50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 64 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
libarebane
Õppematerjali autor
sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted. Kollektivism- inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljaspool gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärist keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö- on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust, mitte võistlust. Sotsiaalne klass- klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus
· Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta.
kultuurimälestiste riikliku registri pidamine kultuurimälestiste väljaveotaotluste läbivaatamine 48. Ministri ja kantsleri funktsioonid ja roll ministeeriumis. 49. Ameti ja inspektsiooni funktsioonid ja erinevused. Ametid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi ennekõike poliitika elluviimise funktsioon inspektsioon on samuti seaduses sätestatud ja ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi ennekõike järelvalve funktsioon mõlemat juhib peadirektor Allikad: Loengumaterjalid, vabariigi valitsuste seadus, valitsuste, riigikantselei ja ministeeriumite kodulehed. Eesti kohtusüsteem ja õiguskantsler 50
mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsendile). Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Õiglane. Võimaldab uute poliitiliste liikumiste teket ja edu. Koalitsioonivalitsused. Takistab tegelikut enamuseta parteidel oma poliitika elluviimist, tuleb leida kompromisse. 4. Valimisõiguse põhiprintsiibid. V: vabad valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ega kellegi poolt hääletama. Samuti ei tohi osalemisega või mitteosalemisega ning valikuga seonduda mingid sanktsioonid või eelised. Üldised valimised kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Keelatud on piirata mõne grupi isikute osalemist
töökorralduse. Minister: valitsuse liige- vastutab seaduste täitmise eest. Annab valitsussele aru ministeeriumi tegevuses. Vastutab EL seisukohtade kujundamise eest. Minister kui oma valitsemisala eelarve täitaja: Esitab VV ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta. Kinnitab riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist. Abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi. Korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ja täidab muid ministri antud ülesandeid. 30. Valitsuse ülesanded. Sise- ja välispoliitika elluviimine Kuulutab loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Korraldab suhtlemist teiste riikidega. Esitab RK-le välislepinguid.
- tähendus: eestis ei ole kahepealist täitevvõimu (presidendi võimu vähendamine) - tuumaks on õiguse rakendamine, seaduse täideviimine, üksikute juhtumite üle otsustamine Et riigivõim ei muutuks türanniaks, tuleb riigivõim anda erinevatesse kätesse, kes üksteist kontrollivad ja neutraliseerivad (PS § 4) võimude lahusus on pärit juba 17.sajandist § 87 p1: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat… - poliitika – ühiskonna asjade korraldamine - poliitika elluviimine ja kindlaksmääramine - Kes määrab kindlaks poliitika: 1920 PS „VV juhib riigi sise- ja välispoliitikat“ Prantsusmaa 1958 konstitutsioon: valitsus määrab ja viib ellu riigi poliitikat ..ning osaleb riigi sise-ja välispoliitika määramisel (PS § 87 p 4 ja 5) ehk riigi juhtimisel/valitsemisel poliitika määramine ehk juhtimine ehk valitsemine
jagamist, kutsekoolide toimimist jne. Valitsuse istung: · Valitsus teeb oma otsused ja võtab vastu õigusaktid istungil, mida juhatab peaminister · Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. · Valitsust, peaministrit ja portfellita ministreid teenindab ja toetab Riigikantselei 6 Avalik haldus ja bürokraatia (4.5) Bürokraatia e. ametnikkonna funktsioonid: · Poliitika elluviimine ministritele valistatakse ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võetakse osa seaduse ettevalmistamisest · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine Järelevalve ametnike üle: on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni · Sisemine e ametkondlik juriidiline ja psühholoogiline aspekt
Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Ladinakeelsest sõnast libertas on tulnud inglise liberty `vabadus'. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid