Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.............................................................................................................
USUVABADUS EESTIS Eesti Vabariigi Põhiseaduse, mis on vastu võetud kahekümne kaheksandal juunil tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal, paragrahv nelikümmend ütleb, et : igaühel on usuvabadus; kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba; riigikirikut ei ole; igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vaadates usuvabaduse ajalugu Eestis tundub, et umbes aastani tuhat kakssada kehtis siin usuvabadus, tuhat kakssada kakskümmend seitse kuni tuhat üheksasada kaheksateist oli
Usk ja usuvabadus PS § 40 On südametunnistuse- ja usuvabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK)
riigivolikogu ja riiginõukogu. 1992 28.juuni 15 peatükki, tagab eesti rahvuse, Põhiseaduse Assamblee kultuuri ja keele säilimise läbi aegade. Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima. Vanus ja kodakondsus Usk ja usuvabadus · Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda? · Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist, katoliiklus. · Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on igaühel õigus kuuluda mis tahes usku või olla ateist. Kristlane ristiusku tunnustav inimene Ateist Jumala olemasolu eitaja, usuvastane. Avalik teave ja ajakirjandus
vahel. Eelkõige tekib küsimus: Kumb on vabas ühiskonnas olulisem? Minu arvates ongi tänapäeva suurim teoloogia probleem see, kellel on õigus, kui kellegi sõnavabadus satub vastuollu kellegi teise arusaamaga pühast; kuhu tõmbab pühadus sõnavabaduse piirid? Hirm on paarikümne aastaga sisestatud nii, et keegi ei julgeks nüüd enam «Saatanlike värsside» taolist raamatut avaldada. Seega hakkab sõnavabadust piirav usuvabadus segama ka kirjanduslikku ja kunstilist väljendust. Nüüdseks on eurooplased muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et need võiksid kellegi usulisi tundeid solvata. Islamistide nõudmised, et nende tõlgendust pühadusest austataks kogu maailmas, on saanud hiljem selgelt poliitilise iseloomu. Viimastel aastatel on islamiriikide ühendus OIC nõudnud ÜRO
Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata
FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg 1713-1740 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria Iseloomustus inimesena Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane. Iseloomustus valitsejana Kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. ...
tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustada. Religioon eraldati riigist. Enam ei olnud usk ja keelatud. Iga inimene võis valida endale vabalt usu. Oli täielikult usuvabadus. Riik ja kirik oli lahku löödud teineteisest. Kui toimus revolutsioon, algas Euroopas elude muutumine, tänapäevani. Usu- ja sõnavabadus, inimestel on omad vabad õigused, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne. OMADUSED Feodaalide rüütlivägi asendus palgasõjaväega,ametnikkond loodi mantliaadli ja kolmanda seisuse baasil- tõhustus riigivalitsemine,kirik allutati riigile kas reformatsiooni või Augsburgi usurahuga – rahvus- ehk riigikirik,usuvabadus lõpetati,suurfeodaalid koondati õukonda & suruti maha mässud,merkantilism majanduses. Prantsusmaal hakkas kujunema hiljemalt 16.saj,Henri IV lõpetas ususõjad kuulutas katoliku usu valitsevaks. Kolmekümneaastases sõjas sõdis Habsburgide vastu protestantide poolel. TÄHTSAMAD ISIKUD Louis XIV-Sõjaväe ülemjuhataja,Valitsusjuht, seadusandlik võim,ülemkohtunik,seadused kinnitas
võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolidele ,, Maakoolide reglement" Sõjaväe arendamine- sõjaväel oli suur tähtsus, see pidi kaitsma riiki sõdadel ja seega oli selle arendamine väga vajalik Uute külade ja talude rajamine Arvati et valitsejal peab täielik võim olema ja seega peab ka valitseja reforme läbi viima. Usuvabadus Austria: Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia reformid: Sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha. Kaotati tollipiirid kesririigi sees, ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele Hariduse edendamine. Rahvakoolide rajamine ja ka kutsekoolid. Taheti saada paremaid arste ja ametnike. Majandusliku tegevuse vabadust takistasid monoplid.
*Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek. *Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal. *Willem kirjutas alla ´´Õiguste deklaratsioonile``.
Milline PS suhe teiste seadustega? Kui PS ei vasta rahvusvahelistele ja Eestis ratifitseeritud seadustele kuidas toimitakse? Kodanikuühiskond Mis on kodanikuühiskond? Milleks inimesed moodustavad igasuguseid seltse, ühinguid jne? Mida tähendab, et enamik kodanikualgatusega loodud ühendusi on mittetulunduslikud? Miks riigi jaoks on oluline, et kodanikuühiskond oleks riigis tugev? Osa seltse, organisatsioone, ühinguid on püsivad, osa ajutised mida see tähendab? Usk ja usuvabadus Mis on usuvabadus? Eestis enamlevinud usundid Eesti kaks kirikut millised, kes juhivad? Meedia Mis kuulub meedia alla? Mis osa on ajakirjandusel riigi jaoks? Milline aga inimeste jaoks? Mida tähendab - ajakirjandus on objektiivne subjektiivne? Mis sinu meelest on ajakirjaniku eetika? Mis on kommertsajakirjandus, nn. kollane ajakirjandus? Teabenõue Konstruktiivne kriitika Korrakaitse Millega tegeleb? Politsei Prefektuur Prefekt Konstaabel
Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11
Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11
vabastamine eeldba riigi hävitamist. Riiki nimetas Herder masinavärgiks jaarvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Järelikult tuli rahvast harida ja kasvatada. ( Saksamaa ). Valgustusajastu mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust võim ei pärine mitte jumalalt, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Kuulsamad valitsejad olid: · Preisi kuningas Friedrich II Suur, kelle kuulsamad reformid on usuvabadus, merkantilistlik majanduspoliitika ja talupoegade reformid. Friedrich II Suur mõtestas oma positsiooni, kui ,,riigi esimene teener", kuid rõhk oli siiski sõnal esimene. Riigi huvid ja võimsuse tugevdamine, mis sisaldas ka valitseja võimu tugevdamist, seati kõigest ettepoole. Mõneks ajaks kutsus valitseja oma õukonda ka Voltaire'i, kuid varsti nende suhted jahenesid ja Voltaire pidi kiiresti lahkuma.
-Hugenotid olid Prantsuse kalvinistid - Hugenotid eitasid kirikut - Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Toimus Henry IV pulma ajal. Jätkusid ususõjad katoliiklaste ja hugenotide vahel. Toimus 1572. Aastal. Ta loobus astumast katoliku usku. Ta sai 1584. A Prantsuse troonipärijaks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. Usuvabadus- Nantes'i efekt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada. Nantes'i edikt on Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolism. Tänu millistele muutustele tugevned Prantsuse kuningate võim 17. s, nii et me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - Sundis aadlikud riigiteenistusse või sõjaväeteenistusse
Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele)
vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria analüüsib reaalset poliitilist praktikat, mida see tähendab ja mida peaks tähendama (nii võib ka muuta seda, mis on), otsib teatud regulaarsusi, otsustab faktide ja empiirika põhjal, kuid ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? 1 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitfilosoofia arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria
Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks. Prantsusmaal asusid kolooniad mitmetes paikades nt, Põhja-Ameerikas ( seal nimetati jõgi Louis XIV järgi " Louisiana" ), Ladina- Ameerikas, Aafrikas. Hugenotid olid ehitanud kindlusi, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. Richelieu oli vallutanud nende peakindluse ning tühistanud nende eriõigused, kuid usuvabadus säilis. Louis XIV see ei meeldinud. Kuningas tühistas nende allesjäänud õigused, neil keelati pidada jumalateenistusi, kirikud suleti või hävitati, neile kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. Osad hugenotid astusid katoliku usku, üle 200 000 põgenes Prantsusmaalt ja läksid Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse elama. Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad jälle ametnike hooleks.
