er meister 1547 s u lt müügijuht 1740,666666667 ja raamatupidaja 1342,6 referent 1077 sekretär 1006,307692308 treial 1307,25 tööline 1053,96875 valvur 744 Total Result 1312,070707071 Max - Vanus Sugu Amet mees naine Total Result autojuht 64 64 diiler 34 34 dispetser 65 55 65 juhataja 72 44 72 jurist 58 58
08.1954 59 Transport PNaab Paul Naaber mees 21.12.1965 48 Transport ANõmm Ando Nõmmik mees 22.08.1977 36 Transport AOks Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport HPeda Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport MRoos Margus Roosimägi mees 20.11.1971 42 Transport kasvamise, ding (kasvav) või erida e ja ametite järjekord Amet Palk referent 1077 raamatupidaja 1415 raamatupidaja 1188 raamatupidaja 1288 raamatupidaja 1411 raamatupidaja 1411 jurist 2611 jurist 2522 juhataja 4055 tööline 844 tööline 855 tööline 833 tööline 833
5 1321 VP2 1409 1477 - 176 41.762 IV 5 1124 - 392 - 392 41,832 1101 - 393 - 391 41,441 6 1516 VP3 1494 1077 + 24 41.856 V 6 1545 - 17 - 16 41,441 1596 - 14 - 15 41,426 7 1562 VP4 1610 1777 - 181 41.260 VI 7 1600 - 145 - 142 41,426
Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg ...
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Sell...
Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdnime Püha Saatan. Heinrich IV: Polnud nõus paavste endast kõrgemaks nim., ei loobunud õigusest piiskoppe ametisse nim. Mitu korda tungisid ta väed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII ta troonilt tagandatuks, ässitas Itaalias ja Saksamaal feodaale ja linnaelanikke vastuhakkudele, suutis mõni kord oma tahte talle peale suruda. Aastal 1077 ei jäänud Heinrich IV muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma. Mitu päeva ootas keiser talvisel ajal patukahetseja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees, enne kui paavst lõpuks soostus teda lossi sisse laskma ja talle andestas. Hiljem jätkasid Heinrich IV ja tema järglased siiski võitlust paavstide vastu. Friedrich II: Sündis Heinrich VI ja Sitsiilia printsessi abielust. Peamiseks sihiks sai kogu Itaalia alistamine oma võimule
lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused.
120 24 79 -1111 -829 -1336 244 -1292 1515 130 26 -78 -1268 -1015 -1522 78 -1458 1355 161 32,2 T4 b4*106 bm*106 0 -11 30,5 -126 135 -274 277,25 -346 388 -415 471,75 -488 562 -563 648,25 -645 743,75 -736 846,75 -836 955 -949 1077,5 -1077 1204 -1237 1371,25 Prisma katsetamine Prisma katsetamine 30 25 20 15 10 5 0 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 Page 7
02642 16 1014 1126 7 -0.004607928 7.02019 18 1021 1119 1 -0.003749486 7.01391 20 1028 1112 5 -0.003060776 7.00760 22 1035 1105 1 -0.002495484 7.00124 24 1042 1098 6 -0.002022736 6.97260 26 1073 1067 6 -0.000765626 6.97166 28 1074 1066 9 -0.000677451 30 1077 1063 6.96885 -0.000538347 32 1081 1059 6.96508 -0.000386887 6.96034 34 1086 1054 8 -0.000224934 6.95463 36 1092 1048 9 -5.38584E-05 6.94889 38 1098 1042 7 0.000100072 6.94312 40 1104 1036 2 0.000239439 6.93634 42 1111 1029 3 0.000389458 6.92951 44 1118 1022 7 0.000526891
turkmeenidel. 1035 Nec,a lahing, Serashi lahig 1038. pärast Serashi lahingut võeti vastu otsus oma riigi asutamise kohta. Seld´de riigi moodustamisel oli otsustavaks 1039- 1040 Dandanakani lahing võitsid turkmeenid, ghaznaviidide sultan aga tapeti põgenemisel enda lähikonna poolt. Selle lahingu lõppu peetakse seld impeeriumi sünniks. SELDSUKI PERIOOD – nende riike oli 3: suurte seld riik 1040 – 1157 Anatoolia seld riik 1077 – 1307 Süüria seld riik 1078 – 1171 Tänapäeva Iraani, Iraagi, Turkmeenia aladel asunud Suurte s riik killustus 1118a. Sultan Sandžari riigiks ja Iraagi seld riigiks (1191). Suurte seld riigi sultanid: 1) Tug´rul hu (1040 – 1063) 2) Alp Arshan (1063 – 1072) 3) Malik Šahh (1072 – 1092) ANATOOLIA VALLUTAMINE 1) anatoolia seld riigi asutamine – An vallutamine toimus pärast 1071 a mantzikerti lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W. Vallutaja poolvend), kujutab 1066 Hastingsi lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata. Üle 600 inimfiguuri, pluss u 300 hobust jne. Tegelaste juures ääremärkused. 68,3m pikk. 1) M(H?)alberstadti vaibad: a) Aabrahami vaip, u 1150 1,2x 10,65 b) Apostlite vaip. 1170- 75 1,18x 8,85m c) Karl Suure vaip 1230-40. Gerona kirik: u 1100
