Fukuyama ,,Suur vapustus'' lk 15 38 · Viimase poole sajandi jooksul on paljud majanduslikult arenenud riigid järkjärgult liikunud nn. ,,infoühiskonda'', ,,infoajastusse'' või ,,postindustriaalsesse ajajärkku'' seda nimetab Toffler Kolmandaks laineks. · Vaimne töö hakkab asendama füüsilist. · Infoühiskond hakkab rohkem tootma kaht nüüdisaegses demokraatias hinnatud väärtust vabadust ja võrdsust. · Üleminek teadmistele toetuvale majandusele, mis annab inimestele võimu, andes neile juurdepääsu informatsioonile. · Üldiselt seostatakse infoajastut interneti tulekuga 1990. aastatel. · 1960. aastate keskpaigast 1990 aastate alguseni, toimus peaaegu kõikjal tööstuslikus maailmas tõsine ühiskondlike tingimuste halvenemine. · Langes sündimus madalale, vähenes abielude arv, järsult langes ka usaldus institutsioonide vastu. · Kahekümnenda sajandi keskpaiga tööstusriikides va...
Fukuyama Suur vapustus lk 205222 · Hierarhia poliitiline väljund oli autoritaarne või veelgi äärmuslikumal kujul totalitaarne riik, milles diktaaror või väiksearvuline eliit omas võimu kogu ühiskonna üle. · Tsentraliseeritud aruroritaarsete äriühingute läbikukkumise põhjus on olnud sama, mis tsentraliseeritud autoritaarsetel riikidel: nad ei suuda kohastuda üha keerukamaks muutuvate maailma nõuetega informatsiooni valdkonnas. Pole sugugi juhus, et hierarhiad sattusid hätta just siis, kui ühiskonnad kõikjal maailmas hakkasid siirduma tööstuslikult tootmiselt kõrgtehnoloogilisele, infol põhinevatele tootmis vormidele. · Lame organisatsioon jab lõppkokkuvõttes tsentraliseerituks ja hierarhiliseks, muutub ainult tipu ja aluse vaheliste juhtimistasandite arv. · Võrgustik on rühm üksiksubjekte, kes tunnistavad ühiseid mitteametlike norme...
millegi baasil toimuma ja kui pole seda, mille najal toimuda, siis alles saaks ajaloo lõppenuks lugeda. Ajalugu ei ole minu seisukohast lõppenud protsess, iga päev on potentsiaalselt ajaloolise tähtsusega. Ajalugu lõppeb siis, kui lõppeb elu Maal. Ajaloost aru saamine on inimeste puhul väga erinev, seega on ka lõpu määratlemine iga inimese jaoks väga individuaalne, eranditult minu ja Francis Fukuyama jaoks, seetõttu on raske määrata ühest tõtt sellel temaatikal. Nii palju, kui on inimesi, on ka eri määratlusi sel teemal. Ühte kindlat lähtepunkti on keeruline sel teemal tõena võtta.
". "Valitsusel oli vaid moni meister; nüüd on neid palju. Enamik varem oli valitsuse alluvuses; nüüd nad teevad valitsust. Kui valitsus kord voib järgida kohtu vaimumeid, peab ta nüüd järgima rahva seisukohti". "Riigi idee ja sellest tulenev tööülesannete ideaal muutuvad; ja "riigi idee on halduse südametunnistus" "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias" 2 LOENG. RIIGITEADUSTE KONTEKST "FUKUYAMA JA HUNTINGTON" Kultuur: Ideoloogia: Riik: Valitsemine: 1. Mis on tsivilisatsioon, erinevad tasadid ja tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon on kultuuriline üksus. Kulaelanikud, piirkonnad, etnilised ruhmad, rahvused, usulised ruhmad on kultuuride heterogeensuse eri tasanditel erinevad kultuurid. On olemas 8 tsivilisatsiooni, Tsivilisatsioonide kokkupõrked toimuvad kahel tasandil: Mikrotasandil (kulgnevad ruhmad mööda tsivilisatsioonide võitlust, sageli vägivaldselt,
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .... Kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Essee Juhendaja:... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda täpsem ülevaade autori Francis Fukuyama artiklis Ajaloo Lõpp. Soovides leida eelkõige vastuseid küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Kuna F. Fukuyama artiklit mõistetakse tihti erinevalt, siis sellest tulenevalt on ka vajadus suuremale taiplikkusele ja sisukamale analüüsile, et vastata täpsemalt eeltoodud küsimusele. Seega kästitlen täpsemalt teemat, mis võib praegust liberalismi ohustada ning soovin anda laiemat ülevaadet Fukuyama liberalismi käsitluse valu kohtadele. Soovides eelnevat analüüsi siduda uue võimaliku ideoloogiaga, mis liberalismi säärasel kujul
jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil oli õigus, sest maailmapoliitikas on mitmeid näiteid kultuurilistest konfliktidest. Näiteks Belgia, kes esimese Euroopa riigina keelas mosleminaistel kanda burkat, see võib omakorda viia erinevate erimeelsusteni moslemirahvaste seas. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga nõustub ja samal ajal ei nõustu ka Francis Fukuyama. Ta nõustub sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Teisalt usub ta, aga et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude ning seda, kuidas moderniseerimine sunnib valitsemisinstitutsioone ja -meetodeid üha ülemaailmsemalt lähenema. Fukuyama arvates ei tekita ülemaailmastumine kogu maailmas kultuurilist ühtsust
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks
1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu? Millised olid selle tagajärjed? Eesmärk oli juba saavutatud, kuid sõditi edasi. Tagajärjed Hussein jäi edasi diktaatoriks. MAAILM KÜLMA SÕJA JÄREL LK 150-151, 156-157. 1. Selgitage F-Fukuyama väljend ,,ajaloo lõpp"? Mõtles selle all seda, et erinevate ideoloogiate vahelised võitlused on läbi. Demokraatia ja turumajanduse võit kogu maailmas. 2. Millele toetudes Fukuyama sellisele järeldusele jõudis? Paljudes riikides algas demokraatlik ajastu, üle mindi turumajandusele, lõppes KÜLM SÕDA. 3. Kas järgnev ühiskonna areng vastas Fukuyama ennustustele? Põhjendage. Ei ole, sest maailmas tekkisid uued probleemid terrorism; kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge
Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Inimesi määratlevad endiselt eelkõige rahvus, traditsioon, kultuur ja kohalik kogukond. Üleilmastumine ei tekita kogu maailmas kultuurilist ühtsust. Ta kirjutas, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud.
kokku varisemises või ümberkorraldumises oli Nõukogude Liidu lagunemine. Nüüd keskenduksingi lühidalt sellele, mis siis Nõukogude Liit kokku varises. Mitmed poliitikateadlased on toonud esile väga mitmeid ja erinevaid põhjuseid N Liidu 1 kokkuvarisemisel aga põhilistena on välja toodud just tema majanduslik stagnatsioon. Oma raamatus ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" kirjutab F. Fukuyama, et majanduskriis oli vaid osa suuremast kriisist süsteemi kui terviku legitiimsuse kriisist. Et majanduskriis oli vaid üks paljudest teguritest mis lihtsalt kiirendas N Liidu kokku varisemist. Fukuyama kirjutab, et: ,,Totalitarismi suurim möödapanek oli suutmatus kontrollida mõtlemist.". Oma raamatus Fukuyama väidab, et totalitaarsed riigid ei ole jätkusuutlikud ja lõppkokkuvõttes jääb võitjaks just liberalismi idee kui selline. Isiklikult leian, et palju
On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris (viimases olid käsikäes majandus, autoritaarsus ja konfutsianism). Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsiamistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid". Francis Fukuyama on öelnud konfutsianismi ja demokraatia kohta nii: Konfutsianism rõhutab gruppi indiviidi ees, autoriteeti vabaduse ja vastutusi õiguste üle. Harmoonia ja koostöö on eelistatud võistluse ja erimeelsuste üle. Korra ja hierarhia hoidmine on kesksed väärtused. Ideede, rühmituste ja erakondade konfliktis nähakse ohtu. Demokratiseerumine saab toimuda vaid Lääne mõjul. Fukuyama kahtleb, kas Hiinas konfutsianism on kunagi poliitiline
põhimõtted, mis sisaldas nii ülevaate Smithi kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Francis Fukuyama Francis Fukuyama (sündinud 27. oktoobril 1952 Chicagos) on ameerika politoloog. Fukuyama on kõige enam tuntud oma teose "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" poolest, milles ta väidab, et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani pärast Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud. Daniel Bell Daniel Bell (10. mai 1919 - 25. jaanuar 2011) oli Ameerika sotsioloog, kirjanik, toimetaja ja
Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon Martin Heidegger vahemaade kadumine, planetaarse tehnika küsimus Francis Fukuyama Nick Bostrom Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed
R. Huntington oma raamatus väitis, on tsivilisatsioonide vahel tekkimas poliitilised ja sõjalised konfliktid. Ta väidab, et konfliktide peamised põhjused on erinevad arusaamad inimeste suhetest ja inimeste omavaheliste suhete tihenemine, mistõttu on konfliktid sagenemas. Tõepõhja on leidnud ka tema väited, et 21. sajandil pole tsivilisatsioonide vaheliste konfliktide peamised allikad ideoloogiad ja majandus, vaid kultuurilised erinevused. Vastupidiselt Huntingtonile väidab F. Fukuyama, et tsivilisatsioonide omavahelised kokkupõrked on suuremalt jaolt lõppenud. Kogu maailm on globaliseerumas ning tähtsal kohal on inimeste huvid mitte kultuur. Ühine globaalmajandus on edukam, püsivam ning ühist rahulolu tagav, kui see toetub huvidele. Üleilmastumine pakub võimaluse laiendada turgu väljaspool enese tsivilisatsioone. Väga võimsalt on end maailmakaardile toonud jaapani tsivilisatsiooni esindajad, kes võtavad väga edukalt osa maailmamajandusest.
Läänes leidus neid, kes seda eriti ei tunnustanudki. Nende inimeste arvates oli maailm just tänu neile kahele, enam vähem võrdsele üliriigile NSV liidule ja USA- le tasakaalus püsinud. Nüüd omasid maailmas suurvõimu positsiooni Ameerika Ühendriigid. 2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia on kõikvõimas ja et demokraatliku korra ülesehitamine on kõigi rahvaste loomulik eesmärk. Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei vasta. Edasi arenevad majandus, tehnika, inimeste heaolu jpm, kuid ajalugu , kui võitlus erinevate ühiskonnamudelite ja nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp".
Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Tuntud esindajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige soti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Ta pidas
otsustajate ja võimuesindajate, kohaliku võimu ja elanike vahel. Page 4 Sotsiaalse kapitali käsitlused James S. Coleman - sotsiaalne kapital kui vahend mingite eesmärkide saavutamisel. Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks F. Fukuyama - sotsiaalne kapital kui norm, mis aitab ühel või mitmel inimesel koopereeruda. Page 5 Sotsiaalse kapitali uurimine § 1990. aastatel toimunud sotsiaalsed muutused § majandusteadlaste huvi tõus § uurimise eestvedaja on Maailmapanga vastav töögrupp. § Töötajate panus on erinev ja oleneb paljudest teguritest. Sotsiaalse kapitali mõõtmiseks on kaks viisi: ·
võrgustikud Sots. Kapitali mõiste 80-90ndatel. Püüab luua tervikut vastanduses atomiseerumisele. Putnam inimesed ei võta sots. Elust osa, võõranudvad teineteisest. Omavalitsuste efektiivsus sõltub kohalikust rahvastikust (koostöövalmis, usaldav), väljendub ka majanduslikult. Sotsiaalse kapitali vähesus viib kuritegevuse tõusuni, valimisaktiivsuse langemiseni, perekondade ja sõpruskondade lagunemisele, usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule Fukuyama 90ndatest interneti tulek viis tõelisele infoajastule, sotsiaalne kapitaliseerumine on majandusreformide 2. aste Durkheim mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus (vabatahtlikud seosed) interneti tulles orgaaniline solidaarsus areneb Sotsiaalne kapital mõiste ühendab psühholoogia + majandusteaduse + poliitika (miks osad inimkooslused ei tööta, kas selle taga on usaldamatus) Objektiivsed näitajad kuulumine rühmitusse Subjektiivsed usaldamise määr
sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS: Põhietapid kuulsusaeg (3000-1000 eKr), võõrvõimud (1000eKr 500pKr), islami kultuuriruum (500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2. aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp) Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi
kindlustatuse üle. Moto :igaüks on oma õnne sepp. Mudel pole suutnud leevendada vaesust: USA-s üle 10% elanikest allpool vaesuspiiri) Heaoluriigid kujunesid pika aja jooksul, edenemise periood: 1950.-1970. Tagasilöök 1980. aastad- maj kliima halvenemine kogu maailmas. 2 Demokraatia levik. 20.saj. lõpul lõppes külm sõda, süvenes maailmamaj. integratsioon. Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi
"eetilisus", "voorus", "ühiskondlik kord", "ühiskondlik korratus" jt.juhul, mil nende tähendus on arutlejale vaid ligilähedaselt aimatav ja mille tõlgendamises ta võib eksida. Kuid kuna puudub tahtlus väärtõlgenduste esitamiseks, siis noil juhtudel on tegemist eksimusega. Sofismidega oleks tegu siis, kui pettejäreldusi kasutataks demagoogiliselt edu saavutamise eesmärgil. Huvitav ja õpetlik on jälgida samasuse reegli rakendatavust ühes Fukuyama arutluses sellest, kuidas areneb individualism ja nõrgenevad inimeste koostöösidemed, perevahelised ja abielulised kaasaarvatud, mis loovad soodsa pinnase kuritegevusele, narkomaaniale, perede lagunemisele, maksupettustele ja teistele ühiskondliku korratuse ilmingutele. Fukuyama on seisukohal, et nimetatud nähtustel on tõenäoliselt üks ühine põhjuslik 2 Ilmar Lilleorg
Bürokraatia hälbed- ametnike võimuiha paneb neid haarama võimalikult suurt otsustusvõimu ja eelarvevahendeid ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust. Kriitilised kodanikud- võivad otsustada avalikust võimust sootuks võõrduda. Riigi tegevusulatus, erinevad vaated: Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik Fukuyama lähenemine, :riik ei pea liiga paljude asjadega,aga tuleb tagada riigiinstitutsioonide tugevus. Riigi funktsioonid minimaalsed: HEAOLURIIK Erinevad heaolumudelid: Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama saavate sugulaste eest Anglo-Ameerikalik e liberaalne-inimene ise on riski võtja v kaotaja
saame ka meie seda. Sümboolsed ja Kus korraldada võidupüha Võidusamba ebakorrektne tseremoniaalsed küsimused paraadi, korraldatakse vabaduse ehitus ja skandaalid selle väljakul ümebr. 6. Milliseid riigi funktsioone täidab Eesti riigi haldusaparaat? Tee ristike õigesse kasti. Kuivõrd tugevat riiki see eeldab Fukuyama mõttes? Riigi funktsioonid Täidab Ei täida Täidab osaliselt (Põhjenda) Minimaalsed Turust tingitud puuduste korrigeerimine Avalike hüvede pakkumine X Eestis on liberaal riik, kus kehtib seisukoht- iga üks ise on oma õnne sepp Riigikaitse X Kohustuslik ajateenistus, investeerivad ka
A. peab eetikat sissejuhatuseks riigikäsitlusele. Moraali kujunemine · Ürgkogukondlikule ühiskonnale on omane eel- ehk protomoraal: hea tähendab meid. Mitte-meie on potentsiaalselt vaenulik jõud. · Tegelik moraal eeldab selget vahetegemist mina ja meie vahel. Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust. Moraal kujuneb sugukondliku ühiskonna lagunemisperioodil. · F.Fukuyama Võime rühmaviisiliseks koostööks ühiskondlik kapital andis eelajaloolisele inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. Oluline tingimus on usaldus. Ühiskondlik kapital kujuneb omaalgatuslikul teel, normid on kirjutamata ja väljakuulutamata. Kõlbeline käitumine kujutab teatud vahetust, mis toob kokkuvõttes kasu mõlemale osapoolele. Teleoloogiline ja deontoloogiline eetika
korraldamiseks ja selle jaoks oli vaja tsivilisatsiooni. 2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad,
Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades autoritaarsed rezhiimid ning astudes poliitilise ajaloo järgsesse ajastusse. Riikide klassidesse jagamise asemel keskendutakse riikide moderniseerumisele nüüdisaegseks avatud ühiskonnaks. Arusaamad modernisatsioonist 1. 1950.-1960-ndatel = vesterniseerumine; S.M.Lipset: demokraatia eeltingimuseks jõukas ühiskond, õitsev majandus (industrialiseerimine, urbaniseerumine, heaolu ja haridus). 2
· Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused · Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. · Tekke põhjused - võib vaid oletada ja erinevatel teadlastel erinev nägemus asjast. Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu
koostööd tegema, et areng toimuks kiiremini. Arengumaad on liigselt seotud arenenud maadega. 84. Daniel Bell industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond. 85. Fredric Jameson postmodernistlik kultuur on kapitalistliku majanduse ilming. 86. Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast. Seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kaduminehüperreaalsus. 87. Francis Fukuyama liberaalne demokraatia on saanud valdavaks poliitiliseks ideoloogiaks ja seda ilmselt troonilt ei löö. Poliitiliste ideede ajaloo lõpp.
Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Kokkupõrge ei ole igavene. Tsivilisatsioonide tunnused: kiri vaimne tegevus viljelusmajandus varanduslik kihistumine riiklik korraldus Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust):
riigisektoris toimuvat. 4. Millised on turutõrked? -Majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasutamises; inimesed pole masinad - turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna korraldamisel. 5. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik? -Vaestekaitse, omandikaitse ja korrakaitse. 6. Mida väidab Francis Fukuyama riigi sügavuse kohta? -Olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus. 7. G. Esping-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: Põhjamaad, Lõuna-Euroopa. 8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks? -Innovatsioon ja ratsionaalsus. 9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? -Ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid), rahaline mõjutamine (nt toetuste
Isegi tänapäeval püüavad nende valdkondadega tegelevad filosoofid sageli lähtuda Hegeli mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon
tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). Globaliseerumine Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine 13 Ajaloo lõpp Francis Fukuyama liberaalne demokraatia on tänapäeva maailmas saanud domineerivaks ideoloogiaks. Seda ei suuda ilmselt enam üksi teine ideoloogia troonilt kukutada. Seega poliitiliste ideede ajalugu on lõppenud. 14
kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). 4. Globaliseerumine - Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine. Globaliseerumise käigus peaks vähenema riikide ja rahvuskultuuride tähtsus, nende asemele tekib üks globaalkultuur. Ajaloo lõpp - Francis Fukuyama liberaalne demokraatia on tänapäeva maailmas saanud domineerivaks ideoloogiaks. Seda ei suuda ilmselt enam üksi teine ideoloogia troonilt kukutada. Seega poliitiliste ideede ajalugu on lõppenud.
2. Tegevuste tasandil valitsuse käitumisena 3. Tulemuste tasandil valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale Riigi mõjutamisvahendid Kolm põhilist: 1. Ettekirjutused (regulatsioon) 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Riigi tegevusulatus: erinevad vaated ® Konservatiivne riigikäsitlus minimaalriik ® Liberaalne riigikäsitlus piisavalt sekkuv riik ® Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne riik ® Fukuyama lähenemine: riik ei pea tegelema liiga paljude asjadega, aga tuleb tagada riigivõimuinstitutsioonide tugevus Riigi funktsioonid: minimaalsed Turust tingitud puuduste Võrdsuse edendamine korrigeerimine Avalike hüvede Vaeste kaitse pakkumine Riigikaitse Vaesuse vastu võitlemise programmid Seadused ja korrakaitse Abi katastroofide puhul Omandikaitse Makromajanduse Tervishoiuteenused
eraettevõtjad võivad minna poliitikasse, kahjustades seega konkurentsi b. majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasuta c. tarbijate eelistused muutuvad ning valitsus võib kukkuda d. inimesed pole masinad - turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna ko 5. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik? a. vaestekaitse b. omandikaitse c. korrakaitse d. üldharidus 6. Mida väidab Francis Fukuyama riigi sügavuse kohta? a. pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab b. olulisem kui riigi tugevus, on riigi sügavus c. olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus d. Venemaa on oluliselt tugevam riik, kui omaaegne Nõukogude Liit 7. G. Esping-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: a. Põhjamaade, b. Lõuna-Euroopa c. islamimaade d. Hiina 8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks? a. innovatiivsus b. ratsionaalsus c