Despootiat(hirmuvalitsus) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Valgustatud absolutism: Põhimõte kuningas on saanud võimu rahvalt, mitte jumalalt, kuningas peab teenima riigi ja rahva heaolu. Preisimaal Friedrich II reformid: * reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine * usuvabadus Austrias Joseph II reformid: * pärisorjuse kaotamine *Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati, * hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine
Prantsusmaa Prantsusmaa Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: euro Keel: prantsuse Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused Soodne kliimaparasvööde Maastik vaheldusrikas Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused LääneEuroopa suurim riik Hea teede ja sidevõrk Avatus meredele Tööstusharud Poliitilised eeldused Poliitiline stabiilsus Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid
Prantsusmaa Koostas : Pille Meipalu Prantsusmaa · Pealinn: Pariis · Üldpindala: 550 000 km² · Rahvaarv: 64,3 miljonit · Rahaühik: euro · Keel: prantsuse · Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused · Soodne kliimaparasvööde · Maastik vaheldusrikas · Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc · 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused · LääneEuroopa suurim riik · Hea teede ja sidevõrk · Avatus meredele · Tööstusharud Poliitilised eeldused · Poliitiline stabiilsus · Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused
-konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakkumine vahekorra tulemusena Ideoloogia- kogum ideid mis juhivad inimeste poliitilist tegutsemist Industriaalühiskond- ühiskkond, mille aineline ja kultuuriline heaolu tugineb
• Võttis riigivalitsemise enda kätte. ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1787. a Notaablite kogu duellid, lõhuti maha aadlike usuvabadus kaotati lõplikult, rahulolematus feodaalkorraga, (Maamaksu küsimus), kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei", õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku
50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine täielik usuvabadus ... püüdis kehtestada riiklikku alkoholimonopoli
Al-Azhar Ülikool (araabia keeles ) on kõige vanem kõrgemate õpingute islami institutsioon (asutatud 970 pKr) ja peetakse üheks maailma vanimaks säilinud ülikooliks. Aleksandria Kopti Õigeusu Kirik, mille juht on Aleksandria Kopti Õigeusu Kiriku paavst, tunnistab Egiptuse suurt kristluse pärandit. Seda järgivad üle maailma umbes 15 miljonit kristlast; tegutseb koos tütarkirikutega Armeenias, Etioopias, Eritreas, Indias, Liibanonis ja Süürias. Usuvabadus Egiptuses on kitsendatud äärmuslike islami grupeeringute ning diskrimineeriva ja piirava valitsuse poliitika poolt. Kopti kristlased, kes on suurim religioosne vähemus Egiptuses, on kõige negatiivsemalt mõjutatud kogukond. Koptid on muutunud tähtsusetumaks peale 1952. aasta coup d'état'id, mida juhtis Gamal Abdel Nasser. Tänapäeval peavad kristlased hankima presidendi nõusoleku, et isegi väikseimat remonti kirikus teha
Vene aeg Nõukogude ajal sai palju käia kohvikutes. Kohvikuid oli siis vähe, kuid neis asetleidnud atmosfäär oli huvitav. Kohvikud, kus pakuti ka alkohoolseid jooke kippusid hilistel tundidel muutuma lärmakaks. Seda põhjustas alkoholi odav hind. Kõiki kohvikutesse sisse ei lastud. Kuuekümnendate alguses hakkasid sõitma üpris mugavad autobussid, igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed seljaga akna poole. Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist...
• Õigus haridusele • Õigus perekonnale ja eraelule Vabadused ja kohustused • Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega • sõnavabadus – õigus avaldada vabalt oma arvamust • trükivabadus – dem. Riik ei piira millegagi trükiste sisu • koosolekute vabadus –inimesed võivad korraldada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamiseks. Riik võib ainult reguleerida aega ja kohta • usuvabadus – võib tunnistada mistahes usku, või üldse mitte uskuda – olla ateist. Usuvabadust nimetatakse ka südametunnistuse vabaduseks, kuna see on isiklik asi. • Kohustused: • Hoida ja kaitsta loodust • Täita põhiseaduslikku korda
Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid
põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes keelati piinamised ning kuulutati välja usuvabadus. • Friedrich II majanduspoliitika oli merkantilistlik. • Toetati kaubandust ja kodumaist tööndust. • Kuivendati Oderi-äärsed sood ning rajati ligi 1000 uut küla. • Talupoegade teokoormistele seati kindlad piirid. • Üle kogu riigi rajati viljamagasine, kust said talupojad näljahäda korral abi. Suurt tähelepanu pöörati kartulikasvatusele. Maria Theresia • Austriat valitses Maria Theresia (1740-1780). Tema reformide eesmärgiks oli
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline subjekt, kes
GRUUSIA Kristin Kartau K08 Gruusia Gruusia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast. Religioon Religioon Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Gruusia köök Gruusia köök Grusiinide külalislahkuse märgiks on pidulauad alati kaetud vähemalt kahes kihis kõiksugu hõrgutavaga. Meestel olid spetsiaalsed vahendid, millega toestada taldrikuid ja toiduliudasid, et neil saaks nagu naridel inimesi kõike head ja paremat kanda. Külalislahkus
→ parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel. (pmst sõjaväeline diktatuur) → rahva seas ebapopulaarne → ise nimetas end lordprotektoriks → 1658. aastal sureb restauratsioon – kuningavõimu taastamine Charles II → 1660. aastal kutsus parlament → tekkisid 2 poliitilist rühmitust: toorid ja viigid. (hiljem kujuneisd nendest erakonnad) → parlamentaarse monarhia kehtestaine → breda deklaratsioon – usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused säilitati Kuulus revolutsioon → Võimule tulnud James II ärritab inglasi katoliku usku astumisega. → parlament kutsus trooile James II tütre Mary. Mary abiellus Oranje Williamiga (William II) → võimule saab William II → “Õiguste bill” - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. (On jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks.) → võetakse vastu usuteaduse akt ja trooni pärimise kord.
protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks. Sõdadesse olid pühendatud enamus Euroopa riigid. Ususõjad kulmineerusid pärast terve sajandi sõdimist 30-aastase sõjaga. Inimeste elu muutus lihtsamaks ning usuvabadus oli laienenud, kuna lubatuks tunnistati nii luterlus, katoliiklus kui ka kalvinism.
· Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. Sellega lõppeb kodusõda. Cromwelli diktatuur · Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. · Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon · Absolutism on läbi kukkunud ja parlament on peale jäänud selles võimuvõitluses. · Koostatakse Õiguste Bill deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. · Lisaks võetakse vastu ususeaduse akt ja troonipärimise kord. · Seega sai Inglismaalt alguse uut tüüpi võimukorraldus parlamentarism.
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka
Kodusõja tagajärjed: • Võim kuulus Oliver Cromwellile • Enne Inglismaa kodusõda, riigis oli absolüütne monarhia, aga pärast tegeles Konstitutsiooniline parlamentarism • Algasid muutused tööstuses ning kapitalistliku riigi arenduses ka Charles II (1660-1685) • Kuningavõimu taastamine – restauratsioon • 1660.a. kutsus parlament Charles II tagasi • Breda deklaratsioon – lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. • Taastati parlamendi ülemkoda • Tekkis kaks poliitilist rühmitust: toorid ja viigid http://www.youtube.com/w atch?v=Q2GXY-BCK_A&featu re=youtu.be
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt,
IV Jõulude eel *Paastureeglitest kinnipidamine *Sõdurid kontrollisid kööke, et kolletes tuli ei põleks V Cromwelli ootamatu surm *Rahvas tantsis Londoni tänavatel VI Stuartid tulevad taas võimule I Cromwelli poeg valitsejaks *Ei leia toetust sõjaväelt *Loobus valitsemisest II Parlament kokku *Taastatakse kuningriik *Charles II kroonitakse kuningaks III Charles II ja James II *Taastada absolutistlikku korda *Taastada katolik usk IV James II *Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele *Tüli kuninga ja parlamendi vahel VII Kuulus revolutsioon I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas *Täitevvõim
Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.) James II:Tema soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu Maal ärevust.Tüli süvenes veelgi kuni kuningas jagas kõik tähtsamad ametid riigis. James I:stuartite dünastiast inglismaa ja soti kuningas . Looda jumala peale..: Oliver Cromwell`i ütlus. Ta oli maa-aadlik kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra. Sõdurid olid head varustuses ja hea palgaga.Ta väed said sõjas lüüa. Riik-see olen mina! : Louis XIV. Oli Prantsusmaa kunn 1610-1643.
keda siiski kiusatakse. Koolikiusamine võib põhjustada raskeid tagajärgi tulevases elus. Kõige hullem tagajärg võib olla enesetapp ja kõike seda sellepärast, et inimesed ei pööra inimõiguste rikkumisele tähelepanu. Välismaades on see osutunud väga suureks probleemiks. Noored käituvad tihti julmalt ja väärikust alandavalt teiste noorukite nõrkuste või puuduste suhtes. Ma arvan, et kiusajaid tuleks karistada rangemalt. Usuvabadus on ka probleemiks. Probleemiks on just tugeva usuga usulised, kes ei tunnista teiste usku arvates, et see tuleb hävitada. See ei ole õige. Ka mina ei usu millegisse kõrgemasse ja arvan, et usulised otsivad usust lihtsalt psühholoogilst tuge, mis neil millegi pärast puudu on jäänud. See ei tähenda seda, et ma hakkan kõrvaldama kõiki usulisi. Igal inimesel on õigus uskuda millesse ta tahab ja keegi ei tohi teda selle tõttu halvustada. Praeguses maailmas halvustatakse tihti juute.
2. Miks levisid 19.sajandi teisel poolel ulatuslikus sotsialistlikud ideed? Sest kuna lihtrahvas moodustas enamuse ja nemad polnud enam nõus taluma ebavõrdsust. 3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4. Kas tegemis on utopistlikule sotsialismile või marksismule omaste väidetega? Kirjuta lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu. Selgita markistide põhiloosungi ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege" tähendust.
ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine Leeriskäimise asemel korraldati noorte suvepäevi (esimene 1957. a), asendusrituaalid: ilmalik surnuaiapüha ja abielusõlmimine Ateistlikud artiklid ja trükised
(tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kord oli väga range: peod olid keelatud, naised ei võinud kanda import riideid, lauahõbe sulatati ümber, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist. Enamus raha kulutas ta sõjaväele. Tema ajal olid ka levinud piinamised ja surmanuhtlus. Ülejäänud monarhide reformid: Friedrich II: Keelustati piinamine ja surmanuhtlus Deklaseeriti usuvabadus Suurendati õiguskorda- juristidelt nõuti õigusharidust Jätkas Preisimaa armee suurendamsit Mercantilism Kaotas pärisorjuse Parandas talupoegade olukorda- piiras teoorjust Kartulikasvatus Asutriat valitses pikka aega Maria Theresia (1740-1780), kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (1780-1790)
armukesi ning isegi lihtrahvas ei suhtunud sellesse enam halvustavalt. Heaks võib lugeda ka prostitutsiooni keelustamise, mina isiklikult prostitutsioonis midagi head küll ei näe, see ei tohiks kuskil lubatud olla. Rõhutati ka patriotismi, millel oli suur tähendus kontrrevolutsiooni pealetungi ja revolutsiooniliste sõdade olukorras. Tuhanded inimesed läksid interventide vastu võitlema. Religiooniprobleemide seisukohalt kehtestati usuvabadus ning kirik lahutati riigist. Kaotati kirikumaksud ja riik muudeti ilmalikuks. Negatiivseks võiks lugeda kristuse väljajuurimise ning kõrgema olevuse kultuse. Prantsuse revolutsiooni tulemusel lõppes Euroopas absolutism ja valitseja ainuvõim ning kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu piirati. Inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, seega poliitika sai kõigi asjaks. Võimalikuks sai
*Perekond on kohustatud oma abivajavate liikmete eest hoolitsema *Kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik. *Igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja sundkindlustusmakseid. *Igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse. *Võrdsus seaduse ees. *Õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. *Õigus elule. *Liikumisvabadus. *Usuvabadus. *Sõnavabadus. *Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. *Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust. *Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne.
Konservantismi põhitõed Ühiskonna struktuur on pühenenud pika aja jooksul Valitsevaks 19 saj sai K, erakonnad= konservatiivne partei tekkis inglismaal 1830 aastal Kõigil inimestel ei ole õigust osaleda poliitikas, ei ole vaja üldist valimis õigust, naistel ei ole vaja meestga võrdsaid võimalusi Oluline on tugev riik, riigi võimu ei või kritiseerida, kaitsta turgu väliskaupade eest Liberalism- kujunes teine pol ideoloogia, olulised sõna, koosoleku, usuvabadus, inimeste võrdsus, ühe inimse vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja huvisi Eraomandus on püha Riigikord konst.monrhia või vabariik, võimude lahusus. John Stuart Mill- Vabadus 19 saj=Romantism-> olulised on tunded Mineviku heroiline hindamine. Kerkis esile ka natsionalism-rahvuslus Johan Gottfried Herder Majanduslik liberalism- Adam Smith-> 1776,, Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest'' kapitalismi piiber
annaabi.ee 