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
c. Madala intressimääraga laene eksportijatele d. Abi arenguprogrammide läbiviimiseks e. Kõiki nimetatud meetmeid Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA $ ja 1 USA $ 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksid 10000naelsterlingit maksev BMW ja 84000 SEK-i maksev Volvo dollarites, kas:: Vali üks: a. 1700 ja 1056 $ b. 17000 ja 8400 $ c. 17000 ja 10769 $ d. 17000 ja 1077 $ Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Allpool nimetatud maadest saab tänu absoluutse eelisele ilmselt kõige rohkem kasu rahvusvahelisest kaubandusest: Vali üks: a. USA b. Kanada c. Austraalia d. Araabia Ühenemiraadid e. Saksamaa Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kullastandard on näide: Vali üks: a. Fikseeritud ehk püsivast valuutakursist b. Ujuvast valuutakursist c. Devalvatsioonist d
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
· ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg
d. keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse e. maksebilanss on ülejäägiga Tagasiside Õige vastus on: maksebilanss on puudujäägiga. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. 10 000 naelsterlingit maksev BMW ja 84 000 SEK-| maksev Volvo maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c. 17 000 ja 10 769 dollarit d. 1700 ja 1056 dollarit Tagasiside Õige vastus on: 17 000 ja 10 769 dollarit. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss b. jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto c. portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud d. kaubandusbilansjsa välisinvesteeringud e. kaupade eksport ja import, Tagasiside
pärast surma otseteed põrgusse. · Hinge päästmiseks sundis see nii mõndagi pankurit ja kaupmeest enne surma oma varandust vaestele jagama · Oma rikkuse ja jõukuse näitamise parimaks viisiks peeti aadlike kombel toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist 7) Paavsti võimu tugevnemine: 1059 kardinalid hakkasid endi seast paavsti valima Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 1077 tunnistas Keiser Heinrick 4 paavsti; ülimuslikkest 8) Piiskopkonnad, mille eesotsas piiskopid ning mitu piiskopkonda moodustasid peapiiskopkonnad kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Katedraal oli piiskopkonna keskus. Piiskop pühitses preestreid kelle ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistus. Piiskopid korraldasid visitatsioone, et kontrollida vaimulike tegevust. 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas: lk 86,87
Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid.
tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja Suurem osa saksa ülikutest toetasid paavsti ning ähvardas juhul kui Heinrichpaavsti allele ei allu, valida uue keisri seda plaaniti teha Augsburgi kokkukutsutaval sinodil, kus paavst pidi olema eesistuja oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele paavst Gregorius VII poole 1077 jaanuaris astus Heinrich patukahetsejana paavsti ette Cannossa linnuses. pärimuse järgi seisis keiser 3 päeva paljajalu lumes paludes paavstilt armu. paavstil oli talle kohustus andeks anda ning keiser jäi tagastamata see ei tähendanud paavsti aj keisri vahelist rahu. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.aastal sõlmitud Wormsi kokkuleppega. Aquino Thomas 12.-13
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega
piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide meelehea ja omada suuremat võimu riigiasjade korraldamisel. Paavst andis 1075. aastal välja paavsti diktaati. Keiser ei tahtnud sellele alluda ning ei tunnustanud Gregoriuse valimist paavstiks. Paavst tagandas keisri ning vabastas ta alamad ustavusvandest ja heitis Heinrichi kirikust välja. H käis 1077. aastal paavstilt andeks palumas (Canossas käik). See oli talle alandav hetk. Tegi seda selleks, et oma võim säilitada. Paavsti võit oli ajutine. Lõpliku lahenduse leidis see peale mõlema isiku surma 1122. aastal Wormsi konkordaatiga (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel) - piiskopi kui vaimuliku nimetab ametisse paavst, maavaldused annab piiskopile üle keiser. Vaimulikud- ja kerjusmungaordud
teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas
SISSEJUHATUS Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale p...
