lõppu on keerulisem määratleda. Tingimuseks on demokraatia põhimõtete juurdumine kõigis eluvaldkondades ja - suhetes, seetõttu ei saa ka Eesti puhul kindlalt määratleda Üleminekuperiood kestab umbes 20 aastat. Võimalikud ohud: vana korra kukutajad kehtestavad oma diktatuuri, nt Fidel Castro tuli algul võimule demokraatlike plaanidega, kuid nüüd valitseb Kuubal diktaatorina rahva soovil kujuneb autokraatia, sest demokraatia näib liiga aeglane, ebaefektiivne ja ebamäärane valitsemismudel parema elujärje saavutamiseks, nt Konstantin Pätsi autokraatia 1930ndate Eestis uute juhtide võhiklikkus viib majanduskriisini, nt Lätis, Moldovas pärast taasiseseisvumist põhirõhk pannakse majandusele, sotsiaalküsimused jäävad tahaplaanile, nt Eestis pärast taasiseseisvumist majandus kasvas kiiresti, kuid suurenes ka vaesus tekivad rahvuskonfliktid, nt venelaste-eestlaste suhted Eestis
mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik suli, kes, samal ajal kui te sööte, mürki teie toidu sisse segab, ja seda otse teie silme all ning te ei ütle ühtainsatki sõna. Meid mõisteti süüdi riigireetmises seadusega, mille Päts oma käega kirjutas ja vastu võttis. Ta moonutas seadust, et meid oleks võimalik kinni pista
revolutsiooniga Venemaa jaoks lõppes Esimene maailmasõda kaotusega. Pärast kaotust eraldusid venemaast Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. See oli väga suur kaotus Venemaa jaoks. Esimese maailmasõja ajal, täpsemalt 1917. aastal, puhkes Venemaal veebruarirevolutsioon. Veebruarirevolutsiooni alguseks oli mitmeid põhjuseid, mis juba alguse saanud kaugemast minevikust. Venemaal valitses tol ajal Nikolai II. Tema käes oli kogu võimutäius, valitsev poliitiline reziim oli autokraatia, kuigi Venemaal oli olemas ka parlament, omas see väga vähest tähtsust ja mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju poliitikuid, kes pooldasid Lääne-Euroopa valitsemiskorda ehk demokraatiat.1915. aastal lasi tsaar ametist lahti armee ülemjuhataja ning asus vägesid ise juhatama. See oli aga väga suur viga. Sest et
Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki
vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem ühiskonna rajamiseks, seda mõjutavad ka teised faktorid tolerantsus, usaldus, koostöö, pol kultuur. Euroopas varisesid diktatuurid 70. Aastail, NL lagunes 80. aastate lõpus, tõstatus küsimus, millsed on dem leviku seaduspärasused. Dem maade arv küll suurene, kuid see käis läbi tõusude ja mõõnade. Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained:
koosseisu tõttu rohkem tolerantsust ning seal on huvitav kultuur- need ning veel paljud muud põhjused teevad Singapuri mitte küll ideaalseks, kuid rikkalikuks ja hubaseks riigiks. 10 KASUTATUD MATERJALID 1. Singapur https://et.wikipedia.org/wiki/Singapur 2. Singapore https://en.wikipedia.org/wiki/Singapore 3. Ott Pärna – Imedemaa, autokraatia või sugulane kaugel maal? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ott-parna-singapur-imedemaa-autokraatia-voi- sugulane-kaugel-maal?id=66378768 4. Gert D Hankewitz – Singapuri majandus kasvas rekordilise kiirusega. http://majandus24.postimees.ee/365852/singapuri-majandus-kasvas-rekordilise-kiirusega 5. Singapore http://www.heritage.org/index/country/singapore 6. Singapore 2015 http://populationpyramid.net/singapore/2015/ 7. Weather and Cimate in Singapore http://www
Hiiumaal rännatakse põhiliselt linna kuna seal on rohkem töökohti ning suurem õppimisvõimalus(koolid, haridus). Rände ehk migratsiooni põhjusteks on peamiselt paremad võimalused õppimiseks, elamiseks, töötamiseks jne. Rände puhul eristatakse sisse- ja väljarännet. Migratsioon võib olla kas vabatahtlik või pealesunnitud. Rännete positiivseks mõjuks võib olla tööjõu suurenemine, rahvastiku kasv jne. Rännete negatiivseks mõjuks võib olla autokraatia, tööpuudus, poliitiline ebastabiilsus jne. Kasutatud kirjandus: 1. Sulev M. Maailma Ühiskonnageograafia, I.osa. Avita, Tallinn, 2003 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ranne_triinvillem.htm
Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari NSVL saatis punaarmee-lased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud NSVL-
organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed huvirühmad. 3. Demokraatlikku valitsemiskorda iseloomustavad võimuorganite moodustamine vabade valimiste teel, seaduste ülimlikkus, kodanikkonna huvide arvestamine poliitikas, põhiliste inimõiguste järgimine, poliitika avalikkus ja selgus ning selle allutatus seadusega sätestatud järelevalvele. 4. Peale demokraatia eksisteerivad mittedemokraatlikud valitsemisreziimid autokraatia ja totalitaarne reziim. 5. Erinevalt moraalinormidest on õigusnormid kehtestanud riigivõim, nad on esitatud kirjalike seaduste või määruste vormis, nende täitmine on kohustuslik ning eiramine kohtulikult karistatav. 6. Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. 7. Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab
vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis NSVLi väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO kommunistlikuks ja USA liikmeks. NSVL ja temast väed lõunaosa, kus sõltuvad IdaEuroopa riigid kehtestati autokraatia. rajasid Varssavi Lepingu Juunis 1950 tungis Organisatsiooni. Nõukogude relvadega varustatud PõhjaKorea armee LõunaKoreasse. Ungari Üliõpilased protsestisid NSVL vs. Ungari NSVL saatis punaarmee ülestõus kommunismi vastu. lased Ungarisse, tõus
9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu
..................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast
1) vastase arvulises ülekaalus 2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises 4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv. anoomia- üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine kodanikuühiskond- kodanike algatusel kehtivate õigusnormidele toetudes loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. sotsiaalne õiglus totalitarism- diktauuri vorm, mida isel. ainupartei piirideta võim autokraatia- valitsemisvorm, mille korral kogu võim on koondunud ühe isiku kätte monarhia on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu ehk absoluutne ja piiratud ehk konstitutsiooniline. oligarhia on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte. aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemuseleteokraatia
selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus
Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus Vaba kodanikuõhiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste õiguste arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Demokratiseerumise lained. 1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 9. Polüarhia. paljude võim (R
7. "Vaikiv ajastu". Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. kaitseseisukord rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei Isamaaliit) trükikodade tsensuur opositsiooni suu sulgemine riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga 7.1Millised olid selle negatiivsed ja positiivsed küljed? Negatiivsed: Eestis lõppes demokraatia, algas autokraatia. Pätsi ülistamine ehk isikukultus. Piirati sõnavabadust (ajalehtede sulgemine,tsenseerimine, meeleavaldused keelati) Positiivne: Majandus arenes kiiresti, peamiseks põhjuseks maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas, suurendati riigi osalust eraettevõt- luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes
9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu
ning paljurahvuseliste Austria-Ungari ja Osmani impeeriumide kadumine. Kaardile ilmusid uued riigid, näiteks Jugoslaavia ja Iraak. Raskem on hinnata sõja poliitilisi, sotsiaalseid ja moraalseid järelmeid pikemaajalises plaanis. Konflikt muutis kõiki selles osalenud maid ja rahvaid. Valitsused said ühiskonna üle suurema kontrolli ja pole sellest siiani täielikult loobunud. Vanad režiimid langesid, et asenduda uutega. Venemaal asendas tsaristliku autokraatia kommunistlik, millega kaasnesid olulised tagajärjed kogu ülejäänud sajandiks. Sõja ulatus ja hävitusjõud tõstatas mitmeid probleeme – millest paljude üle murtakse päid tänaseni – ja ka uusi poliitilisi ideid. President Wilson rääkis rahvuslikust enesemääramisest ja maailma muutmisest selliseks, et see ei ohustaks demokraatiat. Ta soovis näha Rahvasteliitu tulevase rahvusvahelise koostöö alustegurina. Venemaal pakkusid Lenin ja tema enamlastest kaaslased
maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori
Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi, vahel materiaalselt võimatuks. Korea sõda 1950-1953. Teise maailmasõja lõppvaatuse aegu vabastasid NSVL-i väed Korea põhjaosa ja USA väed lõunaosa. Põhja-Korea läks kommunistlikuks, ka Lõuna-Korea ei muutunud demokraatlikuks, seal oli autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- Korea armee Lõuna-Koreasse. Kuna Lõuna-Korea valitsus oli alles loomas oma relvajõude, siis polnud võimalik vaenlasele vastupanu osutada. Sekkub ÜRO ning eesotsas USA vägedega minnakse Lõuna-Koreale appi. Põhja-Korea sunnitakse taganema. Pärast Hiina armee sekkumist Põhja-Korea poolele stabiliseerub rinne sõjaeelsel piiril 38. paralleelil. Kuigi sõjategevus lõppeb
· võimude lahususe ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi (ja teiste kontrolliorganite) poliitiline sõltumatus · vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Riikide valitsemine Diktatuur mittedemokraatlik valitsemiskord, võimu haaratakse tavaliselt sõjalise pöörde käigus. Autoritaarne riik (autokraatia) riigivõim on ühe isiku käes a puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) kogu võim kuulub parteile või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle (nt. Hitleri Saksamaa, NSVL, tänapäeva Põhja-Korea). Siirderiik riik, milles pole enam diktatuur, kuid pole ka veel demokraatiat. Diktatuur -> Siirderiik -> Demokraatia. Perioodi, mil toimub üleminek demokraatiale nimetatakse siirdeperioodiks (algab vabade valimistega)
tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel
Selgitus joonilisele: · ilmutama vastutustundlikku isejuhtimist 1- käsutab autokraatlik, töö ei nõua erilisi võimeid, alluvad ükskõiksed töö Vastukaaluks peavad juhid: suhtes, juht otsustab ainuisikuliselt; · kindlaks määrama küsimused, mis vajavad osalust; 2- veenev, heatahtlik autokraatia, juht seletab ära mida peab tegema ja alluv tegutseb ise, alluv on tööks motiveeritud; · määrama soovitava kaasahaaratuse taseme 3- konsulteeriv, juht kogub enne otsustamist alluvatelt ideid, aga teeb ise otsuse; · andma ajakohast informatsiooni 4- konsulteeriv, juht kutsub grupi kokku ja kogub infot , otsuse langetab siiski · alluvate treenimine
sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese käes; vastand demokraatlikule valitsemisele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Üleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades
-valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus kohalikes asjades nt, Usa ja Venemaa *Unitaarriik -osariigid puuduvad, kohalikku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika Konfõderatsioon- Euroopa liidu riigid Näiteid valitsemise vormidest: *Monarhia ainuvalitsus, võim päritav. *Teokraatia vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuhiks. *Autokraatia isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur *Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. *Despootia türannia idamaades. *diktatuur ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim. *Aristokraatia võim kuulub teatud ringkonnale. *Oligarhia kildkonnavalitsus, võim kinnisel seltskonnal. *Nomenklatuurivalitsus iseloomulik diktatuurile, kus on valitseva ringkonna jaoks loodud privileegide ehk eesõiguste süsteem.
teokraatia (jumalavalitsus), mille korral vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuht (Tiibet XVII sajandist kuni 1959. aastani, Vatikan). Tänapäeva arenenud riikides, mille eesotsas seisab päriliku võimuga riigipea, on monarhi võim taandunud sümboolseks esindusrolliks (Rootsi, Norra, Ühendatud Kuningriik jt). Samas on vähearenenud maid, kus riigipeaks on valitud president, kel on peaaegu piiramatu võimutäius (näit autokraatia Põhja-Koreas). Türanniasse ehk hirmuvalitsusse (idamaade puhul despootiasse) kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist vägivaldsel teel võimu haaranud valitsejaga. Tänapäeval kasutatakse nende mõistete asemel enamasti mõistet diktatuur (levinud tänapäeval peamiselt Aafrikas ja Ladina-Ameerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust
Keelekorraldus tähendab keele arengu teadlikku suunamist, keelereeglite ja soovituste väljatöötamist. Soovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne. Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna töötajad, kellele see on üks tööülesandeid. Põhilised tööd on järgmised: Standardimise meetodeid · Autokraatia o Mõjukas üksikisik teatab, kuidas on õige · Demokraatia o Kindel asjatundjate rühm lepib kokku · Rahvademokraatia o Kõik asjast huvitatud võivad osaleda kokkuleppimises · Anarhia o Sõnastikutöö on deskriptiivne Autokraatia Mis? Nt · Mõjukas üksikisik · The Timesi peatoimetaja
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917
Monarhia erivormiks on teokraatia (jumalavalitsus), kus vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuht (Tiibet XVII sajandist kuni 1959. aastani, Vatikan). Kaasaja arenenud riikides, mille eesotsas seisab päriliku võimuga riigipea, on monarhi võim taandunud sümboolseks esindusrolliks (Rootsi, Norra, Ühendatud Kuningriik jt). Samas on vähearenenud maid, kus riigipeaks on valitud president, kel on peaaegu piiramatu võimutäius (näit autokraatia PõhjaKoreas). Ainuvalitsus kaldub türanniasse ehk hirmuvalitsusse (idamaade puhul despootiasse) siis, kui ta jalgealune lööb kõikuma või kui on tegemist vägivaldsel teel võimu haaranud valitsejaga. Tänapäeval kasutatakse sel puhul enamasti mõistet diktatuur (levinud tänapäeval peamiselt Aafrikas ja LadinaAmeerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. Hindab riike, millel üle 500 000 elaniku, alates 1800. aastast; mõõdab
Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond
peetakse · Johann Christoph Fridedrich Guths- · Lääne- Rooma riigi eksistentsi lõppu Muths · Inglise kodanliku revolutsiooni algust · Johann Bernhard Basedow · Suurt Sotsialistlikku · Gerhard Ulrich Anton Vieth Oktoobrirevolutsiooni 21.Saksa võimlemisliikumisele pani 2.uusaeg iseloomustavaks märksõnaks on: võimlemisringide asutamsiega aluse: · Autokraatia · Guhs-Muths · Anarhia · Friefrich Ludwig Jahn · Demokraatia · Ernst Eiselen 3.pedagoog, kes muuhulgas töötas välja 22.Saksa kehalise kasvatuse süsteemis oli suure hulga analüütilisi kehalisi erilise tähtsusega: harjutusi,oli: · Vehklemine · John Locke · Ujumine
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus,
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina
ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ; · Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest; · Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu · Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve. Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse. Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik
alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja
koolitus * Vähene plaanimine vähe nagu kaks ülemust ja kontroll 7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saavutuse- ehk ülesandekeskne ja toetuse- ehk isiksusekeskne) Võimukeskne – Rollikeskne – Ülesandekeskne – Isikukeskne - autokraatia bürokraatia adhokraatia demokraatia * Tsentraliseeritud, kuid * Tsentraliseeritud ja * Formaliseeritud, kuid * Ei ole formaliseeritud mitte formaliseeritud formaliseeritud mitte tsentraliseeritud ega tsentraliseeritud * Juhib üks isik või * Tähtis see, milline on * Mingi konkreetse * Hea rühmasisene
Teisitimõtlejatel pole sellises asutuses kohta, neil tuleb harjuda või lahkuda. Autokraatlikul juhtimisstiilil on ka häid külgi see võimaldab: · Kiiresti otsustada eriti kriisiolukorras, · Kasutada vähekompetentseid alluvaid · Tänu tööülesannete täpsele määratlusele tunda alluvatel end kindlamana. Ka igapäevase ja konveiertöö puhul ei õigusta end täielikult autokraatlik stiil, vaid selle pehmem vorm- heatahtlik autokraatia, mida iseloomustab alluvatega arvestamine mitmesuguste soodustuste kasutamine ja hüvitamine. Osaleva stiiliga juht selline juht jagab võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastu võetud otsused pole ühepoolsed, nagu isevalitseja juhistiili puhul, vaid need on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus
Millise õpitulemusega Uurimistöö teemasid seotud? Rikkus ja vaesus Eesti 1, 3, 4 ajalehtede kajastuses Rahvused ja usundid minu 1, 2, 5 kodulinnas Eesti tunnetamine vanade ja 1, 3 noorte seas Teema õppekavas: Demokraatia Õpitulemused Õpilane: 1. teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus; 2. selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises; 3. väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi; 4
Võimukasutus on täiesti suvaline, puudub igasugune õiguslik süsteem. Kodanikuõigused on piiratud või puuduvad. Nt USA kukutatud Saddam Husseini reziim Iraagis ja Talibani reziim Afganistanis. Mõned autorid käsitlevad diktatuuri mõistet nii, nagu eespool toodud, ja käsitlevad ka autokraatiat ja totalitarsmi eraldi reziimidena, mõned jagavad diktatuurid eraldi autokraatiaks ja totalitarismiks e autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Autokraatia e isevalitsus Võimukasutaja tegutseb kodanike enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Valitseja(d) ise ei pea seadustest kinni, ka seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita,
Pilk neile, millised läbi löönud - mis see on, kes mõõdab/hindab ja kuidas, millised andmebaasid olemas, näited tulemustest • Vabadus: vaatepunktid ja hindajad • Poliitilised ja kodanikuvabadused: Freedom House • Ajakirjandusvabadus: Freedom House • Demokraatia: The Economist • Majandusvabadus: Heritage Foundation • Miks vabadus ja demokraatia? Demokraatia: vähemohtlik kui autokraatia, kohanemisvõimelisem, kollektiivset tarkust kasutav … E. Fromm: põgenemine vabaduse eest?! Oluline: individuaalse ressursi avanemine, etteaimatav ühiskond, inimõigused ... • Võrdsus, võrdsed võimalused Gini indeks, sissetulekute jaotus, mõõdab UNDP Sooline võrdõiguslikkus, mõõdavad paljud • UNDP - The Gender Empowerment Measure (GEM • OECD - The OECD Gender, Institutions and Development Data Base
Autoritaarsetes režiimides on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud. Teisisõnu võimul olijad otsustavad valitsetavate üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõudu – autokraatia, türannia, diktatuur, absoluutne despotism, sõjaväeline võim, junta, oligarhia jne. Välja on võimalik tuua 4 erinevat autoritaarse režiimi tüüpi: 1) türannia ehk autokraatia (ise valitsema)– türannid omavad võimu isikuliselt ja absoluutselt. Türannia suurim nõrkus peitub käskude jagamises. Türannia on kõige „edukam“ ja kõige ekstreemsem autoritaarse režiim tüüp. Võim baseerub hirmul ja igasugune poliitiline vabadus või ühiskondlikud õigused on keelatud.
Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond. Ühiskonna sellise seisundi puhul pole riiki ega üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Täielikult on elimineeritud poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline ning õiguslik ideoloogia. 14 POLIITIKA Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate ees- õigustega üliklikule vähemusele. Autokraatia (ka isevalitsus) on valitsemise vorm, kus kogu võimutäius on ühe inimese käes. Monarhia ehk ainuvalitsus on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh). Absoluutne monarhia tähendab valitsemisvormi, kus riigi- juhile kuulub piiramatu võim. Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. despotism- valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet - kas üksikisik (vaata. autokraatia) või omavahel seotud rühm inimesi (vaata oligarhia) - omab riigis absoluutset poliitilist võimu. türannia- valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna. Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas
otsivad tõde, püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Kivirähk uurib piltlikult öelds tõrivkuga ringi bensiiniga täidetud sügavas sügavas koopas milleks on eestlaste mentaliteet ja eluhoiak. Muusi tema teoseid „Eesti matused“ „Limpa seiklused“ 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg—koht—ühiskonna kord ja ajaloolised tegurid 13. sajand peale muistset vabadusvõitlust 1208-1227, Lääne Eesti orud, metsad, saared ja külad. Ristisõdalaste tulek, autokraatia ja koos nendega ka nende kultuur, käitumine, keel ning meel. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Leeme 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Onu Vootele – Tark, ei usu jumalasse mitte ühestiki usut, ratsionaalne ja rahulik , vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele.
Rumeenia,Serbia ja Montenegro, 1913 kaotati viimased alad balkanil.. Osmanite Riik Tugev sõjavägi! - Paljurahvuseline ! - Ei viida läbi Türgi kristlaste islamiseerimist (5.milj.) - Oluline on maksude kogumine! - Vähemusrahvustel oluline positsioon halduses, majanduses, sõjaväes ja orjadena haaremis. - Kurikuulsad Janitsarid: kristlastelt äravõetud poisid, kellest kasvatati fanaatilised moslemi võitlejad (14.saj. alates maks) - Sultan, Suurvesiir autokraatia - Kristlaste arvates türklased on julmad võõrausulised, salapärane riik (võrld. venemaaga) - Kõrgetasemeline kultuur, mis aga kivistub ja ei suuda uueneda (moderniseerimise probleem 20.saj. alguses: noortürklased) Austria areng suurriigiks (Kuni 1780.a.) - Austria = Habsburgide pärilik pärisvaldus keskajast alates ( kuni 1918), algus 13,saj 1453 Erthertsogkond. - 1440 Habsburgid saavad enda kätte ka püha-Saksa-Rooma keisririigi trooni (kuni
emotsionaalne, ebaratsionaalne. Saksamaal ja Ida-Euroopas taheti ,,rahvustervikust" välja tõrjuda võõrad elemendid (nt vähemusrahvused), kes võiksid lõhkuda etnose ühtsust (mh välismaised ,,ebaterved" kultuurimõjud). Selline rahvustunne arenebki 20.saj marurahvusluseks. Tulemuseks siis Natsi Saksamaal ja Nõukogude Liidus oligi nii, et kõik väline taheti välja tõrjuda et säilitada oma rahvuse puhtus. Saksamaal ja Ida-Euroopas oli marurahvuslus, kollektiivsus, autokraatia, romantika. Lääne-Euroopas kinnistunud parlamentarism Saksamaale ja Ida-Euroopasse edasi ei kandu. 20.saj uurijate väärtushinnangud: Lääne-Euroopa rahvuslus ja rahvusriigid (SB, Prantsusmaa, Belgia, Holland) on ,,paremad" ja arenenumad kui Saksamaa ja Ida- Euroopa rahvusideoloogiad ja rahvusriigid. Uue rahvusidentiteedi tunnetuse tulemusel tekivad ka uued riigid. Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19
annaabi.ee 
