Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"johanniitide" - 55 õppematerjali

johanniitide - ja Saksa ehk Teutoonide
thumbnail
9
ppt

Johanniitide Ordu

Hospitalivendade ordu ehk Johanniitide ordu Inger Kangur Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Ajalugu ristisõjad

II ristisõda 1147-1149 Põhjus/Eesmärk- Edessa riik langes moslemite kätte. Käik- Loius ja Konard võtavad ette retke Pühale maale, Euroopa valitsejad hakkavad vende ristima. Tulemus-ristivägi, mis jõudis Väike-Aasaisse kaotas muhameedlastele. IV ristisõda 1202-1204 eesmärk-taheti valluatda Egiptus käik- tulemus-valluati Konstantinoop 3.VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD · Templirüütlid · Saksa ordu · Johanniitide ordu Esimene rüütliordu tekkis aastal 1119, ja see oli Templiordu. Siis tekkis Johannese hospidali vennaskonnast Johanniitide ordu. Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega. On pühendatud jumalale. 4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES Tulemus : Albert: Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ristisõjad - spikker

1095 ­ kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 ­ kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 ­ Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Julgus, ausus ja sõjapidamine: · Võitlemine vastavalt reeglitele ­ ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi. 5. Vaimulikud rüütliordud ­ paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. a. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. b. Ordurüütel: · Andis mungatõotuse. · Loobus ilmalikust elust. · Pühendus ristiusu kaitsele. c. Tähtsamad ordud: · Johanniitide ordu ­ Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ­ ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu. · Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik ­ vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk ­ lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus:...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte

9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Keskaeg

· Omavahel tülitseti · Keiser võttis feodaalidelt vasallivande · 1099 jõuti ja vallutati Jeruusalemm · Selle tulemuseks oli: o Moodustati neli ristiusulist haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik Tripolise ja Edessa krahvkonnad Antiookia vürstkond o Asutati kolm vaimulikrüütliordut oma valduste kaitseks: Templiordu (kõige rikkam) Johanniitide ehk hospitalliitide oru Saksa ordu II ristisõda 1147-1149 · 1144 olid ristisõdijad kaotanud Edessa · osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III · ajutiselt ühinesid kaks kuningat Damaskuse piiramiseks, mis aga ebaõnnestus · ristisõda lõppes täieliku krahhiga III ristisõda 1189-1192 · Muhameedlased olid hakanud oma jõude ühendama Egiptuse valitseja Salah- ad-Pimi juhtimisel...

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ristisõda

Eduka sõja järel moodustati Püha Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ­ maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut : Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ning Teutooni ehk Saksa Ordu. Hoolimata kristlaste võidurõõmust ja Jeruusalemma tähendusest läänemaailma silmis, kujutasid ristisõdijate valdused endast islamimaailma seisukohalt vaid üsna tähtsusetuid äärealasid. Islamimaailma kesksed rigid olid Ikonioni sultanaat ja Fatimiidide kalifaat ning nii sultanit kui ka kaliifi huvitas eelkõige Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Viimase kristlikud valitsejad ei suutnud aga seda olukorda...

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrgkeskaeg

1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.Liikmed andsid mungatõotuse. Johanniitide e. Hospitaliitide ordu. Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu. Moodustasid suure sõjalise jõu, kes ei kohkunud ründama tugevat moslemite sõjasalka. 12.Rüütlite relvastus Võideldi hobuse seljas. Peamised ründerelvad olid piik, ja mõõk, hiljem võeti kas. nuiad ja sõjakirved. Kaitserelvastusrõngassärk, peale tõmmati hele rüü. XIII saj...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima * senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse * andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg

Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Ristisõjad

3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Malta

Riik toetab turismi arengut investeeringute ja programmidega ning teeb seda tõhusalt. Pealinna Valetta elava liiklusega sadam Grand Harbour viitab sellele, kui oluline on laevandus majandusele. Kuid suurim tuluallikas on siiski turism. Maltal on turismi tase püsinud stabiilne.Malta võiks olla tõeline maiuspala heraldikahuvilisele, seda just tänu kuulsusrikka Malta ordu pärandile. Johanniitide ordu asutati 11. sajandil Jeruusalemmas ning selle põhitegevuseks sai Pühale Maale suunduvate palverändurite turvamine. Peagi kolis ordu Küprosele, siis Rhodosele ja lõpuks Maltale. Ordu saavutas Vahemere piirkonnas erakordse mõjuvõimu 16. sajandil. Ühe tähtsündmusena lõi väiksearvuline ordurüütlite ja maltalaste vägi ordumeister Jean de La Valette'i juhtimisel 1565. aastal tagasi hiigelsuure Ottomani laevastiku rünnaku....

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõrgkeskaeg

12. Vaimulikud rüütliordud Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad ehk vaimulikud rüütliordud. Nende liikmed andsid mungatõotuse: 1)loobusid täiel määral ilmalikust elust, ka perekonnast 2) pühendusid jäägitult ristiusu kaitsele. Esimene vaimulike rüütliordude seas oli Johanniitide ehk hospitaliitide ordu (Püha Johannese hospitali järgi Jeruusalemmas). Peagi rajati ka Templiordu (nimetus ammu purustatud muistse Jeruusalemma templi järgi) ja Saksa ordu. Ordude hulka kuulus ka 1202, a liivlaste, lätlast eja eestlaste allutamiseks loodud Mõõgavendade ordu (ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad). 13.Rüütlite relvastus, võitlusviis, linnuste erinevad tüübid, turniirid 1.RELVASTUS: Ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vastused kontrolltööde raamatu küsimustele: keskaeg, islam

Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ­ maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa ordu. 11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet. Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel. Olid ühtaegu nii mungad kui rüütlid ja ei elanud kloostrites. 12) Mille poolest sarnanesid vaimulikud rüütliordud vaimulikele mungaordudele? Tooge kaks näidet....

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne ­ Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi ­ varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks ­ V. ­ XI. ­ Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vara Kesk-aeg

Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099.a juulis pärast kuuajalist piinamist ka Jeruusalemm. Pühal maal moodustati neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Et oma valdusi kaitsta asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ja Teutooni ehk Saksa ordu. Tänapäeval tegutseb Vabamüürlaste ordu mille eelkäijaks arvatakse Templiordut. 2 1144.a kaotasid ristisõdijad Edessa. Teine ja kolmas ristisõda teise ristisõja ajendiks oli Edessa kaotus. See ebaõnnestus täielikult. 1187.a hõivas Salah ad-Din (moslem) Jeruusalemma. Seejärel algas kolmas ristisõda...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele). Osales 4000-5000 ratsarüütlit ja u. 30 000 jalameest. Tee peal vallutati ja rüüstati hulk linnu. Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik. Vallutatud alade kaitseks loodi rüütliordud: 1118 – Templiordu 1113 – Johanniitide e. Hospidaliitide ordu (eelkõige Itaaliast pärit rüütlid) 1198 – Saksa e. Teutooni ordu II ristisõda (1147-1149) – osales kaks Euroopa kuningat (Louis VII ja Konrad III). Piirati Damaskust III ristisõda 1189-1192 – Islam jätkas konsolideerumist. Sultan Salah ad Din rajas Egiptuses võimsa riigi. 1187 – Jeruusalem langes araablaste kätte, see sai ajendiks III ristisõjale, mis oli ka kõige suurejoonelisem: osalesid 3...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ristisõjad

Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas...

Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun