60NDATE MUUSIKA Marten Vaas SISUKORD Popkümnend Biitansamblid Rockansamblid Hipiliikumine POPKÜMNEND Optimistlik kümnend Muusika killustus „Sõnumiga muusika“ Valge & must muusika BIITANSAMBLITE VÕIDUKÄIK The Beatles - John Lennon, Paul MacCartney, Ringo Starr ja George Harrisson Biitlid kui ikoonid Fännlus Popmuusikabuum THE BEATLES ROCKANSAMBLID Hübriidvorm valgest ja mustast muusikast. Rock kui mittemõjutaja Rahvarohked kontsertid Rolling Stones, Cream, Jim Morrison, Ray Davies, Jack Bruce, Pete Brown, Eric Clapton, John Phillips, Jimi Hendrix
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes
· Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid omaks saksa tippharitlased · Esiplaanile tõusis rahvuse mõiste · Esialgu tõlgendati rahvusliku ühtsust kultuurilisena Johann Gottlieb Fichte · Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, astus välja Saksamaa uuenemise eest · Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu · Rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust · Mõistis hukka absolutistliku monarhia
ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule. Liivlased ei osutanud erilist vastupanu ning maa vallutati kiiresti. Eestlaste alistamisega läks aga palju kauem, sest nad olid vaenlastest tunduvalt vapramad ja sõjakamad, kuid sellest siiski ei piisanud. Selleks, et eestlased alla jäid, oli palju põhjuseid.
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
bojaar- jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal
territooriumile. XVI sajandi esimesel veerandil liideti nende valdustega pärandina saadud Hispaania, Madalmaad, Böömimaa ning Ungari ja Hispaania meretagused kolooniad. 30aastane sõda: Põhju: 1keisrivõimu nõrgenemine 2saksamaa poliitiline killustatus 3pinged protestantide ja katoliiklaste vahel Toimus 1618-1648 Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks. Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu
ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania.Riigi taasühendamine 7.saj. lõpul(687)majordoomuse Pippin Lühikese poolt.Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks-uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia. Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine.Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
Prantusmaa Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised, ehtekunst Aadli peamine tegevus on sõdimine. *Ristisõjad Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma Tagajärjed: Itaalia linnade kiire tõus, Euroopa majanduse(kaubanduse)kiire kasv, ristiusu levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda,
punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige. Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929.Otto Strandmani majanduspoliitika:valitsuse
Emaarmastus, lootus ja meeltesegadus ei lase Maretil selgelt mõelda. Mees, keda ta ravis, ei tundnud oma kodu ära, vaatas kingitud kukrut imestusega ning emagi ei olnud talle tuttav. Maret oli murest ja suurest armastusest poja vastu pimedaks muutunud ega saanudki aru, mis tegelikkuses toimub. Maret trotsis magamatuid öid ning südant murdvat muret poja tõttu, kuid sellest hoolimata lahkus haavatu hing kehast. Ema süda lõhestus, lausa killustus suurest ahastusest, murest ja lootusetust olukorrast. Emaarmastus purunes ning haavas Maretit justkui nuga mitmest kohast. See oli teose kulminatsiooniks ning ühtlasi toimus hetkeks pingelangus, kuid kirjaniku osava sõnakäsitluse tõttu ei kaota teos lugejas huvi, vaid hoiab seda üleval oma sünge ning appikarjuvalt südantlõhestava meeleoluga. Matustel oli ema suures meeltesegaduses. Ta ei suutnud uskuda, et matab oma poja, kes äsja jõudis koju
Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) 3 1.1 Varakeskaeg feodaalse korra kujunemine valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel
Suurriikide vahelised pinged, võimuvõitlus Rahvaste võitlus oma kultuuri ja iseseisvuse eest 1. Miks ja kelle vahel puhkes 30-aastane sõda? Protestantlikud riigid (Prantsusmaa, Taani, Rootsi) ja Habsburgide valdused (katoliiklikud alad). 2. Miks sattus Saksamaa 30-aastase sõja peamiseks tallermaaks? Sest Saksamaal oli keisrivõim nõrk ja protestandid kasutasid seda hetke ära Tagajärjed Saksamaa killustus 300 riigiks Jäi alles katolik ja luteri usk. Prantsusmaa sai endale Elsassi piirkonna Rootsi sai ka omale osa Saksamaast Holland ja Šveits iseseisvusid 3.5 Valgustatud absolutism Saksamaal 1. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Aastal 1648 sõda lõppes Vestfaali rahuga. Saksamaa oli killustatud 300 riigiks. 18 sajandi alguseks olid sellest kujunenud kaks tugevamat riiki, Preisimaa ja Austria. 3
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme
a) Merseybeat b) Briti Blues MUST POPMUUSIKA (USA) a) Soul-muusika 1) Motown sound (Detroit) 2) Memphis sound 3) Atlantic sound b) Funk-muusika PSÜHHEEDELIA a) Hard Rock 3 Popkümnendi üldiseloomustus: Optimistlikkümnend Payola skandaal, altkäemaksud raadiotes (1960), näitab muusikatööstuse ebaausat palet. Rockmuusika teke, selle vastandumine popmuusikale. Varem suhteliselt ühtne popmuusika killustus paljudeks stiilideks. "Sõnumiga" muusika ehk vastandkultuuri laulud 60ndate teisel poolel. Muusika, mis kätkes endas kriitikat ühiskonna aadressil. 4 Merseybeat'ile oli iseloomulik: · vokaalharmooniad · stabiilne ja suhteliselt kiire rütm ehk biit · uus kõla, milles puudus esituse virtuooslikkus (oluline pigem ansambel kui niisugune) · kõige olulisem instrument oli rütmikitarr · armastuslauludes oli vähem sinisilmset
patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite ajaarvamise algus,630 tagasipöördumine Mekasse-Araabia riigi teke,Islami viis tugisammast-Usutunnistus,Palvus,Almus,Paast,Palverännak Mekasse.Talupojad-moodustasid
Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest. Liturgia - kirikulaul langobardid - Itaaliaasse põhja poolt tunginud germaani hõim Majordoomus - suursugune kojaülem Karli poeg Pippin Lühike (741-768 valitses) sõlmis poliitilise kokkuleppe paavstika, mille tagajärjel paavst ta 751. a frankide kuningaks kuulutas. Hiljem kinkis see riigi kirikule, tekkis kirikuriik. L-Euroopa killustus 9-10 saj Ludwig Vaga, Karl Suure (Martelli poeg) poeg jagas 843a riigi kolmeks (Verduni kokkulepe) Lääne(Prantsus)-, Ida(Saksa) ja Lõuna-Frangi riik (Lagunes hiljem) Tagajärjed: Araablased ründasid Paljude rahvaste komel austasid skandi- rüütlid rüüstasid naavlased loodusjõude, eriti päikest, ungarlased rändasid sisse loodusobjekte(puid, jõgesid, allikad) ning ka esivanemaid.
kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd. Pärisorjuses ei tohtinud talupojad maalt lahkuda ning talupojad tegid põhilise töö. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? – Tänu Gregorius Suurele, kes korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. Frangi riigi lagunemine ja Lääne- Euroopa killustus tõid kaasa kiriku ja paavstivõimu autoriteedi ajutise allakäigu, kuna valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas? – Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi
kaotas kaubalaevasid, tunnistas Iirimaa iseseisvust ja 30 a naised said valimisõiguse. Prantsusmaa tugevnas positsiooni, kompensatsioonid aitasid sõjast toibuda, suured võlad, hirm Saksamaa ees. Saksamaa tekkis ebastabiilne vabariik, Hohenzollenite võim varises kokku. Kaotas tähtsamad maavaraleiukohad, andis ära kõik kolooniad, rahvas sunniti elama võõrastele aladele. Sõjaliselt kaitsetu. Kesk-Euroopa killustus väikesteks riikideks, Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaal mässasid enamlased, Euroopa kartis. USA tugevnes, ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu. 9. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel, miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...........................................................
Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksa rahvusriigi loomine. Taavi Vilberg 11b Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali rahu (1648) suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks, mille elanikud hakkasid end tundma vastavalt siis ka preislastena, baierlastena, saksilastena jne. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased ja seda eriti Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul. Just viimane oli lisaks tunnustatud hüüdlausele vabadusest, võrdsusest ja vendlusest tõstnud esiplaanile ka rahvuse mõiste, mis liitis revolutsiooni käigus Prantsusmaa ajalooliste provintside elanikkonna.
Olid rahalised raskused=>krooni devalveerimine, kokkuhoiupoliitika
Väljavedu
sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond. Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga,
Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa. KORDAMINE Suured maadeavastused tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja- Ameerikas tekkis orjandus. Eurooplased õppisid kasutana kartulit, näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner, 16. saj. alguseks olid kaardil ka Columbuse avastused, jõuti järeldusele, et maakera on ümmargune, avastati uued
Pilet nr 1. 1. Saksamaa ühendamine Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali(1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis
Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine
Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine
üle,toetati pöllumehi,jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid.kriisi yletamiseks oleks tulnud kroon devalveerida. Seda tehti alles 27juuni 1933,mispeale algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis saabus ootamatult,kiiresti süvenev,rahulolematus rahva seas. Hakati kõnelema korruptsioonist,parteiliste huvide eelistamisest,kriisi kunstlikust tekitamisest jne. Süüdisati poliitikuid,erakondi,riigikogu ja valitsust ja nende autoriteet vähenes. Parlament killustus ja esile kerkisid vabadussõjalased kes sekkusid poliitikasse.nad kasutavad ära rahava pahameelt poliitikute vastu ja saavutavad oma eesmärkidega suure populaarsuse rahva seas.tekkisid vastuolud erinevate pol jõudude vahel.Andres Larka-1879-1943 vapside keskliidu esimees,endine kindral. Artur Sirk- 1900-1972 ,advokaa t,yks vapside liidu juhte Põhiseaduslik kriis rahvas nõudis uut ps,riigikogul liiga suur võim ja nõudsid presidendi ametikohta,riigikogu töötas välja uue ps eelõu
1. EELLUGU Pärast nn Induse oru ehk indosumeri tsivilisatsiooni (3000-1500 eKr) lõppu kiratses kujutav kunst üle tuhande aasta, kuna aarjalased (nn veedede periood 1500-500 eKr), kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas ed...
(Tiibetlasi on alla 50 %). Inimasustus tekkis IV aastatuhandel e.m.a. Pärimuse kohaselt Tiibeti rahvas kujunes 6 hõimust. Maa oli jagatud hõimuriikideks. 127 e.m.a. India kuningas ühendas need riigid. 1.-5. sajandil levis budism. 6. -7. sajandil eksisteeris Tiibeti suurriik, mille pealinn oli Lhasa. Olemas oli kirjasüsteem, seadused. 7. sajandist pärit kunst, matmispaigad. 8. sajandini tehti sõjaretki Indiasse ja Hiinasse. 9. sajandil riik killustus. Budism kadus (õpetus jäi), juurde tekkisid uued koolkonnad. 7.-9. sajandist olemas Tiibeti vanimad ürikud ja kroonikad. 13. sajandil Tiibet läks mongolite võimu alla. 1951 Hiina võimu all. Palvekivid. Palverännakuteedel kivid. Palverändurid on graveerinud sõnu neile. Kividele kirjutatakse tänini omad mured ja tuul puhub nad minema. Arhitektuur on ülespoole ahenev. Potalal on 17 korrust. Potalal on kuldne katus. Praegune ehitis on 17. sajandi lõpust. Juba 7.
Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell
otsus oma riigi asutamise kohta. Seld´de riigi moodustamisel oli otsustavaks 1039- 1040 Dandanakani lahing võitsid turkmeenid, ghaznaviidide sultan aga tapeti põgenemisel enda lähikonna poolt. Selle lahingu lõppu peetakse seld impeeriumi sünniks. SELDSUKI PERIOOD – nende riike oli 3: suurte seld riik 1040 – 1157 Anatoolia seld riik 1077 – 1307 Süüria seld riik 1078 – 1171 Tänapäeva Iraani, Iraagi, Turkmeenia aladel asunud Suurte s riik killustus 1118a. Sultan Sandžari riigiks ja Iraagi seld riigiks (1191). Suurte seld riigi sultanid: 1) Tug´rul hu (1040 – 1063) 2) Alp Arshan (1063 – 1072) 3) Malik Šahh (1072 – 1092) ANATOOLIA VALLUTAMINE 1) anatoolia seld riigi asutamine – An vallutamine toimus pärast 1071 a mantzikerti lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu. 1046 – 1070 korraldati algul Ida – An´sse ning pärast Lä – An´sse ca 10 luureretke. Esimesel luureretkel tungiti Pasinleri
vana-prantsuse keelt. VERDUNI LEPING 843: Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (Sasamaa), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia) ning sealhulgas Rooma keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855 ta suri ning ta riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal
kehtima kuni Ajutise Valitsemise korra või seaduslikud võimud ei ole neid tühistanud, täiendanud. 15. juunil 1920. a võeti vastu „Eesti Vabariigi põhieadus“, see jõustus 12. dest 1920. Põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. Põhiseadus oli demokraatliku rahvusliku õiuskorra tippakt. Selle põhiseadusega oli Eesti riigil objektiivseks õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omistatud põhitunnused. Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu esitati Põllumeestekogu poolt, kuid see ei jõudnud hääletamiseni. J.
läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond XII-XIII saj algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid. Kuulsaim kodifikatsioon on Constitutio Criminalis Carolina ehk CCC 1532
sajandil kerkib esile rahvuse mõiste. Rahvus kujutab endast inimesi, kes räägivad sama keelt, on sama ajaloolise tausta ja kultuuriga. rahvus ennast teadvustav ühendus, kellel on ühine päritolu, keel, kultuur, tavad ja traditsioonid. Eestlased hakkasid end eestlastena teadvustama 19. sajandi teisel poolel. Rahvuse mõiste esil ekerkimine on seotud mitmete suundumustega. Näiteks: o poliitiline killustus üks rahvus on jagatud erinevate riikide vahel (nt Saksa väikeriigid, Itaalia väikeriigid tahtsid sellest vabaneda) o rahvuslikust rõhumisest vabanemine (nt itaallaased Austria võimu all ning Venemaa rõhu all olnud väikerahvad, kelle üle valitsesid baltisakslased ja venelased, tahtsid vabaneda rahvuslikust rõhumisest). Baltisakslaste ja venelaste rõhu alla kannatasid eestlased, lätlased jne, soomlased kannatasid
Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid suured sõjavõlad, hirm Saksamaa kättemaksu ees. Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida-Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks. Kesk-Euroopa killustus suhteliselt väikesteks riikideks. Jugoslaavia tekkega teostas Serbia suure slaavi riigi loomise idee. Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopas tekkinud uued riigid kujutasid endast nn sanitaarkordonit v puhvertsooni Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahel. Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid.
Kui 16. sajandil sai Hispaanias troonile Habsburgide dünastiasse kuuluv Carlos I, kes on tuntud ka kui hilisem keiser Karl V, siis liitusid Hispaaniaga ka teised Habsburgide valdused Euroopas ja Hispaaniast kujunes Euroopa võimsaim riik. Karl V võis uhkusega öelda, et tema riigis ei looju päike mitte kunagi. Habsburgide võim ja valdused Peale keiser Friedrich II surma 1250. aastal vähenes Püha Rooma keisririigis keisrite võim ja tõusis paavstide tähtsus. Saksamaa killustus paljudeks vürstiriikideks. Riigi nimeks sai Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik, kus tähtsamad feodaalid valisid endi seast keisri. Keisril suurt võimu ei olnud, ta oli lihtsalt üks teiste hulgast. 15. sajandil sai traditsiooniks valida keiser Habsburgide suguvõsast. Habsburgid olid Austriast pärit Saksa vürstid ja neile kuulusid 16. sajandiks Austria, Madalmaad ja Hispaania, sest 1519. aastal valiti Carlos I Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keisriks Karl V nime all
Habsburgide dünastia Hispaania, Saksamaa, Austria, Lõuna-Madalmaad) põhliselt toimus sõda Saksa aladel. Lõpu poole liitus sõjaga ka Prantsusmaa, kes läks Protestantide poolele, sest sel hetkel ei olnud tema jaoks enam oluline usk, vaid riigi hüvang ehk Habsburgidest lahti saamine. Pärast seda sõda pole enam usk nii tähtis, tähtsad on hoopis riigi huvid. Pärast seda sõda loobusid Habsburgid Saksamaa kui rahvusriigi ideest ja tegutsesid edasi ainult Austrias ning Saksamaa killustus umbes 300'ks vürstiriigiks lõplikult, kuni 1871. aastani. Prantsuse revolutsioon 1789-99 Põhjused: Valgustuse levik (absolutism, usuvabadus, sisuste ühinemine), Ameerika Iseseisvussõja mõjud, majanduskriis (tingitud: osalemine iseseisvussõjas halvendas riigi rahanduslikku olukorda, Briti odavate vabriku kaupade tungimine Prantsuse turgudele, 1788. aasta ikaldus ja sellest tulenevalt leiva hinna järsk tõus), rahulolematus kuningavõimuga.
(10km vaba) 2014 Sotsi, Venemaa IV KONTROLLTÖÖ Venemaa Venemaa ajaloosündmused. Vene riigi kujunemine: Kiievi-Vene riigi teke tekkis 9. saj. m.a.j. Varafeodaalne riik, mis paiknes Ukraina, Venemaa ja Valgevene terrirooriumil ja mille keskus oli Kiievis. ristiusu omaksvõtmine 988. a. võttis Kiievi suurvürst vastu õigeusu kiriku usutunnistuse Kiievi-Vene riigi killustumine 12.saj. riik killustus tekkisid Novgorodi, Vladimir- Suzdali, Tsernigovi jt vürstiriigid. Keskne koht oli Vladimir-Suzdali vürstriigil. Moskva suurvürstiriigi tugevnemine ja Venemaa laienemine 13. saj. eraldus Vladimir-Suzdali vürstiriigist Moskva vürstiriik ning 14. saj kujunes sellest Moskva suurvürstiriik. 14.-16. saj. vältel Moskva suurvürstiriik tugevnes ja sellest kujunes tsentraliseeritud riigi keskus. Venemaa kujunemine Euroopa suurvõimuks Ivan IV valitsemise aja hõivati
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Verduni leping 843 - Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu 843. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (suurim territoorium; Saksamaa, sai nimetuse Ludwig ,,Sakslane"), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia, st Rooma) ning sealhulgas ka Rooma riigi keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855. aastal ta suri ning tema riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja-Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal
pärisorjad · Orjanduslik kord- antiik Kr, Rooma imp- orjapidajad ja orjad · Vasall teenis senjööri sõjaväes 40 päeva tasuta, kui senjöör tahtis teda kauemaks pidi ta maksma · Rüütel=ritter+ Caballero=kavaler= feodaalkord · Feood- lään · Suurvasallidele allus palju väike vasalle · Senjöör ei käsuta vasalli vasalli · Lään pärandati isalt pojale-pärusvaldused · Kodusõjad- kuningavõimu nõrgemine=feodaalne killustus · Hertsog- väejuht · Krahv - Frangi asevalitseja · Rüütlitest kujunes aadliseisus · Paaz- 7 kuni 15 aastat - alates 15 aastaselt kannupoiss · 20 aastaselt rüütliks löömine - kannused+ mõõgavöö · Vaimulikud rüütliordud- paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad - Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu-1202 Mõõgavendade ordu-Läti ja Eesti alade vallutamiseks ???2.Hiline Rooma keisririik ja ristiusk · Keisri riigivõim ja sõjavägi
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
vaid sõda. Cid käitub suuremeelselt ja lihtsalt, mistõttu temast räägitakse kui minu Cidist. ,,Laul minu Cidist" on demokraatlikus vaimus kirjutatud, vastandudes germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. ,,Laul minu Cidist" on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade. Vene kangelaslaul ,,Laul Igori sõjaretkest" on tundmatu autori eepos. Kirjutatud ~1186. See on üleminekuteos Venemaa killustus 12.saj ja algasid tatari-mongoli vallutusretked. Eepose ajaks oli ristiusk vastu võetud ja see mõjutas kirjandust: eemalduti suulistest vormidest, kirjakeel arenes kiirelt, Bütsantsist tulnud kirikukirjandus juurdus ja segunes ilmalikuga. Nt vene kroonikad sisaldavad ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelast religioosne pühaduse aupaiste. Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine. Kangelasi idealiseeritakse.
Saksamaal oli rahva haridustase kõrge (vana traditsioon). Saksamaa majandus (tööstus) arenes kiirelt tõusvas joones. 20saj alguses oli Saksamaa möödunud Inglismaast. 19saj oli Saksamaa igas mõttes tõusuteel. Euroopa dünaamilise arengu keskpunkt siirdus 19saj Lääne-Euroopast Saksamaa aladele. Kui Saksamaa hakkab 1890'tel välispoliitiliselt agressiivselt käituma saavad teised riigid aru ka ohust mis sealt tuleb. 1806 likvideeriti Saksa-Rooma keisririik, Saksamaa killustus. 1871 Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel, Saksamaa Prantsusmaa sõja lõppfaas. Saksamaa 1871-1914 Saksamaa keisririik tegemist on Suurpreisi-Väikesaksa riigiga. Preisimaa oli esialgu suht teisejärguline piirkond, Preisimaa oli suht Kaliningradi kandis. Preisimaa koosnes 17saj kolmest piirkonnast: Ida-Preisimaa, Berliini piirkond, _____. Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser.
piire laiendama.1030 Jarsolav tark-Tartu vallutamine. Suundumused ka läti aladel, ohustatud ida poolsed alad. Vene kroonikatest märke suurematest sõjaretk, linnuse piirmaine lätlaste oma, välilahing, kus langes vene poolelt 9000 vene sõdalast. Oluline ettevõtmine.Poliitilised eesmärkid . 1106 polnud venemaa enam nii ohtlik . Suurem ohuperiood sai läbi vana vene riigi lagunemisega 11 saj .kus killustus paljudeks vürstiriikideks. Siis hakkasid vürtsid sõja käike tegema. Polotski vürst- pikki Väina jõge ja Pihkva vürst-Koiva jõest. 12-13 saj vahetusel, muinasjaja lõpul ei ole veel läti rahvast, oli asemel erinevad läti hõimu liidud(tautas-rahvas). 4 baltihõimu: 1)latgalid-suurim, Talava suurmaakond-Trikata linnus ja maakonnavanem Talibald, vastu võetud ,õigeusk.Teatud ajahetkedel võis sõltuda pihvkast,seotud aga mitte otseselt,Henriku liivimaa kroonikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
