Ühiskonnaõpetus (0)

Ühiskonna õpetus
Poliitilised ideoloogiad (2.6)

• Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi
  
• Poliitiline ideoloogia – kommunism , liberalism , sotsialism
  
• Mittepoliitiline ideoloogia – religioon , filosoofia
  

Tähtsamad ideoloogiad
 
Konservatism
IRL, Rahvaliit, Kristlikud demokraadid
Liberalism
Reformierakond
Sotsiaaldemokraatia
Keskerakond , sotsid
juhtidee
Traditsioonide ja stabiilsuse hoidmine, rahvusluse , moraali, religiooni tähtsustamine
 Indiviidi vabadus
Võrdsed võimalused kõigile
majandus
Sekkumise vastu, mõõdukad maksud , kaitstakse rahvusliku kapitali huve
Riik peaks sekkuma minimaalselt; vaba turu ja konkurentsi soosimine
Riik reguleerib majandust, suurema tulu saajatel kõrgemad maksud
sotsiaal-poliitika
Traditsiooniline peremudel – mõõdukad toetused, riik tuleb appi, kui pere enam ei saa. Tähtis on kollektiiv , kuid ka sotsiaalsete erisuste säilitamine.
Otsustusvõimalus, igaüksenda eest väljas, rikkaid ei peaks maksudega karistama
Igaühele tagatud sotsiaalabi ja väärikas elatustase
välis-poliitika
Tõrjuvad globaliseerumist: kaitsetollid , rahvusluse kaitse (immigratsioon ), ka euroskeptilised. Kõrged tollid
Vabadus, tööjõu liikumine, tugevad majandussuhted , organisatsioonide poolt
Pigem avatud, kõigil riikidel võrdsed võimalused ja õigused (immigrandid )
+ kristlik demokraatia – konservatismi pehmem haru, mis pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turuajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust. Saksamaal – sotsiaalne turumajandus
Valimised ja valimissüsteeemid (3.3-3.4)

• Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem – Suurbritannia , Kanada
  
  • Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik – see, kes saab enamiku häältest
    
  • Lihtne, kuid paljud häälevad „raisku“
    
    • Olulistes küsimustes, nt Prmaa või Soome presidendivalimistel, tehakse nii, et võitja peab saama vähemalt 50% + 1 häält  üle 50% häältest ei saa minna kaotsi
      
  • Soosib suurparteisid
    
• Proportsionaalne e. võrdeline süsteem
  
  • Mitmemandaadilised piirkonnad
    
  • Kohti jaotatakse võrdeliselt häältega (30% häältest  30% kohtadest , aga valimiskünnist tuleb ka arvestada)
    
  • Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas – eelistada tuleb pigem erakonna programmi kui isikut
    
    • Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, valituks osutuvad need, kes saavad rohkem hääli
      
    • Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Isikud on partei otsustada (kuid tihti kehtestatakse häälte arvu osas alampiir )
      
  • Vähem hääli läheb kaotsi, ka väiksematel parteidel on šanss saada esindatud
    
  • Keeruline, erakondadel on suur mõju valimistulemustele, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
    
• Hübriidne süsteem – ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted
  
  • Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel
    
  • Igal valijal on kaks häält – üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast
    
  • Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari
    
  • Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus
    

Eesti valimissüsteem

• Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati
  
• Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi – kvoodi
  
  • Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele – häälte ülekandmise põhimõte
    
• Mandaadid
  
  • Isikumandaat – lihtkvoodi täis saanud isik
    
    • Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas
      
    • Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka
      
  • Ringkonnamandaat – erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga
    
  • Kompensatsioonimandaat – isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate
    
    • Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d’Hondti jadaga
      

Eesti erakonnad (3.5)
Eesti Keskerakond (1991)

• Esimehed: E. Savisaar , S. Oviir , A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson , Reps, Laanet, Must, Vitsut , Ratas, Võsa jne
  
• Liikmeid üle 12 000
  
• Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus
  
• Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks , eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine
  
• Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses
  

Eesti Reformierakond (1994)

• Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse , Lang, Ligi, Paet, Pentus
  
• Liikmeid üle 7 000
  
• Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta.
  
• Maksude alandamine , avatud turumajandus, lauskonkurents
  

Isamaa ja Res Publica Liit (2006) ( Isamaaliit 1995; Res Publica 2001)

• Erakonna esimehed:
  
  • Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam , T. Lukas
    
  • Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi
    
  • IRL M. Laar
    
• Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool , Vaher , Pakosta , Tulviste, Kelam jpt
  
• Liikmeid üle 9 000
  
• Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht
  
• Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse
  

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad)

• Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl , S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin , Mikko, Nestor , Padar, Pikhof , Saks jne
  
• Liikmeid üle 3 000
  
• Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht
  
• Astmelise tulumaksu pooldamine
  

Eestimaa Rahvaliit (2000)

• Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli
  
  • 2010 A. Sirendi, J. Aare , Andrus Blok
    
• + Treial, Sild , Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv , Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve
  
• Liikmeid üle 9 000?
  
• Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist
  

Erakond Eestimaa Rohelised (2006)

• Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido , Veber, Laane , Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel
  
• Liikmeid üle 1 500
  

Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1)

• Demokraatlik valimiskord – põhiseaduslikkus, konstitutsionalism
  
  • Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil
    
  • Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus
    
• Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist
  
  • Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga
    
  • Kui suur on võimuharude iseseisvus
    

Presidentalism – USA, Mehhiko , Argentiina, Tšiili, Egiptus , Gruusia

• President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse
  
• President valitakse otse rahva poolt
  
• Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle
  
• Tõenaäoliselt üheparteiline valitsus
  

+ Stabiilne, pikaajalised valitsused
- Võivad tekkida probleemid parlamendiga, vastastikuse tegevuse blokeerimine , pärssimine
Poolpresidentalism – Prantsusmaa, Island , Portugal, Austra , Venemaa, Leedu

• President valitakse otse rahva poolt
  
• President määrab ametisse peaministri (enamasti samast parteist) ja kinnitab ministrid; tal on õigus panna seaduseelnõule veto
  
• Parlamendil on õigus ministreid tagandada
  

Parlamentarism – Suurbritannia, Skandinaavia , Itaalia, Saksamaa, Iirimaa , Eesti

• Valitsuse moodustab parlament , mille valib rahvas
  
• President on üksnes esindusisik, parlament on ülemuslik
  
• Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses
  

+ Sagedased valitsuskriisid
- Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel: kiire otsustusprotsess
Seadusandliku võimu ülesehitus (4.2)

• Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ
  

• Ühekojalised – Skandinaavia, Balti riigid
  
• Kahekojalised – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola
  
  • Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel
    
  • Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet:
    
    • Seisuslik : Inglismaa – Lordide koda
      
    • Regionaalne: Ülemkoja moodustamise võivad tingida ka kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus – vajadus esindada regionaalseid huve (Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu, USA Senat )
      

• Delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ameti alusel – Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa
  
• Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile – USA, Itaalia, Jaapan
  

• Riigikogu valimine:
  
  • Valitakse 101 liiget, 4 aastaks
    
  • Liikmeks saab kandideerida ainult Eesti kodanik, kes on vähemalt 21 aastat vana
    
  • Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased
    
• Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest
  
• Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus
  
• Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt:
  
  • täiskogu istungitest (võetakse vastu seadused ja otsused)
    
  • komisjonide istungitest
    
  • tööst valijatega
    

Parlamendi struktuur:

• Formaalõiguslik struktuur – fikseeritud seadusega
  
  • Juhatus (esimees e. spiiker – juhib parlamendi igapäevatööd; aseesimehed)
    
    • Valimised toimuvad esimesel istungil, kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige
      
    • Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele
      
    • Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist
      
  • Komisjonid – toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine
    
    • Alatised – keskenduvad ühele eluvaldkonnale
      

Euroopa Liidu asjade komisjon ; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon ; väliskomisjon; õiguskomisjon.