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus
Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda. 1076. aastal kuulutas selleaegne keiser Heinrich IV välja paavsti tagandamise. Vastuseks kuulutas jällegi Gregorius VII tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Heinrichil ei jäänud muud üle, kui proovida paavstilt andestust paluda, sest tema valitsejatroon hakkas kõikuma saksa ülikud olid ähvardanud valida uue keisri. Nii astuski Heinrich paavsti ette patukahetsejana jaanuaris 1077. Nii jäi Heinrich keisriks, kuid see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmisid Wormsi konkoraadi. Selle järgi valiti vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop (vaimulik investituur). 1
x 387 788 446 791 4 24 As>sB
x 406 849 465 852 4 24 AsqsB
x 401 913 460 916 4 24 As
kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (10561106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077.a Itaalias Canossa mägilossis koguni andeks paluma, seejärel jätkas ta edukalt paavstivastast võitlust. Konfiliktid jätkusid ning kasvasid sageli üle veristeks sõdadeks. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt PõhjaItaalia linnadelt. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser Friedrich Barbarossa valitsusajal(11521190). Itaalia linnade liit saavutas 1176 a otsustava võidu F B vägede üle. Keiser oli sunnitud paavstidega kompromissi otsima. Keisrid tuginesid Rooma
Vaidluse põhjuseks oli püha vaimu lähtumine (idakirik uskus et isast, läänekirik isast ja pojast). Paavsti võimu asus tugevdama Gregorius VII (1073 – 1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keisritega vägikaikavedamine sai alguse investituuritüliga (vaimulike ametisse nimetamine). Gregorius VII vastaseks kujunes Heinrich IV (1054 – 1106). Konflikti värvikamaks hetkes tuleb pidada Canossa patukahetsust 1077. 11. saj-l saavutati siiski kompromiss: maa läänistas keiser, vaimuliku tunnuse andis paavst. Konflikti kulminatsioon oli Hohenstaufenite ajal. Friedrich I Barbarossa üritas keisri pretensioone legitiimsusele seada. Friedrich tugines Rooma õigusele, mille järgi oli võimuandja keiser. Friedrich maksustas tugevalt Itaalia linnasid, mis põhjustas vastuseisu keisrile. Keiser kaotas sõja Itaalia linnadele (1176 Legnano). Friedrich II (1212 – 1250)
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
5 sõrmega Ristimärki tehti 3 sõrmega 3.2. Kiriku ja ilmaliku võimu suhted: Alates 11.saj hakkasid Rooma paavstid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, seistes vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et kõrgemaid vaimulikke seadsid ametisse ilmalikud valitsejad. Alates 1059 aastast saavutati, et paavste hakkasid ametisse valima Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – kardinalid. Aastal 1077 puhkes Püha Rooma keisri Heinrich IV (valitses 1056 – 1106) ja paavst Gregorius VII (1073 – 1085) nn investituuritüli, mille põhjuseks oli keisri soov oma valdustes ise piiskoppe ametisse määrata. Paavst pani keisri kirikuvande alla ning viimane oli sunnitud Gregorius VII käest Canossa lossis andestust ja kirikuvandest vabastamist paluma. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
pühitsemine KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Keskajal kujuneb maailmavaade, et kirik (katoliiklik usk) ühendab inimesi. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
