Aurumasin 16.10.2006 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk 2 Mis on aurumasin lk 3 Aurumasina leiutamine ja selle arengu etapid lk 4-5 2 Mis on aurumasin Aurumasin on masin, mille abil saab kasutada termaal energiat, mida leidub veeaurus, muutes selle mehaaniliseks tööks. Aurumasinaid kasutati pumpades, lokomotiivides, aurupaatides, veomasinates ja teistes sõidukites. Aurumasinad olid hädavajalikud tööstuslikule revulutsioonile. Auruturbiinid, põhimõtteliselt aurumasina tüüp, mida kasutatakse veel tänapäevalgi elektri tootmisel, kuid vanemad tüübid on välja vahetatud elektriliste ja sissepõlemis
Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlustava raske hooratta
Kehra Gümnaasium Liis Aunapuu Aurumasin Referaat Kehras 2008 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Talle toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum - masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma
AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja
Aurumasin - Areng - 1. saj Kreeka teadlane Heron (mänguasi) 1690. a D. Papin, esimene töötav aurumasin 1699. ja 1712. a kasutati vee pumpamisteks, ilma kolvita 1769. a täiustas Watt aurumasina 1784. a I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda - Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. - Aurumasinast - Aurumasin on soojusmootor Muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS WATTI AURUMASIN Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei
Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Sele 1 Aurumasin (Nagi) Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902. Tsaariarmee kapten Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist autot tuli oodata 2 aastat - autode lisandumise tempo oli autoajaloo algusaastatel äärmiselt tagasihoidlik. Kuni esimese 5 maailmasõja ja tsaaririigi lõpuni olid autod jõukate mänguasjad, omanikeks põhiliselt vene ja saksa rahvusest ettevõtjad ja aadlikud.
James Watt James Watt (19. jaanuar 1736 19. august 1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor.Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina.1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse
AURUMASIN Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema mõnd kütust (peamiselt kivisütt) koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud aur surub kolbi tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, niiet aur kondenseerub.
James Watt Üldised faktid Sündinud 1736.-ndal aastal Sotimaal ja surnud 1819.-ndal aastal Tuntud kui aurumasina täiustaja Tema nime järgi on võimsuse ühik W Aurumasin Thomas Newcomeni aurumasina täiustamine. Kulus vähem kütust ja töö efektiivsus oli suurem. 1775.-ndal aastal hakkas aurumasinaid tootma. James Watti elu Teadlaste perekonnast Lapsepõlves veidrik Kooliharidus emalt Isa ehitas talle labori Perekonda tabas traagiline sündmus Täiskasvanuna ebakindel ja kade Abiellus oma nõoga ja sai temaga 5 last. Reisis palju Meeldivad suhted sõprade ja partneritega Muud uuendused ja leiutised: Uus meetod kirjade kopeerimisel Uus meetod teleskoobiga mõõtmisel Leiutas masina skulptuuride kopeerimiseks Mälestised Püstitatud mitmeid ausambaid Kool Birminghamis on tema järgi nimetatud Peetakse koos ...
55 SISUKORD AURUMASIN ________________________________ 3 - 5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor
Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegurid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. Saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, 35-45% diiselmootorid 7 Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad
kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". Newcomen'i atmosfääri aurumasin 6 James Watti aurumasin: James Watt (1736-1819): Üks esimesi jooniseid aurumasinast: Thomas Savery ,,Kaevuri
19. saj. Linnaelu mugavused-voolav vesi, vannituba ja WC. Hiljem ka elekter Tööstusliku pöördega kaasnenud muudatused Manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Uued leiutised nt. aurumasin või elektripirn. Inglismaal rajati uusi söekavandusi. Saksa tolliliit. Tagajärjed olid kiire ühiskonna areng ja suur populatsiooni kasv. Soodustas hariduse levikut. Tööpuudus. Suurenenud kaubatootmine Tööstusühiskonna tunnused Kitsad ja räpased elamistingimused mis hiljem paranesid. Pikk tööpäev. Enamasti töölised naised ja lapsed. Töölised ei olnud rikkad, aga väga vaesed nad ka ei olnud. Vabrikute ümber tööliste asulad.
Teadus ja kultuur 1789- 1849 Aurumasin 1782. aastal 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. James Watt (1736-1819) Michael Faraday (1791-1867) Michael Faraday avastused panid 19.sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prant...
ränilukkudega püssid ja bajonetid (täägid), mis andsid jalaväelasele suurema tegevusvabaduse. 2.Napoleoni sõjad mõjutasid Euroopa poliitilist ja majanduslikku arengut ning sel ajal pandi alus uuele poliitilisele korraldusele kogu Euroopas. Venemaa oli palju aastaid sõjajalal Türgiga. 3.Näiteks tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Ümber korraldati ka maa- ja meretransport, kuna võeti kasutusele aurumasin. Raudteede ulatuslik ehitamine kaotas pikaajalised ja kurnavad marsid ning teekond sõjaväelistel lühenes ajaliselt oluliselt ja sõjavägi jõudis lahingule puhanuna. Näiteks veel raudteed pidi sai rindele pidevalt uusi vägesid viia, seega sai sõjategevus kauem kesta ning sõdur võis ka vahepeal puhkusele minna. Sidepidamise areng muutis sõjaväelise juhtimise tõhusamaks ja operatiivsemaks. 4.Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine ei tähendanud sõdurile enam tsiviilelu lõppu, vaid
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. ...
