Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida ristumiskohal paiknev riik sündis praegusel kujul siiski alles 1990. aastal. Vahemikus 12.sai eKr 6.saj valitsesid Jeemenit kuus religiooni, kes rivaalitsesid omavahel või tehti omavahelist koostööd. Põhja-Jeemen eraldus Ottomani impeeriumist 1918. aastal, Lõuna-Jeemen jällegi iseseisvus peale Briti koloniaalvõimu aastal 1967. 1970. ja 1980. aastatel kestnud vägivallaaktsioonide järel ühinesid 1990. aastal Põhja ja Lõuna Jeemen peale mitmeid läbirääkimisi lõpuks ühtseks Jeemeni Vabariigiks. Majandus Jeemeni SKT on 21,66 miljardit USA dollarit (2007) Riigi majandus põhineb naftal, kuid selle tootmine on ületanud piirid. Toodetakse veel: teravilja, puuvilja ja datleid. Kultuur Kultuurilisi mõjutusi on saadud paljudelt tsivilisatsioonidelt, nt Sheba Alkoholi tarbimine on avalikult keelatud. Kõige populaarsem sport on jalgpall. Teised spordialad on ujumine, sukeldumine, surfamine jt.
JEEMEN Rahvastiku püramiid: Demograafilise ülemineku etapp: Demograafiline üleminek Sündimus Suremus Loomulik iive: 2.72% Eeldatav keskmine eluiga: Keskmine vanus: 18,6 aastat Laste arv naise kohta: 5,5 Haridustase: kirjaoskus kogurahvastikust: 65,3% Mehed: 82,1% Naised: 48,5% Kooli eluiga kokku: 9 aastat Mehed: 11 aastat Naised: 8 aastat Pilt riigi elanikest: Rahvastiku kaart Rahvaarv: 26,052,966 Asustustihedus: 44,7 in/km² Linnastumise tase 32.3% kogu elanikkonnast 3 suuremat linna: San`ā' 2 298 000 Aden 737 800 Ta`izz 591 600 Hõive majandussektorites Põllumajanduses: 7.7% Tööstuses: 30.9% Teeninduses: 61.4% Leiduvad maavarad: *nafta *soolakivid *marmor *süsi *kuld *plii *nikkel *vask Peamised tööstusharud: *põllumajandus *karjatamine *ehitus *tööstus ja teenindus, kaubandus Eksportkaubad: *toornafta *kohv *kuivatatud ja soolatud kala *maagaas Ekspordipartnerid: 1.Hiina 2.Tai 3.India Peamised importkaubad: *toit...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus .
Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria Lõuna riigid on : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia, India, Egiptus, Maroko, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Suriname, Haiti, Barbados, Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia. Uusindustriaalmaad : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia Vähimarenenud riigid : Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia Riikide arengutaseme näitajad : 1) RKP (rahvuslik koguprodukt) 2) Energia tarbimine ühe elaniku kohta aastas 3) Ekspordi inpordi suhe 4) Keskmine eluiga, tervislik seisund 5) Kirjaoskus e. Haridustase 6) Linna ja maa rahvastik 7) Tarbekaupade tarbimine 8) Hõivatus erinevates majandusharudes
Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
Meeli Lepik Minu Omaan Autor: Meeli Lepik Pärit Tartust Ülikoolis õppis teoloogiat 32 Miks? Millal? kus? Kuidas? 2008 november SuperSeaCat koondamine Masqat - Omaani pealinn 2,8 miljonit elaniku Sultan Qbs bin Sa`d l Sa`d Pindala 308 550 km² Araabia keel Naaberriigid- Saudi araabia, Jeemen, Iraan, Araabia ühendemiraadid Omaan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Millel pani mõtlema? Kultuur Regioon Kliima Elu merel Tänan Kuulamast
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Üldandmed: Pindala 2 260 682 km² Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas.
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39
osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad merevett Kaldad rikutud turistide poolt Majandustegevus Punane meri on tähtis laeva liiklusele: Suessi kanali kaudu käib ühendus Vahemere, Punase mere ja India ookeani vahel Miks see meri erineb teistest? Maailma kõige põhjapoolsem troopiline meri 10% selles meres elavates
2. Liibanon Beirut 3. Iisrael Jeruusalemm 4. Jordaania Amman 5. Saudi Araabia Ar-Riyad 6. Kuveit Al-Kuwayt 7. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 8. Katar Ad-Dawhah 9. Jeemen Sana 10. Omaan Masqat 11. Süüria Damaskus 12. Iraak Bagdad 13. Hongkongi erihalduspiirkond (Hiina) Victoria 14. Aomeni erihalduspiirkond (Hiina) Aomen 15. Türkmenistan Asgabat 16. Usbekistan Taskent 17
samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Iraak, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Katar, saudi-araabia, Süüria, Türgi, Kasahstan, Usbekistan, Araabia Ühendemiraadid ning Jeemen. Leiurus quinquestriatus on maailmas mürgisuselt kolmas skorpion.
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Af...
> Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada > Sukelduda > Laine ja purjelauasõit Oluline osa on kaubalaevandusel Suess Port Sudan Dzidda Massaua Akaba Tööstuslinnad lasevad oma ülejäägid merre Suuremad linnad ohustavad merevee puhtust, mis rikub korallide, kalade ja muude veeloomade elamistingimusi Kuurortlinn Bab el Mandebi väin, tähendab Pisarate väravat.
Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sri Lanka, Maldiivid, