Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8
Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid
Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest
küüditati peagi pärast kloostri hävitamist Moskvasse.Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas. XIII sajandil oli tsistertslaste ordul Euroopas umbes 200 kloostrit, mõni aeg hiljem juba 1500. Nende kloostreid imetleti ja jäljendati, kadestati ja püüti hävitada. Siiski leidub maailmas tänapäevalgi ümmarguselt 170 kloostrit, kus tegutseb ligi 4000 tsistertslast. Benediktiinid Benediktiinid - munga- ja nunnaordu, millele pani aluse Püha Benedictus Nursiast (480-u. 543). Nad alluvad tänapäevani reegleile, mis Püha Benedictus Nursiast 529. aastal Monte Cassino kloostri tarvis koostas. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Uneaega võimaldati munkadele 7½-8 tundi, päev jagunes kolmeks: 5-6 tundi liturgiaid ja palvetamist, 5 tundi füüsilist tööd aias, põldudel vm., 4 tundi pühakirja ja teiste käsikirjade lugemist ehk kirjatööd (n. raamatute ümberkirjutamine). Kuna
-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 111). Keskaegsed kirikutegelased Püha Benedictus, Püha Bernard ja Püha Franciscus olid vaieldamatult oma sajandi kõige mõjukamad kristlased. Nende teod on mõjutanud kogu Euroopa kultuuri ning nende mõju võib tunda tänapäevani. Käesolev lühike kirjatöö tutvub lühidalt nende kolme mehe eluga ning vaatab, kuidas said nende poolt rajatud kristlikud ordud. Et töö maht on piiratud, ei õnnestu süüvida tollase kristlikku maailma probleemidesse, et anda paremat ülevaadet pühakute kaasajast, ega ka nende kolme mehe
juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast. Et täielikult pühenduda religioosele elule ning liha suretamisele, valib ta enesele looduse, selle üksinduse ja vaikusega. Ta soovib vaid palvetada ja mediteerida. Tol
araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas Pippin Lühike- Martelli poeg, tema valitsusajal tihenesid sidemed paavstidega. Pani aluse kirikuriigile. Ludwig Vaga Karl Suure poeg kelle valitsusajal püsis keisririik veel ühtse tervikuna. Gregorius Suur paavst, kes lisaks usuasjade korraldamisele tegeles ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku. Edendas ristiusu levikut. Ühehäälne kirikulaul. Püha Benedictus - püha Benedictuse kloostrireeglid. Püha Patrick misjonär, kes tegeles Briti saartel. Oleg- vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Vladimir Suur - tema valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk. Jaroslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ning rajas sinna Jurjevi. Kyrillos - kreeka munk, töötas välja 2 slaavi tähestiku varianti: glagoolitsa ja kirillitsa (koos venna Methodiosega) Merovingid - 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel
Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd
docstxt/128617767157847.txt
Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS.
Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide
Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda.
Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas
määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem,
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 17.Kuidas nimetati Itaalia tähtsamat lauluvormi? 18.Keelpill millel on nö. kael ära murtud? 19.Kõversarv 20.Üks leinamissa osa. …..(Püha) ja Benedictus (Kiidetud olgu) 21.Mis oli kõrgrenessanssi kõige esiduslikum žanr? 22.Mis renessansi ajastu oli 15. sajandil? 23.Kuidas nimetati refrääniga laulu? 24. Väärtushinnangute lähtumine inimesest ehk…?
Püha Augustinus (354-430) oli esimene kristlik filosoof, kes käsitles keskaegset muusikat põhjalikult. Oma kuuest raamatust koosnevas teoses "De musica" (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Tema teosest "De Musica"-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast. 5. Lääne-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega püha Benedictus. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline
Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele.
keelt Talle on tähtis tema loomingu interpretatsioon https://www.youtube.com/watch?v=8as_BN5h5YQ Tunnustused 2007. aastal võtis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Grammy auhinna parima koorisalvestuse eest. Esitati Pärdi plaadi "Da Pacem" lugusi "Da Pacem" võtis ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias 2009 - Eesti Vabariigi Elutööpreemia 2010 - Baltimaade kuvandi rikastamise auhind(USA) 2011 - Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad 2011 - Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige Skulptor: Saeküla Simson Täname kuulamast!
