Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj · Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik · Inglismaast on saanud koloniaalriik · Inglased kaotavad suured valdused Ameerikas · 1760ndatest saab Inglismaal alguse tööstuslik pööre · See levis mujale Euroopasse pärast suurt Prantsuse revolutsiooni INGLISMAAST SAAB JUHTIV TÖÖSTUSRIIK KOGU MAAILMAS. 19.saj · Inglismaa on eeskujuks paljudes alades teistele riikidele ( majandus, sisepoliitika, kultuur, välispoliitika) · Probleemid Iirimaaga 1840.a oli suur ikaldus II Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil § 8
Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, hiljem ka Venemaa ,(see on südamlik liit) Kolmikliit - sinna kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. 2. Esimese maailmasõja põhjus Euroopa riigid soovisid koloniaalvaldusi ümber jaotada. Noor koloniaalriik Saksamaa soovis vanadelt koloniaalriikidelt Inglismaalt ja Prantsusmaalt valdusi saada. 3. *I Maroko kriis (1905-1906 a.) saksamaad tegi ärevaks prantsusmaa mõju kasv ainsas iseseisvuse säilitanud riigis- marokos. Saksamaa julgustas maroko sultanit , ning viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse
ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. koloonia asumaa konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud
Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei. 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1911 suruti parlamendis läbi seadus, mis andis Iirimaale autonoomia. Ametlikult Suurbritannia, koloniaalriik number üks. Kokku elas Inglismaa meretagustel aladel umbes 500 miljonit elanikku, tema enda aladel aga 50 miljonit. Sellised suured kolooniad aga vähendasid kapitali paigutamist kodumaale. Inglismaa oli aastaid maailmas domineerinud, kuid nüüd hakkas see asenduma USA domineerimisega. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas.Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemsus olevate buuridega ning nõrgendas
1.)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2.) Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. 4) Suurbritannia kui juhtiv koloniaalvõim- *19.saj sai Inglismaast suurim koloniaalriik - Briti impeerium Briti Impeerium koosnes domeenidest, kolooniatest ja territooriumitest, mida haldas või administreeris Briti impeerium. Meretagused valdused omistati enamasti 16nda sajandi lõpul või 17nda sajandi lalgul. Kõrgajal oli tegu maailma suurima impeeriumiga läbi ajaloo, mis kestis üle sajandi ja oli suurim poliitiline ja majanduslik jõud maailmas. 1922Ks aastaks kuulus Brittide hulka 458 miljonit
Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos
Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus tervikuna Feenide liikumine seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomis relvastatud
*Tööstus hakkas väga kiiresti arenema, eriti tähtsaks muutusid elektrienergia tootmine ja nafta tootmine. *Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolooniates hea võimaluse teha kiiret karjääri 5) kuna enamus kapitali paigutati
puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis tegelikkuses rohkem kulusid kui tulu tõi. Välispoliitika: · Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). · Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni
Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end lõplikult lahutanud nii abikaasast Aragóni Katariinast kui ka katoliku usust. Ta abiellus protestandist Anne Bo...
Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused: Sõja roantiseerimine – isamaa eest surra on uhke
Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused: Sõja roantiseerimine – isamaa eest surra on uhke
Edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus Etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Föderalism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriii (föderatsiooni) Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegasel Prantsusmaal Harta ajalooliselt tähtis dokument, ürik Hugenotid Prantsuse kalvinistid Impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik Jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal kõrge ametikandja katoliku kirikus Kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis
· USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest Imeralism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Sovimism suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII · Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas) · Probleem Iirimaaga (Home Rule) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus) · Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus · Põllumajandusmaa
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule).
pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 19. ja 20. sajandi vahetuseks olid teravnenud kapitalistlike maade vahelised vastuolud. Peamised vastased olid Inglismaa ja Saksamaa. Inglismaa kui suurim koloniaalriik, valitses ka ookeanidel ja meredel. Saksa keisririik oli aga huvitatud uute kolooniate haaramisest ning püüdis maailmapoliitikas juhtohjad enda kätte haarata. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalispoliitilised rühmitused: 1879 aastal sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja AustriaUngari. Nendega liitus
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi Vaikse okeani religiooni vastu,mis teravdas suhteid Jaapaniga. Prantsusmaa-Suure koloniaalimpeeriumi omanik. Peamine välisvaenlane Saksamaa,põhjuseks lüüa saamine Prantsuse-Preisi sõjas aastal 1870-1871,samuti ka Elsass- Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa ja Inglismaa Suurbritannia-Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Inglise-Buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni. Peamiseks välisvaenlaseks oli Saksama,kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast ja otsima endale liitlasi,kelleks said Prantsusmaa ja Venemaa.
