Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"arutusel" - 40 õppematerjali

arutusel on sageli probleemid ja keskkonna kahjustused, mis taolise ehitisega kaasneda võivad.
thumbnail
11
docx

Isadus

Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus...

Perekonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Jüri Uluots

Veidi lihtsustades võib öelda., et 1938. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus oli Jüri Uluotsa looming. Jüri Uluotsa koostatud seaduseelnõudest olgu veel mainitud tsiviilseadustiku ja tsiviilprotsessiseadustiku eelnõude kavandeid, mis võeti aluseks vastavate eelnõude lõplikul väljatöötamisel. Jüri Uluots koostas valminud eelnõudele ka seletuskirjad. Need eelnõud, mis olid juba arutusel Riigikogus, jäid kahjuks vastu võtmata vene okupatsiooni tõttu 1940. aastal (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Euroopa Liidu juhtimine erineb rahvusriigi juhtimisest, kuna pädevused on institutsioonide vahel jaotatud teistmoodi. Euroopa Liidu Nõukogu e nõukogu Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I...

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti põllumajandus läbi aegade

Ometi olid ühistöö kogemused Eesti põllumajanduses olemas juba siis, kui Venemaal polnud neist veel aimugi. Idee algatajaks oli Jaan Tõnisson, kes ajalehes "Postimees" ülistas ühistegemist põllumajanduses ja pani sellele suuri lootusi. Tõnisson käis isegi välismaal, et tutvuda Lääne-Euroopa majandusalase ühistegevusega ja ühistegevuslike laenuasutustega. Tema tähelepanekud olid arutusel I Eesti põllutöö kongressil Tartus 1899. a. Kongressi otsusest loeme: "Väikepõllumehe majandusliku edu tähtsamaks eeltingimuseks on ühistegevus." Kahju, et riigikogulased ja valitsuses istuvad härrased oma vabariigi kogemusi ei hinda ja loodavad vaid välisabile, unustades, et igal välisabi pakkujal on tegelikult omad huvid mängus. Momendil tiirlevad abisaamise lootused Euroopa Liidu väravate taga. Põllumees põline, kuidas suhtud sellisesse ettevõtmisesse...

Geograafia
142 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti Vabariik

20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti Ülemnõukogu ja pooled Eesti Kongressi poolt. Assamblee ülesandeks sai uue, kaasaegse põhiseaduse väljatöötamine. Kõik muud riigielu küsimused, sh põhiseaduse rahvahääletusele paneku otsustamine, jäid Ülemnõukogu pädevusse. Põhiseaduse Assamblees (PA) oli algul arutusel viis eelnõu, kuid edasise töö aluseks otsustati võtta Jüri Adamsi eelnõu. PA töötas kuni 1992. aasta aprillini, 20. mail otsustas Ülemnõukogu panna eelnõu rahvahääletusele. Rahvahääletus toimus 28. juunil 1992. Praegusele põhiseadusele on ette heidetud, et selles puudub rahvaalgatuse võimalus, nagu see oli kirjas varasemates põhiseadustes. On küll olemas rahvahääletusele panemise võimalus...

Ühiskonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nord Streami gaasijuhe

Uuring edastati selle aasta märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või majandusvööndit torujuhe läbib- Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile ja Saksamaale, ning kelle nõusolekut on vaja juhtme rajamiseks, samuti riikidele, keda mõju võib puudutada- Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale. Küll aga on Nord Streami kavandatav gaasitrass tekitanud suuri vastuolusid asjaosaliste riikide seas. Arutusel on sageli probleemid ja keskkonna kahjustused, mis taolise ehitisega kaasneda võivad. Läänemere põhja kavandatav gaasijuhe Nord Stream võib muuta keerukamaks energiasilla rajamise Leedu, Läti ja Rootsi vahel. Ökoloogiainstituut avaldas arvamust, et pärast gaasijuhtme rajamist hakkab teiste projektide elluviimine sõltuma Nord Streami omanike heast tahtest. Neilt tuleb taotleda luba, kuna projekt kulgeb üle kogu Läänemere põhjast lõunasse, ning teised kõik...