INVESTUURITÜLI: Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus. 11.-12. Sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse- investuuri- pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks .1076 heitis paavst Heinrich IV kirikust välja, mille peale Saksa hertsogid otsustasid, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse. 1077. Aasta jaanuaris seisis Heinrich IV kolm päeva lumes Canossa paavsti residentsi ees ning paavst andis alle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt 1980 pani paavst Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich kelle käes oli sõjaline võim, lasi valida vastupaavstiks Clemens III. Heinrich V ajal toimus taas kirkust välja heitmised ja vastupaavstide määramised. Investuuritüli lõpetas Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise. Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide. Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond
on täisealine usulises mõttes, leerikool, inimesest saab koguduse liige; armulaud · Viimne kohtupäev · Suur kirikulõhe-lääne kirik karoliku kirik e Rooma katoliku kirik-ida kirik õigeusu e Kreeka katoliku kirik · 962 pandi alus põha Rooma keisririigile- keiser nimetas ametiise paavsti · Kestab aastani 1054 hakkasid paavsti ametisse nimetama kardinalid · 1077. Canossa teekond- Heinrich IV tunnistas paavsti ülimlikkust · Puuria- paavsti õukond · Paavsti seisukohad on bullad 3.Üh. mõtestamine Rev lammutab senise süsteemi Joseph de Maistre konservatismi isa, rev algab üksikisikust õigel teel aitab püsida usk, see on K nurgakivi Edmund Burke vastukajad Pr revile Revile võib järgneda majanduslik krahh ja pol terror, ühiskond on tervik ja see on kujunenud 1000dete aastadega K põhitõed:
Liidendasid Saksamaaga Burgundia. Tekkisid tülid keisri ja paavsti vahel, paavstivõimu tugevnemise tõttu. Heinrich IV (valitses 1056-1106)Kuni 1066 valitsesid regendid. Võitles vürtside võimu vastu toetudes alamaadlile, ministeriaalidele ja linnadele. 1075 surus lõlikult maha saksimaa ülestõusu. 1076 ei nõustunud paavsti dekreediga ja kuulutas paavsti tagandatuks. Paavst tagandas Heinrichi ja viskas kirikust välja. Seetõttu langes Heinrichi reputatsioon Saksamaal ning 1077 valisid sakslased uue kuninga. 1777 tegi Heinrich palverännaku paavsti residentsi Canossasse (seisis legendi järgi kolm päeva lumes) ja kahetses pattu. Seejärel kuni 1080 kindlustas ta oma võimu Saksamaal. 1080 pandi Heinrich uuesti kirikuvande alla. 1083-85 sõjaretk Itaaliasse, pani võimule vastupaavsti, kes kroonis ta keisriks. 1090-1097 uus sõjaretk Itaaliasse. Nimetas ametisse vastupaavste. II Itaalia sõjakäigu ajal tekkis temale tugev opositsioon Saksamaal
Peagi hakkas aga Saksa kuningriigis valitsejate võim tugevnema. Kuningas Otto Esimese ajal oli kogu riik juba kindla valitseja võimu all. Aastal 962 krooniti ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Taastatud keisririiki hakati kutsuma Püha Rooma riigiks. Kiriku ja paavstivõimu sõltumatust rõhutas eriti paavst Gregorius Seitsmes. Ta sai hüüdnimeks Püha Saatan, sest tal oli raevukas põhimõttekindlus. Aastal 1077, kui Gegorius Seitsmes oli Heinrich Neljanda tagandatuks kuulutanud, pidi viimane ilma sõjaväeta andeks minema paluma. Hiljem jätkusid võitlused paavsti vastu. Friedrich Teine oli viimane võimas Püha Rooma keiser. Tema sihiks sai kogu Itaalia allutamine oma võimule. Samuti sai temast oma aja Euroopa harituim valitseja. Ta kõneles mitut keelt, kirjutas luuletusi ning tundis elavat huvi teaduse vastu. Kui keiser aastal 1228
suhted Heinrich IVdaga katkestada. Heinrichile seati tingimuseks et kui ta aasta jooksul pärast ekskommunikatsiooni väljakuulutamist ei ole suutnud sellest vabaneda siis tuleb tal loobuda kroonist. Heinrichi poliitilised vastased andis paavstile õiguse osaleda järmistel kuningavalimistel. See tähendas paavsti universaalmonarha tunnustamist ja Gregorius VII võit näis olevat kindlamast kindlam. Kuid Heinrich IV purustas kõik need lootused kui ta 1077. aasta jaanuaris ületas Alpid, et minna patukahetsejana Canossasse paavstilt andestust otsima. Paavst küll ei uskunud Heinrichu siirusesse, kuid tal tuli siiski Heinrich kirikusse tagasi võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall.
