=et&tbm=isch&tbnid=o5wFWKVmuTm7mM:&imgrefurl=http://www.histrodamus.ee/%3Fevent %3DShow_event%26event_id%3D2076%26layer%3D119%26lang %3Dest&docid=AO_ynzEwwv0AvM&imgurl=http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Originaal/1535- Koell7.jpg&w=244&h=271&ei=w0x8UP-
c. Madala intressimääraga laene eksportijatele d. Abi arenguprogrammide läbiviimiseks e. Kõiki nimetatud meetmeid Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA $ ja 1 USA $ 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksid 10000naelsterlingit maksev BMW ja 84000 SEK-i maksev Volvo dollarites, kas:: Vali üks: a. 1700 ja 1056 $ b. 17000 ja 8400 $ c. 17000 ja 10769 $ d. 17000 ja 1077 $ Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Allpool nimetatud maadest saab tänu absoluutse eelisele ilmselt kõige rohkem kasu rahvusvahelisest kaubandusest: Vali üks: a. USA b. Kanada c. Austraalia d. Araabia Ühenemiraadid e. Saksamaa Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kullastandard on näide: Vali üks: a. Fikseeritud ehk püsivast valuutakursist b. Ujuvast valuutakursist c. Devalvatsioonist d
Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei soovinud alluda keisrile, ei olnud sobilik alluda ka idakirikule. Tugevnes püüd allutada idakirik paavstile. 1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla. Investituuritüli 1075-1077 Investituur on sündmus, millega senjöör annab vasallile üle maatüki ehk sisuliselt läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII. Paavst keelab ilmalikel võimudel kiriku asjadesse sekkumise ja nõuab keisrilt tunnustust paavstivõimu ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076. aastal
· ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg
d. keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse e. maksebilanss on ülejäägiga Tagasiside Õige vastus on: maksebilanss on puudujäägiga. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. 10 000 naelsterlingit maksev BMW ja 84 000 SEK-| maksev Volvo maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c. 17 000 ja 10 769 dollarit d. 1700 ja 1056 dollarit Tagasiside Õige vastus on: 17 000 ja 10 769 dollarit. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss b. jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto c. portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud d. kaubandusbilansjsa välisinvesteeringud e. kaupade eksport ja import, Tagasiside
pärast surma otseteed põrgusse. · Hinge päästmiseks sundis see nii mõndagi pankurit ja kaupmeest enne surma oma varandust vaestele jagama · Oma rikkuse ja jõukuse näitamise parimaks viisiks peeti aadlike kombel toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist 7) Paavsti võimu tugevnemine: 1059 kardinalid hakkasid endi seast paavsti valima Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 1077 tunnistas Keiser Heinrick 4 paavsti; ülimuslikkest 8) Piiskopkonnad, mille eesotsas piiskopid ning mitu piiskopkonda moodustasid peapiiskopkonnad kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Katedraal oli piiskopkonna keskus. Piiskop pühitses preestreid kelle ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistus. Piiskopid korraldasid visitatsioone, et kontrollida vaimulike tegevust. 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas: lk 86,87
Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid.
tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja Suurem osa saksa ülikutest toetasid paavsti ning ähvardas juhul kui Heinrichpaavsti allele ei allu, valida uue keisri seda plaaniti teha Augsburgi kokkukutsutaval sinodil, kus paavst pidi olema eesistuja oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele paavst Gregorius VII poole 1077 jaanuaris astus Heinrich patukahetsejana paavsti ette Cannossa linnuses. pärimuse järgi seisis keiser 3 päeva paljajalu lumes paludes paavstilt armu. paavstil oli talle kohustus andeks anda ning keiser jäi tagastamata see ei tähendanud paavsti aj keisri vahelist rahu. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.aastal sõlmitud Wormsi kokkuleppega. Aquino Thomas 12.-13
ala. 4.Ajalugu Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, sanide riigid kirdes). Ajutiselt sai mõjukaks Toungoo riik (allutas oma võimule ni Birma kui ka osa Taid), kuid 17.sajandi alguseks oli Toungoo riik lagunenud.
