mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, talle on Euroopas pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledzeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17
18. saj. Leiutised tõid kaasa suured muutused tööstuses manufaktuurne tootmine asendus vabrikutootmisega , kus põhitöö tegid ära masinad.Kaupade tootlus suurenes oluliselt, tekkis konkurents tootjate vahel mis omakorda sundis neid parandama toodete kvaliteeti. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765. aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj
3) toorainet Suurenes kaupade tootmine Turg hakkas mõjutama tootmist ( nõudlus teatud kaupade järgi) Tekkis tootjate vahel konkurents ( kvaliteet ja hind) TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE ALGUS INGLISMAAL Inglismaal tekkisid pärast revolutsiooni tingimused 17.saj. AÜs toimus tööstuslik pööre alles 19.saj Inglismaal muutused esmalt söe ja tekstiilitööstuses Rauasulatamiseks vajati sütt ja seepärast võeti kasutusele uusi söekaevandusi Ketrus ja kudumismasina leiutamine pani aluse tekstiilitööstusele, mis sai üheks tähtsamaks haruks Inglismaal AURUAJASTU Esimesed masinad töötasid langeva vee jõul ( vabrikud jõe ääres) või tuuleenergial 18.saj aurumasin (esimesed 17.18.saj vahetusel) 1765 James Watt leiutas universaalse aurumasina Aurumasinat hakati kasutama vabrikutes, aurikutel, veduritel (raudteeliiklus MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES
valmistamise tehnoloogiast, mis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude puhul on looduses olemas eksisteeriv molekul, millest hakatakse kiudu moodustama- see tuleb ainult lähteallikast eraldada. Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt valmistatakse kiumolekul ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilkiud. Eksisteerib kolme erinevat sünteeskiudude ketrusmenetlust: sulatis-, kuiv- ja märgketrus. Aramiidi saadakse kuivketrusega. Inglisekeelses kirjanduses nimetatakse tehis- ja sünteetilisi kiude tihti naturaalseteks ja sünteetilisteks polümeerideks.
giooni. Tekkis osa inimesi, kelle meelest ei olnud kehtivad usud õiged ning nad hak- kasid ühiskonda reformeerima. Teiste ees võib esile tõsta Martin Lutheri, kelle nimest on tuletatud usunimetus luterlus. Teda peeti ketseriks ning seetõttu pidi ta suurema osa oma elust paguluses veetma, kuid tema vaated levisid kõikjale Euroopas ning mõjutasid paljude inimeste mõttemaailma. Varauusaega seostatakse ka tööstusliku pöördega, mille alguseks peetakse ketrus- masina kasutuselevõttu. Tekkisid manufaktuurid, tänu millele tootmine laienes. Töö- listele tähendas uus kord töö intensiivistumist ja tööülesannete kindlat jagunemist. Sellist tööstuslikku pööret võib seostada teaduse ja teadmiste arenguga. Teadlased tegid suuri avastusi. Näiteks tuli Kopernik mõttele, et universumi kesk- punkt on Päike ja Maa tiirleb ümber päikese. Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Andreas Vesaliust peetakse teadusliku anatoomia rajajaks
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber
e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas rauasulatuses söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ketrus ja kudumismasinate leiutamine tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport:
Tekstiili- ja rõivatööstuse tootmisahel rõivatööstus ~50% masstoodang, tekstiilitööstus moetoodang tööstustooted ~25% Looduslikud kiud lõnga ketrus, riide kudu- polstrid, rihmad jm Taimsed (puuvill, lina, kanep) mine,viimistlemine Loomsed (vill, siid jt) Puit, nafta, gaas tekstiilitooted ~25% keemiatööstus kardinad jm sisustustarbed kunstkiu tootmine kodumajapidamised
riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19
juurdevool. Põhiliseks energiaallikaks oli 18 sajandil ja osalt ka 19 sajandil aurumasin. Suurimaks eelduseks on siskin tooraine olemasolu, sest ilma selleta ei saa ju midagi toota, ning siis pole ka valmistoodangut mida pakkuda klientidele, kuid peaks ka olemas olema ostuvõimeline turg. Kui pole ostuvõimet siis ei saa ka toodangut müüa, sest inimene lihtsalt ei jaksa osta. Masintööstuse arengus olid 18.sajandil eriti tähtsad tekstiilitööstuse tarbeks loodud ketrus-ja kudumismasin. Maailma esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825.a.Järgneval kümnendil rajati Inglismaal 2000km raudteeliine.1830.a algas lausa tormiline raudtee ehitus ka teistes Euroopa riikides,suurbritannia kunagisel asumaal USA-s kasvas raudteeliinides pikkus 1830.a lõpuks Inglismaaga võrreldes aga kahekordseks. Uuendus on ka proletariaadi - vaene linnatööliskond teke. Ajakirjandus hakkas laiemalt levima, uued poliitlised voolud - sotsiaaldemokraatia ja Marx`i kommunism.
liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris james watt aurumasina. 1807 tegi hudsoni jel esimese sidu aurik(robert fulton lbis 240 km 32 tunniga). 1814 katsetati george stephensoni vedurit.(sitis 6,5 km/h).pani alguse raudteeliiklusele. 1842 veti metallitstuses kasutusele auruhaamer. 19 sajand esimesel poolel hakati pllumajanduses laialdaselt kasutama raudatra.
Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi
Tööstusühiskond Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstus ehk industraalühiskonda toimub hetkel, kui tööstuses hõivatud inimeste arv jõub põllumajandusega tegelevate inimestega samasse suurus järku, või ületab selle. Hakkas arenema 17-18.sajand (Eestisse 19. saja II pool, Euroopasse 19.sajand I pool) Tööstuse eeldused: teaduse ja tehnika areng leitutati ketrus ja kudumismasinad Rahakapitali olemasolu Tööjõud Tööstusühiskonna tunnused: raha suur väärtus masinatega töö linnastumine e. urbaniseerumine tarbimine tööliste organiseeminie aja jooksul võideti endale inimväärtused, elu ja töötinimgused. Ameerika autotööstuse rajaja Henry Ford leituas liikuva lindi, mis hõlbsustas tootmist. See tõi endaga kaaasa ... tootmise odavnemise hindade languse palkade tõusu
Füüsikas tehtud avastamised on meid õpetanud panema looduses leiduvaid jõude enda kasuks tööle ehk see on peamine loodusteadus, mis suudab algatada tehnilist arengut. Mõnel pool nimetatakse seda füüsika rakenduslikuks väärtuseks. Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas ehitada inimtööd kõvasti kergendavaid masinaid. Ketrus- ja kudumismasinad, treipingid ja kõiksugu muud seesugused tööriistad panid aluse seniolematule tööviljakuse tõusule. Inglismaal algatati aurumasinatega (millest arendati hiljem välja ka sisepõlemismootor) nn. tööstusrevolutsioon. Tänu massitootmisele inimeste elujärg paranes ja süvenes üha mugavam eluviis. Sajandi lõpus sõnastati veel elektromagnetismi põhiseadus, mis tegi võimalikuks telegraafi, telefoni ja raadioside kasutuselevõtu
Ühendriikides masintootmine valitsevaks. Inglismaa oli algul edukam kuna oli 17. sajandil revolutsioon, mis kõrvaldas feodaalsed takistused ning Inglismaa oli rikas ka maavarade poolest. Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad, mis ei lasknud kaevandusgaasidel maa alla süttida. Senise puidu asemel sooviti kasutada tugevamat rauda masinate ehitamiseks
Neilt oodati nähtamatut abi ja tuge. Hingedelt paluti, et nad ka edaspidi põldu ja karja kaitseksid ning hoiaksid. Puutumata toit aga valmistas pererahvale tuska, sest siis tuli karta hingede pahameelt midagi polnud esivanematele meelepärane olnud see võis tähendada õnnetust. Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm
· u.25% · kardinad · sisustustarbed · kodu majapidamised · kangaste jaemüük (kauplused) · tekstiilitööstust eestis enam EI OLE · Tootmisprotsess · Keemiatööstus · Kunstkiu tootmine · Tselluloos · Sünteetiline kiud · Lõnga ketrus, riide kudumine, viimistlemine · Tekstiilitööstus · Rohkem toodetakse Aasia riikides ja USA, kuna on odav tööjõud · Õmblustööjõud · Jaguneb paiknemise järgi kaheks · Disain ja brändi välja töötamine · Rikastes (arenenud) riikides · USA... · Õmblus · Odava tööjõuga piirkondades · Aasia maad
tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18
Elektroonikatööstus Kergetööstus Kergetööstus jaguneb , tekstiilitööstus, õmblustööstus, naha ja jalatsitööstus, trikotaži tööstus tekstiilitööstus rõivatööstus ~50% masstoodang, moetoodang lõnga ketrus riide tööstustooter ~25% looduslikud kiud kudumine, viimistlemine rihmad polstrid jms taimsedpuuvill,lina,k anep loomsed keemiatööstus puit, naftam gaas kunstkiu tootmine tekstiilitooted ~25% tselluloos, sünteetiline kiud kardinad jm
karjaõnne. Kogutakse maskeerituna andeid, mardipäevaga sarnast on lauludes ja rituaalides, õnnistamissõnades ja manamistes. Kadriandideks küsiti vanasti rohkem villu jms., vähem toiduaineid. Kadripäeva on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste initsiatsiooniriitusega, vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, oli aeg alustada tubaste ketrus ja käsitöödega. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. Veel 17. sajandi ürikutes viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Maskid pole jõulised, vaid on pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega,
tööstuse rahastamisse elanike säästud, mis muidu oleksid olnud lihtsalt pangas hoiul. 19.sajandi teisel poolel muutus väga oluliseks akstiakapital. Moodustati aktsiaseltse, mis lasid välja aktsiaid. Aktsiate müügiga tõmmati ettevõtlusse väikeste säästude omanikud, kes said aktsiate pealt rohkem tulu kui tavaliselt pangahoiuselt. Masinatootmise arnegus oli 18. sajandil tähtsal kohal tekstiilitööstuse tarbeks loodud ketrus- ja kudumismasin. Puuvillatöööstuse jaoks etendas 19. sajandil sama rolli Eli Whitney leiutatud puuvilla puhastuse masin(1793), mis võimaldas eraldada puuvillakiu seemnetest ning kiirendada tööd, mille käsitsi tegemine nõudis palju aega ja vaeva. Põhiliseks energiaallikaks 18.sajandil ja, suurelt osalt ka veel 19.sajandil, olid aurumasin. 19.sajandi uuenduseks kujunes nafta ning sellest toodetud petrooleum ning bensiin, mille kasutuselevõttu võimaldasid järjekordsed leiutised.
vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: ? sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: ? süsi kui energiaallikas rauasulatuses ? söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ? ketrus ja kudumismasinate leiutamine ? tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: ? seni vee- ja tuuleenergia ? 1765 James WATTi aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: ? rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. ? kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne...
mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19
oli välja kasvanud tööliste rahulolemattusest ja nõudmisest. Linnades vabrikutööstus laienes, kuna kasvavad linnaelanike massid vajasid palju ja odavat kaupa. Vajati kapitali vabrikuhoonete ehitamiseks. Kapital saadi läbi kaubanduse. Uute ettevõtete rajamisel hakati kasutama uusi tehnika saavutsi. Tööstusliku pöörde algus 18. sajandil Inglismaa vabrikutes alustati tekstiilitööstusega ja võeti kasutusele mehaaniline ketrus nimi. Ta nimi oli Jenny. Prantsusmaal toimus see 18. Sajandi lõpul (1860). Eelkõige masinate kasutuselevõtt. Saksamaal algas see 1880. USAs 1850. Töösusliku pöörde puhul hakati kasutama auru ja vett. 1765 leiutas James Watt aurumasina. Aur tõrjus lõpuks vee kõrvale ja seda kasutati ka kõikjal. Tööstuslikku pööret võib ka nimetada uueks raua ajaks, kuna söe ja raua tööstus tõusis uuesti esikohale. Juba 1709 avastati kuidas kivisöe asemel saab kvaliteetset rauda
Elastomeerides kasutatakse näiteks tahma ja ränihiibi. Mida peenem on kiud, seda tõenäolisem on et selles poel varjatud defekte, seetõttu on ka kiud ülimalt peenikesed ja puntras kokku. Mida suurem pikkuse ja läbimõõdu suhe, seda parem koormuse ülekandmine. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Kiude kedratakse: märgketrus, kuivketrus, ketrus sulamassist, kuiv juga+märgketrus. Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali väga kiirel jahutamisel. 2000 kraadi juures.
Eeldus üleminek teorendilt raharendile põllumajanduses - vaba tööjõud tööstuse jaoks.Aurumasina leiutamine J. Watt 18. s Inglismaal uus tehnoloogiline tase - auruajastu algus. Olemus Üleminek käsitöölt masinatele. 19. s auruajastu. 18. Kuidas muutis tööstusrevolutsioon tööstuslikku tootmist, transporti, põllumajandust, sidepidamisvahendeid, ehitusideoloogiat, millised muutused toimusid ühiskonnas? Tööstuses: ketrus-kudumismasinad tekstiilitööstuses; auruvedur ja aurik Transpordis, aurutraktor põllumajanduses metallurgias auruhaamrid jm. Masinate tootmiseks vaja metalli ja kõrget kuumust (kaevandused) .Üleminek käsitöölt masinatele. 19. s auruajastu Põllumajanduses metallurgias auruhaamrid jm. Manufaktuuride, käsitöökodade kõrvale tekkisid vabrikud masstoodang.Tootmise koondamine ühte kohta : tööjõud + tooraine suurte tööstuspiirkondade teke
Euroopat taheti korrastada. Austria, Inglismaa, Venemaa, Preisimaa võtsid osa. Euroopa riigid taastati, tehti võrdseks. Napoleon saavutas palju sõjalisi võite, reformidest võeti eeskuju, sõjalised uuendused, pärisorjus kadu, kirikuvõim vähenes, tekitas Euroopas kaose ja vägivalla. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Uute masinate leiutamine ja nende kasutusele võtt-masinatootmine. 18 saj keskel Inglsimaal sai alguse. Peamised leiutised olid ketrus-ja kudumis masinad, aurumasin, auruhaamer,auruvedur, telefon, autode kasutusele võtt ja elektri kasutus. 19 saj tulid kasutusele raudtee, aurulaevad, autod, telefon, raadio, telegraaf. Tööstusliku põõrde tagajärjed: Positiivne: Rahvaarvu suurenemine, alanesid kaupade hinnad, paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad, kiirenes ühiskonna areng, elamistingimused paranesid, sissetulek oli suurem, hariduse levik.
Tugevama materjali raua kasutamist piiras asjaolu, et seda tuli suurel kuumusel rauamaagist sulatada. Rauasulatamine üksnes tulepuudega osutus võimatuks, kuna metsa ei jätkunud. Seetõttu hakati ühe enam kasutama sütt, mis tuli maapõues välja kaevata. Paljud leiutised püüdsid eeskätt tööd kaevandustes ohutumaks muuta. Nii leiutati veepumbad ja ohutu kaevurilamp. Milline mõju oli leiutistel ühiskonna arengule? (positiivne) Ketrus ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani aluse tekstiilitööstusele, mis muutus peagi Inglismaa üheks peamiseks koostisosaks. (Inglismaa) James Watti 1765. aastal leiutatud aurumasinat hakati kasutama mitmetes majandusharudes. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega
rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal ajal lõhustatud tollibarjäärise ja sisepiiridega.) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes inglismaa tekstiilitööstuse eksport mitusada korda. TAGAJÄRJED(-) Käsitöölised jäid ilma tööta Kehvad töö- ja palgatingimused vabrikutes Sageli töötasid lapsed Linnastumine Elu- ja olmetingimused linnades viletsad Streigid, meeleavaldused, masinate lõhkumised
Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin
taimekultuuridele. ° Biotehnoloogia on abiks ka metallurgiale mitmeid metalle saab toota bakterite abil. ° Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide toomisega, mida vajavad toiduainete, tekstiili ja farmaatsiatööstus. > Suur osa kaasajal kasutatavast suhkrust saadakse biotehnoloogiliselt toodetud ensüümide kaasabil. ° Ensüüme vajab ka tekstiilitööstus puuvilla ketrus- ja kudumisomaduste parandamiseks niisutatakse seda tärklise seguga. Tulemusena saadakse puuvillane riie, mis sisaldab rohkesti tärklist, millest vabanemiseks tuleb kangast töödelda amülaasi lahusega. ° Suur osa antibiootikumidest saadakse farmaatsiatööstuses seente ja bakterite kaasabil. Ka vitamiinide, aminohapete ja hormoonide tootmine põhineb biotehnoloogial. > Suhkruhaigetele vajalik insuliin spetsiaalsed bakteritüved
müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hinda hoidma ostjale vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaal , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstus Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede äärde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks 1807 tegi Hudsoni jõel oma esimese reisi aurik, 1814 katsetati edukalt vedurit mis panialuse raudteeliiklusele. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid.
Rõiva kinnijäämine naha või teiste tekstiilesemete külge on iseloomulik väikese niiskusesisaldusega, mittehügroskoopsetele kiududele (nt sünteeskiud). Hõõrdumisel tekkinud staatiline elekter võib tekitada isegi elektrilöögi ja sädemeid. Teatavas töökeskkonnas on sädemete tekkimine ohtlik (nt kui õhus on kergsüttivaid gaase või toodetakse tundlikke elektriseadmeid). Staatiline elekter põhjustab probleeme ka tekstiili tootmisel, seetõttu niisutatakse ketrus- ja kudumisruume kunstlikult pihustitega. Tekstiili kasutamisel võib elektriseeruvus põhjustada materjali tuhmumise, kuna elektriseerunud materjal tõmbab ligi mustust ja tolmu ja püsib seal staatilise elektrilaengu tõttu. Rõivaste kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata staatilise elektri tekkimise võimalusele tekstiili kasutamisel. Näiteks talverõivaste voodrimaterjaliks tasub valida pigem viskoos kui polüester, kuna talvel on õhuniiskus tavaliselt üsna madal.
peaks ära mainima agraarühiskonna pöörde. Järgmine eeldus on masinate konstrueerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemine. Veel mõni eeldus: ostuvõimeline turg, energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ja selle juurdevool. Tööstuslik pööre sai alguse 17. saj inglismaal. Seal riigis tekkis vajadus söe järele, toota rauamaaki. See andis ka tõuke selle tööstusharu enda arenemisele, tekkis juurde uusi söekaevandusi. Muudatusi tekkis ka tekstiilimajanduses. Nt. leiutati ketrus ja kudumismasinad. Masinad: Watti poolt aurumasin, rauaader põllumajandusse, 1807. a Hudsoni jõel liikus Robert Fultoni poolt esimene aurik. 1814. aastal esimene vedur Stephensoni poolt. Tagajärjed: Linnade teke; Töötingimused vabrikutes; Käsitöö asendumine masinatootmisega ja üle- minek vabrikutööstusele; tööpuudus, tööliste väljaastumised; ühiskonna kui terviku kiirem areng; rahvaarv suureneb; uus sotsiaalne kiht palgatööline ehk proletariaat.
koloniaalne kaubandus, tööjõud oli vaba, edenev panganud, uued teenud, valdustest said toorainet, hea finantssektor. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)- Chappe- 1792 mehhaaniline telegraaf. Märkide ja koodide abil sõnumite edastamine. Lisaks sellele siidi kangasteljed, raua tootmine ja klooriga valgendamine. Tootmise mehhaniseerumine. Mehhaanilised kangasteljed, ketrus- ja kudumismasinjad. Üks inimene sai tehtud 200 inimese töö. Tekstiilitööstus, mäekaevandamine. Masinate kasutamine ei vajanud eritilist väljaõpet, tööle said asuda pm suvalised inimesed tänavalt. Mida suurem oli masin, seda suurem oli ka tema effektiivsus. Kivisöe roll. leidus Inglimaal väga palju ning oli palju palju odavam kui puit Metallurgia areng (Abraham Darby, Bessemeri konverter ja selle tähtsus). Darby
Inglismaal kutsutakse mardipäeva ka kõhuvalupäevaks, sest süüakse ohtralt liha, farmitöölistel on luba külastada sugulasi. Üldiselt tapetigi mardipäeval loomi ja soolati talveks liha. Sotimaal ja Põhja-Inglismaal kutsutakse näiteks nuumhärga ja ka muid mardipäevaks tapetud loomi mart. Inglismaal valmistati veel erilist mardiliha, mida suitsutati kaminakorstnas. Veel tehti verivorsti ehk nn musta mardipudingut. Üldiselt olid kõikjal Euroopas, nagu meilgi, keelatud ketrus- ja villatööd ja väga laialt tuntud mõiste mardisuvi, mis tähistab vaikseid ja päikselisi ilmu. 31 Prantsusmaal on tavaks faire le Saint-Martin ehk marti tähistada veinijoomisega. Itaalias avatakse mardipäeval koolid, süüakse liha ja mõnel pool küpsekartuleid. Lapsed käivad raha kogumas maiustuste jaoks. Veneetsias on see kohavahetuseks ja kolimiseks sobiv päev.
põhjustest“. A. Smithi isa oli Šotimaal tolliametnik ja ema suurmaaomaniku tütar. Aastail 1751 – 1764 oli Smith filosoofiaprofessor (moraalifilosoofia õppetooli juht) Glasgow ülikoolis, 1764 -1766 viibis Prantsusmaal ja Šveitsis, kus kohtus nii füsiokraatide kui ka entsüklopistidega. Lääne-Euroopas püsisid veel feodaalsuhted, kuid ilmnesid juba ka uue kapitalistliku ühiskonnakorra alged. Suured leiutised 18. saj. teisel poolel: ketrus- ja kudumismasinad, 1784 aurumasin, 1797 treipink, mille lõiketera oli juhitav, 1807 aurulaev, 1825 esimene raudtee, 1876 telefon. 1759. a. avaldas Smith oma kogutud loengud eetikast ja moraalist pealkirja all „Moraalitundmuste teooria“. 1776. a. ilmus Adam Smithi ligi 10 aastat kirjutatud teos „Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest” ehk lihtsalt „Rahvaste rikkus“ (An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations)
saj Inglismaa kiire arengu põhjused: 17. saj rev. kõrvaldas feodaali takistused maavarade rohkus, juhtiv riik ülemerekaubanduses Sellest tuleneb kapitali akumileerimine ÜK oli saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konfliktidest Oli liidus Sotimaaga, tollivaba majanduslik piirkond puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1
annaabi.ee 