sotsiaalne ja kultuuriline kapital • Euroopa Nõukogu definitsiooni järgi on sotsiaalne sidusus ühiskonna võime tagada kõigi liikmete heaolu. • Sidusus toodab sotsiaalset kapitali, mida võib defineerida mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumina, mida grupi liikmed samade eesmärkide nimel koostööd tehes ühiselt tunnustavad. • Usaldus toimib nagu määrdeaine, mis paneb igasuguse grupi või organisatsiooni tõhusamalt tegutsema (Fukuyama 2002). Kehaline aktiivsus, tervis ja heaolu. Füüsiline heaolu – normaalne anatoomiline areng, toimetulek; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine. Füüsiline aktiivsus aitab leida/saavutada inimese potentsiaali ning selle kaudu heaolu suurendada, just eudaimoonilist heaolu. Hariduse mõju tervisele ja heaolule. Hariduse tase mõjutab objektiivset ja sotsiaalset heaolu. Parem haridus võimaldab paremat töökohta, mis omakorda võimaldab paremat elu ja suuremat tõenäosust, et
Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise Õiguse subjektina, toetudes 1991. Aasta 3. Märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavalsusele taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus. Arvestades 1990. Aasta 30.märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsus “Eesti riiklikust staatusest” ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon “Eesti AJALOO LÕPP? 8.05.2018 Francis Fukuyama Tsivilisatsioonide kokkupõrge? JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE Josip Broz Tito ● pärast tema surma algas riigi lagunemine Endise Jugoslaavia keeled ● põhierinevus oli usk ja igal osal olid oma keeled, kuid väljaspool kasutasid kõik ühist keelt. Slobodan Miloševic (Serbia juht) Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda
nivelleerimise. Lahenduseks peab Bell religiosset uuenemist, igal juhul ühendust loomulike 79 loomupäraste traditsioonidega, mis on kriitika suhtes immuunsed, võimaldavad selgepiirilist identiteeti ning loovad üksikisikule turvalise eksistentsi. Charles Taylor Taylor, Charles 2000. Autentsuse eetika Fukuyama, Francis 2001 Suur vapustus Darnton, Robert 1999 George Washingtoni valehambad. Vikerkaar 11 12/1999 Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Reich, Robert 1997 Piirideta maailm Soros, George 1998 Globaalse kapitalismi kriis Rifkin,Jeremy 1998 Töö lõpp
Pole märkigi sellest, et universaalsete kõrgemate väärtuste puudumine (inimõigused jms. on universaalsed ju kokkuleppeliselt) uut hävingut külvaks. Kas ei meenuta meie tänapäev hoopis "Zarathustra" eeskõnes kirjeldatud viimseid inimesi? Ei liigsetele pretensioonidele, "aeg-ajalt veidike mürki: see toob mõnusaid unesid. Ja palju mürki lõpuks: siis on mõnus surra. Me oleme leiutanud õnne - ütlevad viimased inimesed ja pilgutavad silmi". Francis Fukuyama arvab (vt. "Ajaloo lõpp ja viimane inimene"), et lääne demokraatia ongi just viimsete inimeste võidukäik ning kriisid on möödas. 15
), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus
I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F. Kennan (surn 2005), Juan Linz, Immanuel Wallerstein, Brian Barry, Robert Putman, Jean Blondel, Arend Lijphart, Robert Dahl, Rein Taagepera (2008 Skytte). Skytte auhind on üks olulisemaid (võrreldakse Nobeli auhinnaga), alates 1995 ning Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1
Irvin Welsh, Nicholas Blincoe, Niall Griffiths-contemporary underworld, counter-culture, drug and club cultures Jeff Noon, Jeanette Winterson-shifting perceptions of identity, new medias of virutal selves, computer-gaming, Internet Major historical events and their influence on cultural climate. 1989-fall of Berlin Wall. Fall of Communist regime and the Soviet Union-totalitarian culture. Victory of capitalism, democracy, US · Francis Fukuyama. The End of History and the Last Man (1992) · West and US-domination ideological forces · Fear of leftist tendencies 2001-9/11 collapse of Twin Towers of World Trade Center in NY Collapse of WTC.Symbolic collapse of capitalism. Subsequent 'war of terror','resurrection of history'.Shift of ideological and symbolic hostility of the West-new enemy: not Marxism but Islam.Effects on British Society: · Consensus politics-Tony Blair 1997 · First labour PM in 20 y.
Kartis ka et geneetilised mutatsioonid (ostad oma tulevasele lapsele Stephen Hawkingi ajugeeni, Carmen Kassi säärejooksugeeni jne) saavad kättesaadavaks osale ühiskonnast ja siis tekib lõhe ja krahh. Soros – müüakse hüperreaalsust, kui seda ei hakata reaalsusega rohkem siduma, siis toimub krahh (mis osalt seletab seda lahti, mis praegu on toimunud). Konservatiivsed visioonid: Daniel Bell, A. Gehlen, Francis Fukuyama – Usuvad siiralt sellesse, et vaba turumajandus ja globaliseerumine (liberaalne kapitalism) ongi õige suund. Hegeli ajaloo lõpp tuli koos kommunismi kokku kukkumisega, mis viis liberaalse kapitalismi ja vaba turumajanduseni. Samas on ju olemas ka kuritegevus. Milles siis probleem? Probleem purkikakajates ehk siis kultuurilises liberaalsuses. Tuleb leida ka vastav kultuur, mis oleks ideaalne ja siis oleks õnn käes.
Heaoluühhiskond pensionisüsteem Tööoluühiskond pensionieas on eesmärgiks teha võimalikult palju tööd, ntks töö appid, sõita taksot vms Dworkin igaühel kohustus iseennast arendada, probleem seotud kirikuga, kes ütleb mis on õige Habermas: riik on disfunktsionaalne. Tänapäeva inimese pidev rahulolematus. Vahetegemise kadumine sise- ja välisasjade vahel Vestfaali süsteem ja selle toimist takistavad tegurid Fukuyama: uusimperialism on seotud nõrkade riikidega 36 Robert Cooper: vabatahtlik imperialism (kolonialism) ja naabrite imperialism 37
kaubavaheuts, investeerinugd · Sotsiaalne glob interneti kasut., telefonikõned välismaaga, turism · Poliitiline glob, - välissaatkonnad, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine On järgi jäänud isoleeritud kultuure, mis ei ole veel globaliseerunud ,,avastamata" hõim Lõuna- Ameerikas Ajaloo lõpp Georg F H Hegel (19 saj) Hegeli ajalooteooria on ajaloo lõpp, kuna see mõistab lõplikku tõde ja seega ei saa enam midagi olulist toimuda Francis Fukuyama (1993) tänapäeva maailmas pole liberalistlikule demokraatiale jäänud enam ühtegi ideelist vastast. Seega poliitiliste ideede (ideoloogiate) ajalugu on lõppenud
orientatsiooniga keskklassile tugineva haridus-, haldus- ja kaubandustraditsiooni. Õigeusu traditsioonidega riikides on nimetatud hoiakud aga hoopis teistsugused. Mitmed majandusteadlased on endiste sotsialismimaade arengu analüüsimisel rõhutanud asjaolu, et viletsamal majanduslikul järjel olevad kultuurid võtavad jõukamatelt meeleldi üle tarbimisharjumused, kuid ei kiirusta tööharjumuste omaksvõtuga. Maailmakuulus ameerika filosoof Francis Fukuyama ütles 2001. aasta Hansapanga kevad- konverentsil peetud ettekandes: “Mõned ühiskonnad, nagu näiteks Poola ja Eesti, on olnud edukad. Ja teised, nagu Venemaa ja Ukraina, palju vähem edukamad. Kui vaadata, mida ütleb tavapärane majandusteadus, siis ei usu ma, et leiame adekvaatse vastuse. Kui majandus- teadlastelt NSV Liidu kollapsi ajal küsiti, milline maa saab edaspidi olema kõige edukam, siis kaldusid nende vastused olema Venemaa ja Ukraina
sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline solidaarsus, kogukond vs assotsiatsioon, praktika vs töö, kasutusväärtus vs vahetusväärtus jne sümboliseerivad kõik seda. Jumal on surnud (Nietzsche), ajalugu on lõppend (Fukuyama), ceci n'est pas une pipe (Rene Maigritte), püha puu on surnud Romantitsismi pärand - peaks olema midagi, mis on inimesest suurem. Tõelise mina allikas - Taylor (1989), mida ei saa pelgalt oma mõistusega säilitada või esile kutsuda. Organistism. Williams (1976) ütleb, et sõna kultuur tuleb kasvamisest, ehk millestki orgaanilisest. Nüüd, kui igapäevases industrialiseerunud tsivilisatsoonis on see miskit anorgaanilist, tegelevad viljelemisega ainult intellektuaalid, eliidi
annaabi.ee 
