Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted,
Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini.
truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused. Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust.
Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita! katoliiklus kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana feodalism feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus läänimees see talupoeg lex salica tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal islam üks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah Vallhalla langenud sõdurite saal
Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased! Tilsiti Rahu 1807 a. Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja sai tegevus vabaduse ida ja põhja Euroopas! Saksamaa reformid
Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada. Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta. Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi. Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega.
Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, Tartu Ülikooli asutaja Jefferson-Iseseisvus deklaratsiooni autor Washington-USA I president 1775-1783-USA iseseisvussõda Konföderatsioon-Riikide liit Galilei-astronoom Newton-füüsik Linne-Loodusteadlane Lavoisier-keemik Robespierre-jakobiinide juht 93-94 1789-1799-Prnts rev Napoleon-Prnts kindral-kansler-keiser 1812-Prnts sõjakõik Venemaale Legaat-paavasti saadik Diktatuur-vägivalla valitsus Terror-verine arvete õiendamine Konkordaat-kokkulepe paavstiga Tööstuslik rev-üleminek käsitöölt masinatööle ja manufaktuuridelt vabrikutele Watt-Aurumasina leiutaja Indrustraalühsikond- tööstusühiskond Kapital-vaba raha Stephehson-auruveduri leiutaja Fulton-Auriku leiutaja 1814-1815- Viingi kongress Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos Metternich- Austria välisminister Viini kongressi ajal
26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28. Selgita, kes või mis on: absolutistlik monarhia; generaalstaadid; Rahvuskogu; Asutav Kogu; jakobiinid; zirondiinid; Robespierre; Danton; Marat; diktatuur; terror; rojalistid; Rahvapäästekomitee; giljotiin; direktoorium; Napoleon Bonaparte; konsulaat; trikoloor; marseljees; koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi, keelati kodumaal km-de valmiskaupade müük. Km-d keeldusid maksude maksmisest, boikoteeriti Inglismaa kaupu ning
Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. Esindusdemokraatia riikides toimub perioodiliselt referendum, mida kutsutakse valimisteks ja mille käigus määratakse rahvaesindajad. Referendum eksisteerib peamiselt otsedemokraatias Kiriku ja riigi vahekord Prantsusmaal revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni. Mis on Konkordaat? Mida tähendab sisuliselt kiriku ja riigi lahusus? Kas te isiklikult peate õigeks, et riik ja kirik on lahutatud? Enne revolutsiooni- kirik võimas, kiriku kümnis. 1789 riigistati kirikumaad. Kiriku mõju ühiskonnas vähenes. Kaotas aastateks oma vaimse juhi rolli, kaotas oma rikkused, maad, mis tagas varem kõrge sotsiaalse positsiooni kirikuvarade müük. Katoliku kiriku staatus oli väga alla käinud
maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30
meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi. Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi (kaitsetollid,kontinentaalblokaad)
meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi. Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi (kaitsetollid,kontinentaalblokaad)
mängisid? Organ, mille liikmed olid ühteaegu nii rüütlid kui ka mungad. Ristisõjas. 6. Selgita ketserite ja inkvisitsiooni olemust keskajal. Ketser mitteusklik/kiriku vastane Inkvisitsioon ketserite ümberpööramine, tagakiusamine, tapmine, piinamine 7. Mis asi on kirikulõhe? Kuidas see mõjutas Euroopa ajalugu? Kiriku lõhenemine katoliku ja õigeusu kirikuks aastal 1054. Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine
Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus
a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk
kuulutas Gregorius VII tagandatuks Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Saksa ülikud toetasid paavsti. Heinrichit ähvardati, et kui ta ei allu paavstile siis valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks pidi ta minema Itaaliasse. Enam vähem nad leppisid ära. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaadi kompromiss seisnes selles, et piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Ilmaliku korral andis keiser. Aastal 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Kreekakatoliku kiriku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu. Vastuolu
Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada 1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda, hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser. Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse. 1122. a Wormsi konkordaat piiskoppidele andis võimu paavst! Investituurtüli lõpetus. Innocentius 3 suurima mõjuga paavst. Sekkus asjadesse kui karta oli pattu. Suur osa euroopast sõltus paavstivõimust. Aquino Thomas tuntud teoloog. ,,Summa Theologiale" ,,Summa contra gentiles" Selgitas teadmisi ja seisukohti. Käsitleb kristliku uskumise ja inimmõiguste vahekorda. Ketserlus- kiriku kommetest ja kristlikest ideaalidest eraldus liikumine. Kirik proovis neid maha suruda.
Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu,
a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, 1802 Napoleon eluaegne konsu l viidi läbi
ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada.Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused.Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta.Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi.Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu.Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop.Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216)Ketserlus.Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega.Inkvisitsioon
linnapead. Kohapealne otsustusõigus oli küllaltki väike keisril suur. Trükisõna üle kehtestati range tsensuur, polnud mingisugust arvamuseavaldust. Loodi ka lütseumidest ning ülikoolidest koosnev kesk- ja kõrgharidusesüsteem. Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope, nimetamine valitsusele, valitsus hakkas maksma ka neile palka. Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud
kolleegiumid, halduskorraldusliku poole pealt jagati riik kümmekonnaks kubermanguks. 11) Martin Lutheri ja katoliku kiriku erinevus õndsaks saamisel. Martin Luther süvendas vastupidiselt katoliku kirikule arusaama, et õndsaks saamine ei saa toimuda mitte tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks vaid läbi usu. 12) Mida sätestas Bologna konkordaat? Bologna konkordaat andis Prantsuse kuningale õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, see omakorda muutis vaimulikkonna Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning seetõttu polnud kuningal mõtet reformatsiooniga kaasa minna ja astuda paavstivõimu vastu. 13) Miks püsis pärisorjus IdaEuroopas kauem kui mujal? Kuna pärisorjus jõudis IdaEuroopas mitu sajandit hiljem kui läände.
*MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne
väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu muutmine - muutused riietuses; uus ajaarvamine(kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine. Kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 10) Millist aastat/sündmust võib pidada Napoleoni võimu kõrghetkeks ja miks? [lk 124] Napoleon saavutas leppimise Rooma paavstiga, kellega sõlmiti 1801.a. konkordaat (sobimus) 11) Kirjelda lühidalt Napoleoni vallutussõdade edu kahte peamist põhjust. [lk 124] Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada, vastast ühendusteedest ära lõigata. Ülihea vähejuht, massiarmee looja.
andma inimesele kindla ja eksimatu teadmise tema algupärast ja saatusest. Napoleoni nägemust maailmast, mille üle ta kavatses valitseda, kroonis religioon, mida vajati nii sotsiaalsetel kui ka moraalsetel põhjustel. Ja just seda soovis Napoleon prantslastele 1800. Aastal ka anda. Ainsaks tingimuseks seati,et kirik alluks valitsejale. Kuigi Vatikani riigisekretär Ercole Consalvi selle tingimuse vastu protesteeris, oli 1801. Aastal taktikaliseltõigem sõlmida Prantsusmaa ja Vatikani vahel konkordaat. Napoleoni arutluskäik kajastus 1790. Aastal Inglismaal ilmunud konservatismi kuulsaima autori, riigifilosoof Edmund Burke'i teoses Reflections on the revolution in France. Riigikirik oli Burke'i arvates vabade kodanike jaoks möödapääsmatult vajalik, sest see kehastas inimestele võimu ja korda. Konkordaadiga sai Prantsuse uus poliitiline kord paavsti autoriteedi kaudu oma pühitsuse ja heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga
5. Riik ja religioon Prantsusmaal alates Vanast Korrast kuni riigi ja kiriku
lahutamiseni. Miks tekkis terav vastuolu III vabariigi ja katoliku kiriku vahel?
Vana Kord
Kat kirik oli riigi kirik, kuningausk
Pole südametunnistuse vabadust
Rahamaksud (kirikukümnis – dîme) – kohustuslik kõikidele
Maad varased ja rikkused on kiriku omased
kirik kontrollib riiklik elu sekkub poliitikasse
Kuningas nimetab piiskopid
Konkordaat
Riigi ja kiriku suhete regulariseerimiseks leping
maksud
Napoleon tunnistab katoliku usu prantslaste enamiku usuks.
Rooma paavst on kõige katoliku kiriku pea.
Kiningas nimetab piiskoipid
Katoliiklik kirik, galvinistlik,(reform), luterlik kirik
Lahutamine
Südatunnistuse vabadus
Kirikuhooned on riigi omased
Rahastavad vabatahtlikud annetused
Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine: · Tugeva isikuvõimu kujunemine seadusteks keisri dekreedid
feodaalne killustatus-ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad. Simoonia-hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Canossas käimine- Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli. ketser-ehk hereetikuks nimetatakse kristluse hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. inkvisitsioon-oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest. skisma- nimetatakse kiriku lõhenemist. Skismade puhul on tegu erinevate kiriku võimustruktuuride tülidega või
kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida.