Tallinnast tuleb minna laevaga Soome Soomes tuleks jätta auto lennujaama parklasse Lennujaamas tuleb minna oma lennuki peale ja sealt reisida ümberistumisega Barcelonasse Lennu aeg oleneb lennufirmast ja ümberistumistest Sagrada Família kirik Suur katoliku kirik Barcelona üks suurimaid turistiatraktsioone Arhitektiks on Antoni Gaudi(1852-1926) Hakkas projektiga tegelema 1883. aastal Ehitus algas 1882 ja eeldatavasti valmib see aastal 2026 2010. aastal pühitseti kirik sisse paavst Benedictus XVI poolt Sagrada Família kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torre Agbar pilvelõhkuja Barcelonas 144,4 meetrit kõrge Kõrguselt kolmas hoone Barcelonas 38 korrust, neist 4 maa-alused Hoone valmis 2005. aasta juulis
– motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18. Mis riik oli renessansiajastu muusikas tooniandev? – Madalmaad 19. Kes vallandas Saksamaal 1517. aastal protestantliku reformatsiooni? – Martin Luther 20. Leinamissa osa, mis tähendab ’’Kiidetud olgu’’. – benedictus 21. Reekviemi osa, mis tõlkes tähendab ’’püha’’. – sanctus 22. Mis riik oli renessansiajastu kujutavas kunstis tooniandev? – Itaalia 23. Riik, kus tegutses Martin Luther. – Saksamaa 24. Mis riigi väljapaistvamad heliloojad olid hilisrenessansi ajastul Thomas Tallis, William Byrd ja John Taverner? - Inglismaa 25. Mis kujunes vararenessansi ajastul Prantsusmaal ordinaariumiosadest lõplikult välja? – missatsükkel
Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna (Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus) ja see jäi varemeisse. Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kuid sellekohta puuduvad igasugused ajaloo allikad. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188x156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid 50 000 pealtvaatajal kiirelt sisse ja välja pääseda
✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu, Fiat voluntas tua, sinu tahtmine sündigu sicut in coelo et in terra. nagu taevas, nõnda ka maa peal!
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid. Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute t...
Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta oop...
Kellest on jutt? Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joon...
Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kr...
Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest is...
# proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on
ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid:
12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne · Miksolüüdia masoorne 18. Mitmehäälsed kirikulaulud: · Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.saj) · Motett- algeslt kiriku muusika zanr, kus iga hääl laulis erineval vaimulikku luuleteksti
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-m...
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...
Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde...
- Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve
Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm,...
Keskaeg Gregooriuse laul on rooma katoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne saateta liturgiline laul. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Gregooriuselaulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregorius I juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli se...
Druziina idaslaavlaste hõimuüliku teenistuses olev väesalk. 17) Kes olid need isikud: Chlodovech frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. Karl Martell frangi riigi majordoomus aastatel 717741, vallutas palju Pippin Lühike Frangi riigi kuningas. Kuulutas end ise kuningaks ja kroonis end 752. Karl Martelli poeg. Karl Suur Pippin lühikese poeg. Frangi riigi kuningas alates 768 ja rooma keiser alates 800 Gregorius Suur esimene munk kes sai paavstiks, 590604 oli paavst püha Benedictus pani aluse püha Benedictuse kloostrireeglitele püha Patrick katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak Beda Venerabilis ajalookirjutaja???????? Dionysius Exiguus arvas kristuse sünniaasta Erik Punane viiking kes rajas gröönimaale asustuse Leif Eriksson esimene eurooplane, kes astus ameerikale Justinianus I Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Kyrillos ja Methodius vennad, kes lõid kirilliuse ja glagoolitsa(tähestikud)
Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri rangeid reegleid. Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud. Sinna alla ...
Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni
Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel, selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