Majandus
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nürnbergi protsess

Viimaste hulka kuulus ka Göring, kes lõpetas elu enne hukkamist enesetapuga. Järgnevatel väiksematel kohtuprotsessidel mõisteti veel 24 kohtualust surma, 35 õigeks ja 114 erinevateks tähtaegadeks vangi. Suur hulk sõjakurjategijaid anti kohtu alla riikides, kus nad olid kuritegusid sooritanud. Võitjate kuritegusid ei arutatud Nürnbergi kohtus arutusel olnud mittekallaletungi lepingut ja vallutussõja alustamise nõudeid ei rikkunud mitte ainult Saksamaa, vaid ka N. Liit, kes ründas 1939. aastal sõda kuulutamata Poolat ja Soomet ning 1945. aastal Jaapanit. Seda loetelu võib veelgi jätkata, kuid Nürnbergi tribunalis neid küsimusi ei arutatud. Nürnbergi protsessil ei arvestatud ka põhimõtet, et süüdi mõistetavalt ei saa nõuda nende õigusnormide täitmist, mida kohtumõistjad ise pole täitnud....

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kaugtöö Eestis

Tööinspektsiooni arvates on juhtivtöötajad, teadlased ja loomingulised töötajad (nt ajakirjanikud) need, kelle töö iseloom võimaldab neil tööülesannete täitmise üle ise otsustada ning kes seetõttu võiks teha ka kaugtööd. Kaugtööst on tihti huvitatud väikeste lastega emad. Müügiinimestel on osa tööst klientidega kohtumine, mis toimub tööandja ruumidest eemal. Septembris 2008. a toimus konverents kus oli arutusel kaugtöö võimaluste arendamine Põlvamaal Kanepis. Konverentsi eestvedaja E.Ruusmaa ütles, et Kanepi on üks selliseid kohti, kus inimesed liiguvad tööotsingul suurematesse keskustesse. Kaugtöö oleks võimalus Kanepi inimestele töötada oma kodukandis. Kanepi vald on üheks pilootprojektiks kus hakatakse testima kaugtöökeskuse loomise võimalusi erinevates regioonides. Kaugtöö on vabatahtlik, selleks ei saa inimest sundida. Kui töövõtja ja tööandja selles...

Organisatsioonikäitumine
94 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Valjala Sassi kool

Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 ­ 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

9 Anglosaksi õigussüsteem kehtib eeskätt maades, kus kõneldakse inglise keeles. Seda iseloomustavad õigusaktide suur hulk, koodeksite e seadustike puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus ja rooma õiguse vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel...

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ­ ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine ­ tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...

Õigus
110 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...

Õigus
527 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

a. tollase peaministri Andres Tarandi initsiatiivil. Eesti on Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus kehtestati. Eestis on valitsuse korraldusel moodustatud komisjon säästva arengu programmi üksikküsimuste läbitöötamiseks. Eestis Brundtlandi komisjoni tegevus Komisjoni tööd juhib peaminister. Koosolekud toimuvad üks kord kvartalis, arutusel on olnud regionaalpoliitika probleemid, Kyoto konverentsist osavõtt jt. küllalt olulised küsimused. 1997. - Säästva arengu seaduse täienduse ja muutmise seadus, mis nõuab arengukavade koostamist õige mitmes sektoris ja elualal. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb, kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel....

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Euroopa Liit

Justiits- ja siseministrid koordineerivad ELi välispiiride valvet ning võitlust terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja ­ ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja . Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja. Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister. Eesistujariigid 2011-2020 Ungari jaanuar­juuni 2011...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda.

Sain teada et eesti iseseisvusega oli seotud mitmeid asju. Vabadus sõjal ol kaks etappi, algul venelased pidasid seda kodu sõjaks esimesel etappi aga kui ETK löödi laiali siis võis kindel olla et see on Eesti ja Venemaa sõda. Maailm sõdade vahelisel perioodil. 10.12.12 Rahvusvahelised suhted 1920-ndel aastatel. 1924- Londonis rahvusvaheline konverents, arutusel sõjajärgne majandus. Dawes plaan ( ameeriklaste) selle tulemusena sai praktiliselt ameerika kogu Euroopa majanduse enda kontrolli alla. 1925 Laarno (Itaalias) rahvusvaheline konverents kus räägiti Euroopa piiritest. Lenin Stalin 1917 1920- NSVL Nõukogude Venemaa 1)Venemaa 2)Valgevene...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Euroopa Liit

majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad kõiki ELi poliitikavaldkondi. Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi seadusandja. Üldjuhul võib nõukogu võtta vastu seadusandlikke akte üksnes Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu võib paluda komisjonil esitada kõik ettepanekud, mida ta peab otstarbekaks...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Institutsioonid

Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4...

Avalik haldus
9 allalaadimist
thumbnail
52
doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...

P�rimis�igus
132 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun