Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit.
kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga
Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda
Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna Suhted slaavlaste ja Vana- Vene riigiga: · 6.-7. sajandil algas idaslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8. sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome- ugri hõimud (karjalased, vepslased jt) ja algas soomeugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14. sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. · Vastavalt Vana- Vene kroonikale ,,Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal...
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus
Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Ikoonidel kujutati kõige enam pühakuid. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Kirikute piltidega ikooniseinu nimetatakse ikonostaasideks. Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Palju bütsantsi mosaiike leidub Ravennas. Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Kiievi-Vene riik hakkas kujunema 9.-10.saj. 10.saj. lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Millised tagajärjed sel olid? Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik ning sellega tekkis idaslaavi hõimudel kaubanduslikke, kultuurilisi, aga tihti ka sõjalisi kokkupuuteid. Slaavlaste kokkupuuted Bütsantsiga kiirendasid neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürsti Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seitud
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses,
988. aastal lasi end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis Jaroslav Tark - vallutas 1030. aastal Tartu, rajas eestlaste linnuse asemele oma kindluse ja nõudis ümbruskonnas elavatelt inimestelt andamit Rossia Venemaa Õigeusk - üks kristluse kolmest põhivoolust Ivan III - Tema ajal tõusis Moskva Suurvürstiriik lõplikult Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks riigiks ning valitsejaks. Vürst - Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel Druziina - idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk. mongolid - tänapäeva Mongoolias, Hiinas,
Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse. Venemaa pikk rannajoon (37 653) ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere,Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa on pikim maismaapiiriga riik;tal on see 14 riigiga (kokku 20 257 km). Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Maa ja riik: Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. Sajandil,kui moodustati Moskva Vürstiriik,millest arenes ekspansiooni ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja,ida,lõuna ja läänesuunas.Venemaad on nimetatud läbi aegade veel:Moskva suurvürstiriik,Moskva tsaaririik,Venemaakeisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik,Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Majandus 2009
Tarbekunst Tarbekunst oli väga Eelistati kalleid materjale, Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust rikkalik ntx hõbedat, kulda ja nikerdatud reljeefe kalliskivi ning keerulisi tehnikaid (brokaatkangad) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Kunsti kujunemine ja Kunst hakkas kujunema Idaslaavlaste naabruses Ristiusu vastuvõtmine Vanavene kunsti võib mõjutused 9.-10.sajandil, kui asuva Bütsantsiga tekkis avas vanavene hõimudele pidada Bütsantsi kunsti moodustus esimene kaubanduslikke, bütsantsi kultuuri jätkuks ja edasiarenduseks idaslaavlaste riik kultuurilisi aga ka sõjalisi keskusega Kiievis kokkupuuteid
suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta · Dzihaad?püüdlikkus, mida hakati mõistma eeskätt püha sõjana islami eest ja muu- usuliste vastu · Mosee?islamisusuliste palvetamise ja püha paik · Medres?kõrgemad koolid araabia riigis · Basileus? bütsantsi riigipea tiitel · Konstantinoopoli patriarh?bütsansti riigi kõrgeim kirikutegelane · Druziina?idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk. · Suurvürst?valitseja tiitel vana-vene riigis eha vana-vene riigi valitseja
Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi. Vene riik peagi lagunes, kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära. Riigi juht oli Kiievi suurvürstil, aga reaalselt tal eriti võimu polnud. Vürsti roll oli sõjaväge juhtida. Druzinnik oli vürsti sõjaväelane, kaaskondlane ja nõuandja.
inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele,
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri.
KloosterMunkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Misjon kristluse kuulutamine karolingide renessanss Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase. Bond Taluperemees skandinaavias Ting koosolek Allting maakondade üldkoosolek Konung kuningas skandinaavias Viiking meresõitja(röövel) skandinaavias Normannviikingite järeltulijad Varjaag skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures Valhalla Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid viisid kangelaslikult surnud sõdurid Ragnarök muinaspõhja mütoloogias maailmalõpulahing Aasid noorem jumalatesugu vaanidjumalate hõim ruunid vanade germaanlaste kaldkiri saaga suuliselt edasi räägitud lugu basileus Keiser Bütsantsis teema sõjaväeringkond Strateegsõjaväepealik Stratiootmaakaitseväelane Kolleegium organ, mille liikme arutavad ühiselt asju
Millest Sa seda järeldad? 2P Vana-Vene riigi tekkimise ajast, sest nii sai alguse Vana-Vene riik, kuna sel ajal saadi alles korda lõpuks valitsemiskord, kus tuli võimule viikingite pealik. Millisest ajastust pärineb allikas B? Millest Sa seda järeldad? 2P Vana-Vene riigi lagunemine. Slaavlaste kultuur ja keel hakkab segunema teiste rahvaste kultuuri ja keelega. Kes on nn russid ehk varjaagid allikatekstis A? 1P Viikingid Millist päritolu on paljud idaslaavlaste naaberrahvad? 1P Araabia päritolu ning ka Bütsantsist rahvas. Millised olid teksti A järgi russide Venemaale tuleku asjaolud? 2P Viikingid tulid Venemaale, sest Venemaal valitses valitsemises kaos, ning slaavlased tahtsid, et russidest keegi vürstina võimule tuleks Millise ajaloolise isiku nimi on allikas A puudu? 1P Rjurik varjaagipealik, kes tuli Novgorodis võimule. Millise tekstile A vastukäiva seisukoha esitab tekst B? 1P
ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga Al-Idrisi – Araabia gartograaf Tarapita - Jumal Perun - kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid - skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus - Nicolaus - paavst 858–867
Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased ja eestlased, lätlased ja eestlased, idapoolsed rahvad ja eestlased käisid üksteist kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed vastased. 1187 toimus Rootsis Sigtuna linna maha põletamine. Selle aja Rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased) Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et eestlastele kätte maksta. Põhilised relvad olid viske- ja torkeodad
Eestlastega sugulaskeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased kuulusid germaanlaste hulka, lätlased ja leedulased aga baltlaste hulka. Rootslaste, lätlaste ja idaslaavlastega olid eestlastel üsnagi vaenulikud suhted. Toimusid rüüstamised nii Eesti, Läti kui ka Rootsi aladel. 1187 põletatati maha Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Selleaja rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased). Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. sajandil toovad lätlased sakslastega liitumisel välja põhjuse, et soovitakse eestlastele kätte maksta. Eestlased kasutasid relvadest: oda, sõjakirves, mõõk. Kaitseks oli laudadest kilp
parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine
Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid
Andid- idaslaavlased(ukraina, valgevene, venemaa) 2)Idaslaavlased: · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse kujunesid käsitööliste asulad( Vana- Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a
korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ; Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks ning kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks.
monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende zanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat ja üks ööd". 9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased. Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu). Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9.-10. sajandiga, kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu bütsantsi õigeusk. Eeskujuks oli bütsantsi kunst.
V:sest et islami ja juudi usk ei sobinud teatud söögi ja joogi keeldude tõttu. Kuidas on tartu ajalugu seotud jeroslav targaga? V:Jeroslav rajas sinna oma kantsi-Jurjev Kui vana on Vene riik praegu ja kui kaua on see olnd õigeusklik maa? V:Vene riik on 1148 a. vana ja õigeusklik maa on olnud 1022 a. VARJAAGID-skandinaavlaste(viikingite nim. Mida kasutasid ida-slaavlased DRUZIINA-idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond VÜRST-valitseja tiitel, enamasti kasutasid idaslaavlaste valitsejad Mis tingis keskaja edenedes käsitöö ja põllumajanduse eraldumise? V:Selle tingisid uuendused, inimesed hakkasid tegelema teatud erialaga. Mida arvestasid kaupmehed ja kästitöölised elukoha valikul? V:Nad hakkasid elama rohkem liiklusteede sõlmpunktides, vanadel turuplatsidel või kiriku ja linna läheduses. Miks ei meeldinud linna kiire areng vaimulikkudele ja feodaalisandatele? V:Sest mida jõukamaks inimesed muutusid seda rohkem eneseteadlikkus kasvas ja nad tahtsid
Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? – Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas levinud Benedictuse reeglid. Lõplikult lähtuti aga Püha kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus arvati, et Pühavaim lähtub Isast, kuid läänekirikus seevastu Isast ja Pojast. Bütsantsi ajal rõhuti haridusele, mis on toonud meieni suure osa antiikkirjandusest. 15) Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina. Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa). Keerulisem- glagoolitsa, kadus hiljem käibelt.
matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Õpik lk. 44-51 valdav osa rahvast olid vabad inimesed, varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus
Tekkisid esimesed ribapõllud (põllud jagati pikkadeks siiludeks ehk ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt paremat ja kehvemat maad) Kalmete erinevused hakkasid suurenema. Matmiseks hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad (põletusmatused suhteliselt väheste panustega). Pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid. Suhted naabritega: Skandinaavlastega olid tihedad suhted, toimus kaubavahetus, aga ka mõningad sõjakäigud Viikingite poolt. Lõunanaabrite ja just eriti idaslaavlaste mõju kasvas. Idanaabritega olid suhted üldiselt rahumeelsed, 10. saj lõpul teravnesid ja toimusid sõjakäigud. Aastad 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu eesti ajaloos, oli esimene vabadusvõitlus: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased muinasaja lõpul Tõusuaeg: rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala maaharimine (levis talirukis). Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem (ühele põllule talivili, teisele suvivili ja kolmandale kesa)
bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes. Ta aitas vallutada kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Tema ajal koostati Vene õigus e esimesed kirjalikud õigusnormid. Vladimir Monomahh Kiievi suurvürst. Defineeri e seleta mõiste DruZiina sõdalastest koosnev kaaskond. Varjaag - Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Vene õigus Esimesed kirjalikud õigusnormid Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113. aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks. Kroonika ise ei ole originaalis säilinud, kuid selle eri säilinud koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800). Nimeta sündmusi, mis toimus aastal:
Talupojad Olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud; Alalised raskused sundisid talupoegi ageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom- ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse; 7.Bütsants. Kirik ja Kultuur Kirik ja usuelu Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu kontrolli all; suurenesid erinevused ida-ja läänekiriku vahel; idas ei kehtinud enam vaimulike abielude keeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt; Bütsantsi ei levinud Benedictuse kloostri reeglid;
Stepp aga oli sageli rüüsteretkede ja kallalaetungide lähtepunktiks. Ühesõnaga geopoiliitisest vaatepunktist mõjutasid venemaa ajalugu: väga suur, aga hõredalt asutatud territoorium, looduslikult raskesti kaitstavad piirid, pikaajaline ligipääsu puudumine merele, mis takistas merekaubanduse arengut ja poliitilist-majanduslike ja kultuurilisi kontakte euroopaga. See kõik eelduseks et toimetulekuks vajati suurt pingutust mis omakorda tähendas riigi väga suurt rolli. 3 Idaslaavlaste päritolu ja laialiasumine. Muistsed slaavlaste asualaks pakutakse ala Odrast läänes kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku
Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda harides end ära elatama. Linn,käsi. kaup.:Ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse. Konstantinoopol püsis ikkagi suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus bütsantsi kaudu.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soome- ugrilasteni.Konst. käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri-ja ametiühnigutesse, s.o kolleegiumitesse.Mõnede toodete kauplemine oli eriti range kontrolli all. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena.Kaupmeeste seas oli jõukuselt erinevaid inimesi. Konstan. oli ainus kristlik suurlinn maailmas, kus oli üle 100 tuhande elaniku.Seal olid kommunaalteenused hästi arenenud. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, eeskätt aga tohutus valikus kala.
........................................................ 11 5.1 Globaliseerumine............................................................................................ 11 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus...................................................................13 Allikad................................................................................................................... 14 1 Sissejuhatus Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik. Praegu on Venemaa ametlik nimi . Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani. Joonis 1 Venemaa Vabariigi kaart
Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid *Alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna 2) Suhted slaavlaste ja Vana- Vene riigiga: *Suhted ida slaavlastega: käidi koos sõjaretkedel ja kaubeldi. Räägiti omavahel tšuudi keelt. *6.-7. sajandil algas idaslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. Algas soomeugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14. sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. *Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti. Venelaste katsed 7
Tartu. - Vana-Vene riigi lagunedes 11.sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu (Novgorod, Pihkva). Vastastikustes rüüsteretketes 12.sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud. · Suhted balti hõimudega: - Suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. - Alates 7.sajandist tegid läti hõimud Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. - Osad seni Põhja-Lätis elanu läänemeresoomlastest segunesid läti
Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp · Sõngassärk, traadist punutud särk Sõjaline tase oli naabritega üsnagi sarnane. 1187- põletati maha Sigtuna linn Rootsis. Eesti aladel üritasid kanda kinnitada idaslaavlased. 1030-1060 oli linnus, mis on tänapäeva Tartu kohal, idaslaavlaste käes. Nende katse siinseid alasid enda kontrolli alla saada tõrjuti tagasi. Lätlased olid rohkem kannatanud eestlaste võimu all kui vastupidi. MUINASUSUND Pole võimalik rääkida ühtsest muinasusundist läbi muinasaja. Usuliste kujutelmade muutumist mõjutasid elatusalad ja mõjutused naabritelt. Muinasusundit tuntakse halvasti, sest: · Allikaid on vähe · Kultuslike pühapaikade arheolooogiline uurimine. Halvaks pooleks on see, et me ei tea
kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Viikingid-olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.-11.sajand. Normannid-on viikingite järeltulijad.Normandia hertsog andis ühele viikingipealikule Normandia kingiks ja viikingid jäidki sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid- idatee- viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund. Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Valhalla-on muinaspõhja mütoloogias Odini saal,lahingutes tapetutekodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend. Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri
Alt kodust liiguti kõigepealt läände, neid tuntakse veneedide nime all, hiljem kujunesid nendest välja lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakkid). Veneedid said mõjutusi germaanlastelt. Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine. EUROOPA INVASIOONIDE AJASTU Invasioon 8.-11. Saj. Invasioon = sissetung. Euroopat ähvardasid sissetungijad lõunast, idast ja põhjast. Lõunast ja põhjast tulid meritsi. Lõunast tungisid Euroopasse araablased. Aastaks 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele, see läks nende võimu alla. Viimased
sajandi esimesel poolel vallutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik purustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna ,,vandaal" ka kultuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat vanem Muinas-Eesti ülik varanduslik ebavõrdsus varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures varna aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kastikord vasall feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
sajandi esimesel poolel vallutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik purustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna ,,vandaal" ka kultuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat vanem Muinas-Eesti ülik varanduslik ebavõrdsus varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures varna aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kastikord vasall feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
sajandi esimesel poolel vallutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik purustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna ,,vandaal" ka kultuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat vanem Muinas-Eesti ülik varanduslik ebavõrdsus varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures varna aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kastikord vasall feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
kuulsate vene kirjanike teoseid, pole võimalik tunnetada vene kultuuri. Just ilukirjanduses avaldub kõige ilmekamalt vene inimese olemus. Tõlge pole üldjuhul võimeline edasi andma teose tõelist õhustikku. Sellepärast püüavad paljud välismaalased õppida vene keelt selgeks mitte ainult suhtlemise eesmärgil, vaid ka selleks, et oleks võimalus tutvuda vene kirjanduse tippteostega originaalis. Tähestik, mida vene keeles kasutatud, pole alati olnud ühesugune. See on kujunenud idaslaavlaste tähestiku kirillitsa põhjal, mille lõid püha Kyrillos ja püha Methodios IX sajandil. Kirillitsa oli praktiliselt muutusteta kasutusel Peeter I aegadeni. Tema valitsemisajal viidi sisse muudatused mõnede tähtede kirjapilti, 11 tähte aga kõrvaldati tähestikust hoopis. Arvatakse, et XVIII sajandil tuli juurde neli uut tähte: (ja), (e oborotnoje), (i kratkoje), (jo). Uus tähestik muutus lihtsamaks ja mugavamaks. 1918. aastal viidi läbi veel üks reform
linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas
Bütsants saatis slaavi aladele kaks kreeka munka Kyrillose ja Methodiose, kes jumalasõna levitamise tõhustamiseks töötasid välja kaks tähesitkku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. 7. Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. "Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst."
Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne). Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco
Pärast seda liiguti idasse, Dnepri jõe keskjooksule ANTID idaslaavlased (läksid põhjapoole vaikselt edasi) venelased ukrainalased valgevenelase hakkas soomeugrilaste slaavistumine Kaubateede sõlmpunktides tekkisid kaubakeskused ~ linnad Laadoga, Smolensk, Novgorod, Kiiev ( jõgede ääres) Kaubatee Skandinaaviast Bütsantsi ( läbi idaslaavlaste) : varjaagid ja kreeklased TEE VARJAAGIDE JUUREST KREEKLASTENI 6-8 sajandil idaslaavlaste varanduslik ebavõrdsus · hõimujuhid ~vürstid - kerkisid esile · kaaskond ~ülikkond -kerkisid esile · ANTINORMANNISTLIK TEOORIA Vana-Vene riik tekkis sisemiste arengute tulemusena, loojateks idaslaavlased ise · NORMANNISTLIK TEOORIA ( leidnud rohkem tunnustsut ) Vana-Vene riigi loojateks olid varjaagid( skandinaaviast pärit) Vana-Vene riigi alguseks peetakse 882 aastat
Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid Novgorodi esinduslikuma ja toredama arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst.
annaabi.ee 