ühtseks riigiks 1871. Aastal. Prantsusmaal valitses Napoleon III ajal keisririik, peale kaotust Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871 sai Prantsusmaast vabariik. Prantsusmaa oli peamiselt põllumajanduslik maa. Inglismaa oli tugeva parlamentaarse traditsiooniga monarhia, kus kogu 19. Saj teise poole valitses kuninganna Victoria. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstusmaa, kuid sajandi lõpul hakkas ta USAst ja Saksamaast maha jääma. Inglismaast sai maailma suurim koloniaalriik, mille koosseisu kuulusid Kanada, Austraalia, India ja suur osa Aafrikast. 19. Sajandil jätkus Türgi nõrgenemine, tema territoorium Euroopas vähenes. 21. Millal ja kelle vahel toimus kodusõda Ameerika Ühendriikides? Mis tulemusega see lõppes? Ameerika Ühendriikides viisid orjuse kaotamise ümber kujunenud pinged 1861. Aastal kodusõjani põhja- ja lõunaosariikide vahel. Sõda lõppes 1865. Aastal põhjaosariikide võiduga. Orjus kaotati kogu USA territooriumil. 22
4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid autonoomiat, 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda, loodi Lõuna-Aafrika vabariigid Transvaal ja Oranje. SAKSAMAA Keisririik, keiser Wilhelm II. Majandus arenes Saksamaal kiiresti, edestas 1913.a tööstustoodangu ja ekspordi pooles teisi suurriike, isegi Suurbritanniat, arenes masinatööstus. Koloniseeriti Vislat, kus elasid poolakad, edutu saksastamine piirates poole keele ja kultuuri kasutusala
aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis tegelikkuses rohkem kulusid kui tulu tõi. Välispoliitika: Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni
parandada. 4) Miks hakkasid Inglise töölised tegelema poliitikaga? Et avalikult tööliste huve kaitsta ning õigusi nõuda; midagi enda heaks laialdasemalt ära teha. 5) Kes olid feenid? Iirimaa mässajad, kes soovisid Iirimaa vabastamist Inglismaa alt ja õhutasid kohalikke suuremale ülestõusule. 6) Iseloomusta Inglismaa valitsuse koloniaalpoliitikat. Inglismaast kujunes 19. Sajandil suurim koloniaalriik, neil oli asumaid pea terves maailmas. See tugines paljuski eri kohtadesse rajatud sõjaväebaaside võrgule. Terve impeerium moodustas ühtse turu koos odavate toorainete, tööjõu ja kaubateedega. 7) Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Et tol asumaal oli nüüd omavalitsus, parlament, kohtusüsteem jne ehk too koloonia oli nö oma emamaaga võrdne. 8) Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika?
Prantsusmaa ei tahtnud, et riigid ei tugevneks (Preisimaa), mis viis mõlemad pooled sõtta. Prantsusmaa kaotas ja võitis Saksamaa. Inglismaa: 19.saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja- Ameerika. Usa: Presidendiks sai A.Lincoln, kes oli orjapidamise vastu ning tahtis seda kaotada terves Ameerikas. Lõuna osariigid, aga ei tahtnud loobuda sellest, kuna nad said suurt tulu orjapidamise eest. See viiski põhja- ja lõuna osariigid sõtta. Toimus 19 saj 60-tel. USA võitis. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse
toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaalriik Protektsionism (oma turu *Inglise-Buuri sõda 1899-1902 *2+1 parteid (konservatiivne, kaitsmine) *probleemid Iirimaaga liberaalne, tööerakond) (autonoomia soov) Saksamaa *1871 kuulutatakse keisririik *Mandri- Euroopa võimsaim *koloniseerimine Euroopas
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. Kuni 1870. aastateni valitsesid esimesed, 1905. aastani viimased. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus, mis andis 1850. aastaks 40% maailma tööstustoodangust. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna- Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika. Valitsuse poliitika polnud kõigi kolooniate suhtes ühtne, näiteks olid Kanadas ja Austraalias omavalitsused. USA: Kui presidendiks sai Abraham Lincoln, kes oli orjapidamise vastane, oli see raske löök lõunaosariikidele. Nad lõid põhjas lahku ja moodustasid uue riigi konföderatsiooni. 1861. aastal algas föderaalvägede (põhi) tulistamisega kodusõda, mis lõppes 1865 põhja võiduga.
valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. Kuni 1870. aastateni valitsesid esimesed, 1905. aastani viimased. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus, mis andis 1850. aastaks 40% maailma tööstustoodangust. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna- Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika. Valitsuse poliitika polnud kõigi kolooniate suhtes ühtne, näiteks olid Kanadas ja Austraalias omavalitsused. USA: Kui presidendiks sai Abraham Lincoln, kes oli orjapidamise vastane, oli see raske löök lõunaosariikidele. Nad lõid põhjas lahku ja moodustasid uue riigi konföderatsiooni. 1861. aastal algas föderaalvägede (põhi) tulistamisega kodusõda, mis lõppes 1865 põhja võiduga.
emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust). suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks
kaart õpikus lk.16) Peep Reimer 3 2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: · 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. · Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. · Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) · KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): · Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. · 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. · Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
Kerkisid päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulist rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Sakasmaa, juhiks oli luuleklassik Heinrich Heine (tuntuim teos "Saksamaa Laul". Üle Saksamma levis ka võimlemisliikumine ja lauluseltsid, nende ideoloogia, milles segunesid keha karastamine ja rahvusliku meelsuse propageerimine. 2)Vene impeerium oli koloniaalriik. See ei olnud võidetud ja alistatud, vaid varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine kogu impeeriumi eksisteerimise jooksul. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis. Sõjaväel oli Vene impeeriumis täita mitu ülesannet
1899 1902 toimus Inglise - Buuri sõda. Transvaal ja Oranje vabariigid Lõuna - Aafrikas (endised Hollandi asustused), mõlemad vabariigid liideti Inglismaaga. Inglismaa 20.sajandi algul 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Saksamaa ja Inglismaa vastuolud, sest Inglismaa oli selleks ajaks suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik ja Saksamaa üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 1904.a.sõlmiti Prantsusmaa ja Inglismaa leping, mida on nimetatud ka entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe". Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel
Inglismaa: 19.saj teisel poolel valitses Inglismaad kuninganna Victoria. Seda ajajärku nimetatakse ka viktoriaanlikuks ajastuks. Victoria ei löönud valitsuse ega parlamendi asjadesse kaasa. Peamised parteid olid liberaalid ja konservatiivid, kes vahelduva eduga võimule pääsesid. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti koloniaalimpeeriumiks, kuna Inglismaast kujunes 19-saj suurim koloniaalriik. USA: USA kodusõda toimus 1861-1865 aastal Lõuna- ja Põhjaosariigi vahel kuna põhjaosariiklased soovisid orjade vabastamist, aga lõunaosariiklased polnud sellega nõus. Kodusõda lõppes põhjaosatiikide võiduga. olid tänaval täis harimatuid, elu-ja-töö kohata neegreid, kelle kantseldamine ei olnud kerge. See põhjustas massilist hukkamist, varastamist, mäslemist. Lõunaosariiklased moodustasid rassistlikke organisatsioone. Ühendriikide territooriumilt kadus lõplikult orjus.
kergemini kätte saadavam - Maailmasõjad muutsid märgatavalt maailma, inimeste vaateid ning uskumusi/suhtumisi, tekkisid uued riigid, lagunesid riigid I maailmasõja eelne maailm -IMPERIALISM - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas -KOLONIALISM - poliitiliselt arenenud maad hõivavad vähem arenenud maid -DOMINIOON - suveräänne liikmesriik -19.sajandil on Inglismaa maailma suurvõim, võimutses merel, suurim koloniaalriik -Linnastumine -Algab massiline väljarändamine euroopast -Muutub peremudel (suurpered muutuvad väikesteks), rahvastik ühtlustub (kirjakeel muutub ühiseks, dialektid muutuvad väiksemaks) -Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga (proletariaat ehk tööliskond kes teeb füüsilist tööd, varatu palgatööliste klass) - sotsiaalne mobiilsus suureneb -Töölisliikumise teke -Sotsiaalpoliitika kehtestamine; nt Inglismaal keelatakse naiste töötamine
PR majanduskasv, isegi suurem kui saksamaal SAKSA - majanduskasv Nõrgad küljed '50-60: ENG peale Suessi kriisi saadi aru et ei ole enam nii võimukad oma koloniaalaladel PR Pariisis noorte rahutused, Alzeeria mäss SAKSA Ida-Saksamaa oli okupeeritud kommunistide poolt 2. Inglismaal arenes majandus ja heaolu, mitte nii hästi kui Saksamaal ja Prantsusmaal. Inglise koloniaalriik lagunes rahulikult, Pr mitte. Inglise sisepoliitika oli stabiilne, Pr mitte. 3. . 4. Adenaure juhtis karmi käega, kuid suutis rahvast rahustada. Pani rahva mõistma et rahvas on ka süüdi varem valitsenud kuritegelukus reziimis ja kõik, kui rahvus, pidid vastutama ja aitama üles ehitama uut Saksamaad. 5. . Pt 32 ÜLIRIIGID 1. Suurriigist üliriigiks: USA Euroopa pidi enne otsuse langetamist arutama läbi
kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvasterändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri I idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945 1991 ideoloogia poliitikat, majandust ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum ideoloogiline ideoloogiat väljendav impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata import kaupade sissevedu impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid indiaanlane Ameerika põliselanik indoeurooplased Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased, sakslased, inglased, prantslased jt)
rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvasterändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri I idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945 1991 ideoloogia poliitikat, majandust ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum ideoloogiline ideoloogiat väljendav impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata import kaupade sissevedu impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid indiaanlane Ameerika põliselanik indoeurooplased Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased, sakslased, inglased, prantslased jt)
rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvasterändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri I idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945 1991 ideoloogia poliitikat, majandust ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum ideoloogiline ideoloogiat väljendav impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata import kaupade sissevedu impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid indiaanlane Ameerika põliselanik indoeurooplased Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased, sakslased, inglased, prantslased jt)
Holland oli protestantlik riik kuid usuliselt mitte nii unifitseeritud kui teised selleaja riigid, see tagas ka tugeva kodanluse. Holland oli oluline transiitkaubanduse vahendaja 16.-17.saj. Olulisimaks ühiskonnaklassiks oli jõukas kodanlus. 17sajandil kuulus Holland Euroopa juhtivate suurriikide hulka. Holland oli kaubanduslik riik ja välispoliitiliselt oli ta enesekaitsele suunatud Hollandile kuulus 75% Euroopa kaubalaevastiku mahust. Holland oli ka koloniaalriik (vallutas mh Portugali kolooniad). Hollandis oli kaupmeeste demokraatia: esialgu Holland on vabariik, hiljem juhib ülemasehaldur, Hollandis eksisteerib maapäev (kodanlus). Holland oli 17. sajandil ka usulise sallivuse pioneer Euroopas. Seal olid kõrgetasemelised ülikoolid, mis olid ühed Euroopa parimad. Kui mujal oli maalikunst ilustatud ja dekoratiivne, siis Hollandis oli 17. Sajandil kõrgetasemeline ,,kodanlik" maalikunst. Allakäik algas 17.saj II poolel, see ei olnud nii
Ameerikas). III Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1. 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid: · Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. · Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine KESKTIIKIDE BLOKK (JA KOLMIKLIIT) · Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa, AustriaUngari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. · 1879.a. Saksamaa AustriaUngari liiduleping · Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu
USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping.
(sõja ajend) 28 juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Algab esimene maailmasõda 1. august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 3. august 1914 Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu, mis lõpetas I maailmasõja Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks kolmikliidule Atentaat tapmiskatse või tapmine peamiselt poliitilistel motiividel Impeerium koloniaalriik Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Keskriigid esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915 Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel Militariseerima rahu ajal ühiskondlikku elu sõja ettevalmistamise huvides korraldama, sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma
· 1750. aastatel on SB saartel 7milj. elanikku (Prantsusmaal 24.milj) · London on Euroopa suurim linn: peaaegu 1 milj elanikku (Pariisis 600 000) · Puudub absolutism, mille asemel on iseregulatsiooni teel arenenud moodne parlamentaarne riigikord ja põhiseaduslik monarhia. · Puudub merkantilism: erakordselt soodne majandusareng, mille raames algab tööstusrevolutsioon. Majandus: · Alamaadel ja kodnalus omavehel lõimunud A. Juhtiv kaubanduslik ja koloniaalriik · Maailma merede valitseja · Globaliseeruv maailmamjandus ... ,,maailmakaubanduslik revolutsioon" (maht mitmekordistub) · Uus ideoloogia: Adam Smithi liberalism (1780...) B.Põllumajandus · ,,Põllumajanduslik revolutsioon" , mille tulemusena iga-aastane viljasaak kasvas (nt. iga talu põllumaa koguti kokku, vahele põõsastarad, väetamine, suurmajandid)... elanikke arv kahekordistub 1820 14 milj.
Kujunes Kastiilia ja Aragoni alusel, abielu läbi Iseseisvaks jäi Protugal Türgi impeerium - Euroopa Lähis ida ja vahemere kõige võimsam riik 3.Vene impeerium 19. sajandil 19. Saj algul kujutas Venemaa endast hiigelsuurt kontinentaalriiki, mille valdused ulatusid Ida-Euroopasse , Põhja-Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. Venemaal elas 10% maailma rahvastikust. Impeeriumi keskseks osaks nn Suur-Venemaa, läänest liitusid kubermangud ukrainlaste ja valgevenelastega. Vene Impeerium oli koloniaalriik poliitika varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest kuni poliitilise autonoomiani. Koloniaalpoliitika määrasid ära kolm põhimõtet unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine ulatuslikult rakendati seda äärealadel Aleksander III valitsemisajal. Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele sõjavägi oli ühiskonna mudel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
