Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides. Jumalate esindajana maa peal oli vaarao kogu Egiptuse vaidlustamatu isand. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamisks vajas ta arvukalt ametnikkonda. Selle mõjukam osa - kõrgem ametnikkond - koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valiteja sugulased. Kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomida asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesnanne oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnudki vaaraod enam asevalitsejaid ohjeldada ja riik lagunes sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks.
ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu oma alamate üle, kuid kuningas pidi järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutisiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas teenistusse võtta pigem madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi.
Avalik haldus ja bürokraatia Mis on bürokraatia? Bürokraatia ehk ametnikkond Bürokraatia tegeleb avaliku haldusega Avalik haldus on riigivõimu täideviimine Mis on bürokraatiale iseloomulik? Professionaalsus Reeglid Patoloogia ehk bürokraatia ebaefektiivus Ametnikkond on püsiv Arvukus bürokraate on palju Bürokraatia funktsioonid Poliitika elluviimine Süsteemi stabiliseerija Vahekohtunikuks olemine (rahva ja riigivõimu vahel) Ametnikkonna taastootmine ja arendamine (koolitused) Ametnike värbamine Avalik konkurss Nõuded: kodakondsus, kõrgharidus vastaval erialal Eestis on ametnikke umbes 20 000 Bürokraadi nimetab ametisse valitsus ja tippametnike puhul võib ka sekkuda riigikogu
Mis on absolutism? Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ...
Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada.
ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe
-la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik ametnikkond. 2. kaashäälikuühendis tuleb juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik ametnikkond. 2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3
Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Praeguse aja Eesti avalikku teenistust iseloomustab tööjõu suur voolavus. Tippjuhtide taust, töö motivatsioon ning vaated rollile on erinevad, ametnikkond on fragmenteerunud. Tippteenistujad on osa kõrgemast ametnikkonnast. Eesti ametnikud määratletakse teenistujateks selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonis. Meil kui avatud süsteemiga riigis on tähtis, et tippjuht mõistaks on asutuse rolli ning oskaks seda juhtida ka nii, et ta võtab arvesse riigi kui terviku huve. See tagab muidugi selle, et ametnikkond ei moodusta ühtset tervikut. Kuid tippjuhid peavad nägema oma rolli ühtemoodi ja nad
1075-525 eKr).Vana-Egiptuse valitsemine-vaaraooli piiramatu võimuga valitseja ja isik ja võim olid jumalikud. Ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks.Vana- egiptuse ühiskondlik struktuur- vaarao, ametnikkond, preestrid korraldasid templites usutööd, talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole, käsitöölised pidid töötama vaarao juures, orjad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid.Ellusuhtumine- pidasid olulisesk Jumalaid.Lihtrahava ja ülemikihi eluolu-ülikud elasid luksuslikes 2 või 3 korruselitse majades, veetsid
dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ühtsus, välise võimsuse hiigelaeg, vaaraosid hakatakse matma kaljuhaudadesse, 'jumalate sõjas' taheti Atonist ainujumalat teha, tekkisid uued arusaamad), Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased (moodustus enamuses talupoegadest, nii eluaegne väeteenistus kui välismaised palgasõdurid, väga hästi korraldatud) talupojad, käsitöölised (vaarao teenijad) orjad (sõjavangid või kohustused täitmata jätnud käsitöölised, talupojad; kasutati mitmesugustel töödel)
Ajalugu 8. klass tv lk 4. Kirjutan ainult need kohad , kus on tühjad lüngad või nii . Ülesanne 1. NÄITED .:keiser kuningas sultan Tunnused: viib seadusi täide Mõistab kohut iseenda nimel. Alamad alluvad kuninga tahtele . Ülesanne 2. Küsimuste vastsed. 1. teeb seadusi , viib neid täide , mõistab kohut, teostab koge võimu . 2. aitasid määrata makse absolutismi ajal ei kutsunud kokku 3. varasemalt nõustasid kuningat , nüüd aga alluvad kuningale 4. ametnikkond ja sõjavägi. Ülesanne 3. Nende truuduses võis kindel olla.
valitsuskabineti ministrid-kes juhatavad ministeeriume. Poolpresidentalism ...rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ja juhib koos temaga valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse.NT.Austria, Venemaa, Leedu jne President võib laiali saata parlamendi, Parlament võib umbusaldada peaministrit. BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond.Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine, ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutamisega Keeld ametikohta osta v pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg...
