Meka - on linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Meka provintsis, muslimite püha linn. Kõikidelt muslimitelt, kellel see on võimalik, nõutakse palverännakut (hadzi) Mekasse. Muslimitele on palverännak Mekasse üks islami nn viiest sambast. Mekasse võivad siseneda ainult muslimid. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusiMuhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi su...
Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"? Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ning see võitlus on iga muslimi kohtustuseks. Samuti on islamis esinatud selle sõna sotsiaalsem ja humaansem pool, mis tõlgendab jihadi kui võitlust ebaõigluse ja ülekohtu vastu. e) kes on imaam? Võimualade poliitline ja usuline juht. Imaam juhib eestvedajana avalikku palvust, samuti kutsutakse imaamideks ka koguduste eestpalvetajaid, kes peavad oskama läbi viia liturgiat. f) millist islami usuelu "viiest sambast" võib ka täitmata jätta, kui see pole teatud põhjustel võimalik? Muslim ei ole kohustatud minema palverännakule Mekasse (hadz), kui ta ei saa seda lubada majanduslikel või füüsilistel põhjustel. g) kas muslimid tohivad suitsetada?
Dekoor seinal Kärg stukki materjal Lõvide õu peenikeste sammastega, 12 lõvi, figuratiivne kunst, 4 paradiisijõge. M kirjaoskamatu, jutustas lapsendatud pojale Zeidile. Koraanpult Suura alaosad dzhees. Slaid nr 109. Iblis kurat. Dzinn kõrbe deemon, kurjad vaimud Moslmite paradiisi, peenikes sild, tasakaal. Allahi trooni all koraani algksemplar. Dzihaad kättemaks, kes pole moslemid, põha sõda, õiglan sõda. Teistele uskudele kättemaksmine. Reede kantsel, minbar imaam palvusel, püha päev. 11 päeva lühem meie kalendrist. 27. Ööl sai M kõige rohkem mõjutusi koraani kirjut. Allahil 99 nime, 100. Saad taevast teada. Allahi maja mosee. Elmais-kohtumis-toimumispaik Mihrab palveniss Retsiteerima laulvalt koraani ette kandma Kateeder reede kantsel Gordoba Mosee Efendi haritud inimene. HADZ Legend 3 inimest Palverännaku loogika Kõrbeajamise legend. 1 - rase, kes sai, kes mitte. ja teine kõrbeajamine. laps 13 aastane. Ingliga pilt.
Nad täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 2) Sariaat islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal öeldut vastavalt praktilise elu vajadustele ja islami traditsioonidele. 3) Medrese kõrgem kool 4) Mosee pühakoda; koht, kus palvetatakse 5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele 6) Imaam islami kogukonna juht 7) Islami kultuur sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, neid kõiki ühendas islam ja araabia keel 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siidid on kindlad, et nende juht imaam võib olla vaid Muhamedi ja Ali järeltulijate soost, sunniitide arvates peab imaami valima kogudus ja tema valimisel ei peaks lähtuma tema pärilikkusest. Siidid on natukene sõjakamad ja kompromissitumad.
5. 621. a andsid Muhamedi esimesed poolehoidjad nn. naistõotuse, mis sisaldab 10 lühikeses lauses islami põhiõpetust. 6. Püha sõja mõiste dzimhad. Võitlus islami usu eest. Suur dzimhad inimese võitlus iseendaga. Väike dzimhad võitlus islami eest. 7. Islamis puudu pärispatu mõiste, mistõttu ei ole vajadust lunastuse järele. Elamine vastavalt Allahi tahtele on usklike peamine ülesanne. 8. Islamis puudub otsene vaimulik hierarhia. Vaimulik on imaam inimene, kellel on vajalikud teadmised Koraani tõlgendamiseks ja ta peab valdama liturgilist tehnikat. Imaam peab jutlusi ja juhib koguduse jutlusi. Ordinatsiooni (pühitsemine) ei ole. Mulla ,,väike" õpetlane. Mufti Sariaadi tõlgendaja. Ajatolla siitidel kõrgem vaimulik. Pühad tekstid: Koraan islami pühakiri. ,,al koran" ,, lugema; ettekandmine" araabia keeles. Koraan on eelkõige liturgiline tekst, mitte lugemisraamat. Koraani retsiteeritakse. Koraani
3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan Millistel teadusaladel olid moslemid eriti edukad? 1. Arstiteadus 2. täheteadus 3. Astronoomia 4. Matemaatika 5. Filosoofia 6. Ravimiteadus
4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasuta märksõnu) 3. Seleta sõnu, mõisteid: sunna, sunniit, siiit, imaam, sariaat, mosee 4. Mis on sinu arvates islami kultuuri suurim panus maailma ajalukku? Põhjenda näidetega.
