Ühiskonnaõpetus (0)

Ühiskonna õpetus
Poliitilised ideoloogiad (2.6)

• Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi
  
• Poliitiline ideoloogia – kommunism , liberalism , sotsialism
  
• Mittepoliitiline ideoloogia – religioon , filosoofia
  

Tähtsamad ideoloogiad
 
Konservatism
IRL, Rahvaliit, Kristlikud demokraadid
Liberalism
Reformierakond
Sotsiaaldemokraatia
Keskerakond , sotsid
juhtidee
Traditsioonide ja stabiilsuse hoidmine, rahvusluse , moraali, religiooni tähtsustamine
 Indiviidi vabadus
Võrdsed võimalused kõigile
majandus
Sekkumise vastu, mõõdukad maksud , kaitstakse rahvusliku kapitali huve
Riik peaks sekkuma minimaalselt; vaba turu ja konkurentsi soosimine
Riik reguleerib majandust, suurema tulu saajatel kõrgemad maksud
sotsiaal-poliitika
Traditsiooniline peremudel – mõõdukad toetused, riik tuleb appi, kui pere enam ei saa. Tähtis on kollektiiv , kuid ka sotsiaalsete erisuste säilitamine.
Otsustusvõimalus, igaüksenda eest väljas, rikkaid ei peaks maksudega karistama
Igaühele tagatud sotsiaalabi ja väärikas elatustase
välis-poliitika
Tõrjuvad globaliseerumist: kaitsetollid , rahvusluse kaitse (immigratsioon ), ka euroskeptilised. Kõrged tollid
Vabadus, tööjõu liikumine, tugevad majandussuhted , organisatsioonide poolt
Pigem avatud, kõigil riikidel võrdsed võimalused ja õigused (immigrandid )
+ kristlik demokraatia – konservatismi pehmem haru, mis pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turuajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust. Saksamaal – sotsiaalne turumajandus
Valimised ja valimissüsteeemid (3.3-3.4)

• Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem – Suurbritannia , Kanada
  
  • Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik – see, kes saab enamiku häältest
    
  • Lihtne, kuid paljud häälevad „raisku“
    
    • Olulistes küsimustes, nt Prmaa või Soome presidendivalimistel, tehakse nii, et võitja peab saama vähemalt 50% + 1 häält  üle 50% häältest ei saa minna kaotsi
      
  • Soosib suurparteisid
    
• Proportsionaalne e. võrdeline süsteem
  
  • Mitmemandaadilised piirkonnad
    
  • Kohti jaotatakse võrdeliselt häältega (30% häältest  30% kohtadest , aga valimiskünnist tuleb ka arvestada)
    
  • Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas – eelistada tuleb pigem erakonna programmi kui isikut
    
    • Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, valituks osutuvad need, kes saavad rohkem hääli
      
    • Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Isikud on partei otsustada (kuid tihti kehtestatakse häälte arvu osas alampiir )
      
  • Vähem hääli läheb kaotsi, ka väiksematel parteidel on šanss saada esindatud
    
  • Keeruline, erakondadel on suur mõju valimistulemustele, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
    
• Hübriidne süsteem – ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted
  
  • Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel
    
  • Igal valijal on kaks häält – üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast
    
  • Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari
    
  • Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus
    

Eesti valimissüsteem