Gregorius teatas, et Heinrich polegi keiser (tal oli ju see ,,õigus"), tagandas ametist, heitis kirikust välja, teatas etkõik ta alamad on vabastatud muutust lindpriiks, ei saanud sakramente (hingeõnnistust njetu). Oli ka feodaale, kes astusid Heinrichile meeleldi vastu. Kuna ikkagi tahtis enda keisristaatust tagasi, siis läks paavsti juurde tegusid kahetsema. Paavst andestas, sai oma valitsejapositsiooni tagasi. Selgus saabus aastal 1122, kui sõlmiti Wormsi konkordaat (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel). Otsustati, et ühelt poolt viiakse läbi ilmalik investituut ja selle läbiviiaks on keiser või keisri esindaja (maavalduste üleandmise protseduur). Selle sümboliks oli valitsussau ehk skepter. Sümboliseeris võimu maade üle. Teine investituur oli vaimulik. Selle viis läbi paavst või paavsti esindaja. Üle anti sõrmus ja karjusesau. Sümboliseeris, et (pea)piiskop sai võimu tema piiskopkonnas elavate inimeste hingede üle. (Karjusesau ->
a. 1804.a. kuulutati Napoleon prantslaste keisriks e. imperaatoriks. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. Võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Majanduselu edendamisel aitasid kaasa riikliku keskpanga loomine ja uute tööstusettevõtete ehitamise soodustamine. Rooma paavstiga sõlmiti eraldi kokkulepe e. konkordaat. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed.
Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt,
kreeka katoliku kirikuga tülid: patriarh ja paavst heitsid teineteist vastastikku kirikust välja 1054 1059 Lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad vaid Rooma peapiiskopkonna kardinalid Investituuritüli paavst keelas Saksa-Rooma keisril vaimulikele ametitunnuseid jagada; Heinrich IV võttis seda võimu piiramisena 1076 keeldus paavstivõimule allumast; patukahetsejana säilitas oma trooni, sest saksa ülikud olid paavsti poolel Wormsi konkordaat 1122 Heinrich V & Calixtus II (ilmalik ja vaimulik investituur eraldati kindlate piiridega) Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud Inkvisitsioonikohus ketserite karistamine, paavst kontrollis Gregorius IX Clemens V Bordeux'st paavstiks Avignoni paavstide aeg `vangipõli' 1305-1378 Rooma paavst Urbanus VI ja Avignoni paavst Clemens VII suur skisma e kirikulõhe 1378 1409
Suurem osa Saksa ülikuid toetas paavsti, lubades valida uue keisri kui Heinrich ei allu. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele Itaaliasse et kohtuda Gregorius VII. Keiser olevat seisnud 3 p. Paljajalu lumes oodates paavstilt armu. Pühitsetud preesrina ei saanud paavst keelduda sakrameni andmisest (patukahetsejale tuleb armu anda). Tüli lõpetas siiski alles keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.a. Wormsi konkordaat (ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe). Selle järgi valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra järgi vaimulikud ja vaimuliku ametitunnused annab neile paavst (vaimulik investituur), et aga piiskopid ja abtid on ühtlasi oma piiskopkonna ja abtkonna ilmalikud valitsejad, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). 3
Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24
peapiiskoppe, piiskoppe ja keisreid. Heinrich kuulutas Gregoriuse valimise kehtetuks. Heinrich tagandas Gregoriuse ja Gregorius Heinrichi. Mõlemal olid omad toetajad. Gregorius viskas Heinrichi ka kirikust välja ja sellega muutus ta lindpriiks. Heinrich pöördus Canossase, et pattu kahetseda, kuid paavst võttis ta alles kolmandal päeval vastu. Gregorius tühistas kirikuvande, keiser säilitas võimu, kuid võitlus ei olnud lõppenud. 1122, Wormsis, Saksamaal, saavutati kompromiss e. konkordaat e. ilmaliku võimu kokkulepe vaimuliku võimuga. 1. Paavst või tema esindaja viib läbi vaimuliku investituuri. Sümbolid: Sõrmuse ja saua üle andmine. 2. Keiser või tema esindaja viib läbi ilmaliku investituuri, see tähendab, et annab üle maavaldused. Et näidata, et peapiiskopil on võim enda maavalduste üle, siis anti üle skepter. Klooster - Suur kompleks, mis on piiratud müüri või taraga. Feodaalekspansioon
Paavist gregorius VII ja keiser Heinrich IV keiser, kui ilmalik, ei saa piiskoppe ametisse valida. ,,paavstide diktaat" H teatas, et G valimine paavstiks on kehetu. G heitid H kirkiust väöja. H läks paavsti käest andeks paluma. Paavst oli Canossas. Seee oli siis siis patukahetsusretk sinna. Paavst andestas. Canossas käimine: enda alandamine mingi hindla eesmärgi nimel. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat lepin vaimuliku ja ilmaliku vahel Wormsi linnas. Lepiti kokku, et 2 investituuri: Ilmalik keiser või tema esindaja Sisu: piiskopile annab võimu maa üle, andis saua ehk skepteri. Vaimulik paavst või tema esinadaja Sisu: anti vaimulik võim, võim hingede üle piiskopile. Paavst andis sõrmuse ja karjusesaua. Paavsti õukondkuuria, erinevates maades esindajadlegaadid. Bullapaavsti ametlik sisukohavõtt. 19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud
Saksamaal. 1104 kuulutati Saksamaal rahu. 1106 Heinrich tagandati. Toetusalamaadel-ministeriaal-linnad-investituuritülipeakangelane Heinrich V (valitses 1106-1125)Tema ajal jätkus investituuritüli. 1110-1111 I sõjakäik Roomasse, vangistas paavsti ning säilitas investituuriõiguse. 1112 pani paavst ta kirikuvande alla. 1117 Heinrich vallutas Rooma linna ning pani ametisse vastupaavst Gregorius VIII (1118-1122). 1122 tegi paavstiga kompromissi (Wormsi konkordaat). 1124 ründas ta Prantsusmaad, kuid löödi tagasi Investituuritüli2.kangelane-Wormsikonkordaat Investituuritüli kestis 1075-1122. Tüli keisrivõimu ja paavstivõimu vahel. Keiser nimetas ametisse oma riigi vaimulikud (Ottode Reichskirche), reformivad paavstid ei lubanud enam seda (keelati preestrite abielu, vaimulike kohtade ostmine, ilmalik investituur vaimuliku ameti võis anda vaid paavst). Paavst Gregorius VII (1073-1085)
konfrontatsiooni parlamendi ja kuninga vahel ei teki 16. saj. Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga Varauusajal on kuningavõim kasvamas rivaliteedis Roomaga ja võtab endale palju õigusi, mis keskajal kuulusid ainult paavstile. 1493. aastal kuuluvad paavsti bullad avalikustamisele ainult Hispaania kuninga nõusolekul. 1516. a annab Bologna konkordaat Prantsusmaa kuningatele õiguse kõrgemad vaimulikud ise ametisse nimetada. Nt. Henry VIII astus paavsti vastu, keeldumaks maksma makse paavsti kuuriale. Reformatsiooni käigus kaob protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu. Bologna konkordaat Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta
võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentiu III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida.
Napoleoni keisriks kroonimine toimus 1804.a. Pariisis, kuhu selleks puhuks saabus paavst. Kindral Bonaparte võttis Püha Isa vastu jahiülikonnas ja klähviva koerakarja saatel. Kroonimisel haaras Napoleon paavsti käest krooni ja asetas selle ise endale pähe, märkimaks sellega, et ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta krooni pähe ka oma abikaasale Josephine'ile. Napoleon saavutas leppimise Rooma paavstiga, kellega sõlmiti 1801.a. konkordaat (sobimus). Sellega tunnistati katoliiklus enamiku prantslaste usuks, samas kindlustati sallivus ka hugenottide suhtes. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst. Keisririigi ajal kaotati igasugused majandusalased piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Järjest olulisemaks muutus sõjavägi, mis koosnes suuresti lihtrahva hulgast pärit sõduritest. Revolutsiooni kaitseks sõjaväkke astunud endised
-12. sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse investuuri pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks. Oli eriti äge Saksamaa valitsejatega (keiser Heinrich IV ja Gregorius VII võitlus, Canossa), see lõppes kompromistliku Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugevnemine ja Saksa- Rooma keisrite võimu nõrgenemine. Wormsi konkordaat Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122. WK oli kompromiss, selle põhjal kuulusid keisrile Saksamaal prelaatide valimise kontrolli õigus ning ilmaliku investuuri õigus (õigus läänistada maavaldusi valitsuskeppi üle andes). Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi
kolm päeva lumes Canossa paavsti residentsi ees ning paavst andis alle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt 1980 pani paavst Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich kelle käes oli sõjaline võim, lasi valida vastupaavstiks Clemens III. Heinrich V ajal toimus taas kirkust välja heitmised ja vastupaavstide määramised. Investuuritüli lõpetas Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugenvemine ja Saksa Rooma keisrite võimu nõrgenemine. WORMSI KONKORDAAT 1122 (Pactum Calixtinum): Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122. WK oli kompromiss, mille põhjal kuulusid keisrile Saksamaal prelaatide valimise kontrolli õigus ning ilmaliku investuuri õigus (õigus läänistada maavaldusi valitsuskeppi üle andes). Ilmalik invesituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi
Interdikti all oleval inimesel on keeld pidada jumalateenistusi või neil osaleda. Keiser rändas Canossasse, kus ta esines patukahetsejana Gregorius pidi ta kirikuvandest vabastama. Mõne aastaga taastas Heinrich enda võimu ja määras ametisse vastupaavsti. Kui paavst keisri uuesti vande alla pani, marssis Heinrich Rooma, vangistas paavsti ja sai keisriks. Normannid vabastasid Gregoriuse, aga rüüstasid Rooma, nii et paavst pidi põgenema linnakodanike viha eest. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat piiskopid valitakse vaimulike poolt keisri juuresolekul ilma vägivalda kasutamata, mille järel annab keiser neile üle maad piiskop on seega ka ilmalik valitseja. 13. saj peetakse paavstivõimu kuldajaks, mil suur osa Gregoriuse programmist teoks on tehtud. See on seotud 11.-12. saj paavstide saavutusega, mis 13. saj hakkasid vilja kandma. Paavsti roll Euroopa aadlike konfliktis oli olla kõrgem arbiiter. Paavstivõimu tsentraliseerimine algas enne ilmalike riikide oma
-12. sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse investuuri pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks. Oli eriti äge Saksamaa valitsejatega (keiser Heinrich IV ja Gregorius VII võitlus, Canossa), see lõppes kompromistliku Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugevnemine ja Saksa-Rooma keisrite võimu nõrgenemine. Wormsi konkordaat Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122. WK oli kompromiss, selle põhjal kuulusid keisrile Saksamaal prelaatide valimise kontrolli õigus ning ilmaliku investuuri õigus (õigus läänistada maavaldusi valitsuskeppi üle andes). Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine)
investuuritüli paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks vaimuliku võimu ametitunnuseid Paavst Gregorius koostas 1075 paavsti diktaadi, kus nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust keisrivõim polnud kirikusisestest uuendusliikumistest huvitatud 1076 Wormsi selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III vasallsuhete kaudu õõnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu
Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur). 11
1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid) 1793 jakobiinid 1794 kuningas hukati Direktooriumi periood 1795-99 Ajalugu Page 43 Napoleon 23. aprill 2010. a. 10:48 1799-1815 3 konsulit. Tegelik 1. ehk Napoleoni käes Seaduste algatamine ja vastuvõtmine 1804 Napoleon I. Keiser Tsensuur Ainuvõim 4 ajalehte 173st Koolireform Kesk ja kõrghariduse süsteem Kokkulepe kirikuga - konkordaat Ametlik katoliku Kiriku varasid ei tagastata Prantsuse pank Zerminaali mark Taastas õukonna Napoleoni e tsiviilkoodeks Koalitsiooni sõjad Ajalugu Page 44 Kultuur pr rev. ajal 23. aprill 2010. a. 10:56 Hävitati vana Kunstimuuseum Arhiiv Raamatukogu Ajalugu Page 45 Reini liit 26. aprill 2010. a. 14:58 Läänesaksamaa ühendatud alad. Ajalugu Page 46
Keelati kõik parteid peale Fašistide Partei Suleti opositsioonilised ajalehed, ajakirjad Riigiaparaadist kõrvaldati antifašistid Asutati poliitiline politsei – OVRA Loodi erakorraline tribunal julgeoleku kaitseks A/ü-de asemele korporatsioonid 1929.a. konkordaat paavstiga Tugev riigi sekkumine majandusellu – riiklikud tellimused sõjatööstusele Loodi noorsooorganisatsioonide võrk, mille deviisiks “Uskuda, alluda, võidelda!” Kujundati välja Mussolini isikukultus 132. 133. 134. Totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias Loodi salaoranisatsioonid
vabastatud truudusevandest. Gregorius heitis Heinrichi kirikust(organisatsioon) välja. · Heinrichist sai lindprii. · Ta pidi minema oma tegusid kahetsema paavsti juurde, kui ta tahtis oma positsioone ja värke tagasi saada. · Lõpuks paavst andestas talle, ning Heinrich sai oma valitsejapositsiooni tagasi. · Selgus saabus alles 1122, kui sõlmiti Wormsi( linn Saksamaal ) konkordaat ( kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel ) · Otsustati, et üheltpoolt viiakse läbi ilmalik investituur ja selle läbiviijaks on keiser või keisri esindaja ( sümboolne maavaldust üleandmisprotseduur ). Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja
annaabi.ee 