4.5 Avalik haldus ja bürokraatia(ametnike võim). Bürokraatia on ametnikkond>ametnik on rahva teener. Ametnikkord kujuneb tööstusühiskonnas. Ametnikud viivad ellu riigivõimu otsuseid=avalik haldus. Ametnikud vahetuvad harvemini kui poliitikud>nii on tagatud avliku halduse/valitsuse järjepidevus. püsiv amenikkond annab tunnistust proffesionaalsusest. ametnkikkkonda isel. Selle arvukus>Pr,Ta,Ro,So: 1/3 avaliku sektori tööötajatest moodustavad ametnikud > Eesti u 20 00024 000 ametnikku. Avaliku halduse reform vähendada bürokraatia ebaefektiivsust= bürokraatia patoloogia. Tänapäeval seonduvad amentikkonnaga mõisted: tulemuspalk,tulemusjuhtimine,kvaliteet,omavastutus. Ametniku ja poliitiku erinevused: Ametnik: On alalhoidlik, mõistusepärane, tugineb reeglitele ja profesionaalsusele. Poliitik: toetab vailjaid ja huvigrupe, on emotsionaalne. ametnikkonda stabil...
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma
Riigikaitse Esimesed riigid Esimeste riikide tunnused: kindel maa-ala, valitseja, kindel korraldus, kultuur. Riigi ülesanne oli elu korraldamine teatud maa-alal. Kehtestati seadused, selleks et jälgida seaduste täitmist tuli panna tööle riigiametnikud, kes kontrollivad seaduste täitmist. Riik pidi tagama korra, turvalisuse ja kaitsma ka välisvaenlaste eest. Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed.
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
STRUKTUURIS 2. TÄNAPÄEVAL NÕUTAKSE ASJATUNDLIKKU RAHVA JUHTIMIST (PARLAMENDI LIIKMED ERINEVALT VALDKONDADELT) 3. PEAMINISTRI ROLL ON SUURENENUD KA EESTIS 4. Valitsus on kahe olulise ülesande ees: a. juhtida ühiskonda ning b. kindlustada teatud ideoloogilise suuna Valitsuse seos ametnikkonnaga 5. Seotud ametnikkonnaga (ministril on õigus määrata ametisse juhtivaid tippametnikke oma erakonna kaaslaste hulgast) 6. Ametnikkond ei vahetu iga valitsusevahetusega. Ametnike hierarhia kõrgemal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumisel 7. Nii on esindatud täidesaatvas võimus erakonnahuvid kui ka ametnikkonna huvid Valitsuse moodustamine sõltub 1. Kas parlament on kaheparteiline või mitmeparteiline 2. Riigipea peab arvestama peaministrikandidaadi nimetamisel ka riigi põhiseadusega, poliitiliste jõudude
11. Enamusvalitus on valitsus, mis moodustatud erakondadest, kes on parlamendis enamuses. Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses. Parlamendi enamuse toetuse olulisus: Valitsus saab kesta ja normaalselt toimida, kui tal on parlamendis enamuse toetus. 12. Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Bürokraatia tunnused: Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Ametnikkond tegelebki riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Bürokraatia peamine ülesanne- poliitika elluviimine. Veel on oluline ametnikkonna taastoomine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.
Avalik haldus ja bürokraatia 12. klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega,
Mõisted 34-39 Hierarhiline – astmeline allumise süsteem. Maaühiskond – linnu vähe, suurem osa inimesi elab maal. Vaarao ehk Egiptuse kuningas – oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalate poolt määratud maailmakorralduse püsimiseks vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed.
Sumerite maal oli suurel määral domineeriv savi, millest valmistati telliseid. Tellised olid omakorda valitsevad arhitektuuris. Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonis oli kehtestatud ka klassiühiskond. Mulle tundus, et Egiptuses oli see veidi tõsisemalt võetavam kui Mesopotaamias. Püramiidide sünnimaal oli kõige tähtsam kuningas (vaarao), nagu ka Mesopotaamias. Talle järgnesid kõrgem ametnikkond, kirjatajad, sõjavägi ja töötegijad. Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina, seetõttu elati ka linnades. Egiptuses oli vastupidi linnades ei toimunud väga midagi, põhielu toimus maal. Arutluse tegemise käigus mõistsin, et kaks täiesti erinevat tsivilisatsiooni, mis erinesid väga palju, sarnanesid nende samade erinevuste poolest.
küttide-korilaste rühma juhiks. Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki. Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad, kus tegeletakse kaubavahetusega ja käsitooga, samuti on ka riikide moodustised. Oma algeline riigiaparaat ja ametnikkond. Ühiskonnad on jaotatud seisusteks (talupojad, aristokraadid, preestrid, linnaelanikud jne).
presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus- vähemalt pooled saadikud on ühest erakonnast, suurem tõenäosus, et õigusakt hääletatakse poolt 4)Bürokraatia ehk ametnikkond: a)püsivus- Ametnikkond vahetub harvemini kui poliitikud, mis tagab asjaajamise järjepidavuse b)alalhoidlikkus ehk professionaalsus-ametnikud peavad olema alalhoidlikud c)poliitiline neutraalsus- ametnike positsioon ei tohiks sõltuda poliitilistest vaadetest( eesti kohtunik et tohi kuuluda erakonda) d)arvukus Ülesanded: a)poliitika elluviimine b)süteemi stabiliseerja ning vahekohtunik c)ametnikkonna ehk iseenda taastootmine, arendamine ja
*Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20
valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsustada kõikide riigiasjade üle, ainult uusi
1881 tapeti atendaadi tulemusena tsaar. Uus tsaar Aleksander III. Jätab demonstratiivselt kinnitamata Balti erikorra, sovinistide suureks rõõmuks. Võetakse vastu reaktsioonilised abinõud venestamine vene keel kohustuslik õppekeel. Ainult usuõpetust ei saanud vene keeles õpetada. Postitiivset: vene riik hakkas ülal pidama talurahvakoole, uus koolitüüp 5 aastane ministeeriumi kool. Toob hariduses mõõna. Kogu saksakeelne ametnikkond tõrjutakse tagaplaanile. Uus vene ametnikkond. Vene õigeusu propageerimine - ke vene õigeusu koolid. Aleksander Nevski katedraali avamine. Kirjameeste Selts lõpetas tegevuse. Kui rahvuslik liikumine ei kadunud ära - laulupeod. Suured üritused kukkusid läbi siiski. Kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus põhi saavutus. Rahvuslik liikumine kaitses eestlasi tuleva venestamise eest. Venestamise tulemusena uut tüüpi seltsid raamatuseltsid, karskuse seltsid (väga oluline
eKr Pealinn Memphis Sõltuvus looduslikest oludest: üleujutused, geograafiline eraldatus, maavarad Inimeste tegevsualad: põlluharimine, kästiöö, kalapüük, jahipidamine, karjakasvatus Riiklus: ühtne riik, diktatuur Valitsemine: absoluutlik- valitseja võim oli piiramatu (vaarao- isik ja võim on jumalikud) Seisuslik hierarhia: 1. vaarao- absoluutse võimuga (riigi, ühiskonna, looduse seaduspärase toimumine tagatis) 2. kõrgem ametnikkond 2.1. riigiametnikud- viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid, vajadusel koguda sõjaväge; asevalitsejad- nomarhid 2.2. preestrid- valitseja nõuandja, viis läbi religiooseid kombetalitlusi 2.3. sõjaväelased 3. kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust 4. talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused c) Bürokratiseerimine arvukas ametnikkond d) Venestamine eriti äärealadel Aleksander III ajal 4. Ühiskonna militariseeritus a) Armee ülesanded: viia ellu agressiivset välispoliitikat kaitsta riiklust mässude vastu b) Sõjaväeliste põhimõtete rakendamine tsiviilelus: araktsejevlus julma kindrali Araktsejevi poliitika Aleksander I ajal, kes käsitles riiki kui suurt kasarmut sõjaväeasundused c) Dekabristide vandenõu: võimukriis Aleksander I ootamatu surmKonstantinNikolai I
1.Millised on absolutismi tunnused? · Kuningas andis seadusi välja ainuisikuliselt · Kuninga võim oli seadus, millele kõik pidid kuuletuma · Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : .............
) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2
Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel . Preestrite positsioon oli kõrge nii Mesopotaamias kui Egiptuses. Egiptuse ühiskonna ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa, Mesopotaamias moodustus kõrgeim ametnikkond ülikutest ja suurnikest. Egiptuse ühiskonnas oli eraldi kihiks kirjutajad, keda Mesopotaamias ei eksisteerinudki. Talupoegadel oli Mesopotaamias parem elu sest maksud olid väiksemad ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester
mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks 4)otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil asuvatele isikutele 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6)on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid: 1)asutused ja institutsioonid 2)riigibürokraatia e. ametnikkond 3)kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel 12. Poliitiliste ideoloogiatele iseloomulikud jooned: 1)liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, minimaalne riigi sekkumine, madalad maksud, igaüks on oma õnne sepp, inimest innustatakse tööle 2)konservatism traditsioonilised väärtused, alalhoidlik riigijuhtimine nn. Järjepidev
Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia ...
