Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga. Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki sõnul tehti mullu 43% kinnisvaratehinguist Tallinnas ja Harjumaal
poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust
Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulumaks- Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus). Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Raskeveokimaks- Maksumäär sõltub otseselt sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab ning selle leiab seaduse lisas toodud tabelist. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Hasartmängumaks- Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri
vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB
· Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Käibemaksumäär on 20%, erandjuhtudel 0% ja 9%. · Tollimaks- maks, mis lisatakse sissetoodavatele kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimaksumäär on kaubagrupiti erinev ja ulatub tavaliselt 0%-17%-ni. · Maamaks- riiklik maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu. Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks,
deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel
1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 Alla keskmist kuupalka teenivad inimesed maksavad tulumaksu 20 %, üle keskmist kuupalka teenivad Kohalike omavalitsuste eelarve Lisaks riigieelarvele on oma eelarve ka linnadel ja valdadel. Ka linnade ja valdade peamiseks tuluallikaks on maksud: maamaks osa kohalike elanike tulumaksust kohalikud maksud MAKSUD OTSESED KAUDSED Maksumaksja maksab Tarbimismaksud riigile oma tulult/ maalt. (Maksud, mida peab (Maksud, mida ei eraldi maksma.) pea eraldi maksma, Nt tulumaks, vaid mis on lisatud maamaks tarbitava kauba/ teenuse hinnale.) Nt käibemaks, aktsiisid
sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi.
Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult.tulumaksumäär on seda jagatakse. 26%
Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu. KOHALIKUD MAKSUD · Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal: müügimaks, paadimaks,
Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks.
krooni. Maamaksu koefitsent antud piirkonnas on 1,5 % (alates 2008.a.) / 5 / ning maamaksustamishind 1800 kr/m2 / 6/. Sellest lähtuvalt tuleb maamaksu tasuda 2265m2 kinnistu eest 61155 krooni aastas. Ehitusprojekti maksumus (EEK) Arendusprojekti ost - koos detailplaneeringu ja projekteerimisega (ilma käibemaksuta) 29661017 Ehituse maksumus 38400000 Ehitusjärelvalve 384000 Maamaks 1.aastal 61155 Ehitusprojekti maksumus kokku 68506172 8 4. PROJEKTI FINANTSEERIMINE Projekti kogumaksumusest finantseeritakse pangalaenuga 85,0 mln..krooni. Projekti finantseerimiseks võetav investeerimislaen tagastatakse 4 aastase annuiteetgraafiku alusel aastaste maksetena. Intressimääraks kogu laenu perioodil on fikseeritud 6 %
Eraisiku maksud Eesti maksusüsteem Saksamaa maksusüsteem koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
Eelarve kinnitatakse aasta algul, vajaduse korrak võetakse vastu lisa eelarve, kui raha jääb näiteks üle. 2) Defitsiidiga lisa eelarve? Eelarvedefitsiit on see kui kulud ületavad tulusid, lisa eelarve koostatakse siis kui maksud on hästi laekunud. 3) Kust laekub eelarve raha? Erinevad maksud: Tulumaks 21%(maksuvaba tulu 1728 eurot = 27 000 kr, 2253 kr kuus) , Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused
2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks. Kaudsed: käibemaks, aktsiisid, tollimaksud jne. 5. Sotsiaalmaks maksab tööandja, 33% töötaja brutopalgalt. Maksust 20% läheb pensionifondidesse, see osa maksust on seotud konkreetse töötaja isikuga. 13% läheb haigekassale, see on solidaarne maks kes on rohkem haige, sellele kulub rohkem. 6. Tulumaks 21% brutotulult. Igal inimesel on kuus kasutada 144 eurot maksuvaba tulu. Ettevõtted eio maksa tulumaksu, kui nad kasumi investeerivad firmasse. Meil kehtib
Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. Maksude arvestus
proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks.
läbiviidav hindamine, mille tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind. Viiakse läbi riigi vahenditest. erakorraline hindamine- hindamise objekti maksumuse kindlaksmääramine tehingute teostamiseks (ost, müük), sundvõõrandamiseks maaomaniku või õigustatult huvitatud isikule tellimisel. 12. Maa hinna liigid- Maa maksustamishind(kasut. kõige rohkem), tagastamishind(enam ei kasutata), tehingute järgne hind. 13. Maamaks- maksu võetaks ainult maa hinna pealt. Maamaks määratakse % hinnast (1% piires). Maamaksu tasutakse maksuametile. Maa maksmist kontrollib kohalik omavalitsus. Maamaksuga ei maksustata: maa, kus on majandustegevus keelatud, kalmistute maalt, kirikute maad jm. kinnisvaramaks- maksu võetakse nii maa kui hoonete pealt. 14. Olulised maa hinna elemendid.- sihtotstarve, asukoha hind, maasse mahutatud
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis
väikesed,maksustatakse võrdsel,ühesuguse maksumääraga Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks. Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike-ja registritoimingute eest Otsene maks-mida maksumaksja maksab riigile oma tulult.on tulumaks ning maamaks Maamaks-riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.
suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,parkimistasu 14.Milline on miinimumpalk ja tulumaksuvaba miinimum Eestis 2011. aastal? m.p - 278,02 eurot kuus t.m.v.m - 144 e. kuus 15.Millised on Eestis otsesed ja millised kaudsed riiklikud maksud? Loetle neid. otsesed-see mida maksumaksja maksab riigile oma tulult : tulumaks, maamaks kaudsed- käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, sotsiaalmaks, 16.Mida tähendab see, et üks või teine maks on sihtotstarbeline? seda et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks 17.Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni? üks kord aastas (veeb-märts) Saab tulumaksu soodustust, näeb kas inimesed on õigustatud, maksustatud 18.Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust? koolituskulud, pensionikindlustus, sissemaksed
Kes peaksid makse maksma? Milliseid makse peaks maksma? Kes tegelikult makse maksavad? Maksumäär – suhteline tulude osa, mis läheb maksudeks Progressiivne maks – suurem tulu, kõrgem maksu.. Proportsionaalne maks – kõigil sama Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast Eesti kehtivad maksud Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse Maamaks 100% Üksikisikutulumaks 56% Riiklikud maksud Tulumaks 21% - üksikisik; ettevõte Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension, 13% haigekassa Käibemaks 20% - käibe pealt Aktsiisimaks Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1%
Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. * maksuseaduste käsitlemisel on oluline lähtuda alati konkreetsest käsitletavast
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks. Kohalikud maksud: 1)Müügimaks 2)Paadimaks 3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu Füüsilise isiku tulumaks füüsiliselt isikult võetav maks. *Otsene maks, maksukohustus vähendab maksumaksja tulu ja teatud perioodi vältel teenitud
linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur
kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2009. aastal on 4350 krooni. Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks
....................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust
Makse määr on kas 2% või 3% maksustatavatelt tasudelt. Kinnipeetud maksed tuleb tasuda töötajale väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Hasartmängumaks Hasartmängumaksu tasutakse juhul, kui tegeletakse hasartmängude korraldamisega. Hasartmängude hulka kuuluvad näiteks loteriid, kaubanduslikud loteriid, lotod, osavus- ja õnnemängud ning turniirid. Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist. Maamaks Maaomaniku või maa kasutajana tasuda maamaksu. Maamaksu suurus sõltub omavalituses kehtivast maamaksumäärast ning maa väärtusest. Maamaksumäär on 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1– 2,0%. Maamaksu arvutab ning makseteate saadab maksu- ja tolliamet, kellele tuleb maks ka Mihkel Peips tasuda
C. progressiivsest maksust; D. käibemaksust. A 9. Kui riiklik käibemaks on 20 % ja toode maksab kaupluses 120 eurot, siis milline on selle kauba hind ilma käibemaksuta? A. 100.00 eurot. B. 144.00 eurot. C. 96.00 eurot. D. 120.00 eurot. A 10. Millised järgnevatest maksudest on kohalikud maksud? A. Sotsiaalmaks, käibemaks, tollimaks B. Ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, raskeveokimaks C. Hasartmängumaks, maamaks, aktsiisid. D. Reklaamimaks, tänavate sulgemise maks, lõbustusmaks D 11. Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta. Autofirmad lisavad selle hinnale, mida nad oma autode eest võtavad. Kes maksab selle maksu kinni? A. Autotööstus. B. Valitsus. C. Kõik maksumaksjad. D. Auto ostja. 1
Milliseid makse me maksame? 1. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7
suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni? Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi. MAKSULISED TULUD Otsesed maksud Kaudsed maksud Sotsiaalmaks; sihtotstarbeline maks 1. Füüsilise ja juriidilise 1. Käibemaks 1. Pensionid 20% isiku tulumaks
teada, kust metsaga seotud tooted pärit on. 2)Rahvusvaheline süsiniku tasakaalustamine, maksete süsteem 3)Muudatused omandiõiguses Toetused Arenenud riigid hakkasid kartma tarnedefitsiiti (metsasid oli vaja puidu paberitööstuses, ehituses, küttena jne) Levinud toetused on tasuta istikud, finantsabi või juhtimisabi Isegi Tsiili tuntud vabaturumaana, andis finantsabi metsanduse valdkonnas Maksud Maksustamine on põhiliselt era metsamaadele ( nagu maamaks või haigekassa) ( 3 põhilist maksu: Maamaks, metsamaks ja raiemaks) On ka nö. Kännuraha, kuid selle kogumine on osutunud raskeks Regulatsioonid Paljudes riikides on lubatud Raiemaht Metsade taastamise regulatsioon, mis on kahjuks üpris tundmatu Troopilises vöötmes Hinnaregulatsioon v. Kaitse, et aidata paberitööstuste poolsete ekspluateerimiste vastu ( metsaomanikud vs. Saetöökojad ja paberitööstused) Keskkonnaküsimused: Rootsi jätab surnud puud lindudele elupaigaks
aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus
vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Rahandus ja ettevõtlus. 1
Nt. kõik ettevõte rahad on varad. Audiitorkontroll - väline ekspert(enspektor). Sisekontroll on teine asi. Firmas ei ole sisest audiitrikontrolli. nt. PDO MAKSUD Koormamisfuntsioon (raha kogumine) kujundamisfunktsioon (mõjutada käitumist ja tarbimist nt. suitsupakidel) Makse peab maksma, et olla ühiskonnaliige. Makse jagatakse kaheks : 14· kohalikud maksud : reklaamimaks, teede maks, parkimismaks 15· riiklikud maksud : tulumaks, sotsmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiis, raskeveok töötaja : 1) tulumaks 20%,2) tööstuskindlustus 1,6%(pentsionäridel ei loeta), pentsioni kindlus 2% tööandja : 33% sots.kindlustusmaks, 0.8% töötuskindlustusmaks(nt. juhatuse liige eest ei pea) + tulumaksu vaba miinimum hetke seisuga 154 eurot Brutotasu - see millest algab sinu reaalne tasu ehk neto Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks on kuumäär 355eurot. Muidu inimene ei saa sots kindlustuse.
maksuhaldurile ja tähtaegselt maksusumma riigi eelarvesse üle kandma. Maksuhalduri roll on erinevaid tegevusi kontrollida. Maksuhalduril on aktiivne roll siis kui on tegemist rikkumistega. Seni kuni rikkumisi ei esine teeb maksuhaldur vaid pistelisi maksude arvestamise õigsuse üle kontrolli. 4. MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID 1) Eksistentsi printsiip kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta olemasolu, haldamine, valdamine. (maamaks, kinnisvara-, paadi-, isiku-, mootorsõidukimaks). Kinnisvata-, paadi-, isiku- ja loomapidamismaksu meil ei ole! 2) Kirgede printsiip mis on seotud inimese edevuse ja tarbimisvajadusega (karusnahkade, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks, mitteriiklikud loteriide tulumaks, kütuseaktsiis, loomapidamismaks). Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu.
1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga - Kõrge ja püsiv maj kasv - Õiglane sissetulekute jaotus (sots süsteem) - Ühishüvede pakkumine (haridus, tervishoid jms) - Riigivara korrashoid - Keskkonna kaitsmine 24
Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär
Eluasemelaenu intressidelt. Tulu alla ei käi, pensionid, riiklikud toetused/Stipendiumidel. Miks riik kogub makse??? Et pakkuda ühishüviseid(ehitada teid, kooli maju jne, rajada korrastada parke) Tulude ümber jagamine, tulude ümberjagamine, vähendamine tulusaajate erinevusi. Et riiki üleval pidada (kaitse välisvaenlaste eest, hoida sisekorda, Maksta riigitöötajatele palka, riigi ametiasutused) Tagada sotsiaalneturvalisus Muud maksud- Maamaks- mis on maa otstarbe, määrab ära maksu suuruse, maksu määrad erinevad Tollimaks- Ülepiiri sisse veetavatele kaupadele määratud maks. Maaletooja maksab, paneb kauba hinnale otsa. Ümbrikupalk- iseendale (haigekassat pole, ei ole lootust vanaduspensionile, väiksem pension, ei ole kuhugi pöörduda tööandjaga probleemide korral) Ühiskonnale- ei ole ühishüviseid, teistel maksud kallinevad.
Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1)Rahaline ülesanne , see tähendab ühishüviste pakkumiseks mis seisneb vajalike ressurside kogumises riigieelarvesse. 2)Reguleeriv ülesanne , majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksudeliigid Liigitada saab mitmeti , nt maksud sissetulekutelt(tulumaks), maksud kulutustelt(käibemaks ja aktsiisimaks), maksud omandilt(maamaks) Otsesedmaksud On need maksud mis võetakse otse sissetulekutelt või omandilt. 1. Üksik isiku tulumaks 2.Ettevõtte tulumaks (maksab ettevõtte kasumi pealt kui see võetakse välja ja jaotatakse dividenditeks) 3.Sotsiaalmaks (tööandja maksab töötaja palgapealt) 4.Töötus kindlustus maks(töötaja ja tööandja maksavad) 5.Maamaks(maaomanikud maksavad) Kautsed maksud(toote hinnasisse lülitatud ja tarbija maksab) 1.Käibemaks(kaupade ja teenuste müügihinna lisand) 2
maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil
maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil
Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), arenduskulud jms. Kuidas saaks alandada püsikulusid?
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni
annaabi.ee 
