Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos. Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest. Sofistid- nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine. Polis- tüüpiline kreeka linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga Faalanks-Kreeka jalavägi Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor Arichmedes-matemaatik, füüsik, leiutaja 7 maailmaime: Cheopsipüramiid Egiptuses Semiramise rippaiad Babülonis Artemise tempel Ephesoses Zeusi kuju Olümpias Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)
mille ümber templid ja nõukogu hooned • Pnyximäe otsas kõrgus rahvakoosolekuplats • Võimsad müürid, mis liitsid linna sadamaga • Kuningaloss-kindlus- kultuurikeskus • Nike tempel • Propüleed • Parthenon • Erechtheioni tempel • Athena pronkskuju Riigikord • Aristrokraatia • Aristrokraatia • Türannia • Demokraatia Seisused Seadusteandjad Kasvatus • Tüdrukud kasvasid • Poisid alustasid seitsme kodus(õppisid käsitööd aastaselt elu rühmades ja majapidamist) kodust eemal ja pidid • Poisid saadeti seitsme ise oma elu
Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) väga suur mõju
) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu.
Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal
) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu.
esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales
kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma
Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta
oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu.otsuste langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek.spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem, neil olid moodustasid spartiaadid riigi elanikkkonnast tühise vähemuse.riigi huvid olid kindlalt esiplaani ja kodanike õigused selle nimel ohvriks toodud, neil polnud kunagi esinenud türanniat. Ateena võim kuulus aristrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule, rahvahääletusel puudus tähtsus. Ateena koddanikkonna moodustasid kõik atika täiskasvanud meessoost põliselanikud.atika elanike orjastamine oli keelatud.kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja esineda enda ettepanekuga. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel.raha saadi võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest.
Oluline tähelepanek Pariisi seltskonnaelust on see, et kõik pidasid jahti seal millegi peale. Jahti peeti mitemesuguste asjade peale: jahiti kaasavara või lihstalt head juhust, kus saaks võimalikul palu välja petta. Jahti peeti kuna: ,, seda kes tuleb tagasi pungil jahikotiga tervitatakse suure auavaldusea, ta on heas seltskonnas teretulnud". Oluliseks ei peetud kuidas inimene rikkaks sai, vaid et rikas oli. Teoses on veel öeldud: ,, Kui teiste Euroopa pealinnade kõrk aristrokraatia keeldub alamast soost miljonäre enda hulka võtmast siis Pariis võtab ta avasüli vastu." Rikkus tagas ka edu. Balzac on väga põhaliku ülevaate andud Pariisi seltskonna elust teosega" isa groiot". Leian, et teost käsitledes jõudsin järeldusele, et Selle aja Pariisi seltkonna elu oli ülesehitatud valedele ja kui hästi keegi sellega toime tuli.
Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõja lõpp Ateena linnriik sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust
Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas. Peloponnosese poolsaael KeskKreekas,Atika maakonnas;Ateena Sarnanes külaga. Kaunid ehitised puudusid. linn oli uhke ehituste poolest. valitsemine 2päritava võimuga kuningat;kuulus riigiees Võim kuulus aristrokraatia hulgast pärineva otsa vanemate nõukogu(üle 60aa. Mehed). tel riigiametnikele ja nõukogudele. Rahva Kõige kõrgem organ oli vabadest meestest koosolekutel puudus tähtsus, suurenes täh koosnev rahvakoosolek, tsus 5saj. eKr. Kodanikkonna moodustasid
Ühiskonnastruktuur: Aristrokraadid rikkad linnaelanikud. KODANIKUD VABAD Talupojad mehed, täisealised, põliselanikud Käsitöölised sageli ilma poliitiliste õigusteta. Orjad Poliitika Polise asjadega tegelemine iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud. Aristrokraatia tumedal ajajärgul (riigivalitsemine oli auasi tasuta) Demokraatia Soloni ja Periklese valitsemise ajal (rahva võim) Türannia ainuvalitsus. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Kodanikke oli vähem, sest nad olid mehed ja veel sõjamehed, kes olid spartaalid. Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7
astronoom. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. 8) faktid a)Koosolekute ja turuplats Vana-Kreekas- agoraa. b)Olümpiamänge korraldati (Millise jumala auks?)- Zeus. c)Rikaste, paremate võim Vana-Kreekas- aristrokraatia. d)Kreeka tähtsamad jumalad elasid ...Olümpose... mäel. e)Antiikolümpiamängud toimusid (Kus? Märgi koht!)- Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. f)Savivaas kreeklaste nimetuses- amfora. g)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. h)Kauneim naisekuju hellenismiperioodist on- Milose Venus. i)Kreeka eepos "Ilias" jutustab (Millest?)- "Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Põhiliselt
kõrgeim võim tasakaalustatud. Muudes tegemistes juhtis riiki geruusia ehk vanemate nõukogu. Heaks jooneks Sparta riigikorralduses olid veel viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd ning vaatasid, et keegi liigselt võimu ei haaraks. Kõik seadused võeti vastu rahvakoosolekutel nii Spartas, kui Ateenas. Suurim erinevus kahe linna vahel riigikorralduses oli see, et Sparta võim oli tugev ning püsiv, kuid Ateenas oli algselt aristrokraatia, vahepeal valitsesid riiki türannid ja alles hiljem kujunes välja demokraatlik riik. Riigijuhtimine erines kahes riigis kohati väga, kuid siiski olid riigijuhtimise alustalad samad. Sarnaselt geruusiale Spartas, oli Ateenas 500- liikmeline nõukogu, mis tegeles riigiasjadega rahvakoosolekute vahepealsel ajal. Ateenas valiti ametisse 6000 kohtunikku, kes tegelesid seadustega, selline süsteem aga Spartas puudus. Kahe
Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Kasutati rajakaitset-iga leegioni kontrolli all kindel piirilõik, kuhu rajati kindlustused. 6) Mis iseloomustab Rooma õigust? Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel st. iga kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid. Valmisid seadustekogud ja selge juriidiline terminoloogia. 7) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. 1.Senati aristrokraatia-pärilik, suurmaaomanikud,kaubandusega tegelejad, provintside asevalitsejad, leegionite ülemad, 2.ratsanikuseisus-rikkad ja mõjukad inimesed, 3.käsitöölised ning maal vabalt elavad rentnikud.-rooma kodanikud kes tegelesid antud elualadega. 4.orjad ja vabakslastud. 8) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Rahvas nõudis leiba ja vaatemängu ning keisril oli aukohus seda neile pakkuda. Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi
5. Haridus ja vaimuelu Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikkeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Hiljem asustati Konstantinoopolis ka teisi kõrgemaid koole. Seetõttu polnud Bütsantsis kunagi sellist kultuurilangust, mis tabas varakeskaegset Lääne-Euroopat. Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. Õpetlased tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia
Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud
15. Kreeklased võitsid Pärsia armeed, sest nad olid valmis võitmela viimase veretilgani tänu kodumaa armastus. Spartanlased olid väga hästi treenitud. 16. Strateeg (vanakreeka väepealik), heloot (maaga ori Sparta riigis), faalanks (raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi), perioik (vaba mittekodanik Spartas), spartiaat (Sparta linnriigi kodanik), polis (linnriik), akropol (mäe otsas asuv kindlustatud linnaosa), barbarid (võõramaalased, mittekreeklased), aristrokraatia (suursuguste võim, koondatud), akadeemia (filosoofide kool), hellenism (Hilis-Kreeka ajajärk), Museion (muusade pühamu, kõige suurem raamatukogu), tempel (jumalate koda, püha ehitis, kus käidi palvetamas / ohverdamas). 17. Solon (Ateena valitseja, andis rohkem võimu lihtrahvale), Homeros (poeet), Peisistratos (kurikuulus türann),Perikles (Ateena valitseja, demokraatlik), Aischylos (näitekirjanik
haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said sjalise ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia. v: Demokraatia - lihtsalt eldes rahva vim. Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles. Toimusid rahvakoosolekud ja kik kodanikud olid seaduste ees vrdsed. Aristrokraatia - lihtsalt eldes parimate vim. Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. Trannia - ainuvalitseja vim, kui inimene on haaranud vimu riigis tihtipeale lbi vgivalla. Kui riigis olid pingelised olukorrad ja Kreekat vaadates poliste vahel olid arusaamatused ja vastuolud, juhtus tihti, et mni inimene vttis korra oma ktte, kuigi see ti kaasa sjapidamiste tihenemise. 9
Ja just neist saavad oligarhid. Oligarhia on rikka vähemuse võim(valitsejatel domineerib ihalev hingejagu). Nemad lõid varandusliku sensuse- sul peab olema vara et valida ja veel rohkem raha et kandideerida. Oligarhid said aina rikkamaks ja rahavs jäi vaesemaks. Rahvas võtab võimu üle ja tuleb uus võim: demokraatia mis teadagi tähendab rahvavõim. Demokraatia oli Platoni arvates halb(see oli mõistnud hukka tema õpetaja) ning demokraatia ei suuda enam üless liikuda aristrokraatia juurde. Demokraadid nõuavad vabadust ja võrdsust. Nad võtavad oligarhidelt raha ära ja jagavad võrdselt laiali, olenematta sellest kui palju keegi tööd teinud on. Inimesed hakkavad oma võrdsusega teisi lämmatama, sest inimesed pole füüsiliselt ega vaimselt võrdsed. Võrdsus inimeste vahel kaob ja tekivad demagoogid ehk rahvajuhid. Tegelikult aga rahvamanipulaatorid. Hakatakse süüdistama kõiki teisi, aga mitte end ega demokraatiat. Peamiselt süüdistatakse oligarhe
15.Kirjelda Bütsantsi riiki. (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsantsi riik paiknes põhiliselt Balkani ps ja Väike-Aasia ps aastatel 395-1453. Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke. 16.Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana. Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik? Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik? Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. 19.Kuidas valitseti Novgorodi? Linna juhtis rahvakoosolek e. veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed
Mõisted Hellen Põhja-, Kesk- ja Lõuna Kreeka rahvas.Kreeklased kutsusid endeid nii ühine keel,komed ja usund. Lineaarkiri A Kreetalased kirjutasid savitahvlile vajutatava kirjaga, silpkiri nn lineaarkiri A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Lineaarkiri B (varaseim)Kreekakeelne kiri, mida me tänapäeval oskame lugeda. Kükloopilised müürid Kreeklaste losse ümbritsenud müürid, nimi tuleb usukumusest et vaid ühesilmsed hiiglased said nende ehitamisega hakkama. Aristrokraatia Ehk kreeka keeles parimate valitsus. Barbar Niiviisi kutsusid kreeklasid kõiki mittehelleneid(st need kes räägivad arusaamatut keelt) Trireem Ahhailased Kreeka hõim, kes rajas Mükeene kultuuri. Doorlased Kreeka hõimud kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr Joonlased Ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Eugeuse saartele. Polis Tüüpiline Kreeka linnriik, polis on Kreeka keeles linn. Oli üsnagi väike,koosnedes kesksetest asulast ja selle
Nad pidid teenima kogu elanikkonda. Valitsemine spartas. Valitsemisega tegelesid spartiaakide seisus. Nende hulgas oli 2 kuningat, nad pidid ka sõjaväge juhtima ja jumalatele ohvreid tooma.Lisaks sellele tegeles valitsemisega vanemate nõukogu. Ülikud kes kontrollisid kuningate tegevust. Rahva koosolekutel said osaleda ainult kodanikud. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate otsused. Spartiaatide hulgast oli valitud 5 efoori e. Ametnikku kes kontrollisid kuninga tegevust. Riigikorraks oli aristrokraatia. Võim oli põlvest põlve spartiaatide käes. Sparta mehe ülesanne oli riiki kaitsta. Poisid kasvasid kuni 7 aastani pere juures. 7 eluaastast läks ta sõjalise väljaõppega kooli. Rõhku pandi sõjalisele treeningule.20 aastaselt asus sõjaväkke. Sparta naised olid sportlikud ja pidid relva käsitlema. Mehed olid pere juures vähe. Küsimused ... 1. kuidas oli seotud sparta riigikord ja templi oraakel. 2
· vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast) o keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid o olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgemates riigiametites o senaatori välisteks tunnusteks olid valge tooga purpurpunase triibuga
• Negatiivne definitsioon (inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks) Inimväärikuse põhivaldkonnad 1. Kehalise puutumatuse austus ja kaitse 2. Inimväärsete elamistingimuste tagamine 3. Võrdne kohtlemine 4. Identiteedi säilitamine 5. Õigus vabalt otsustada 6. Menetlus Demokraatia Sätestus §1 §10 Demokraatia mõiste Valitsus Ühe Mõnede Kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristrokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia Oligarhia Demokraatia huvist Demokraatia kui teaduse ese Empiiriline sotsiaalteadus- uuringud Filosoofia- miks demokraatia? Ajalooteadus Uusaja demokraatia teooriad 1. Uusaja identideediteooria- valitseja ja valitsetav on üksjasama 2. Konkurentsiteooriad- erinevad huvid peavad olema esindatud Demokraatia mudelid 1
Kui orjapidaja peaks asetama ennast orja rolli siis kindlasti ta sellist käitumist ei aksepteeriks. Seega on Rawlsi hinnangul vabad isikud need, kes osalevad ühiskonna ausas koostöösüsteemis samadel tingimustel. Võrdsed isikud on Rawlsi ausas koostöösüsteemis ehk ühiskonnas kodanikud, kes omavad võrdselt minimaalsel tarvilikul määral moraali- ja muid võimeid, mis lubavad neil ühiskonna koostöötegevuses täielikult osaleda. Rawlsi võrdsete isikute idee välistab aristrokraatia, kastipõhise ja orjandusliku riigi, sest kui isikutel on võrdne moraalivõime, ei saa ühiskonna koostöötegevuse tulem olla mittevõrdne süsteem. Algpositsioon Kui eelnevalt rääkisin ma vabade ja võrdsete isikute ideest, mille sisuks on see, et eelnimetatud isikud toimivad ühiskonna ausa koostöösüsteemi osana ja loojana, siis Rawls näeb ette enda süsteemis ka eelduse selle alguseks või loomiseks. Seda eeldust nimetab Rawls algpositisiooniks ehk teadmatuse looriks
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
Platoni akadeemia lõpetanu seisukohad: Koostas ja pani kirja loogika reeglid ehk õigete järelduste tegemise reeglid, et õppida õigesti mõtlema. kirjutas raamatud elavast loodusest eriti loomade elust. Uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist Uskus, maa on kera kujuline. Päike planeedid, tähed tiirlevad ümber maa. Kirjutas teatrist, kirjandusest, riigivalitsemisest. parim riigikord on demokraatia - aristrokraatia vahel. Riiki peavad juhtima jõukad inimesed. ALEKSANDER SUURE SÕJARETK Kes ta on jamillega sai tuntuks? Philippos II - (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Aleksander Suur - ehk Makedoonia Aleksander (356 323 eKr) oli Makedoonia kuningas (Alexandros III) 336323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. Veel
Kasinuse loogika, mida majanduses räägitakse. Kuidas president kaitseb kasinuse ideed. Mässaja ei taha muuta maailma. Mässaja on võimeline suveräänsuseks. Välja astumiseks ringist. Kulutamise akt on puhas luksus, inimesed kulutavad midagi, mida nad pole ise teeninud – aristrokraadi loogika. Pole ise ära teeninud. Käitud mõistuse vastaselt, austus pole tähtis, välja teenimine pole tähtis. Kulutuse loogika on teistsugune. Bataille mõtteviisi taga on euroopa aristrokraatia tõus ja langus. Euroopa kirjandus 19 sai – Balzac tegeles huvitava probleemiasetuse kahe maailmaga – aristrokraatia, mis on hävimas ja kodanlase – kes on tõusmas. Suveräänsuse vastand, mida esindab kodanlane on orjameelsus – produktiivsus, tootlikus mis võrdub orjameelsusega. Suveräänsust on liiga vähe tema arust. 20.saj seda probleemi märgati ka teiste poolt. Rokkstaaride kujud seda aristrokraadi või suverääni kuju viisid edasi. See on ka kulutamisega seotud
Suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse kaks dimensiooni: · Sisemine: legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol · Välimine: iseseisvus, sõltumatus; tunnustus teiste poolt; mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Selle täielik rakendamine võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ,,Kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ühisuseks või riigiks, mis pole muud kui kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene,
budistlikud ja sintoistlikud. Budistliku skulptuuri, milles oli tunda India mõjusid, tõid Jaapanisse hiina ja korea kuntsnikud-skulptorid. Skulptuuride ideoloogilise sisu määras religioon. Nendes kujutati ainult Buddhat või bodhisatvaid. Kujud püstitati eelkõige templitesse. Sinotoistlik skulptuur kujutas peamiselt shinto jumalusi kami'sid. Võib eristada kaht stiili: 1) stiil, mis püüdis matkida budistlike skulptorite töid; 2) stiil, mis arvestas esijoones jaapani rahvusliku aristrokraatia maitset. Jaapani skulptuur õitses Heiani ja Kamakura perioodidel ( 9.-14. sajandil). ( Sealsamas 2008: 151) 3.3.3. JAAPANI TEATER Jaapani rahvusliku teatri algidudeks tuleb pidada shinto templites etendatud rituaalseid tantse ning laulusid kangura'sid. Kui Jaapanisse hakkasid tungima hiina kultuuri mõjud, siis tekkisid teatud muutused ka laulu- ja tantsutraditsioonides. Religioosne mõte segunes koomikaga. Sellest arenesid esimese aastatuhande lõpul draama
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka
7. Naiste positsioon ühiskonnas. 8. Konkurentsivaim. 9. Meeste vahelised suhted vanas Kreekas 1. Sest elu (kuid mitte inimesed) oli koondunud linnadesse. Linnriigid. Usk, poliitika, valitsemine. 2. Linn akropoli jalamil, palju templeid. Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused. Linna ümbruses külad ja suursuguste maamajad. 3. Kitoon, sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus. Pederastia oli normaalne. Rollid kindlalt paigas, mehel initsiatiiv, nooruk pidi vasstama ainult tüsise ja väärika
Poisslaste andmise kohutus= janitsarid. Pilet 9 ???1.Kreeka linnriik linnriik, polis, kõige enam 30 000 40 000 in, Ateena ja Sparta u 200 000 in täieõiguslikud elanikud olid kodanikud, osalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe rahvakoosolek + nõukogu, olulised asjad arutati läbi nõukogus ja pandi rahvakoosolekul hääletusele rahvakoosolekul valiti igal aastal riigiametnikud + väepealikud viisid otsuseid ellu ametnikkond oli pärit enamasti aristrokraatia hulgast rikkad moodustasid ratsaväe, keskmikud raskelt relvastatud jalaväe, vaesed vibude ja lingudega kergväe raskerelvastusega jalavägi paiknes viirgudena faalanksitena, mis ühendas nii vaeseid kui ka aristrokraate, see oli lahingu peamine löögijõud Sisevastuolud vastuolud rikaste ja vaeste vahel türannia ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel
Schirren 1840. aastail demokraat, vastu aristrokaatia ülemvõimule. Kalduma konservatismi, kaitsma aadli seisuslikku ühiskonna mudelit, mille vastu Moskva press. Püüab kaitsta Balti provintse, nende ajalugu ja eriseisundit. 1862 asutas Dorpati Tagesblatti, mis ilmus 1,5 aastat. Ajakirjal polnud menu, 1864 algavad noorsoole suunatud populaarsed loengud. Avalikud loengud kõigile TÜs. Plettenbergi kangusest, Liivimaa maanõunik. Patkulist, keda Schirren peab kangelaseks, et aristrokraatia eest seisab Rootsi absolutismi vastu. Hiljem pettus. Schirren oli väga hea lektor, kujundlik ja vaimukas. Mõned, et tema loengute mõjul sai neist ,,baltlane". ,,Liefländische Antwort" Schirren väliskirjanduse tsensor, oma teosele võimaldas kiire leviku, patt seda enam et sisu on... Schirren vabastatakse professori ametist ja põgeneb Saksamaale. Schirreni vastus kaitsekõne Balti erikoorale, ülimaks väärtuseks Eesti ajaloost on autonoomia püüdlus, vastuseis väljastpoolt tulevale
annaabi.ee 