Too näiteid! Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A B C D E a. Vaarao Egiptuse absoluutse võimuga jumal kuningas · Pistrikujumal Horose kehastus. · Maailmakord MAAT pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega. · Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 8.) Kuidas suhtusid egiptsaled surmajärdsusesse? Mille alusel seda otsustada. Too näiteid! Egiptluse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavaöt juurdunud ja
riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge ha ametnikkonda. Ametnikkond - nende ülesanne oli tegelda monarhi poliitika täide viimisega. Nt: koguda makse, märkida võlgnikud jne koosnes peamiselt madalama päritoluga isikute hulgast (kuna nad olid kuningale poliitika täide viimisel lojaalsed, sest allumatuse korral võisid nad positsiooni kaotada) Sõjavägi- algne sõjavägi polnud alati ustav kuna võidi olla sellel poolel kes rohkem maksis ning kokku tuli ainult sõja käikudeks.
Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Piirati usuvabadust. 3. Tõesta, et Louis'id olid absolutistid. Louis'id olid ainuisikulised valitsejad, kes andsid välja seadusi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Kogu võim koondus neile- Louis'idel oli õigus otsustada maksude üle, nad kontrollisid sõjaväekorraldusi ja tegelesid usuliste küsimustega. Nende valitsusajal toimis merkantilistlik majanduspoliitika.
Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitset...
Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine.
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
pea-, päikesejumal Ra, Teeba jumal Amon, hiljem samastati Ra ja Amon Amon-Ra Kõrbete jumal Seth Matusetalituse ja palsameerimise jumal Anubis Kuujumal Thot Egiptuse usumaailmas oli palju jumalaid, osa kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud. Surmajärgsusesse usuti nii, et inimene jätkab pärast surma oma elu tavapärasel viisil. See oli vaid võimalik siis, kui ta mumifitseeriti Ühiskonnaklassid: vaarao piiramatu võim, jumalate esindaja kõrgem ametnikkond suursugused aukandjad, peamiselt valitseja sugulased, väepealikud, kõrgemad preestrid vahetu korraldav võim templites sealt määrati nomarhid ehk kohalikud valitsejaid (noom-maakond) kirjutajad kontrollisid töötajaid, fikseerisid kirjalikult kõigi kohustusi ning nende täitmist talupojad enamik egiptlasi, sunnismaised ja täitsid töökohustust käsitöölised kõik sepad, sarnased talupoegadele
2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi periood, millest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. 3. Vaarao oli kogu Egiptuse vaidlustamatu isand ning kõik toimus tema määramisel. Oma võimu teostas ta ametnikkonna abil, mille mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes suursugustest aukandjatest. Nende seast määras vaarao maakondade asevalitsejad nomarhid, kelle ülesanneteks oli viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. 4. Usk oli egiptlaste elus väga suurel kohal. Vaaraod peeti päikesejumala Ra kõige tähtsama jumala - pojaks, kokku oli jumalaid egiptlastel lausa 740 (ja rohkem) . Austati ka loomi, keda peeti jumalateks, nagu nt. Hathor, kes
· Hiline periood u 1075-525 eKr · Menes rajas ka Memphise egiptlaste meelest lahutamatul · Sellest ajast allus Egiptus seotud. · 525 a eKr langes 2 saj. Pärsia piiramatu võimuga kuningale. · Kõrgem ametnikkond mood võimu alla · Hakati vaske kasutama, kuid see ülikutest. ei tõrjunud välja kivist tööriistu. Teaduse areng Religioon, usk hauatagus Eluolu (haridus ja kiri) ellu
Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast, selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. saj loodi juba alalised sõjaväed, see tugevdas kuninga võimu veelgi, kuid nõudis suuremaid kulusi. Peamiselt olid sõduriteks talupojad. Seisused: 1: vaimulikud 2: aadel 3: linnainimesed 4: kodutud, kerjused
ekr pikaks ajaks pärsia võimu alla. Ühiskonnas rõhutati traditsioonile,rangelt herarhialine, tipus jumalkuningas. oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal. vaarao(tema elu oli korraldatud rituaalidega) jumalast määratud seaduste andja, sõjaväe ülemjuht, kõrgeim preester, vahendaja inimese ja jumala vahel Ülemkiht moodustas vaarao suguvõsa&eri piirkonna ülikusuguv, kes olid vaarao perega abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu. Vaaraod määrasid ametisse riigi ülemvalitseja, preestrid, väepealikud, nemoste asevalitsejad, kes omakorda viisid ellu vaarao korraldusi, kogus. Makse, juhtisid elukorraldusi, kuts. Kokku sõjaväe. Olenemata sellest, et vaarao võis ametisse määrata suvalt, arvestati siiski tarditsioone. Nt mõndadel ülikuperedel oli vaat' et suuremgi mõju kui vaaraol. Kirjutajad nende ülesandeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
