· Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsuse rannikutel nimetati viikingeid normannideks.
viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantisajastul, mil neid hakati kujutama
viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Viikingid olid ka suured kaupmehed, kes käisid nii kaugetes kohtades nagu Konstantinoopol ja Põhja-Amerika. Enamik neist olid põlluharijad, kes kasvatasid teravilju ja juurvilju ning pidasid veiseid, lambaid, sigu ja kanu. Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega
Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks. Kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. Viikingeid võiks pidada rohkem hävitajateks kui loojateks. Viikingid pidasid rüüsteretki Pariisis, Prantsusmaal, Pürenee poolsaarel, Põhja- Aafrikas, Kreekas ja paljudes muudes kohtades. Retkedel oli ka palju relvi, mida kasutati enda kaitseks või ründamiseks, et saada vastastelt saaki ja kaupu
MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid
Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. Ajaks, kui mehed olid retkedel, jäi talumajapidamine naiste juhtida. Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks. Viikingite nimed Viikingite nimed olid näiteks Orm (madu), Ulf (hunt), Björn (karu). Paljud viikingite nimed on ka tänapäeval kasutuses, näiteks Rolf, Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves. Viikingite uskumused Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Viikingite meremehed Pikkadel laevareisidel ja ohtlikes lahingutes oli oluline üksteist toetada. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega
teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed.
andis ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki maad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks
asulad. Viikingid elasid enamuses ranna äärsetes külades. ’ Viikingid, kes elasid rannaäärsetes külades elasid tavaliselt ühekorruselistes majades. Ehitati karkass maju, maja väliskülg tehti laudadest, ei olnud vaja naelu, lauad seoti prusside külge ülevalt, alumine osa läks vastu maad. Sellel oli praktiline põhjus, sest vihma sadades voolasid piisad mööda laudu alla ja vesi ei pääsenud sisse. Viikingid tegelesid kalapüügiga enamasti. Kuid oli ka viikingeid, kes elasid rohkem sisemaal ning tegelesid jahinduse, käsi-, põllutöö ja karjakasvatamisega. Trelleborg (Island) Hooned olid 3 kuni 5 meetri laiused ja nende pikkus ulatus isegi kuni 50 meetrini (tavaliselt 15 kuni 30m). Maja katus kaeti: kas turba, õlgede või laualaastudega (olenevalt sellest millist materjali oli saada). Tavaliselt majadel ei olnud aknaid. Suits mis kütte koldest tuli, lasti kas uksest välja või oli katusele tehtud avad sellejaoks
alguses kadunud ( Celan 2000, 199). Üheks suurimaks verstapostiks sarvikute ettekujutuse kujunemisel on olnud helilooja Wagneri Nibelungeni teosele kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja tiibu (Celan, 2000, 199). Siit on võimalik järeldada, et kirjanikele ja kunstnikele, kes laenasid julgelt ideid iidsetelt kirjanikkelt oli see moonutatud ning sajandite jooksul kinnistunud arusaam teadmata ning kujutasid viikingeid sarvede ja tiibadega. Töö autori arvates võis puududa kirjanikkel ja/või kunstnikel soov või tahtmine ajalugu uurida ja süveneda, et ei tekiks sellist valearusaama , kui ajaloost on saanud legend ning legendist müüt. Töö autori arvates on väärarusaama põhjus eri kontinentidel kasutusel olnud erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus.
varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Viikingid rüüstasid ja põletasid asulaid ning röövisid inimeste vara. Kuigi teiste inimeste asulaid rööviti, oli viikingite laevameeskond üksteise suhtes toetav ja abivalmis. Viikingite juht pidi olema väga helde ja saagi laevameeskonna vahel ära jagama. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Viiking pidi olema vapper ja vastupidav.
feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Läänisüsteemi negatiivsed küljed Põhjendus Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Moraal langes, levisid sõjad, vargused jneje 16. Kuidas kutsuti viikingeid L-Euroopas? (1) Normannid 17. Kuidas kutsuti viikingeid Venemaal? varjaagid 18.Mis on futhark? viikingite ruunitähestik 19.Mis on ruunikivi? Kivi, kuhu on vana germaanikirjaga peale kirjutatud 20.Mis on Valhalla? on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. 21.Mis on saaga? vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutt. 22.Viikingiretkede põhjused? (3)röövretked, vallutusretked, kauplemine 23.Nimeta kolm viikingite jumalat koos lühiiseloomustusega
mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983- 986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja- Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Viikingite kodud Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid olid Rootsist, Norrast ja Taanist ehk muinas- skandinaaviast pärit meresõitjad. Nende kultuuri õitseajaks nimetatakse 8. - 11. Sajandit. Sellele ajale on ka kohane nimetus viikingiaeg. Nimetus ,,viiking" üle on arutletud palju. Ühed väidavad, et see on tulnud skandinaaviast, aga teised ütlevad, et on tulnud vanast inglise keelest. Viikingeid nimetati erikohtades erinevalt. Lääne-Euroopas kutsuti normannideks ehk põhjamaa meesteks, Idas varjaagideks ehk sõdalasteks. Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju, püüdsid kala, pidasid jahti, kasvatasid köögivilju. Põhjamaal oli maapinna viljakus väga kehv ja kliima karm. See võis olla
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja molemite vastuolusid
1. Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. http://www.bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid
VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased.Nendega sai sõita nii sügaval kui ka madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale. Kui aga ei olnud tuult siis võeti appi aerud.Aerud olid kuni 6m. pikad,nii et meestel pidi olema palju jõudu,et nendega toime tulla.Et laevad olid võrdlemisi kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult. Kui rannikuelanikud viikingite laevu märkasid,süütasid nad kohe ruure lõkke.See oli hoi...
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaeva...
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal, sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Idaviikingid, keda mõnikord ka varjaagideks kutsutakse, purjetasid üle Läänemere ning piki Venemaa suuri jõgesid alla lõuna poole. Paljude taoliste reiside sihtpunktiks olid tolleaegse maailma rikkamad linnad, Bütsantsi keisririigi pealinn Konstantinoopol
Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu
Kes olid viikingid loojad või hävitajad? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud -
Minu päev keskaegses linnas Minu päev algaks suhteliselt varakult. Kuna olen alles suhteliselt noor ja kogenematu siis mõtisklen mida oma eluga nüüd peale hakata. Mõtlen et lähen külastan meie nurga pagarit kes kuulub ühte Tartu parimasse gildi. Tean seda pagari Hantsoni ammusest ajast juba, kui me veel koos lastena viikingeid mängisime. Temast paremini ei oska keegi saiasi ja saiakesi küpsetada. Peale kõhu täis söömist suundun oma sellieksami materjaalidele järele, mille meister Hans von Seppanhäusen ammu mulle juba lubanud on. Mõtlen et peaks selle sellieksamiga ükskord ühelepoole saama, olid ju minu wanderselli päevad nii pikale veninud, nüüd olles lõpuks ometi tagasi oma mugavas kodulinnas Tartus ei tohiks see minu käes mingi probleem olla.
3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega)? Ruunikivid, Anglo-saksi kroonika, iiri kroonikad, Historia deSancto Cuthberto, Æthelweardi kroonika jt. Kuigi osad kroonikad olid põhjalikumad ja ülevaatlikumad kui teised, olid need kirjutatud subjektiivselt ja tihti moonutatult ja mitte alati ajalooliselt korrektselt. Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub? Viikingite retked algasid umbes umbes 800 aastal (850). Algul olid nende retked põhiliselt rüüsteretked, mis kestsid nädalaid. Peamiselt rüüstasid viikingid ranniku alasid. 20 aastat hiljem
Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16. Kuidas nimetati viikingeid erinevatel maadel? Lääne-Euroopas Normannideks, Ida-Euroopas varjaagideks. 17. Mil moel mõjutasid viikingid Lääne-Euroopa maade ajalugu? 18. Millised maad viikingid avastasid? Gröönimaa, Island, Põhja-Ameerika
Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi. Nad arendasid Euroopas kultuuri, tegeledes lõunapoolsetel aladel aktiivselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Novgorodimaal tegeldi rohkem kaubanduse ja käsitööga, mis hoidis sealset kaubandustaset kõrgel. Ivansioonide ajastul oli Euroopas eri rahvusi palju. Tol hetkel peeti võõraid ohtlikeks, mida nad kindlasti olid, sest vallutasid ja hõivasid eurooplaste maid, kuid mõjutustel oli ka positiivseid tulemusi
võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid. Mitmed skandinaavia rahvad - nende hulgas näiteks norrakad ja rootslased - olid end tolleks ajaks juba tänasestele asualadele sisse seadnud, kuid oli ka rahvaid, kes tegelesid alles varakeskajal oma ,,kodu" otsimisega. Väljarännet Skandinaaviast põhjustas elanikkonna kasvuga kaasnev maapuudus. Elatist hakati otsima kaubandusest ja mereröövist - viikingeid tuntaksegi kui ühtesid ajaloo suurimaid meremehi. Nõnda seadsid mõningad neist end sisse üsnagi loogilistel asualadel - saartel. Britannia sai oma osa, samuti Island. Hiljem suruti küll põhjamaalased esimeselt saarelt minema, kuid Islandil elavad viikingite järeltulijad siiamaani. Viikingid kehtestasid end ka Venemaa kunagistel aladel, olles suisa sealsed valitsejad. Prantsusmaal anti normannidele lausa oma maatükk, mis kannab tänini Normandia nime
Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Kes käisid rüüsteretkedel Skandinaavias kui ka väidetavalt araabia aladel. Eesti viikingeid mälestatakse tänapäevani, erinevates Eesti paikades, on lastud vette viikingi laevu nagu näiteks 2012 aasta 7. juulil läks Kiruveres, Paunküla veehoidla ääres vette viikinglaev nimega Äge, samuti ka 2010 aasta 6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri.Minu arvates on selline tegevus Eesti maastikul äärmiselt oluline, kuna nii on
II osa, lk 28. Viikingretked tegid võimalikuks rannaaladel elevate skandinaavlaste suurepärased laevad: nendega võis kiirelt ja ootamatult rünnata ka üsna kaugelt asetsevaid maid. Laevaga oli lihtne põgeneda või koos perega teisele maale elama asuda. Paljud viikingid rajasidki uue talu mõnel vallutatud maal, kus põllumaa oli hoopis parem, näiteks Inglismaa. Pikkadel mereretkedel avastati aga poolkogemata, tavaliselt udus või tormis teelt eksides, ka senitundmatuid maid, kuhu osa viikingeid koos perega elama kolis. 9. sajandil asustati Islandi saar, 10. sajandi lõpus Gröönimaal . 1000. aasta paiku jõudsid viikingid isegi Põhja-Ameerikasse.12 Viikingid Lääne-Euroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. 845. aastal vallutasid nad mõneks ajaks koguni Pariisi. Viikingipealik Rollo sai oma valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal. Põhjast pärit
42 Miks tahtsid eurooplased leida mereteed Indiasse? 43 Miks kujunes eurooplaste jõudmine Ameerikasse indiaanlastele õnnetuseks? 3. Tõmba ring ümber õigele vastusele! Esimestena võtsid püssirohu kasutusele a) hiinlased b) sakslased c) inglased Algelist püssi nimetati a) tuletoru b) musket c) püstol Johannes Gutenberg oli a) sakslane b) prantslane c) rootslane Lääne Euroopas nimetati viikingeid a) normannid b) piraadid c) varjaagid Esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat trükiti Saksamaal aastal a) 1525 b) 1535 c) 1631 Esimeste eurooplastena jõudsid Ameerikasse a) hispaanlased b) inglased c) viikingid Kolumbus sõitis esimest korda üle Atlandi ookeani aastal a) 1492 b) 1498 c) 1519 Hispaanlased hakkasid Ameerika põliselanikke nimetama a) ameeriklased b) indiaanlased
alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes viikingid olid siis, kas loojad või hävitajad? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ehk viikingisõdalased, oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.
tõmbab on tema poeg, et ikka õige kuningas Cameloti juhiks(Uther ise muutuski selleks kiviks). Arthur kasvas üles prostituutide käe all ja tal oli väga raske lapsepõlv. Uus kuningas Vortigern tahab excaliburi endale siis kogu tema rahvas peab üritama excaliburi kivist välja tõmmata ja need kes on üritanud saavad märgistatud. Arthur on nüüd juba suureks meheks kasvanud. Arthuriga tullakse rääkima, kuna ta oli rünnanud mingeid viikingeid, kes olid kuninga kaitse all. Järgmise päeva hommikul Arthur põgeneb, sest ta sai aru et midagi on valesti. Ta võetakse kinni ja avastatakse et tal pole märki. Ta viiakse ühte kohta ja ta peab proovima mõõka välja tõmmata, ta saab mõõga kätte ja minestab ära, sest selle vägi on liiga suur. Järgmine hetk ta ärkab kuninga juures ja kuningas räägib talle oma plaanist kuidas ta näitab, et Arthur on väärtusetu ja temast ei saa kuningat ja bla bla bla. Kuningas hakkas juba
7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingid elasid rannikukülades. Sarnaselt oma esiisadega olid viikingid talupidajad, ja seda isegi need viikingid, kes röövretkedel käisid. Skandinaavia külmemates piirkondades sõltus nende elatis aga rohkem küttimisest, kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes
Majordoomused ehk kojaülemad. Olid kuninga sõjalise kaaskonna ülemad ja 7 saj said tähtsad sest nemad olid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius. 12) Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? 13) Kuidas tekkis kirikuriik? 14) Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15) Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? 16) Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 17) Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? · Lääne- Euroopas- normannid · Inglismaal- taanlasteks (eristati juuksevärvi järgi) · Ida- Euroopas- varjaagideks · Meil- viikingiteks (kindlustamata kaubaplats) · 18) Kes läksid viikingiteks? Miks? · Talupojad- et müüa oma põllusaadusi · Kuningad- kes olid jäänud alla oma maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes · Olid elukutselised viikingid
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja k...
röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule, see ajendab Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga hakkasid normannid võtma ette retki kuhu jäädi ka talvituma, nendes retkedes oli rohkem viikingeid.1000. aasta paiku viikingid ristiusustatakse ja nad jäävad paikseks. Kui viikingid leidsid viljakaimadi muldi ja paremaid elutingimusi, siis jäid nad paikseks. Kui viikingid jäid paikseks siis nad hakkasid looma kolooniaid ja hiljem nendest juba riike. 896 aastal asuvad taanist pärit normannid Seine´i jõe kaldale. Kuid 911 Saint-Clare-sur-Epte´i kokkuleppe alusel viikingite juht Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelne, leppisid kokku, et Rollo
15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? Raj. kloostreid, koole; Järeltulijaid püüti harida ,,roomlaste kombel". 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 817 jagunes riik kolmeks (Verduni leping): Ida-Frangi riik (Ludwig Sakslane, tekkis Saksa-Rooma riik), Lääne-Frangi riik (Karl Paljaspea, tekkis Prantsuse kuningriik), Kesk- ja Lõuna-Frangi riik (Lothar, tekkis Itaalia kuningriik). 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? Lääne-EUs normannid (sõnast ,,põhi"); Inglismaal, Iirimaal Taanlased, Ida-EUs varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks? Pere nooremad pojad, kuna talu pärandati vanimale pojale. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? Lääneteed mööda rünnati Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat, Portugali. Idateed mööda rünnati Venemaad, Bütsantsi, Kreekat ja Araabia maid. 20. Milliseid maid asutasid viikingid
13. Kuidas tekkis Kirikuriik?Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased.
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke ...
Sellepärast läksid inimesed aadlike ja piiskoppide juurde ning pakkusid oma teenimist ja toetust kaitse vastu. 15. Kes olid Otto I ja Hugues Capet? Milliste riikide loojad neist said? lk 30 Vastus: Otto I oli hertsog kes valiti kuningaks teiste kuningate seast, temast sai Saksa-Rooma keisririigi looja. Hugues Capet oli krahv kes valiti aadlike poolt kuningaks, temast sai Prantsuse kuningriigi looja. 2.ÜLESANNE Leia õige vastus. Jooni alla 1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas? a) normaanideks b) normaalseteks c) normannideks 2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? Miks? a) vanemad pojad b) nooremad pojad, sest talu pärandati vanemale pojale, noorem poja võis jääda sulasena tööle. c) kõige julgemad mehed 3. Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel? a) ainult päikese ja tähistaeva järgi b) hoidusid ranna lähedale c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi 4. Mis oli Päikesekivi? a) tükike päikesest
loodud elusolendeid- inimesi ja loomi, seetõttu arenes eriti ilukiri. Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuriväärtusi, põletasid raamatukogusid, purustasid ,,uskmatute" monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende zanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat ja üks ööd". 9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased. Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu). Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9.-10. sajandiga, kui
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Rahvasterändamise mõjutused:põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, oma asuala laiendasid slaavlased, taaselustus skandinaavlaste huvi eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.Eestis peetud taplustele viitavad ruunikivid ja Salme laevamatus. Palju on püstitatud linnuseid(Viljandi, Iru, Rõuge). Tüüpiline oli neemikule rajatud linnus, kus elas kohalik vanem oma pere ja kaaskonnaka. Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemale, põldude keskel
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid
See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted. https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_hindamisraamat 3. Saagad, letopissid, kroonikad Saagad Enamik Baltimaadega seotud saagateateist on seotud lahingute ja röövretkedega. · Njálli saagas on kirjeldatud mereretkel olevaid Islandi viikingeid. Retke käigus sattusid nad kõigepealt Rafalasse, kus pidasid lahingu, ja seejärel Saaremaale (Eysyslasse), kus kohtasid Taani päritolu orja Tofit. See juhatas neile kätte kahe suure juhi Hallgrimi ja Kollskeggi laagri, järgnes lahing. · Teine ja vast kuulsaim saagakirjeldus, kus on mainitud nn eestlaste nimesid, on pärit Olaf Tryggvepoja saagast (Óláfs saga Tryggvassonar), mille 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas
kloostreid. Kõige enam kannatasid viikingite röövretkede all Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaalt ja asusid sinna ka elama. Prantsusmaal üritasid nad vallutada Pariisi. Prantsusmaa kuningas andis 10. sajandi algul ühele viikingi pealikule lääniks Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal. Ida pool jõudsid viikingid läbi Venemaa Mustale ja Kaspia merele, kus nad tegelesid peamiselt kauplemisega. Slaavlased nimetasid viikingeid Varjaagideks. Viikingid purjetasid edasi Bütsantsi ja üritasid vallutada Konstantinoopolit. Bütsantsi keisrid aga sõlmisid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse värbama. 9. sajandil jõudsid esimesed viikingid mööda Atlandi ookeanit purjetades Islandi saarele. Paljud viikingid läksid sinna elama, kuna saar oli elamiseks igati sobiv. Viiking Erik Punane purjetas järgmisel sajandil läände ja avastas Gröönimaa. Ka sinna asuti elama
Gunnarrit toetada kahe sõjalaevaga. Ölvir ütles, et jõel olemine on ohtlikuks muutunud, sest tee peal on ees kaks venda- Vandill ja Karl. 30. Gunnar oli oma vennaga ühes laevas, Hallvardr teises. Merel toimus võitlus Vandilli ja Karliga. Vandill ja Karl tapeti ning kaasa võeti suur sõjasaak. Suunduti edasi Taani, kõikjal pidasid lahinguid ja ka võitsid igal pool. Järgmisel suvel jõudsid Rafalasse (Tallinnasse), kohtasid seal viikingeid, läksid lahinguuse ja võitsid. Siis läksid edasi Eysyslale (Saaremaale), kus Gunnarr kohtas meest nimega Tofi.Tofi rääkis Gunnarrile , et teisel pool neeme asuvad sõjalaevad, kes teavad neist kõike, Veel rääkis ta tappurist. Algas lahing, mis võideti ja saadi palju varandust tänu Tofile. 31. Gunnarr viis Tofi Taanimaale tagasi, kust ta oli pärit. Gunnarr jäi ka Taanimaale, kus kuningas võttis ta lahkelt vastu. Ära minnes kinkis Gunnarr kuningale väärtuslikke kingitusi.
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Gröönimaa) 10.saj lõpul randusid esimeste eurooplastena põhja-ameerikas. Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus- ja meresõiduoskuses.(orienteeruti tähtede järgi; algeline kompass)madala süvisega laevad. Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed. Olukord hakkas pöörduma Viikingite kahjuks seoses ristiusu misjonäride tegevusega skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu. Ühiskonna korraldus Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud, Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures perekonna kalme. Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad
Keskööl korraldab peaaegu iga kodu oma ilutulestiku. Islandi pühad lõppevad 6.jaanuaril erilise Kaheteistkümnenda Öö tähistamisega. Haldjad ja trollid tulevad välja ja tähistavad koos islandlastega, nad tantsivad ja laulavad. Sellel päeval korratakse uusaastaõhtu ilutulestikku, mis on väiksem kui tavaliselt. 5. ISLANDI KÕRGKULTUUR See oli vabadusearmastus ja seiklusjanu, mis sundisid viikingeid 9.sajandil Islandile oma kodusid rajama. Islandlased on Skandinaavia päritolu ning segatud ka keldi verega. Vabadus ja austus on endiselt Islandil olemas seal valitseb demokraatia ja riik on poliitiliselt stabiilne. Islandlaste seas pole erinevaid klasse ja valitseb tugev kirjanduslik traditsioon. Islandlaste iseloomus ja geenides valitseb sügav huvi Islandi kultuuripärandi vastu. See ulatub Islandi saagade aega ning keskaegsesse kirjandusse, mis kuulub maailmaklassika hulka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