[email protected] 19. okt. 2016. Islam Tuleneb araabia k. asl´ama – allutab end Monoteistlik religioon Ar. Allah - Jumal Muhammad – inimene, kuid Jumala viimane saadik Ar. Muslim – kuuletuja > moslem Teokraatia – vaimulik valitsus Kaliif – vaimulik valitseja Kaaba – islami püha kivi, must meteoriit Meka mošees Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutun...
2. Selgita mõisted: 2. Seleta sisu: 1) Sunna -on Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. 2) Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus 3) Mosee - on islamiusu pühakoda. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Islami kultuur on sulam araablaste võimu all ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Neid kõiki ühendas islam ja araabia keel. 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siiidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija.Ali noorempoeg Husain hukkus koos kaaslastega Karbala lahingus ning siiidid usuvad, et üks Ali
(organisatsiooni) liige. 52. Dharma ühiskonnakastide seadused Indias. Dharma ühiskonna kastisüsteem Indias, õpetus. Kohustus, peab alluma eelmiste elude tagajärjele. 53. Toora üks Tanachi osa, Moosese raamatud, olulisim Tanachi osa. Sisaldab 613 käsku ja keeldu. 54. Talmud - on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr.Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. 55. Imaam - Islami vaimulik, imaam (araabia k. juht, eeskuju), juhib palve teenistusi. Aga ta ei anna andeks patte, ei anna lubakirja taevasse, vaid on üks teiste seast, kes on end pühendanud islamiusu teenimisele ja uurimisele. Nimetus imaam kannab veel erinevaid tähendusi sõltuvalt islami harust. Sunniitidel on imaam islami kogukonna liider. iiitidel on imaam nii religioosne kui ka poliitiline liider, kes põlvneb otse Muhameedist või Alist ja Fatimast ja on määratud Allahi poolt. Imaam on
Hinduism järguliselt 3as usund, maailma vanim järje- pidev religion. Kultushoone on induviduaalne, puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Pühad raamatud on veedad, eeposed ja puraanid. Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1....
templi juurde tehti palverännakuid 4) Kaliif prohveti asemik 5) Kalifaat Araabia riigi nimetus, kui seal olid kaliifid 6) Islam araabia usk 7) Moslem islamiusuline 8) Koraan islamiusuliste pühakiri 9) Dzihaad püüdlikkus, usu nimel pingutamine 10) Emiir araabia ülikute seast määratud asevalitseja 11) Vesiir kõrgeim riigiametnik 12) Sariaat islami seadus 13) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda 14) Imaam islami kogukonna juht 15) Siiidid neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee islamiusuliste pühakoda 19) Minarett torn mosee juures, millest kutsuti moslemeid palvusele 20) Sultan väepealikust valitseja 21) Tsingis-Khaan Mongolite väepealik,kelle juhtimisel phendati 13.saj mongolid ühtse võimu alla.
Viis tähtsamat kommet: 1. sahada (usutunnistus) ,,Jumal on ainus ja Muhamed on tema prohvet" 2. salat (palvetamine) 5 korda päevas Meka suunas muezzin inimene, kes kutsub inimesi palvusele; palvustele kutsuti inimesi minaretist moseesse palvetades võetakse jalanõud jalast enne palvetamisele minekut tuleb end puhtaks pesta; pesemisrituaal wudu palvusi viib läbi imaam on olemas 4 palveasendit seistes, käed ülespoole; kummardades; istudes; põlvili palvus lõppeb sellega, et pööratakse pead paremale ja vasakule poole 3. saum (rituaalne paastumine) üks kord aastas ramadanikuu jooksul paastumist alustatakse siis, kui õues olles teeb inimene vahet mustal ja valgel niidil paastumine aitab moslemitel olla sotsiaalselt tundelisem 4. zakat (almuste andmine) u
seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Muhameedlasel on keelatud süüa seaa, juua veini ja alkoholi, veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud. Vargal tuleb käsi raiuda,
Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Ramadaan Igal aastal ramadaanikuul, paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja riigivalitsemine, vallutati tagasi palju vahepeal kaotatud alad 5. Millised olulised sündmused Bütsantsi ajaloos toimusid aastatel 1204 ja 1453? 1204-ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli ja rüüstasid linna 1453-Bütsantsi ajaloo lõpp 6. Nimeta Bütsantsi ühiskonnakihid! Riigiametnikud, kaupmehed ja käsitöölised, talupojad 7. Miks said riigiametnikeks ka madalamate ühiskonnak...
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, n...
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- ...
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku
'Isa öine palve, päikeseloojangu ja päikesetõusu keskel, mis on umbkaudselt enne keskööd. Moslemid palvetavad näoga Meka poole ning enne seda tuleb nägu ja käed puhta voolava veega pesta. Palve pidamise koht ei ole oluline, kuid kogukonna tugevdamiseks on ehitatud mitmeid moseesid ehk pühakodasid. Palvetamiskoht peab olema puhas, võimaluse korral kasutatakse vaibakest musalla. Mosees viib palvust läbi imaam, või mõni auväärne meessoost moslem. Palvetamisega käib kaasas ra'kah. See on kindel asendite rütm, mis ühe palvuse korral kordub vähemalt kaks kuni neli korda. Kolmas põhisammas annetamine Zakaat tähendab araabia keeles kasvu või puhastamist. Tänapäeva kontekstis on zakaat kohustuslik maks, kus oma varades tuleb iga aasta anda 2,5% vaestele. Sellega puhastavad isikud oma vara ja annavad sellele juurde uut kasvujõudu, kuna Jumal õnnistab isikuid heateo eest.
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
II. Palvetamine-salah: viis korda päevas tuleb palevetada näoga meka suunas. Enne päikese tõusu, siis kui päike on enamvähem keskel, siis kui vari on kahekordne, enne päikese loojangut, ja keskööl. Minaretidelt hüüti neid palvekordu . palvetamine mosees, reedel kindlalt seal aga muidu võib omaette palvetada a see peab olema puhas koht nt vaibad ja meka suunas näoga. Palvetele kutsub muezzen palvetusi viib läbi Imaam. III. Paastumine-terve ramadani kuu ei tohi süüa. Põikese tõusust päikese loojanguni.s selleks ei ole kohustanud lapsed, haiged, rasedad ja need kes on rännetel. IV. Zakah-annetamine (2,5% aastasissetulekust vaestele.) V. Hadz-ükskord elus palverännak mekasse. Mekasse minnes ei tohi kanda sõrmuseid ega sõlmi ja peavad kandma sellist riietust ihram-i. Näitab kõikide palverändurite ühtsust allahi ees. See lõppeb suure
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik." "Allahu akbar" Allah on suur. 2) Palvetada viis korda päevas Meka suunas.Palvustele kutsutakse minarettidest. (tornid mosee juures) palvetada võib igal pool va. Tapamajas, kalmistel ja WC-s. Tähtsaimad on reede keskpäevased palvused. Islami vaimulik on imaam. Palvetamiseks on vajalik : palvevaip, kompass(näitab alati Meka suunda) ja palvehelmed. Soove ei esitata, ainult ülistatakse Allahit. 3) Anda almust. Ei ole heldus ega haledus vaid iseenesest mõistetav asi( "andmine on parem kui saamine") 4) Paastuda ramadaani ajal- islami kalendri järgi üheksas kuu. Päikesetõusust loojanguni tuleb hoiduda söögist, joogist, suitsust ja seksist. Paastu tohib katkestada reisil olles või haiguse korral.
palvetamine on 17 korda parem kui omaette. Palvetatakse vaid puhtal pinnal ja seetõttu ongi tarvis palvevaibakest, et puhtus garanteerida. Meka suuna leidmist aitavad näiteks reisil olles kindlaks teha spetsiaalsed kompassid (gibla) moshees on selle tarbeks õnarus seinas (mihrab). Mihrabi kõrval on minbar ehk puust ohtrate nikerdustega paarituarvu astmetega trepi moodi jutlustool, mille ülemisele astmele ei astu palvejuht ehk imaam mitte kunagi, sest see aste on Muhamedile. Moshees ei ole pilte ega kujusid- ainus kaunistus on ornamentkiri. Naiste jaoks on moshee kaugemas osas või rõdul eraldi palveruum. Palvekummardus (rak`ah) algab mõttelise sihiseadmisega (nägu ja pilk allapoole- mitte kordagi ei tõsteta pilku üles ega vaadata kõrvale) seejärel püstiseisust kummardus vööni- tagasi püstiseisu- seejärel laskutakse põlvili- põlvili olles kummardus maani- ja uuesti kummardus maani
Sunna-seletavad koraani kommentaarid. Islami aluseks on 5 kohustust/sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Pühakoda on mošee, mille juurde kuuluvad minaretid. Nende kaudu kutsutakse inimesi palvusele. Peasuunad: 1. Sunniidid-tunnistavad 4 esimest kaliifi (prohveti asemikku), tunnistavad peale koraani ka veel sunnat, imaam juhib ainult palvust. 2. Šiiidid-usuvad, et kaliif saab olla ainult Muhamei suguvõsast (nt. Ali- Muhamedi väimees), usuvad, et koraani ja sunna kõrval on ka veel uus pärimus, imaam on jumala sõna vahendaja, usuline autoriteet. 3. Sufid-islami müstika, muusika ja tantsimine on tähtsal kohal, usutakse, et erinevate praktikatega on võimalik saavutada Jumalaga kontakt, ühtsus., dervišid (sufistlikud mungad).
· Kõik islamiusulised on üks perekond UMMA. · Islami sümbol on poolkuu ja täht HILAL · Aasta 1433=2008 · ISLAM KEELAB IGASUGUSE INIMKEHA KUJUTAMISE. Islami kunst on pmst mittekujutav : arhitektuur, tarbekunst, abstraktne geomeetriline ornamentika · Tsihaad püha sõda Arhitektuur · Pühakoda mosee. Iga moslem peab päevas 5x palvetama näoga Meka poole. Enne peab pesema jalalabad, käed küünarnukini, ninasõõrmed, suu. Palvejuht on Imaam. · Esimesed moseed ehitati Mediinasse. · Moseed on äärmiselt erinevate põhiplaanide ja vormidega. Kaunistamiseks kasutatakse ornamentaalset dekoratsiooni. · Mosee koosneb: müüriga ümbritsetud nelinurkne sammasõu, mille Mekapoolsel küljel asub suur sammastega jaotatud saal, mekapoolses seinas kiblamüüris asetsevad palvenissid mihrabid., kaev, kõrged tornid minaretid. SELIMIYE MOSEE 16.-17.saj e Istanbuli sinine mosee
• Valge mees e eunuhh – viis minestunud vanaeide majja, söötis,teenis,lohutas, sündis Napolis, opp -> ta oli Palestrina õukonna muusik, valvas 6a vanaeite kui ta oli väike, suri katku • Alžiiri dei – ostis vanaeide, suri katku • Janitšaride agaa – omas vanaeite, väike kindlus, sõda, 30 janitšari valvasid seda kindlust, tahtsid naised ära süüa, sõid ainult tagumikust osa, tapeti venelaste poolt • Imaam – kahju naistest, soovitas ainult tagumiku süüa meestel, keeruline opp • Prantsuse kirurg – ravis naised terveks, palus vanaeidel talle anduda, andis sõjasaagina 1 bojaarile aednikuks • Naised – kõik kes käia juba suutsid, saadeti Moskvasse vä vanaeit • Bojaar – vanaeit oli tema aednik, 20 piitsahoopi/päevas. Vanaeit põgenes paar aastat hiljem. • Kuberner don Fernando d'Ibaraa u Figueora Mascarernes y Lampuordos y Souza – kõrgest soost, ihaldasid
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Tema poeg Yazid jtkas autokraatse monarhia edasiarendamist. Kuigi isa oli suutnud iiidid purustada, olid viimased endid jlle koondanud, seekord Ali vanima poja Husaini mju alla. Husain oli suutnud vallutatud Prsia aladel levitada legendi, et Ali oli abiellunud vallutatud Sassanite impeeriumi valitseja ttrega. 661. a Karbala lahingus iiidid purustati, toimus lplik iiitide ja sunniitide eraldumine. Husain vastandas iiidid sunniitidele, leiti, et islami juht saab olla vaid imaam, kes on prit Muhamedi perekonnast ning ilmalik ja vaimulik juht peab olema ks ja seesama isik. Olnud neljast kalliifist tunnistati vaid Alit vi siis kiki, kuid Ali oli neist olnud thtsaim. Ka leidsid iiidid, et imaam on jumala sna ehk kehastus. iiidid uskusid prohvetluse edasikestmise vimalikkust ja vastavate uuenduste vimalust. Sunniitidele piisas islami juhiks vaid riigi poliitilisest ja sjalisest juhist, monarhist. Verine Karbala lahing on thtis pev iiitide kalendris.
