13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 kogudust Veel on Eestis: · baptistid (u 6000) · nelipühilased (u 4200) · metodistid (u 2000) · adventistid (u 2000) · katoliiklased (u 4000) ja muud Siseministeeriumis on usuasjade osakond, mis hoiab sidet riigi ja kirikute vahel.
Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada piiratud arvu meistrite monopol turu üle. Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks. Neid sunniti oma vaadetest lahti ütlema või vastasel korral määrati talle karistus.
Rabi – judaismis õpetaja, kogudusevanem ja pühakirjaseletaja Laama – tiibeti k. bla-ma õpetaja Dalai-laama – mongoli k. ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea) Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias Olulisi tähendusi Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne kuningavalitsus vanaaja riikides, aga tänapäeval ka Vatikanis Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea (Bütsants; Venemaa keisririik alates Peeter I-st) ’Kr theos, ld deus , sanskr deva - jumal Messias – hbr māšiah Salvitu Kristus – kr Christos Jumala poolt salvitud valitseja Apostel - kr apostolos saadik Jünger - sks noorem (õpilane) Halleluuja – hbr hallelu Kiitke Jumalat Hosianna - hbr Aita, päästa! 8. Pühad kirjutised Konfutsianism - Kong Fuzi, Lunyu Vesteid ja vestlusi Taoism - Lao-zi, Daodejing Kulgemise väe raamat
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik
kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile räägitakse, levitavad omal käel kampaania sisu edasi, üritades sellega parteile uusi pooldajaid leida. Tihti on partei esimees nende silmis isegi nö. "pühak".
Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini. Uue testamendi kujunemine Roomakatoliiklus – kirikupea on paavst Kreekakatoliiklus (14 autokefaalset ehk oma patriarhidega) kirikut Protestantism – palju voole alates renessansiajast Luterlus (al. 1517) Kalvinism (Johann Calvin) ehk reformeeritud kirik Baptism
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega. 1075 paavsti gregorius VII diktaat.St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust. Aquino thomas- keskajal üks tuntuim teoloog- ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu--usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Kasutas aristotelese loogikat
koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid:
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18
katoliku kirikuga. Nimelt abiellus Henry VIII Aragoni Katariinaga, et hoida häid suhteid Hispaaniaga, kuid Katariina oli temast vanem ja sünnitas talle vaid ühe eluterve tütre. Henry VIII armus aga ühte oma õuedaami ning tahtis viia lahutusse sisse, mille vastu seisis aga katoliku kirik 1529. aastal kutsus kuningas kokku parlamendi ja järgnevate aastatega teostati seadusandlike aktide kaudu reformatsioon. 1534 anti välja supremaatiaakt, mis kuulutas, et kuningas on Inglise kirikupea, kuid jäädakse siiski truuks katoliikluse dogmadele. Uut kirikut hakati kutsuma anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Inglismaal suleti kõik kloostrid, võeti ära nende maad, tuli inglisekeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük ja kaotati vaimulike tsölibaat. Henry VIII oli selle kõige juures karm ja halastamatu, kartes rahva vastuseisu, lasi ta teha akti, kus kõik, kes kritiseerivad kuninga abielu või nimetavad teda ketseriks, tuleb hukata.
saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Sveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood. Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm. 10.Vana-Vene riik: varjaag Rjurik asus valitsema Novgorodis. 882 vürst Oleg rajas vana-vene riigi. 988 vürst vladimir ristiusk bütsantsist. Jaroslav Tark 1030. A vallutas tartu ,,Vene õigus". Veetse Novgorodi vürsti valimine.
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik
Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
ametiühingutesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. · Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas (Vana-Rooma komme). Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071
kangelane Jeanne d´Arc, kelle alatu kohtuprotsess lõppes traagiliselt nii neiu enda kui ka kõigi tema pooldajate jaoks. Selliseid õnnetuid inkvisitsioonikohtu ohvreid oli keskajal tuhandeid. On vaieldav, kummal poolel oli õigus tolle aja arusaamade järgi, tänapäeval aga kannatatake erinevate maailmavaadete või religiooni eelistuste pärast palju vähem või ei kannatata üldse. Toetudes eelöeldule võib märgata, et kiriku roll keskaja ühiskonnas oli väga suur ja võimas. Paavst kui kirikupea ning kõik tema kaaskondlased mõjutasid nii lihtinimesi kui ka keisreid ja kuningaid, et suurendada oma võimu ja jõukust. Kahjuks aga ei seisne piibliõpetus kristlusest selles, et endale rikkust ja vara hankida, vaid Jumalat austada ja armastada. Jelizaveta Dokutsajeva
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
ülalpidamist,mistõttu osa neist pööras katoliku usku.Lõuna-Prantsusmaal alustati taas mässu,kuid see suruti maha.Üle 200 000 hugenoti lahkus seejärel Inglismaale,Madalmaadesse ja Saksamaale,kus neid lahkelt vastu võeti. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik
raamatuid oma vaga ja töökas õpetustega, Kenfist püüdis teha 'jumalalinna' Inglismaa Paavst kartis keisriga Henry VIII Kuningast saab TULEMUS: tülli minna. kirikupea, Anglikaani kiriku kloostrite väljakujunemine, sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega uusaadli ja kodanluse kätte
osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda
Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda
käibelolev raha on kaetud valuutareservidega. Kommertspank on laenuasutus, kelle huviks on laenu anda ja kasumit teenida. Suuremad pangad meil: Swedpank, SEB. Eestis olevad kirikud: 84 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 85 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget 86 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 kogudust Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud õigused võib jagada 4 rühma: 87 isikuõigused õigus elule, vabadusele, seaduse kaitsele jne (näit § 13, 16, 20) 88 poliitilised õigused õigus valida ja olla valitud, kuuluda organisatsioonidesse, pidada koosolekuid, avaldada oma arvamust (näit § 45, 46, 47, 48)
keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri kroonis kirikupea ehk patriarh. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele sõjaväepealikele(strateegidele) kuulus sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid. Nad said riigilt maatüki ja pidid seda harides end elatama ning relvastama. Enamik stratioote võitlesid ratsaväes. Sõjamehi värvati talupoegade seast. 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine, ning toimusid ümberkorraldused sõjaväes
sellisel teel, nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva võimukeskuse tekkeni ning kodusõjani (nagu oli tema ajal Inglismaal ka läinud). See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas teokraatlik või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem, seetõttu ka efektiivsem. Nõnda peaks kirik olema riigile allutatud, parimaks lahenduseks oleks aga see, kui monarh oleks ise kirikupea, nagu see Inglismaal Hobbesi ajal oli ja praegugi on. Samas ei võta absoluutne suverään inimestelt ära kõiki nende õigusi, sest Hobbes leiab, et indiviidid ei saagi kõiki oma õigusi loovutada, sest nad ootavad loovutamise eest alati mingit kasu. Nõnda ei saa inimene anda kunagi ära oma õigust enesekaitsele, sest Hobbes peab inimelu suurimaks väärtuseks, mille säilitamiseks on riik üldse loodudki. Seega
enam ise käija ning lebas enamuse ajast voodis. Siiski jätkas ta riigi juhtimist. 1547. aasta 28. jaanuaril ta suri. Tõenäoliselt oli tõsisemaks haiguseks mis ta hauda viis süüfilis ja arvatavasti kannatas ta ka mitmesuguseid külmetushaiguseid. Kokkuvõtte: Henry VIII oli silmapaistev riigijuht. Noorusajal oli ta valitsemise viis populaarne aga hiljem teati teda koletuslikku despoodina. Ta oli anglikaani kiruku asutaja ja selle kirikupea. Valisin just selle näite kuna tundus mulle põneva ja huviatava elulooga. Kasutataud kirjandus: 1. Wikipedia 2. www.bbc.co.uk/history/people/henry_viii
Liivi sõda ● Toimus 1558-1583 ● Osapooled: ○ Moskva suurvürstiriik ○ Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita ○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid....
3 Lunastus. Vara keskajal kujundati välja ka sakramendid. Katoliku kirikus kokku oli neid 7. Sakrament oli püha toiming mille viib läbi preester kirikus,et anda edasi jumala arm. 1. Ristimine. 2. Armulaud. 3. Leeritamine. 4. Abielu 5. Vaimulikuks pühitsemine Bütsantsi kultuur Usk ristiusk. 1054 Katolik kirik lõhenes 2-ks: roomakatolik (Lääne-euroopa) Kreeka katolik (Ida-rooma impeerium) Erinevused: Lääne kirikupea on paavst. Ida kirikupea on patriah. Lääne euroopas kirikupea ei allunud keisrile , Idas aga allus. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Idas see puudus. Arutluse teema: Varakeskaegne Euroopa kus ühiskonna areng või langus. Tuleb võrrelda lääne euroopat ja Bütsantsi.5-11 saj Alateemad : kirik, valitsemine, riik, kultuur, majandus, sõjad, vallutused. Keskaja ühiskond oli feodaalne kord( feodaalne killustatus).
katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine (ekstrasensansioonset taju), vaimude pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate materialiseerumist, nende esilemanamist ja kultus. neilt sõnumite hankimist (nn. spiritistlikud seansid) jm · Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium endi hulgast uue kirikupea. Shamantsim · on vahendaja inimeste ja vaimude maailma vahel. · Samaan viib läbi matusetalitusi, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate
- materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja
- materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja
soovinud teha. Henry VII oli aga kannatamatu inimene, kes proovis abielu tühistust kiirendada läbi Inglismaa kõhtudega. Kui uudised sellest jõudis Paavstini, siis proovis Paavst kogu protsessi tuua Roomasse, et seda venitada ja piirata Henry VII käitumist. See aga vihastas Henryt VII ja lõpuks otsustas kuningas oma nõuniku, Thomas Cromwelli mõjutusel, lahku lüüa Rooma Katolikust kirikust. Selle asemel Anglikaankirik, mille eesotsas ja kirikupea on Inglismaa kuningas või kuninganna. Selle tagajärjel sai Henry VII lahutada Catherine'ist ja abielluda oma esimese naise õukonnadaami õega Anne Boyleniga. Poliitilised suhted Henry VIII suurim poliitiline mõjutaja oli Thomas Cromwell, kelle mõjutustel ka toimus usureformatsioon. 1536. aastaks suutis Cromwell kogu nõuandjate ringi ümber vahetada ja anda neile ametliku nimetuse Privy Council. Henry VIII oli ka esimene, kes andis aluse seadustele.
Reformatsioon usuvahetusliikumin, katoliku usu reformimine, erinevate usulahkude teke. Eelkõige Euroopa mastaabis. Martin Lutheri järgi luteri usu tekkimine. Reformatsiooni käik sai alguse Saksamaal, sealt levis üle kogu maailma. Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiit...
Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda toetati. Et turvaliselt vimul psida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel mngis suurt solli ihukaitsevgi. Pikka aega polnud Btsantsi keisrivim pritav. Keiser mras ise endale jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa
Põhja-Euroopa pool germaani keel. P.S. need goodid jne ongi germaanlaste hõimud. Milles seisnesid Lääne-Rooma Languse ja Ida- Rooma püsima jäämise põhjused:Rändrahvaste sissetungid(germaanlased); sõjavägi barbariseerus; laostumine; orjad; asukoht; vabade talupoegade arv. Bütsantsi riidi I õitsengu aeg:395- 1453.a. ehk Ida-Rooma keisririik, aga õitseng oli 527- 565 .a. ; oli Keiser, kõrval tegeles riiginõukogu ja senat, mis oli piiratud volitustega. Keiser nimetab ka kirikupea. Elav kaubavedu, soodne asukoht. Vabade talupoegade maavaldused säilisid ja suurenesid 7.saj asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mis moodustati piirkondade kaupa. 11. Saj alates asendati talupoegade maakaitsevägi feodaalide ratsaväega. Bütsantsi kultuuri tähtsus:Mõjutas Euroopa (eriti Itaalia) renessansskultuuri väljakujunemist. Bütsantsi õpetlased, kes põgenesid Türgi ohu eest läände, neil oli palju väärtuslikke antiikkäsikirju, nad hakkasid
rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli ette palju õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati pimedaks. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Tegelikkuses määras keiser ise enale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriah. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles Bütsantsi langusajastul XI sajantist alates. Keisrile allusid mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Kõrgemad ametnikud määras keiser enemasti aristrokraatide hulgast. Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis alates VII sajandist põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Sveits: Reformatsioon levis väga kiiresti, aga seal toimus ka kodusõda. Reformatsioon ei tulnud lihtsalt, Johann Calvin pani aluse ühele suunale reformatsioonist(kalvinism) ja sealt edasi levis see Prantsusmaale. Inglismaa: Henry VIII oli kuningas, tahtis naisest lahutada ja kiriku juhtimisel oleks varandust juurde saanud. Tekkis anglikaani kirik, kuningas oli kirikupea ja kasutati inglise keelt. Tema tütre Mary ajal toimus kodusõda, sest Mary püüdis katoliiklust taaskehtestada. Hiljem, Elizabeth I ajal, tuli anglikaani kirik tagasi. Prantsusmaa: Esialgu jättis ükskõikseks, hiljem levis kalvinismina(hugenotid). Vallandus kodusõda, pärtliööl(16saj) tapeti palju hugenotte. Valdavaks jäi katoliku usk. Skandinaavia: Levis väga kiiresti. Linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, toimusid pildirüüsted. Vastureformatsioon:
KÜSIMUSED 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kaks leeri, katolikukirik ehk läänekirik ja õigeusukirik ehk idakirik, on ka tänapäeval. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea: paavst, range ülesehitus 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. romaani: ümarkaar, paksud müürid, kitsad ning väikesed uksed ja aknad gooti: energiline, kõrgustesse püüdlev üldilme, sambad, kaared, võlvid, vitraažaknad (Pariisi Jumalaema kirik, katedraalid Reimsis 5. Too välja ristisõdade põhjused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