James Watti, James Prescott Joulei ja Isaac Newtoni OSA TEADUSES ANTS JOOSEP VIRKUS 7A James Watt James Watt oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. Sajandil. Ta oli õppinud tööriistameister, kellele toodi parandada Thomas Newcomani valmistatud aurumasin. Watt uuris aurumasinat ja leidis, et aurujõu kasutamine oli hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.
Võrumaa Kutseharidusekeskus Turismikorralduse õppetool T-08 LEIUTISED,MIS MUUTSID MAAILMA Referaat Väimela 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid...........................................................................................8-9 Arvuti...................................
f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas rauasulatuses söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ketrus ja kudumismasinate leiutamine tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi
Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Selleks kasutatakse soojusmasinat. Üks näide soojusmasinatest on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale.
tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%.Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%.Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Aurumasin Üks näide soojusmasinast on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale. Gaasiturbiin
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
Tööstuslik pööre 1718 sajandil Ajalugu 8.klass 12/13/12 Mis on tööstuslik Pööre? § Uute masinate leiutamine. § Suurenes kaupade tootmine ja kvaliteet. 12/13/12 Auruajastu § 1807a. esimene aurik § 1765a. esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed § Tõõstuliku pöörde tulemusena asendus käsitöö
Vastus sellele küsimusele käis ta peast läbi valgussähvatusena ühel jalutuskäigul. Auru kuumutatakse ja jahutatakse ju samas silindris. Miks mitte juhtida aur teise silindrisse. niisuguse ta ka ehitas, nimetades selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit (1, lk 40). Kaevanduse ja vabrikuomanikud ning ka sõjaväelased soovisid, et sõitjate- ja kaubavedu, vägede ja sõjamoona trantsport kulgeks kiiresti ja ilma häireteta (2, lk19). Esialgu oli peamisel kohal aurutõlla idee. Ning Richard Trevithick ei saanud enne rahu, kui oli meisterdanud valmis oma mudeli
3.1. ENERGIAMAJANDUS Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD
KERGETÖÖSTUS: 1)TEKSTIILITÖÖSTUS -kanga kudumine ja viimistlemine -trikotaaztoodete valmistamine 2)RÕIVATÖÖSTUS -moekollektsioonide loomine ja õmblemine 3)NAHA- ja JALATSITÖÖSTUS -jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur:
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ II POOL
orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist Tööstus Suurim tööstusettevõte 1858. aastal Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse
Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatöölised Otto von Bismarck Ta oli Preisimaa valitsusjuht ehk riigikantsler ja kindlakäeline poliitik. Raua ja vere poliitikana iseloomustatakse Bismarcki tegevust tervikuna, sest ta oli öelnud maapäeval vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Riigikord Saksamaa ühendati keisririigiks aastal 1871. Leiutised: - aurumasin, James Watt - aurik, Robert Fulton - vedur, George Stephemson - patarei, A. Volta - elektrigeneraator, Michael Faraday - elektripirn, T. A. Edison - röntgenitoru, W. Röntgen - telefon, G. Bell
INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomulikku rada pidi, riik ise
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool ...
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad.
toodete kvaliteeti. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765. aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda. Saksa tolliliit moodustati 1834. aastal Preisimaa ettevõtmisel, et killustunud ja ühtse
Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud. Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu. Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks. Talu eest hoolitses endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent. Tegelased
Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud. Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu. Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks. Talu eest hoolitses endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent. Tegelased
Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale
dS=dQ/T , kus dS- entroopia muut; dQ-soojushulk; T-absoluutne tº Gaaside isohooriline erisoojuse valem: Cv=iR/2M, kus Cv- isohooriline erisoojus (J/kgK); R-8.31; molaar ja vabadus Gaaside isobaariline erisoojuse valem: Cp=(i+2)R/2M, kus Cp-isobaariline erisoojus (J/kgK) Termodünaamika kujud: t=const| Q=A ehk U=im/2M RT P=const|A=pV ehk Q=U+pV; v=const A=0 Q=U Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Kolm osa: soojendi, jahuti ja töötav keha. Näiteks: aurumasin, bensiini/diiselmootor. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa tarbitavast energiast muudab see masin mehaaniliseks tööks.eeta=A(Q1-Q2)/Q1*100% Eeta-kasutegur; A- kasulik mehaaniline töö, Q1/Q2 S=A soojendilt/jahutilt saadud soojushulk (J). P/V teljestikus ring.
saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel õnnestus kuskil vabrikus tööd saada, olid seal jubedad tööolud, kesine palk ja pikad tööpäevad. Kõik see viis suure varandusliku kihistumiseni, ent samas aitas kaasa ühiskonna, kui terviku, arengule
The Steam Engine By What are they? Steam engines are the first kind of engines to see a widespread use. They were used in the early locomotives, steam boats and factories. In fact they are still used to help run nuclear powerplants. When and by who were they invented and improved? The very first steam engine was built by Thomas Savery in 1698. However, it didn't turn any wheels, instead it pumped water out of coal mines. In 1712 Thomas Newcomen introduced an improved version of Savery's engine. James Watt improved it even further and later came up with an idea on how to use a steam engine to power something with wheels. Alright, but why are they important? Steam engines are veryveryvery important because it was the dominant source of power well into the 20th century. They actually were the moving force behind the Industrial Revolution. So no steam engines = no Industrial Revolution = Middle Ages that last approxima...
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu o Kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rik...
Mootorratta ajalugu Algusaastad Suure panuse tehnoloogia arengule andis rohkem kui saja aasta jooksul aurumasin ja selle abil liikuma pandud seadmed ja transpordivahendid nii maal, kui vee peal. Mootorratta leiutamisele eelnes paljude inimeste loov uurimistöö ja katsetused keemia, metallurgia ja masinaehituse alal. Nikolaus August Otto ehitas 1876.a. töökindla 4 taktilise sisepõlemismootori. See hakkas välja vahetama seni tehastes jõumasinatena kasutatud väikese kasuteguriga aurumasinaid. Gottlieb Daimler ja Wilhem Maybach leiutasid 1883.a. hõõgsüüte. See
17.saj. AÜs toimus tööstuslik pööre alles 19.saj Inglismaal muutused esmalt söe ja tekstiilitööstuses Rauasulatamiseks vajati sütt ja seepärast võeti kasutusele uusi söekaevandusi Ketrus ja kudumismasina leiutamine pani aluse tekstiilitööstusele, mis sai üheks tähtsamaks haruks Inglismaal AURUAJASTU Esimesed masinad töötasid langeva vee jõul ( vabrikud jõe ääres) või tuuleenergial 18.saj aurumasin (esimesed 17.18.saj vahetusel) 1765 James Watt leiutas universaalse aurumasina Aurumasinat hakati kasutama vabrikutes, aurikutel, veduritel (raudteeliiklus MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES Uued maaharimisviisid ja põllukultuurid Raudader, külvi ja viljapeksumasin Suurem põllumajandustoodang võimaldas toita tööstuses tegelevat elanikkonda SAKSA TOLLILIIT Tähtis tööstuskeskus oli Berliin Arenes trasport
Liisa-Maria Lõoke 12b Nüüdisühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest
Kuidas on tehnika areng mõjutanud energiamajandust? Andreas Preisfreund Ja Ken Saaver Agraarühiskond Inimeste ja loomade lihasjõud soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskond Ehitati tuulikuid ja vesiveskeid Energia kasutati kohapeal: Jahvatati vilja või pumbati vett Toimus metsade halastamatu raie Hilisindustriaalühiskond Puidu nappus kivisüsi Aurumasin, vedur Kivisüsi(17-19 sajand) Click to edit Master text styles Ettevõtted söemaardlate Second level lähedusse, kuna transport Third level Fourth level oli kallis. Fifth level Tööstuslik tõus (1825-1826) 19 20 saj. vahetus Elekterenergia trasport pika vahemaa taha ...
(käasitöö) (masinatöö) 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt? Agraarajastul toimus areng väga aeglaselt, sest kasutati algelisi töövahendeid, kogukondade suhtlused puudusid ning seetõttu levisid uunedused väga aeglaselt, madal haridustase (puudus kirjaoskus). 4. Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Levisid vesiveskid ja tuulikud, uued navigatsiooniseadmed, aurumasin, kivisöe kasutusele võtt, metallurgia ja tekstiilitööstuse areng ning raudteetranstport. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Veonduse areng- ei kasutatud enam loomi vaid kaupu viidi riigist riiki näiteks kaubalaevadega või hoopis kaubarongidega. Loodusvarade ebaühtne paiknemine ja jaotumine. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi.
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiu...
sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris james watt aurumasina. 1807 tegi hudsoni jel esimese sidu aurik(robert fulton lbis 240 km 32 tunniga). 1814 katsetati george stephensoni vedurit.(sitis 6,5 km/h).pani alguse raudteeliiklusele. 1842 veti metallitstuses kasutusele auruhaamer. 19 sajand esimesel poolel hakati pllumajanduses laialdaselt kasutama raudatra. klvi ja viljapeksumasin lihtsustasid pllutid. prast napoleoni sdasid muutus saksa tstuspealinnaks berliin.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