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
(1) Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid
1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks. Sunniite, kes peavad end
baishi rullmaal “Krevetid,” nefriitplaatidest surirüü (u 200a eKr), u 2500a vanune kultusnõu. Iraak: Rahvusmuuseum Bagdadis- Aadress: Rashidi tänav/ Shuhada silla lähedal. Muuseumisse on kogutud Mesopotaamia aarded ja kiilkirja varajased näidised. Teoseid: Sumeri kujukesed palvetajatest, kolmekandilise krihvliga pehmesse savitahvlisse pressitud kiilkirjamärgid, 3. aastatuhandest eKr pärinev härja pea. Iraan: Rahvusmuuseum Teheranis – Aadress: Imaam Homeini avenüü, Si-e-Tiri nurgal, Teheran. Eksponeerib kuni seitsme aastatuhande vanuseid kunstiväärtusi. Teoseid: Dareios I audientsireljeef, ahhemeniidide ajastust pärinev kuldne lõvi-peeker, vana-pärsia jooginõu, Skulptor Shami loodud sõjamehe pronkskuju. Jaapan: Rahvusmuuseum Kyotos – Aadress: 527 Chayamachi, Higashiyama-ku, Kyoto. Eksponeerib Jaapani olulisemaid kunstiteoseid alates Heianist ja lõpetades Edo ajastuga.
keelde veenvalt tõlkida. ,,Mina" on koraanis alati jumal ja ,,sina" on alati Muhamed. Islam on üleseehitatud loogiliselt ja ülevaatlikult. Tunneb väheseid printsiipe ning on ka sotsiaalne õpetus. Islam keelab jumala kujutamise pildil või mõnel muul moel. Ta ei tunne hierarhiat, pole preestlust ega munklust. Inimene ei vaja ühtki vahemeest, kui ta räägib oma jumalaga. Kui paljud palvetavad, siis võib igaüks eestpalvetaja, imaam olla. Islam tegi heategevuse religioosseks kohustuseks. · Peab rõhutama,et islami rajas Araabia kaupmees. Araabia rassi kaasasündinud kainus, ühendatud kaupmehe praktilise arusaamaga, võimega reaalseid võimalusi näha ja ära kasutada, lõi siin religiooni mis oma asjaliku selguse, oma igasuguse müstika eitamisega kõiki teisi kaugelt ületab. · Islami esimesel perioodil tundis Muhamed end veel üksmeelsena juutluse ja kristlusega
1 Usundiõpetus 2 Usunditeaduse alaharud I. Usundiajalugu Aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse selgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe II. Usundifenomeloogia ehk vürdlev usundiõpetus See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vast...
Tema ideoloogia levitamisel on oluliseks olnud Saudi-Araabia. Fundamentalism ususeadus peab olema kõige aluseks. Al-Imam Hassan al-Banna rajas muslimi vennaskonna, tänapäeval on see fundamentalistlik ja sõjakas organisatsioon. Umma jaguneb · Sunniidideks ahl as-sunna (suurem osa) · Siiidideks si' at 'Ali kujunes välja usk imaamidesse (palvejuht, eespalvetaja). Imaamid olid jumala poolt juhitud isikud. Usutakse, et tuleb varjatud imaam. Esialgu oli küsimus poliitiline, kes peaks Muhamedi järglane olema. Aga hiljem hakkasid tekkima eripärad ja lahknevused. Iraanis on siiite enamuses. Lisaks sunniitidele ja siiitidele on kujunenud välja ka müstiline koolkond sufid (villane). Sufi on see, kes on jõudnud jumala kontaktini. Need, kes veel jõudnud ei ole, on dervisid; nende juhid on seikid (saih). Tuntuimad on Türgis tiirlevate sufide rühmad. Islami sees peetakse neid vahel eksiõpetajateks.
surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused siiski ka naistel. Pärandiosa tütardel poole väiksem, põhj endusel, et neil ei tule peret ülal pidada. Sunniidid ja siiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed. Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult
1. Usutunnistus ,,Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik." Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimse kohtumõistmisesse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mosee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. Eluviis Muslimid ei tohi tarvitada alkoholi, süüa sealiha ja veretoite. Poisslapsed tuleb ümber
Saal palvetamise jaoks Wudu pesemiskoht enne palvust Mihrab mosee kõige tähtam paik Minabr jutluse pidamise koht reedeti - Kogudus palvetab üheskoos Õlg õla kõrval rivis, sest Jumala ees on kõik võrdsed Palvuse lõpus tervitatakse kõrvalolijaid - Ametid mosees: Muezzin o Kutsub inimesi palvele Imaam o Juhib koguduse palvusi o Annab nõu islami seaduste ja tavade osas o Ametisse valitakse tarkuse ja juhiomaduste põhjal Khatib o Peab reedese jutluse · Laste haridus: - Koraani lugema õppimine väga oluline - Moseede juurde rajatud koolid Õpetatakse araabia keelt Õpetatakse Koraani lugemist
messias Kristuses saabunud Kultuse kohta Sünagoog Kirik, Mandir Mosee palvemaja Ohverdamine Pärast templi Kristuse Busa (?) Hadzi lammas hävitamist ohverdam lakkas ine ristil Vaimulik Rabi Preester, Preester Imaam, mulla vaimulik Pärispatt Ei tunnistata Tunnistab Suurim patt on on inimese nimetamine patuseks Toidud Kosser ja treife Kõik Eelistatavalt taimne Halal ja haram toidud on lubatud 28
osalema kogu umma Kui Portugali meresõitja Vasco da Gama avastas India, algas Euroopa mõju islamimaailmale, mis lõppes koloniseerimisega. Koloniseerijad tõid ka lääneliku haridussüsteemi. Pärast koloniaalvõimude alt vabanemist, pärast teist maailmasõda, hakkas lõhe 'progressiivsete' ja 'konservatiivsete' muslimite vahel suurenema. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks sunniitideks ja siiitideks. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu vaid imaam, kes suudab tõlgendada Koraani jumaliku inspiratsiooni alusel ja ilmeksimatult. Pooldasid 'Ali, Muhammadi sugulase valimist esimeseks juhiks, kuna pidasid teda esimeseks imaamiks uskusid, et ta päris Muhammadilt tema pühaduse. Siiidid tõlgendavad Koraani vaimsemalt ja esoteerilisemalt kuid tähtsustab ka õiguslikku korda. Sunniidid on umbes 85% muslimitest. Pooldavad kaliifi, kes on usklik juht piiratud võimuga. Ta vastutab
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
traditsiooni üle68, saab vanaemalt algteadmised saatana ja tema teatud vajalikkusegi kohta 69, kogeb vanaema tervise jätkuvat halvenemist ja hiljem surma70, avastab, et elu ei piirdu vaid koduga, võõrdudes hiljem oma maja täiskasvanutest, hakates üha enam jälgima inimesi tänaval71, arutleb, miks tantsijanna ilu tegi inimesed arutuks. Dusan on sissepoole pöördunud laps, ta ei seltsi nii hästi kui tema vend Amon, keda isa nimetas ,,elu peremeheks". Kohalik imaam nägi, et poisid peavad Dusani erakuks, ent neil jääb sellest südamlikkusest, mida andis seltskonnale Dusan. Ta oli teistest poistest peenemate maneeridega, talle ei meeldinud naiste piilumine. Kuna Dusan oskas ka tadziki keelt, tahtsid teised poisid Dusan hakkaks nende atamaniks. Ent Dusan ei võtnud seda ettepanekut vastu, tahtis hoopis, et poisid usustaksid solvangud. (teda austasid ka tadzikid). Ent Dusan anus poisse, et nad andestaksid solvangud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
