KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel.
saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid
Kuidas seda kirikut nimetatakse? Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse. Too näiteid: a) Neemiklinnus, nt Mädara neemiklinnus b) Tornlinnus, nt Kiiu ja Vao tornlinnus c) Kastell-Linnus, nt esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 2. Missugune linnustüüp sai valitsevaks 14. saj. Kust saadi selle eeskujud? Kus ehitati esimene seda tüüpi linnus Eestis? Preisimaalt pärit kovendihoone. Esimene ehitati Kuressaares ja see on ka säilitanud oma keskaegsed vormid. 3. Millised olid hilisgooti kaupmehemaja peamised ruumid? Milleks neid kasutati? -
* Püstpalkkirikud Norras *Ottode kunst- kirikud, linnused, peamine keskaegsete linnuste - Borgundi puukirik, nagu nõiamaja, põhiplaan- ehitamise aeg, ruudukujuline- eeskujuks Bütsantsi viikingid -Bergfried (saksa) tornlinnus- 30-40 m, tuhandeid -Donjon (prantsuse) tornlinnus, 10 tuhandeid. Donjonikompleks KUJUTAV KUNST -Tower (renessansi ajal kindlus-vangla) -Windsor ( Londonis) · kirikute kaunistamine, aknad väikesed, säilinud - Crac des Chevaliers ( Kotkapesa kompleks, Assüüria) Kalat el vähe, paremini säilinud reljeefid sissejäigu ümber.
rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele. Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks.
Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
(Pariisi gootika lihtsustatud variant). Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14.saj, *Kesk-Eesti kolmelöövilised (Koeru, Ambla), *Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone. Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15
Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga
Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusmaal selle aja arhitektuuris? Chambord, Blois. Lossidel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid renessanssipärased detailid. Eripäraks olid kõrged, rikkalikult kaunistatud ja liigendatud katused. Ehitiste nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Arhitektuur sarnanes Itaalia renessanssiga, aga ajapikku kujunes välja täiesti uus stiil. Kõige rohkem mõjutasid kuningate ja aristokraatide tellimused. 5. Milline Euroopas esmakordselt kasutusele võetud kunstiliik sai alguse Saksamaal? Graafika ja trükikunst. 6. Mis mõjutas Eesti 16.saj kunsti? Mõjutasid pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul. 7. Mille poolest erines Saksamaa renessansiaegne kunst Itaalia sama aja kunstist
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised
Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
linnus piirile või selle vahetusse lähedusse. Linnuse asukohaks valiti kõrge küngas Pihkvasse suunduva muistse kaubatee ääres Piusa jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindlu...
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjööril...
paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Jõuline ja lihtne. Levinuim kirikutüüp ladina risti kujuline basiilika. Kirikuhoone ühendati torniga (varem oli kellatorn eraldi). 7. Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised. Romaani Pisa katedraal ja kellatorn (It), Maria Laachi klooster (saksa), Cluny klooster (pr), Toweri kindlus (London), Tornlinnus Donjon (pr). Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Gooti teravkaar,roidvõlv, tugipiidad ja tugikaared. Püüeldi kõrgustesse, õhukesed seinad, palju aknaid, roosaken. Notre Dame (Pariis), Saint Denis, Chartes Cathedral, Sainte Chapelle, Doodzide palee (Veneetsia), Santa Maria Gloriosa 8. Võrdle romaani ja gooti skulptuuri! Too välja sarnasused ja erinevused. Sarnasused religioosne
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati .................
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi Eesti keskaeg algas aastal 1227 Muistse vabadusvõitluse lõpuga ja lõppes aastal aastal 1558 Liivi sõja algusega . 1227-1558 muutus eesti vägagi palju, eestlastele peamiselt negatiivses suunas, kuid Eestile ka positiivses suunas. Iga aastaga eestlaste õiguslik olukord halvenes, rohkem ja rohkem riike võtsid Eesti üle võimu, millega kaasnes aina rohkem seadusi eestlastele. Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all...
1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse? 2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)? 3. Romaani stiili kiriku põhiplaan. 4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt. 5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi. 6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus. 7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku. 2)ümarkaar, kitsad uksed-aknad, pakud müürid (6-8m), ehitustüübiks basiilika, tornid, võlvid (silindervõlv, ristvõlv) 3) 8(kõ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa................................................................................................
Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu- Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kust to ületas Võhandu jõe, kui olulisema loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli linnusel mingi kuju olemas juba 13. Saj. lõpus. Esialgne linnus nägi välja nagu väike tornilinnuselaadne kindlustatud maja, mida peedi arvatavasti piisavaks sõja- ja kaubatee kaitsmiseks ja sealse liikluse kontrollimiseks. Linnust on aga mitu korda laiendatud. Esimest korda laiendati tornlinnus kabeliga, veel hiljem täiendati seda lisaehitustega, mis muutsid selle ruudukujulise põhiplaaniga kaitselinnuseks. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati ümartorni ja eeshooviga. 4.3. Linnuse häving Linnus sai tugevaid kahjustusi Liivi sõja ajal kui lahkuvad ordu ja piiskopiväed selle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud. (4. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 3) 5. Kokkuvõte
eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole kunagi õnnestunud tormijooksuga vallutada. · Eestis on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses restaureeritud mitmeid linnuseid (Rakvere linnus, Narva linnus, Paide tornlinnus ehk donjon) · Toompea linnus väike linnus, mis on tugevasti ümber ehitatud. Algsel kujul on säilinud mäepoolne nõlv ning ka põhiplaan on üldjoontes säilinud. Toompea linnuses asub Riigikogu. · Väga hästi on säilinud Tallinna keskaegne kaitsemüür, mille kõrgus oli 15 meetrit, paksus üle kahe meetri ja kogupikkus 25 kilomeetrit. Säilinud on sellest kaks kilomeetrit. · Tallinnas on säilinud arvukalt 14.-15
püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised
Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke kaitsevõimalusi (peaaegu kõik sellised linnused on hävinenud). Tornlinnus (Paide, Kiiu) Kastell linnus- terve maaala, mida tahetakse kaitsta on piiratud nelinurkse müüriga. Oli enamasti sisehooviga ja kolmekorrusseline (alumine-kaitsekorrus, teine- kirik, koosoleku ruumid, söögisaal, kolmas-magamisruumid). Oli mitu tiiba, mida ühendasid ristikäigud. Tuntumad konvendi tüüpi linnused: Viljandi lossimäed(kõige suurem, sai valmis 14.sajandil)
Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 14. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 15. Iseloomusta eestlaste suhteid Vana-Vene riigiga 9.-11. saj. 10. saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodu...
müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning
ehitustüübiks Eesti ja Läti aladel 14. sajandil. Konvendihoone tüüpi linnused esinesid aladel, mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud ülestõusnutele alistuma, samuti ei suutnud pakkuda kuigi tõhusat kaitset ka kindluskirikud. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
saj Palestiinas 14. saj. Keskus Preisimaal Kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Liivimaa keskus Riia, hiljem 15. saj Võnnu (viidi turvalisuse tõttu ära, sisemaale) Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks Käsknikud Ülesanne ellu viia meistri käsud Linnused Nt Viljandi lossimäed aka kontuurlinnus, Paides tornlinnus (vaesem piirkond), Rakvere (Haapsalus piiskoplinnus), Helme linnus (saksa ordu linnus) Linnuses elasid: (kokku kuni 100 inimest) Rüütelvenna Preesterven Sõdurid Teenrid d nad Ülesanne sõdida Levitada usku Abivägi Teenida Kes sinna Aadlisoost, Ordu liikmed Kohalikud Ülejäänud kuulusid? nad kuulusid
Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus rajati Toompeale. Ordu alal oli tähtsaim Viljandi linnus, mille konvendihoone oli Eesti suurim. Paides oli tornlinnus. Samuti asendati puukirikud kivikirikutega. Kiriku ehituse korraldamine oli maaisanda kohustus. Muinaskihelkonnad nimetati ümber kiriku kihelkodadeks. Kirikutes pandi ametisse sakslastest preestrid. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Põhjused ja probleemid. 1340-ndate aastate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks (maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid vasalle) ja otsustas Eesti maha müüa
Tüüpiliselt on olemas eeskindlustused, pealinnuses on torn. Esimesed kivilinnused Mandri-Euroopasse ehitatakse 9. sajandi lõpul, aga peamiselt 10. sajandil. Põhjusena on esile toodud viikingite oht. Senised linnused polnud olnud sageli püsivalt asustatud, vaid täitsid erinevaid funktsioone: õigusemõistmiskoht, sõjaväe kogunemiskoht või metallitöötlemise koht. Kivilinnuste tüübid: · Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11. sajandil rajati ja oli toona arvukaim tüüp, põhiplaan ruut või muu hulknurk. Ohu korral oli aadlikel neli valikut: 1. Jätta eluhooned maha ning pageda lähedalasuvasse linnusesse; 2. Kindlustada mingi osa olemasolevast elukompleksist (palissaad, ringmüür jne); 3. Ehitada senine elupaik linnuseks ümber; 4. Asuda elama paremini kaitstavasse kohta, s.t rajada uus linnus (või võtta kasutusele mõni varem püsiasustusete linnus). Linnused 11
Poitiers's. 11. saj. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. 1080-1096. Saint Pierre kirik Angouleme'is. Nelitistorn. 1101-1128. Läänefassaad. Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Tornlinnus, nn. donjon Dinant'is. kuplitega. 11.-14-.saj. Ristvõlvidega kaetud kesklööv. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias, Prantsusmaal. 12. saj algus. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias. Läänefassaad. Sainte Madeleine kloostrikirik Gislebertus.
tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale. Pariisis alustati 1546. aastal Louvre'i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u.1510-1578). Lescot' stiil: - kõrge viiluga katus; - fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest; - korruse ja katuse vahel balustraad; - frontooniga aknad; - ümarkaar; - üldkompositsioon selge ja harmooniline;
15.saj-16.saj renessanss Prantsusmaa Arhitektuur: gootipärane põhiplaan ja masside Arhitektuur: jaotus, viilud, friisid, simsid, poolsambad, kõrged Pierre Lescot (u.1510-1578) liigendatud rikkalikult kaunistatud katused, Skulptuur: nurkades ümartornid, keskel tornlinnus Jean Goujon ( u.1510-1565) Skulptuur: erinevad laadid, paljud töötavad Maalikunst: hilisgooti laadis Jean Fouquet ( u.1420-u.1481) Maalikunst: pinnaline käsitlus, rahulikult Jean Clouet (u.1485-1541)
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordu...
kirik. Kiriku arhitektuuri põhisuunad olid kodakirikud (sakslaste mõju) ja basiilikud (aadlikele omane). Keskaja jooksul ehitati mitmed kirikud ümber. Kiriku alune ala oli püha. Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused ja linnakindlustused Linnuseid hakati püstitama 13.sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme eritüüpi. · Neemiklinnus ehitati pikki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast (Viljandi). · Tornlinnus sobis väiksemale kaitsemeeskonnale, neid ehitati ka vasallide maa- elamuteks (Vao, Kiiu tornlinnused, Purtse) · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala (Tallinna linnamüür, Narva, Rakvere, Põltsamaa) Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp mis nimetati konvendihooneks, nelinurkse sisehooviga mida ümbritseb neli hoone tiiba, kolme korruselised, all
· Tartu toomkirik suurim gooti stiilis, 2 läänefassaadi torniga, säilinud varemed, kooriruum ümber ehitatud · Jaani kirik 1 läänefassaad, basiilika, eeskujuks Lübecki suurkirik, säilinud kirikuplaanid, terrakotaskulptuurid Profaanarhitektuur Linnuseid 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati pikki mäeharjaga või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast, nt Tartu linnus · Tornlinnus donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell) · Kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus · Esines ka segatüüpi linnuseid Linnusetüüp ka konvendihoone · Kuressaare linnus koosolekute saal, refektoorium (söökla), dormitoorium (magamisruum), komtuuri ruumid ( paremini säilinud)
Tartu Tartu toomkirik (basiilikas, 2 võimsa läänetorniga) ja Jaani kirik (3-lööviline, basiilikas, ülirikkalik terrakotast ehitusplastika). Lõuna-Eesti 3-lööviline kirikutüüp. Enamasti purustatud ja hiljem taastatud kirikud. Urvaste kirik piilarid kannavad võlve, basiilikas. 26.Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused 3 põhitüüpi: 1) Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati see kraaviga. 2) Tornlinnus külmrelvade ajastul oli parim kaitsesuund ülevalt alla, kivist torni oli hea kaitsta suure hulga vaenlaste eest. 3) Kastell-linnus 4-nurkse müüriga piiratud ala. Siiski enamus linnused olid segatüüpi Eestis. 14-sajandil sai valitsevaks linnusetüüp konvendihoone. 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritseb 4 hooneriba, tavaliselt 3 korruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paikneb kirik, rüütel-
PIISKOPILINNUS, RAKVERE LINNUS Linnuse tüübid · eellinnus eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused · feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus · vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus · kastell-linnus · ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus · piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus · puitlinnus · tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned. Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi Ehitusaja järgi · Muinaslinnused. Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14
Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhioas valmis 14.sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. § 34. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13.sajandil. Linnust hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi: a) neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. b) tornlinnus sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. c) kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi, nt võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Ainsana on oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