2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega
piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide meelehea ja omada suuremat võimu riigiasjade korraldamisel. Paavst andis 1075. aastal välja paavsti diktaati. Keiser ei tahtnud sellele alluda ning ei tunnustanud Gregoriuse valimist paavstiks. Paavst tagandas keisri ning vabastas ta alamad ustavusvandest ja heitis Heinrichi kirikust välja. H käis 1077. aastal paavstilt andeks palumas (Canossas käik). See oli talle alandav hetk. Tegi seda selleks, et oma võim säilitada. Paavsti võit oli ajutine. Lõpliku lahenduse leidis see peale mõlema isiku surma 1122. aastal Wormsi konkordaatiga (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel) - piiskopi kui vaimuliku nimetab ametisse paavst, maavaldused annab piiskopile üle keiser. Vaimulikud- ja kerjusmungaordud
teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas
kel puudub ren? Seega saab inimlikkus ehk lahkus ühiskonnakorra juhtivaks printsiibiks. Kuigi Konfutsius ei selgita lõpuni, mis see ren õieti on, täpsustasid tema järgijad atud vihjeid nii, et see termin sai keskseks Hiina filosoofias. Hani dünastia (206 eKr- 220 pKr) mõttetargad andsid selle tähenduseks „armastus“, millest lõpuks sai „universaalne armastus“. Neokonfutsianistide käe all, eriti Zhang Zai (1020-1077) mõjul, paisus ren hõlmama tervet universumit, kontseptsiooniks, mida väljendati kui „kõikides asjades sisalduvat“. Konfutsiuse puhul on ren „õilsa“ ehk junzi olemuse peamiseks elemendiks. Õilsa mõiste on „Lunyus“ („Vestetes ja vestlustes“) läbivaimaks teemaks. Õilis mees (või mõningates tõlgetes ka „härrasmees“) on tagasihoidlik, tõsine, aupaklik, lojaalne ja paindlik: ta on „maraalse poole peal“
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus
Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid
füüsiliste vahenditega, aga ka vaimsete vahenditega, nt budistliku või hinduistliku meditatsiooniga. 2) grupilunastus - grupiväärtused, seal kus muutub lunastuse vorm. Kogudus, riik. Mida rohkem inimesi keskendub mingisugusele ideele. 3) sisemiste väärtuste keskne lunastus teatud vaimuseisundid, seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava
vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda. 1076. aastal kuulutas selleaegne keiser Heinrich IV välja paavsti tagandamise. Vastuseks kuulutas jällegi Gregorius VII tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Heinrichil ei jäänud muud üle, kui proovida paavstilt andestust paluda, sest tema valitsejatroon hakkas kõikuma saksa ülikud olid ähvardanud valida uue keisri. Nii astuski Heinrich paavsti ette patukahetsejana jaanuaris 1077. Nii jäi Heinrich keisriks, kuid see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmisid Wormsi konkoraadi. Selle järgi valiti vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop (vaimulik investituur). 1
x 387 788 446 791 4 24 As>sB
x 406 849 465 852 4 24 AsqsB
x 401 913 460 916 4 24 As
kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (10561106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077.a Itaalias Canossa mägilossis koguni andeks paluma, seejärel jätkas ta edukalt paavstivastast võitlust. Konfiliktid jätkusid ning kasvasid sageli üle veristeks sõdadeks. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt PõhjaItaalia linnadelt. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser Friedrich Barbarossa valitsusajal(11521190). Itaalia linnade liit saavutas 1176 a otsustava võidu F B vägede üle. Keiser oli sunnitud paavstidega kompromissi otsima. Keisrid tuginesid Rooma
Vaidluse põhjuseks oli püha vaimu lähtumine (idakirik uskus et isast, läänekirik isast ja pojast). Paavsti võimu asus tugevdama Gregorius VII (1073 – 1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keisritega vägikaikavedamine sai alguse investituuritüliga (vaimulike ametisse nimetamine). Gregorius VII vastaseks kujunes Heinrich IV (1054 – 1106). Konflikti värvikamaks hetkes tuleb pidada Canossa patukahetsust 1077. 11. saj-l saavutati siiski kompromiss: maa läänistas keiser, vaimuliku tunnuse andis paavst. Konflikti kulminatsioon oli Hohenstaufenite ajal. Friedrich I Barbarossa üritas keisri pretensioone legitiimsusele seada. Friedrich tugines Rooma õigusele, mille järgi oli võimuandja keiser. Friedrich maksustas tugevalt Itaalia linnasid, mis põhjustas vastuseisu keisrile. Keiser kaotas sõja Itaalia linnadele (1176 Legnano). Friedrich II (1212 – 1250)
1039 9,16 1040 9,11 1041 9,07 1042 9,03 1043 8,99 1044 8,95 1045 8,91 1046 8,87 1047 8,83 1048 8,79 1049 8,74 1050 8,71 1051 8,67 1052 8,63 1053 8,6 1054 8,56 1055 8,52 1056 8,48 1057 8,44 1058 8,4 1059 8,36 1060 8,32 1061 8,28 1062 8,24 1063 8,2 1064 8,16 1065 8,12 1066 8,09 1067 8,05 1068 8,01 1069 7,97 1070 7,93 1071 7,89 1072 7,85 1073 7,81 1074 7,78 1075 7,73 1076 7,7 1077 7,66 1078 7,63 1079 7,59 1080 7,55 1081 7,51 1082 7,47 1083 7,43 1084 7,39 1085 7,36 1086 7,32 1087 7,28 1088 7,24 1089 7,21 1090 7,17 1091 7,14 1092 7,1 1093 7,06 1094 7,02 1095 6,99 1096 6,95 1097 6,91 1098 6,87 1099 6,83 1100 6,8 1101 6,75 1102 6,71 1103 6,67 1104 6,64 1105 6,6 1106 6,56 1107 6,52 1108 6,48 1109 6,45 1110 6,41 1111 6,38 1112 6,35 1113 6,31 1114 6,28 1115 6,24 1116 6,2 1117 6,17 1118 6,13
5 sõrmega Ristimärki tehti 3 sõrmega 3.2. Kiriku ja ilmaliku võimu suhted: Alates 11.saj hakkasid Rooma paavstid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, seistes vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et kõrgemaid vaimulikke seadsid ametisse ilmalikud valitsejad. Alates 1059 aastast saavutati, et paavste hakkasid ametisse valima Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – kardinalid. Aastal 1077 puhkes Püha Rooma keisri Heinrich IV (valitses 1056 – 1106) ja paavst Gregorius VII (1073 – 1085) nn investituuritüli, mille põhjuseks oli keisri soov oma valdustes ise piiskoppe ametisse määrata. Paavst pani keisri kirikuvande alla ning viimane oli sunnitud Gregorius VII käest Canossa lossis andestust ja kirikuvandest vabastamist paluma. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle
· Hiljem reeglite muutumine Kirikulõhe 1054 · Suur skisma · Ida-lääne kommete erinevused · Kiriku lõplik lõhenemine · Rooma katolik kirik · Juht rooma paavst · Kreeka katolik kirik · Juht konstantinoopoli patriarh Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu · Tekkekohaks Araabia · Rikas kultuuriruum ja teadmised · Pika ajalooga · Tunti mitmeid religioone · Kristlus · Judaism · Loodususundid Muhamed · Islmai usu looja ja peamine prohvet · Elas 570-632 · Pärit vaesunud perekonnast · Umbes 40-selt näeb usulisi ilmutusi · Välja kujunes 2 mõtteliini · Hea looja · Viimne kohtupäev Usu levik Muhamedi eluajal
pühitsemine KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Keskajal kujuneb maailmavaade, et kirik (katoliiklik usk) ühendab inimesi. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus
võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks – õppuri elu kestel – vaid alateema ‖ Konstrueerimise põhietappid‖. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised ―teadmisteportsionid‖. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077) b) Üldteema ―Tehnika läbi aegade‖ on selle töö seisukohast huvipakkuv vaid siis kui õppevara toetab energeetika –, elektroonika –, mehhatroonika –, akustikateemade käsitlemist. PS Huvipakkuv on mitmete, traditsiooniliste f ü ü s i k a t e e m a d e nimetamine siinkohal õppesisuna? (cf:1076) c) Üldteema ―Tehniline kirjaoskus‖ on, ühe keelena, läbinisti dedutseerimisi /arusaamist/ tootev.
INVESTUURITÜLI: Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus. 11.-12. Sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse- investuuri- pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks .1076 heitis paavst Heinrich IV kirikust välja, mille peale Saksa hertsogid otsustasid, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse. 1077. Aasta jaanuaris seisis Heinrich IV kolm päeva lumes Canossa paavsti residentsi ees ning paavst andis alle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt 1980 pani paavst Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich kelle käes oli sõjaline võim, lasi valida vastupaavstiks Clemens III. Heinrich V ajal toimus taas kirkust välja heitmised ja vastupaavstide määramised. Investuuritüli lõpetas Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli
teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks õppuri elu kestel vaid alateema Konstrueerimise põhietappid. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised teadmisteportsionid. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077) b) Üldteema Tehnika läbi aegade on selle töö seisukohast huvipakkuv vaid siis kui õppevara toetab energeetika , elektroonika , mehhatroonika , akustikateemade käsitlemist. PS Huvipakkuv on mitmete, traditsiooniliste f ü ü s i k a t e e m a d e nimetamine siinkohal õppesisuna? (cf:1076) c) Üldteema Tehniline kirjaoskus on, ühe keelena, läbinisti dedutseerimisi /arusaamist/ tootev. Seadusandja on uue õppekava kasvatuseesmärkide määratlemisel silmas
Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide. Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond
on täisealine usulises mõttes, leerikool, inimesest saab koguduse liige; armulaud · Viimne kohtupäev · Suur kirikulõhe-lääne kirik karoliku kirik e Rooma katoliku kirik-ida kirik õigeusu e Kreeka katoliku kirik · 962 pandi alus põha Rooma keisririigile- keiser nimetas ametiise paavsti · Kestab aastani 1054 hakkasid paavsti ametisse nimetama kardinalid · 1077. Canossa teekond- Heinrich IV tunnistas paavsti ülimlikkust · Puuria- paavsti õukond · Paavsti seisukohad on bullad 3.Üh. mõtestamine Rev lammutab senise süsteemi Joseph de Maistre konservatismi isa, rev algab üksikisikust õigel teel aitab püsida usk, see on K nurgakivi Edmund Burke vastukajad Pr revile Revile võib järgneda majanduslik krahh ja pol terror, ühiskond on tervik ja see on kujunenud 1000dete aastadega K põhitõed:
Liidendasid Saksamaaga Burgundia. Tekkisid tülid keisri ja paavsti vahel, paavstivõimu tugevnemise tõttu. Heinrich IV (valitses 1056-1106)Kuni 1066 valitsesid regendid. Võitles vürtside võimu vastu toetudes alamaadlile, ministeriaalidele ja linnadele. 1075 surus lõlikult maha saksimaa ülestõusu. 1076 ei nõustunud paavsti dekreediga ja kuulutas paavsti tagandatuks. Paavst tagandas Heinrichi ja viskas kirikust välja. Seetõttu langes Heinrichi reputatsioon Saksamaal ning 1077 valisid sakslased uue kuninga. 1777 tegi Heinrich palverännaku paavsti residentsi Canossasse (seisis legendi järgi kolm päeva lumes) ja kahetses pattu. Seejärel kuni 1080 kindlustas ta oma võimu Saksamaal. 1080 pandi Heinrich uuesti kirikuvande alla. 1083-85 sõjaretk Itaaliasse, pani võimule vastupaavsti, kes kroonis ta keisriks. 1090-1097 uus sõjaretk Itaaliasse. Nimetas ametisse vastupaavste. II Itaalia sõjakäigu ajal tekkis temale tugev opositsioon Saksamaal
Peagi hakkas aga Saksa kuningriigis valitsejate võim tugevnema. Kuningas Otto Esimese ajal oli kogu riik juba kindla valitseja võimu all. Aastal 962 krooniti ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Taastatud keisririiki hakati kutsuma Püha Rooma riigiks. Kiriku ja paavstivõimu sõltumatust rõhutas eriti paavst Gregorius Seitsmes. Ta sai hüüdnimeks Püha Saatan, sest tal oli raevukas põhimõttekindlus. Aastal 1077, kui Gegorius Seitsmes oli Heinrich Neljanda tagandatuks kuulutanud, pidi viimane ilma sõjaväeta andeks minema paluma. Hiljem jätkusid võitlused paavsti vastu. Friedrich Teine oli viimane võimas Püha Rooma keiser. Tema sihiks sai kogu Itaalia allutamine oma võimule. Samuti sai temast oma aja Euroopa harituim valitseja. Ta kõneles mitut keelt, kirjutas luuletusi ning tundis elavat huvi teaduse vastu. Kui keiser aastal 1228
suhted Heinrich IVdaga katkestada. Heinrichile seati tingimuseks et kui ta aasta jooksul pärast ekskommunikatsiooni väljakuulutamist ei ole suutnud sellest vabaneda siis tuleb tal loobuda kroonist. Heinrichi poliitilised vastased andis paavstile õiguse osaleda järmistel kuningavalimistel. See tähendas paavsti universaalmonarha tunnustamist ja Gregorius VII võit näis olevat kindlamast kindlam. Kuid Heinrich IV purustas kõik need lootused kui ta 1077. aasta jaanuaris ületas Alpid, et minna patukahetsejana Canossasse paavstilt andestust otsima. Paavst küll ei uskunud Heinrichu siirusesse, kuid tal tuli siiski Heinrich kirikusse tagasi võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall.
vaid ka kuningaid ja keisreid. Selle peale Hiendrich IV kuulutas, et paavsti valimine on kehtetu ja tema paavsti ei tunnista. Gregorius VII omakorda ütles, et Hiendrich IV pole enam keiser ja heitis tema kirikust välja. Kui inimene oli kirikust välja heidetud, siis ei saanud ta osa enam ka sakramentidest. Kõik Hiendrichi VII alamad vabastati ja valitseja muutus lindpriiks. Ta tahtis siiski oma võimu säilitada ja ta oli sunnitud minema patukahetsusretkele 1077. aastal Canossasse. Ta palus andeks ja paavst vabastas ta kiriku vande alt. Aga Heindrichi ja Gregoriuse ajal alanud võitlus jõudis lõpule 1122. aastal. See kokkulepe kannab nime Wormsi konkordaat. Jõuti kokkuleppele, et toimub kaks investituuri: 1. Ilmalik investituur selle käigus antakse piiskopile sümboolselt üle talle alluv maavaldus. Selle viib läbi keiser või tema esindaja. Selle käigus antakse üle ka valitsemissau ehk skepter.
Sellest koorus investituuritüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV-ga. Riik soovis määrata ise ametisse vaimulikke, samas kui kirik oli sellele kategooriliselt vastu ning Gregorius VII nõudis, et ilmalik võim lõpetaks oma sekkumise vaimulike asjadesse. Gregorius VII ja Heinrich IV vaen kestis aastakümneid ning isegi enne oma surma ei vabastanud Gregorius Heinrich IV ekskommunitseerimisest. Ajaloost on tuntud Heinrich IV Canossa käik 1077. aastal, mille käigus Heinrich IV paavstilt alandlikult, kotiriides ja paljajalu, armu palus. Ent see ei meeldinud omakorda saksa vürstidele, kes Heinrich IV troonilt tagandasid ning Rudolfi tema asemel valisid. Rudolf suri mõned aastad hiljem ootamatult, taas tõusis Heinrich IV võimule, ent enam ei tunnustanud paavst teda Saksa-Rooma keisrina. Heinrich IV kuulutas seepeale paavstile sõja. Gregorius oli sunnitud sõja hirmus Roomast põgenema ning ta veetis elu lõpu hüljatuna Salernos.
2 12077002 1097.78 10275790 1097.76 11198591 1097 12163026 1096.61 11964528 1094.28 12623189 1093.86 12167797 1091.78 12118600 1089.83 11629847 1089.38 12295495 1089.38 11279933 1089.22 11982928 1089.08 10371039 1087.92 11345469 1087.5 12542031 1086.21 12161458 1085.64 10273124 1083.92 10576787 1083.26 11744525 1082.97 12371167 1082.96 12246545 1081.58 11902668 1081.47 10099077 1080.36 11087895 1079.96 12037020 1079.66 12567054 1077.66 10312545 1077 11395289 1076.92 11212188 1076.18 11492348 1075.51 11878071 1073.12 12518587 1072.25 10702482 1070.77 12403921 1068.98 11528419 1068.5 11471926 1067.83 11055748 1067.82 12049626 1067.68 12059984 1067.01 12048101 1066.58 12114812 1065.76 12361625 1065.5 11293465 1062.38 11000428 1061.55 11265531 1061.36 12045522 1060.92 10862990 1059.32 12141220 1058.43 12031069 1057.36 12193122 1057.07 12011078 1054.9 10521303 1054.86
käitus otsustavalt, pani keisri kirikuvande alla, st viskas kirikust välja ning kirikumaad enam ei kuulunud keisrile. Heinrich leidis, et nüüd on aeg otsida paavstilt lepitust. Paavst läks pakku Canossa lossi arvates et keiser tuleb armeega, Heinrich läks aga ilma armeeta ning käis mitu päeva ümber lossi kuni paavst oli sunnitud ta vastu võtma ning kirikuvande alt vabastama 3 (1077). Sellest ajas peale muutusid keisrite ja paavstide konfliktid krooniliseks, mõlemad pooled toetusid autoriteetidele keisrid üha enam roomaõigusele, paavstid üha enam tuginesid ka Augustinuse pühale riigile. Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad. Selles võitluses olid sansid küll keisri poolel kuid Legano lahingus said keisriväed lüüa Itaalia Milano vägede käest. 13
Püha Rooma keisrriik eksisteeris 19. saj. 1861 kuulutatakse välja iseseisev Itaalia ja 1871 iseseisev Saks keiserriik Keisri ja paavsti vastas seis ja keisri langus 11. saj hakkas tugevnema paavstide võim. Gregorius alustas keisrivõimu tugevdamist. Tekkis investuuritüli, kus probleem oli piiskopide ametisse nimetamises, keiser leidi, et piiskop on tema vasall ja paavst seisukohal, et piiskop on vaimulik, seega üle igasugustes feodaal suhetest. (1077) Ristisõjad Põhjused: Majanduslik põhjus. Genoova ja veneetsia on huvitatud uutest turgudest. Konkurents kahe kiriku vahel: ida ja lääne kiriku vahel. Ajend: Bütsantsi keiser kutsus Rooma paavsti vabastama Kristuse püha hauda Jeruusalemmas. Ristisõdade üks suund on idamaad, niinimetatud püha haua vabastamine. Ristisõdade 3. Suunaks kujunes 13. saj paavst Innogentius ajal Läänemereäärsed maad.
562 640 Soome Raul Võru 03:34:14 M21 1437 1731 Soone Eero Tallinn 04:17:09 M21 467 856 Soosaar Cardo Tartu 03:28:48 M21 1605 1799 Soosaar Marti Tartu 04:26:07 M21 673 2409 Spalvins Intars Läti 03:39:47 M21 1478 1532 Speek Jüri Harju 04:19:16 M21 834 2796 Steinberg Tauno Tallinn 03:47:59 M21 971 1077 Steinbergs Martins Läti 03:54:58 M21 377 272 Strikholm Peeter Pärnu 03:23:43 M21 163 169 Subi Rivo Viljandi 03:07:37 M21 2324 1626 Suisalu Alvar Harju 05:36:05 M21 79 316 Suppi Ahti Tallinn 02:59:42 M21 295 359 Suppi Timo Harju 03:17:56 M21 298 282 Suurmägi Marko Viljandi 03:18:01 M21 187 199 Suvi Kristjan Tallinn 03:10:23 M21
annaabi.ee 
