Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8
Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli
Mina olen inimesena ebatäiuslik, sest kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest. Teisiti öelduna vähemtäiuslik ehk siis mina ei saa olla täiuslikkuse põhjustaja. Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi Benedictus de Spinoza Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese
Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid
Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest
küüditati peagi pärast kloostri hävitamist Moskvasse.Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas. XIII sajandil oli tsistertslaste ordul Euroopas umbes 200 kloostrit, mõni aeg hiljem juba 1500. Nende kloostreid imetleti ja jäljendati, kadestati ja püüti hävitada. Siiski leidub maailmas tänapäevalgi ümmarguselt 170 kloostrit, kus tegutseb ligi 4000 tsistertslast. Benediktiinid Benediktiinid - munga- ja nunnaordu, millele pani aluse Püha Benedictus Nursiast (480-u. 543). Nad alluvad tänapäevani reegleile, mis Püha Benedictus Nursiast 529. aastal Monte Cassino kloostri tarvis koostas. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Uneaega võimaldati munkadele 7½-8 tundi, päev jagunes kolmeks: 5-6 tundi liturgiaid ja palvetamist, 5 tundi füüsilist tööd aias, põldudel vm., 4 tundi pühakirja ja teiste käsikirjade lugemist ehk kirjatööd (n. raamatute ümberkirjutamine). Kuna
-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 111). Keskaegsed kirikutegelased Püha Benedictus, Püha Bernard ja Püha Franciscus olid vaieldamatult oma sajandi kõige mõjukamad kristlased. Nende teod on mõjutanud kogu Euroopa kultuuri ning nende mõju võib tunda tänapäevani. Käesolev lühike kirjatöö tutvub lühidalt nende kolme mehe eluga ning vaatab, kuidas said nende poolt rajatud kristlikud ordud. Et töö maht on piiratud, ei õnnestu süüvida tollase kristlikku maailma probleemidesse, et anda paremat ülevaadet pühakute kaasajast, ega ka nende kolme mehe
juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast. Et täielikult pühenduda religioosele elule ning liha suretamisele, valib ta enesele looduse, selle üksinduse ja vaikusega. Ta soovib vaid palvetada ja mediteerida. Tol
Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel).
sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd
docstxt/128617767157847.txt
Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS.
Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide
Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda.
Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas
määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem,
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga) Gregoriuse koraali laulutüübid:
11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 17.Kuidas nimetati Itaalia tähtsamat lauluvormi? 18.Keelpill millel on nö. kael ära murtud? 19.Kõversarv 20.Üks leinamissa osa. …..(Püha) ja Benedictus (Kiidetud olgu) 21.Mis oli kõrgrenessanssi kõige esiduslikum žanr? 22.Mis renessansi ajastu oli 15. sajandil? 23.Kuidas nimetati refrääniga laulu? 24. Väärtushinnangute lähtumine inimesest ehk…?
Oma kuuest raamatust koosnevas teoses "De musica" (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Tema teosest "De Musica"-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast. 5. Lääne-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega püha Benedictus. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline
Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele.
keelt Talle on tähtis tema loomingu interpretatsioon https://www.youtube.com/watch?v=8as_BN5h5YQ Tunnustused 2007. aastal võtis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Grammy auhinna parima koorisalvestuse eest. Esitati Pärdi plaadi "Da Pacem" lugusi "Da Pacem" võtis ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias 2009 - Eesti Vabariigi Elutööpreemia 2010 - Baltimaade kuvandi rikastamise auhind(USA) 2011 - Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad 2011 - Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige Skulptor: Saeküla Simson Täname kuulamast!
Tallinnast tuleb minna laevaga Soome Soomes tuleks jätta auto lennujaama parklasse Lennujaamas tuleb minna oma lennuki peale ja sealt reisida ümberistumisega Barcelonasse Lennu aeg oleneb lennufirmast ja ümberistumistest Sagrada Família kirik Suur katoliku kirik Barcelona üks suurimaid turistiatraktsioone Arhitektiks on Antoni Gaudi(1852-1926) Hakkas projektiga tegelema 1883. aastal Ehitus algas 1882 ja eeldatavasti valmib see aastal 2026 2010. aastal pühitseti kirik sisse paavst Benedictus XVI poolt Sagrada Família kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torre Agbar pilvelõhkuja Barcelonas 144,4 meetrit kõrge Kõrguselt kolmas hoone Barcelonas 38 korrust, neist 4 maa-alused Hoone valmis 2005. aasta juulis
– motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18. Mis riik oli renessansiajastu muusikas tooniandev? – Madalmaad 19. Kes vallandas Saksamaal 1517. aastal protestantliku reformatsiooni? – Martin Luther 20. Leinamissa osa, mis tähendab ’’Kiidetud olgu’’. – benedictus 21. Reekviemi osa, mis tõlkes tähendab ’’püha’’. – sanctus 22. Mis riik oli renessansiajastu kujutavas kunstis tooniandev? – Itaalia 23. Riik, kus tegutses Martin Luther. – Saksamaa 24. Mis riigi väljapaistvamad heliloojad olid hilisrenessansi ajastul Thomas Tallis, William Byrd ja John Taverner? - Inglismaa 25. Mis kujunes vararenessansi ajastul Prantsusmaal ordinaariumiosadest lõplikult välja? – missatsükkel
Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna (Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus) ja see jäi varemeisse. Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kuid sellekohta puuduvad igasugused ajaloo allikad. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188x156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid 50 000 pealtvaatajal kiirelt sisse ja välja pääseda
✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu, Fiat voluntas tua, sinu tahtmine sündigu sicut in coelo et in terra. nagu taevas, nõnda ka maa peal!
Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid
M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae
Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.
Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon"
mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj ● Neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli ja kindlat vältust-13 saj ● Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke(neumad)-8-9 saj ● Katsed helikõrguste täpsemaks üleskirjutamiseks, noodijoonte arv 2st 1ni-10 saj
4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus: 1) Sõna liturgia õpetussõnad 2) armulaua liturgia- seotud altari rituaalidega Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad Kyrie eleison ; Gloria in excelsis deo ; Credo in unum deum ; sonetos/benedictus ; Agnus dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj). Noodimärkidena kasutati neumasid (kreeka keeles viibe) konksud, kriipsud ja punktid. Üks neuma tähistas 1-4 helist koosnevat meloodia elementi ja rütmilise ettekandenüansse. Neumad kirjutati teksti kohale, alguses ühekõrgusele. Et helikõrgusi täpsemalt määrata, võeti kasutusele 10saj. noodijoon (nende arv võis olla 2-10)
5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Benedictus oli pettunud kaasaegses kloostrielus ja otsustas siis omaenda äranägemise järgi kloostri asutada. 7. Suur kirikulõhe Oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4)
# proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on
ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid:
12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne · Miksolüüdia masoorne 18. Mitmehäälsed kirikulaulud: · Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.saj) · Motett- algeslt kiriku muusika zanr, kus iga hääl laulis erineval vaimulikku luuleteksti
,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la)
kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.
süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel.
- Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve
õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid
Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni.
Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin, isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloostri majapidamises ning harima end raamatuid lugedes.
Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale
Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni
Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel, selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi
mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7
Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9
annaabi.ee 