vaid ka kuningaid ja keisreid. Selle peale Hiendrich IV kuulutas, et paavsti valimine on kehtetu ja tema paavsti ei tunnista. Gregorius VII omakorda ütles, et Hiendrich IV pole enam keiser ja heitis tema kirikust välja. Kui inimene oli kirikust välja heidetud, siis ei saanud ta osa enam ka sakramentidest. Kõik Hiendrichi VII alamad vabastati ja valitseja muutus lindpriiks. Ta tahtis siiski oma võimu säilitada ja ta oli sunnitud minema patukahetsusretkele 1077. aastal Canossasse. Ta palus andeks ja paavst vabastas ta kiriku vande alt. Aga Heindrichi ja Gregoriuse ajal alanud võitlus jõudis lõpule 1122. aastal. See kokkulepe kannab nime Wormsi konkordaat. Jõuti kokkuleppele, et toimub kaks investituuri: 1. Ilmalik investituur selle käigus antakse piiskopile sümboolselt üle talle alluv maavaldus. Selle viib läbi keiser või tema esindaja. Selle käigus antakse üle ka valitsemissau ehk skepter.
Sellest koorus investituuritüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV-ga. Riik soovis määrata ise ametisse vaimulikke, samas kui kirik oli sellele kategooriliselt vastu ning Gregorius VII nõudis, et ilmalik võim lõpetaks oma sekkumise vaimulike asjadesse. Gregorius VII ja Heinrich IV vaen kestis aastakümneid ning isegi enne oma surma ei vabastanud Gregorius Heinrich IV ekskommunitseerimisest. Ajaloost on tuntud Heinrich IV Canossa käik 1077. aastal, mille käigus Heinrich IV paavstilt alandlikult, kotiriides ja paljajalu, armu palus. Ent see ei meeldinud omakorda saksa vürstidele, kes Heinrich IV troonilt tagandasid ning Rudolfi tema asemel valisid. Rudolf suri mõned aastad hiljem ootamatult, taas tõusis Heinrich IV võimule, ent enam ei tunnustanud paavst teda Saksa-Rooma keisrina. Heinrich IV kuulutas seepeale paavstile sõja. Gregorius oli sunnitud sõja hirmus Roomast põgenema ning ta veetis elu lõpu hüljatuna Salernos.
2 12077002 1097.78 10275790 1097.76 11198591 1097 12163026 1096.61 11964528 1094.28 12623189 1093.86 12167797 1091.78 12118600 1089.83 11629847 1089.38 12295495 1089.38 11279933 1089.22 11982928 1089.08 10371039 1087.92 11345469 1087.5 12542031 1086.21 12161458 1085.64 10273124 1083.92 10576787 1083.26 11744525 1082.97 12371167 1082.96 12246545 1081.58 11902668 1081.47 10099077 1080.36 11087895 1079.96 12037020 1079.66 12567054 1077.66 10312545 1077 11395289 1076.92 11212188 1076.18 11492348 1075.51 11878071 1073.12 12518587 1072.25 10702482 1070.77 12403921 1068.98 11528419 1068.5 11471926 1067.83 11055748 1067.82 12049626 1067.68 12059984 1067.01 12048101 1066.58 12114812 1065.76 12361625 1065.5 11293465 1062.38 11000428 1061.55 11265531 1061.36 12045522 1060.92 10862990 1059.32 12141220 1058.43 12031069 1057.36 12193122 1057.07 12011078 1054.9 10521303 1054.86
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
562 640 Soome Raul Võru 03:34:14 M21 1437 1731 Soone Eero Tallinn 04:17:09 M21 467 856 Soosaar Cardo Tartu 03:28:48 M21 1605 1799 Soosaar Marti Tartu 04:26:07 M21 673 2409 Spalvins Intars Läti 03:39:47 M21 1478 1532 Speek Jüri Harju 04:19:16 M21 834 2796 Steinberg Tauno Tallinn 03:47:59 M21 971 1077 Steinbergs Martins Läti 03:54:58 M21 377 272 Strikholm Peeter Pärnu 03:23:43 M21 163 169 Subi Rivo Viljandi 03:07:37 M21 2324 1626 Suisalu Alvar Harju 05:36:05 M21 79 316 Suppi Ahti Tallinn 02:59:42 M21 295 359 Suppi Timo Harju 03:17:56 M21 298 282 Suurmägi Marko Viljandi 03:18:01 M21 187 199 Suvi Kristjan Tallinn 03:10:23 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