• Ajutised – erakorraliste, oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega, mille põhjal kujundab parlament oma seisukoha
  
• Poliitiline struktuur – oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, muutub iga uue koosseisu kokkutulekuga
  
  • Fraktsioonid e. saadikurühmad – RK poliitilised ühendused
    
    • Arutatakse, kuidas käitude seaduseelnõude mentlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada, sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid
      
    • Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi
      
    • Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus, oma liikmete hulgast valitakse esimees ja aseesimees
      
  • Koalitsioon – parteid, kes kuuluvad valitsusse
    
  • Opositsioon – mängib vastasjõu rolli, kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive
    

• Riigikogulase palk praegu 4 keskmist palka (52 468 krooni)
  
  • kuluhüvitised kuni 10% palgast kuludokumentide põhjal
    
  • 2011. a alates 0,65% presidendi palgast e 52 886 krooni
    
• Riigikogu suurus Eestis ühe liikme kohta 13 300 elanikku
  
  • Lätis 22 300 (100 Seimi liiget, 2,33 milj elanikku)
    
  • Soomes 26 800 (200 Eduskunta liiget, 5,35 milj)
    
  • Poolas 82 900 (460 Seimi liiget, 38,13 milj)
    

Parlamendi ülesanded ja töökorraldus (4.3)
Parlamendi funktsioonid:

Algatab , menetleb ja võtab vastu seaduseid (tänapäeval on enamiku algatajaks valitsus)

Esindab erinevaid huvisid ja tasakaalustab need; kohustus edastada oma valijate huvid

Otsustab rahvahääletuse korraldamise

Valib Eesti presidendi (PS §79)

Kinnitab ja tühistab välislepingud (PS §121)

Võtab vastu riigieelarve

Kontrollib valitsuse tegevust

• Otsene kontroll: õigus avaldada ministritele umbusaldust, võtta vastu valitsuse seisukohtadega lahknevaid seadusi, võtta vastu riigieelarve (mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha), õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi
  
• Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini , avalikkusega arvestamine
  

Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid
Parlamendi töökorraldus

• Seaduse algatamise õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadikul
  
  • Menetlemiseks määratakse juhtivkomisjon – alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub
    
    • Antakse esmane hinnang eelnõule ja viimistletakse muudatusettepanekud
      
• Menetlemine – parlamendi töö seaduse kallal
  
  • Lugemine
    
    • Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata
      
    • Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepankud hääletatakse täiskogul läbi. Otsustatakse, kas katkestatakse, lõpphääletusele või kolmandale lugemisele
      
  • Hääletamine
    
    • Lõpphääletusel hääletatakse seaduse vastuvõtmise poolt või vastu
      
• President võib vastu võetud seaduse Riigikokku tagasi saata või välja kuulutada – avaldatakse Riigi Teatajas
  

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis (4.4)

• Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim
  

• Peaminister – kõige tähtsam valitsuse liige. Esindab valitsust ja juhib selle tegevust
  
• Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus
  
  • Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister
    
• Kantsler – ministeeriumi tegevjuht
  
  • Kindlustab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul, esindab ametnikkonna huvi
    
  • Teoreetiliselt peaks ministri vahetudes ametisse jääma
    

Valitsuse moodustamine:

• Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
  
  • Kaheparteilises riigis (nt SB) nimetab riigipea kandidaadiks valimised võitnud erakonna liidri, kelle kandidatuur pannakse parlamendis hääletusele. Tulemuse kinnitab riigipea.
    
  • Mitmeparteilises riigis peab riigipea erakondadega läbirääkimisi, arvestab avalikkuse seisukohaga, lähtub erakondade koostöösuutlikkusest.
    
• Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks
  
• Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile , kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse
  

Valitsuse ülesanded:

• Viib ellu riigi poliitikat (põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks)
  
• Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi
  
• Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle vastuvõtmiseks Riigikogule.
  
