TALLINNA ÜLIKOOL Küüsikloomade roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmises Referaat Tallinn 2012 Sisukord Tallinn 2012............................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Küüsikloomad........................................................................................................................4 Lülijalgsete pea probleem......................................................................................................6 Aju............................................................................................
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik Punasest ning Leif Erikssonist.
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
Oletustele põhinevat arvamust on raske koostada, hüpoteetliselt võib ainult oletada: mida oleks vaja anarhistlikuks ühiskonnaks, mida teeksid indiviidid selle heaks. Selge on see, et anarhistliku ühiskonna võimalikkus on olematu tänu indiviididele, nende mõttelaadile ning looduse poolt kaasa antud ellujäämisinstinktile, mis väljendub egoistlikult ning ebavõrdselt. Kasutatud kirjandus: Võimu ja religiooni sotsioloogiast (M. Weber 2002 ) lk 78 Ideedeajaloo põhijooni (G. Eriksson, T. Frängsmyr 2007) lk 188 3
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
Tehnilised uuendused keskajal Otto Karl Närska, Kati Karu, Max Sebastian Segerkrantz, Kevin Christian Eriksson Põlluloomad • Rohkem veiseid vähem hobuseid • Loomi arendasid talupojad • Keskaeg- Lehm andis 3-5 liitrit piima • Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27-
Normannid (varjaagid) skandinaavlased Valitsejad Muhamed looja, algne Oleg Esimene pealik Erik Punane põgenes pealik (630 a.) (viiking) 882 aastal Gröönimaale Piiramatu valitsejavõim Vladimir tõi ristiusu Leif Eriksson läks Põhja- Algsed valitsejad olid Jaroslav Tark suur Ameerikasse Muhamedi sugulased vallutaja (hiilgeaeg Harald Sinihammas tõi Palju sõdu ja vallutusi 11saj.) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat
valitsejast.Sõltuva talupojakonna tekkimine. 4.Kuidas kujunes talupoegadele sõltuvus feodaalidest? Frangi riigis andsid sõjakäikudest,rõõvretkedest ja majanduslikest kitsikusest ohustatud talupojad end ülikutest suurmaa valdajate kaitse alla,kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama.Maatükk säilis tp. käsutuses. 5.Millised maad on avastatud viikingite poolt?Kelle juhtimisel? Gröönimaa-Erik Punane Põhja-Ameerika- Left Eriksson Island ,põhjamere saared. 6.Milline oli hariduse levik Bütsantsis? Talupojad olid küll kirjaoskamatud,kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides.Aristokraatide,riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 7.Millist õppematerjali kasutati Konstantinoopoli ülikoolis?Mil viisil püüdsid õppejõud antiikkultuuri järjepidevust säilitada? Õppetekstidena kasutati peamiselt antiikantorite teoseid,mida kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikud seletused
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi
orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja,
· 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid
KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
lepingumusi. 13. Peatükk Bond My name is Bond, James Bond. Viikingite taluperemees. Vaba oli ta. Konung Viikingite kogukonna pealik (kuningas), kes valiti ülikute seast. Neist tähtsamad said maakondade ja liitude juhtideks. Viikude nimed varjaag Ida-Euroopa, ;normann Lääne-Euroopa, "põhja mees". Erik Punane X sajandil rändas ta rahvaga Islandilt Gröönimaale. Seal kasvatati karja. Erik põgenes Norrast. Leif Eriksson Eriku poeg. Tema juhtimisel jõudsid viikingid Ameerikasse. Danenelag Taani õiguse ala, Ida-Inglismaal taanlaste riik. 1014 vallutasid taalnased terve saare. 14. Peatükk Valhalla põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased. Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus. Pärimuse järgi pidi maailm hävima ragnarökis. See tähendas hukatuse inimestele ja jumalatele: päike ja kuu kaovad, ilmapuu väriseb ja maa vajub lõpuks keevasse ookeani.
PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust, vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi.Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse su...
Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal vallutati Palermo
ja kõik selle, mis soodustab inimmõistuse, tunde ja tahte vaba arengut. Ja kuivõrd me tunnustame järjekestvust mitte ainult toomises ja tegudes, vaid ka ideelises, teaduslikus ja kõlbelises informatsioonis, peame õiglaselt hindama Rotterdami Erasmuse elutööd. Kasutatud kirjandus: 1) raamat "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini", A. L. Subbotini tekst "Erasmuse pärand"; 2) "Ideedeajaloo põhijooni", autoriteks Gunnar Eriksson ja Tore Frängsmyr. Siim Krull, 10.a klasss
Kokkuvõte Igal ajastul on oma vaimsus. Kui keskajal oli inimene allutatud täielikult Jumalale, siis eriti Valgustusajal tugineti eelkõige mõistusele. Usuti, kuid seda mõistuse piirides. Leiti, et inimene ise saab elus midagi ära teha ja see tõi kaasa üsna kiire arengu. Valgustusest rääkides ei saa mainimata jätta Prantsuse filosoofi Voltaire`i, kes oma kriitilise ja võtleva mõistusega mõjustas kogu Euroopa vaimsust Kasutatud kirjandus 1. Gunnar eriksson, tore Frängsmyr ``Ideedeajaloo põhijooni`` 2. E. Grauberg, K. Kivinurk ``Maailm. Tõde. Vabadus``
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Naised ja abielu Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel
suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2. Viikingite kodu
inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut. Sotsiaalne keskkond on patsiendi ja tema peresisesed suhted.Siin oluline keskonna tasakaal ja isiklik hormonia. Florence Nightingal ütleb, et keskkond annab ja võtab elu.See koosneb kõigest, alates patsiendile antavast toidust, kuni õe sõnalise ja sõnatu suhtlemiseni. Katie Eriksson, väidab,et keskkonnas on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõju indiviidile,mis sõltub tema suutlikkuse tasest.Hildegard E.Peplau toob välja,et keskkond inimeste ümbritsevad ja muutuvad jõud,mis mõjutavad patsiendi tervise paranemist(nt.haigla,vanemate kodu). Õendustegevus Õendustegevus on igapäevased tegevused,mis tagavad patsientide terviseseisundi paranemist.Väljenduvad terviseõpetuses,nõustamises,hoolduses,erinevates toimingutes ja ka
Uusaja alguseks on peetud mitmeid sündmusi (Konstantinoopoli vallutamisest 1453. A. kuni luterliku reformatsiooni käivitumiseni 1517. a.) SUURED MAADEAVASTUSED varajasemad maadeavastused Hanno, Kartaago meresõitja, jõudis 5. Sajandil ekvaatori lähistele. Pytheas, Marseille rändur, rändas 4.sajandil eKr Skandinaaviasse. Norra viikingid asustasid 9.sajandil Islandi. Eirikr (erik) Punane rajas 982. Aastal esimese asunduse Gröönimaale. Leifr Eriksson jõudis teadaolevalt esimese eurooplasena 1000. Aasta paiku Kanada rannikule. Hiina meresõitjad võisid olla Ameerika avastanud juba I aastatuhande keskpaigas. Põhjused Suurem vajadus väärismetalli järele. Ülikkond tarbis üha rohkem idamiaiseid kaupu (vürtsid, siid, lõhnaained) Genova kaupmehed hakkasid kontakti otsima Pürenee poolsaare riikidega. Seoses rekonkista lõppemisega olid sõdimisest elatunud väikeaadlikud jäänud tegevuseta.
ühtse sekkumi terviku. ne ning taastusr avi. Katie Eriksson Hoolitsuse Õendust Käsitleb inimest kui Terve Inimene Õenduse Sündinud teooria eoorias avatud süsteemi, olemin eksisteerib koos tuuma Soomes, olulised inimene on oma e on keskkonnaga, võib päritolult väärtuse olemuselt keha, seisun pidevalt muutuv. väljenda rootslane.
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983- 986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja- Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Viikingite kodud Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait
- Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga.
Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu *paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime. Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad e...