• Valitsusel on ka õigus algatada seaduseelnõusid.
  
• Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
  
• Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat: korraldab näiteks riigivarade haldamist, põllumajandustoetuste jagamist, kutsekoolide toimimist jne.
  

Valitsuse istung:

• Valitsus teeb oma otsused ja võtab vastu õigusaktid istungil, mida juhatab peaminister
  
• Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega.
  

• Valitsust, peaministrit ja portfellita ministreid teenindab ja toetab Riigikantselei
  

Avalik haldus ja bürokraatia (4.5)
Bürokraatia e. ametnikkonna funktsioonid:

• Poliitika elluviimine – ministritele valistatakse ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võetakse osa seaduse ettevalmistamisest
  
• Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik
  
• Iseenda taastootmine ja arendamine
  

Järelevalve ametnike üle: on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni

• Sisemine e ametkondlik – juriidiline ja psühholoogiline aspekt
  
• Poliitiline kontroll – saadikute kontroll ministrite üle
  
  • Riigikontrolör – riigi audiitor . Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult
    
• Õiguslik kontroll – peab tagama haldussuutlikkuse ja vätlima korruptsiooni
  
  • Kasutatakse üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (õiguskantsler)
    
    • viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses
      
    • järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle
      

Regionaalne ja kohalik valitsemine 4.7

• Kujunenud on kaks adminstratiivsstruktuuri mudelit:
  
  • Tsentraliseeritud mudel – luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia)
    
    • Regionaalvalitsus on vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel
      
    • Vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (kalandus, turism )
      
  • Detsentraliseeritud mudel – kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad ja korraldavad kogu kohalikku elu (Skandinaavia riigid, Saksamaa)
    
    • Munitsipaalvõim kogub ise tulu, kohalike maksude osakaal on suur
      
• Eestis omavalitsustel suur võim, kuid sõltuvad tugevasti valitsuse poolt eraldatavast rahast
  
• Tänapäeval propageeritakse võrgustikukoostööd ja koostöösuhteid – väljenduseks komiteede ja nõukodade loomine, et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd
  
  • Regionaalarengut tähtsustatakse ka eurointergratsioonis – Regioonide Komitee
    
    • Euroopa Liidu lähimuspõhimõte nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal
      

Kohalik omavalitsus teostab võimu:

• demokraatlikult moodustatud esindus - ja võimuorganite kaudu
  
• kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel
  

KOV korraldab:

• sotsiaalabi ja -teenuseid,
  
• vanurite hoolekannet,
  
• noorsootööd,
  
• elamu- ja kommunaalmajandust,
  
• kanalisatsiooni ja veevarustust,
  
• heakorda ja jäätmehooldust,
  
• territoriaalplaneerimist,
  
• valla- või linnasisest ühistransporti,
  
• valla või linna teede ja tänavate korrashoidu.
  

Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda.
Omavalitsusorganid on:

• Volikogu so esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt
  
  • Volikogusse saab kandideerida hääleõiguslik Eesti kodanik ja EL-i kodanik, kelle püsiv elukoht valimisaasta 1. aug. selles KOV-s
    
  • Hääletamisõigus on:
    

a) Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes 18 ja kelle püsiv elukoht selles vallas või linnas
b) välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel

• Valimised on üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. Igal valijal on 1 hääl.
  
• Ametisoleku aeg on 4 aastaks.
  
• Valla- või linnavalitsus – on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ
  
  • Volikogu valib vallavanema või linnapea , kes moodustab valla/linnavalitsuse
    
  • Vallavanem/linnapea ei tohi olla volikogu esimees
    

Võim riigis ja kohtadel
Seadusandlik võim
Eestis tervikuna Riigikogu
Valla- või linna volikogu
Täidesaatev võim
Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus
Valla- või linnavalitsus
Eelarve

• Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid )
  
• Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu
  
• Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised , subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms.
  

Järelvalve

• Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus.
  
• Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
  
• Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril.
  

8