Pole võimalik käsitleda skandinaavlaste idaretki, pööramata tähelepanu muistsetele saarlastele, kuralastele või ka muudele Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit `viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest. VIIKINGITE RETKED Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985. Viiking Leif Eriksson oli ilmselt esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Newfoundlandis tänapäeva Kanadas, ning seda juba 1001. aastal. Viikingiaja tinglikuks alguseks loetakse aastat 793, kui ootamatult põhja poolt ilmunud sõdalased rüüstasid Lidisfarne kloostrit ühel Inglismaa kirderanniku saarel. Selline jultumus oli sokiks kogu kristlikule maailmale. Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid
Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon, Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova:
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
Island, Quebec, and Saskatchewan) and three territories (Northwest Territories, Yukon, and Nunavut). Formally considered a constitutional monarchy, Canada is governed by its own House of Commons. While the governor-general is officially the representative of Queen Elizabeth II, in reality the governor-general acts only on the advice of the Canadian prime minister. History: The first inhabitants of Canada were native Indian peoples, primarily the Inuit (Eskimo). The Norse explorer Leif Eriksson probably reached the shores of Canada (Labrador or Nova Scotia) in 1000, but the history of the white man in the country actually began in 1497, when John Cabot, an Italian in the service of Henry VII of England, reached Newfoundland or Nova Scotia. Canada was taken for France in 1534 by Jacques Cartier. The actual settlement of New France, as it was then called, began in 1604 at Port Royal in what is now Nova Scotia; in 1608, Quebec was founded
saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes kasutati sillapeaks Vana-Liivimaal toimunud sündmustesse sekkumiseks. 3 3) Taani kuningriik:
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide te...
Kuningal on mitteaadlikust soosik Bengt Algotsson, kelle ta tõstab hertsogiseisusesse süüdistus homoseksualismis. Rootsi XIV saj Ristisretk itta ebaõnnestub. Katk sureb 1/3 elanikkonnast. 1300. a. Soomes ja Rootsis kokku 700 000 elanikku; 1350. a. 500 000. Rootsi XIV saj Uueks kuningaks valitud Erik tõstab oma isa vastu aadlike toel 1357. a. mässu, kuid juba 1359. a. sureb Erik ja tema perekond tuulerõugetesse või katku. Magnus Eriksson korraldab Kalmaris esimese üleriigilise kokkutuleku, mis on Riksdagi eelkäija. Rootsi XIV saj Taani kuningas Valdemar Atterdag soovib oma kaotatud alasid Blekinget ja Skånet tagasi saada sõjad Taaniga. 1360. a. vallutatakse Rootsilt tagasi Blekinge ja Skåne; 1361. a. Gotland. Rootsi XIV saj Sakslased ja rootsi ülikud veenavad Håkonit astuma oma isa vastu, mida too ka teeb. Varsti siiski poeg Håkoni Magnusson ja isa Magnus Eriksson lepivad.
the game, he said: "People say I'm impatient when it comes to football and they're right. I can't stand the crap that gets talked by everyone: players, fans, the media, club officials. Why should I waste my time listening to people who are clearly less intelligent than me?" Arguably such iron-clad self-confidence is a minimal requirement if Capello, every bit as elegantly turned out as his compatriots, is to succeed Sven Goran Eriksson as only the second ever non- Englishman to legacy of order national side and face the unrelenting pressure for success and glory from fans and the media alike. But while there can be little doubt about the footballing credentials and steely will of a man who has won nine national league titles in 15 seasons with four teams in Spain 1
Iirimaal - fingallid, Venemaal - varjaagid, Meresõitude põhjused Paremate elamistingimuste otsimine, Väheviljakad maad, ,,Nooremate poegade põhjus'' Naiste lühike eluiga, Oli 3 tüüpi mereretki: Lühiajalised retked lähedastele maadele; Gröönimaa 983 -> Erik Punane rajab asunduse; Tekivad Lääne- ja idaasundus; Asundused säilisid 15.sajandini; Vinland Põhja-Ameerikas; Umbes aastal 1000 jõudis Leif Eriksson Ameerikasse; L'Anse aux Meadows - viikingiasula jäänused Newfoundlandi saarel; Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid;
Kuulutas end ise kuningaks ja kroonis end 752. Karl Martelli poeg. Karl Suur Pippin lühikese poeg. Frangi riigi kuningas alates 768 ja rooma keiser alates 800 Gregorius Suur esimene munk kes sai paavstiks, 590604 oli paavst püha Benedictus pani aluse püha Benedictuse kloostrireeglitele püha Patrick katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak Beda Venerabilis ajalookirjutaja???????? Dionysius Exiguus arvas kristuse sünniaasta Erik Punane viiking kes rajas gröönimaale asustuse Leif Eriksson esimene eurooplane, kes astus ameerikale Justinianus I Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Kyrillos ja Methodius vennad, kes lõid kirilliuse ja glagoolitsa(tähestikud) Rjurik legendaarne varjaagide pealik Oleg pani aluse vana vene riigile vürst Vladimiroli Kiievi suurvürst 9801015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja. Jaroslav Tark VanaVene valitseja, kelle ajal vallutati väga palju( mustast merest läänemereni)
the biggest city in Canada. 14. History The earliest discovery of the New World was made by Norse seafarers known as Vikings. In AD 985 Norse seamen sailing from Iceland to Greenland were blown far westward off their course and sighted the coast of what must have been Labrador. The report of forested areas on the strange new coast encouraged further explorations by Norse colonists from Greenland, whose settlers lacked lumber. In AD 1000 Leif Eriksson became the first European to land in North America. According to the sagas this was the first of many Norse voyages to the eastern shores of the continent. Leif Eriksson established a colony what the Vikings described as Vinland. By 1600 the wealth from the fur trade and the fishing industry renewed French interests in North America. The King of France decided to settle what is now eastern Canada. The colony would be named New France
. Ka kalad võite akvaariumisse paigutada, kalad lähevad talveunele kui temperatuur jääb alla +10 kraadi. Lehtede langemise ajal on hea veekogule asetada võrk. TALVEL väikesed veesilmad on parem tühjendada ja puhastada ning asetada talveks pakasevabasse ruumi. Talveks lülitatakse pump välja ja seadmed, mida ei kasutata võetakse veesilmast välja ja viiakse tuppa. Kalade talvitumisel veekogus peab vältima selle kinnikülmumist, asetage veesoojendaja vette. KASUTATUD KIRJANDUS B. Eriksson, P. Schyllander ,,Veekogud aias", 2007 ,, Maalehe Raamat" D. Parker ,,Praktiline aiarajaja käsiraamat", 2006 ,, Maalehe Raamat" P. Swindells ,,Veesilmad iluaias", 2001 ,,Valgus" R. Bird ,,Kuidas kujundada väikeaeda", 1999 ,, Maalehe Raamat" Internet
the country sparsely. 4. The native peoples of Canada are: - Indians (The First Nations) - Metis (North American Indian and European descent) - Inuit (Formerly called Eskimos) 5. Discovery by the Europeans: - St. Brendan known as the Navigator; discovered in the 6th century; was an Irish monk - Scandinavians - 10th century, first by accident, then Leif Eriksson sighted the land. They attempted to colonize it but were driven out by the locals. - John Cabot Italian; wanted to reach China; sighted land in 1497; the exact place is not known; received sponsorship from King Henry VII - Jacques Cartier French; did altogether three expeditions; visited present-day Quebec City and Montreal 6. Immigrants: - From 1760s mostly from France (it was a French colony)
„psühhosotsiaalne“, kuid otsis inimlike hädade põhjusi sotsiaalsest keskkonnast ja selle eesmärgil püüdis ühendada psühholoogia ja sotsioloogia-alaseid teadmisi. Gordon Hamilton samast koolkonnast jälgis inimest ja tema arengut mõjutavaid majanduslikke ja kultuurilisi tegureid. Florence Hollis tõi käibele mõiste „psühhosotsiaalne teraapia“ ja kirjeldas sotsiaaltööd kui psühhosotsiaalset teraapiat. Psühhoanalüütilise teooria esindajaks on toodud E. Eriksson, kes väitis, et inimene teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mitte ei arene vaid sotsiaalselt või psüühiliselt. Töötervisehoiu valdkond on esitatud Gunilla Bradley lähenemisega. G. Bradley jaotas töömiljöö objektiivseks ja subjektiivseks ja väitis, et psühhosotsiaalses muutustöös lähtutakse inimese vajadusest enesekontrolli, rühma kuuluvuse järele ja huvitava, meelepärase töö järele.
Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses. 1602 piirasid Paidet Poola väed Krooni suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604 toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetman Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks ning Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).1608 langes Paide linnus taas rootslaste kätte.1636 kustutati sõdades kannatada saanud ja vanamoodne Paide linnus kindluste nimekirjast ning osa selle kaitserajatisi hävitati. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile, ja Paide kaotas senised linnaõigused. paide linnuse hilisem ajalugu
06,2 1904 James Lightbody 4.05,4 1908 Melvin Sheppard 4.03,4 1912 Arnold Jackson 3.56,8 1920 Albert Hill 4.01,8 1924 Paavo Nurmi 3.53,6 1928 Harri Larva 3.53,2 1932 Luigi Beccali 3.51,2 1936 John Lovelock 3.47,8 MR 1948 Hanry Eriksson 3.49,8 1952 Joseph Barthel 3.45,1 1956 Ronald Delany 3.41,2 1960 Herbert Elliott 3.35,6 MR 1964 Peter Snell 3.38,1 1968 Kipchoge Keino 3.34,9 1972 Pekka Vasala 3.36,33 1976 John Walker 3.39,17
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
sisse pritsida naftat. Sellist seadet nimetati pihustiks (vt lisa 11.) Milles siis seisnes selle moortori eelis? Eelkõige olid tema konstruktsioon ja valmistamise väga lihtsad. Ei vajatud täpseid tööpinke ega suuri tööstusettevõtteid. Ka kütuse suhtes polnud ta nõudlik, vaid võis kasutada kõige odavamat naftat. Kuid naftamootori suurimaks puuduseks oli ja on ka praegu suur kütusekulu. Rootsi insener Gustaf Eriksson, üks esimesi selle mootori loojaid, otsustas ehitada 60-hobujõulise naftamootori, see tal tõepoolest õnnestuski. Niisugune suhteliselt võimas mootor seati üles ja ekspluateeriti mõnda aega. Kuid aasta pärast asendati naftamootor hariliku aurumasinaga, sest see mootor vajas sagedasti remonti ja detailid langesid kulumise tõttu kiiresti rivist välja (8, lk 129- 132). Diiselmootor Rudolf Diesel arutles järgnevalt: aurumasin kasutab soojust halvasti; kütuse põlemisel koldes läheb
Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed. Nüüdseks on viikingitest saanud norralased, rootslased ja taanlased. Keskajal (aastal 1130) toimus rahvaarvu plahvatuslik kasv, kiriku seesmine konsolideerumine ning linnade teke ja areng, seda aega nimetatakse keskaja kõrgpunktiks
the world. 4. Who are the native peoples of Canada? Métis (mixed-race decendants of the indigenous peoples) Inuit (also referred to as Eskimos) The First Nations (various indigenous peoples who are neither of the above) 5. The discovery of Canada by Europeans (St Brendan, Scandinavians, John Cabot, Jacques Cartier). St Brendan the Navigator (C6) was an Irish monk. Tradition holds that he reached North America on one of his voyages. Leif Eriksson (C11) was a Norseman who likely landed in North America around 1000 AD. John Cabot was an Italian explorer who reached North America in 1497. Jacques Cartier was a French explorer who landed in modern-day Newfoundland on 10 May 1534 6. From which countries did most immigrants arrive in Canada in the following periods: before the 1760s - The French founded New France and Québec City in 1608. 1760s to the end of the 19th century
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
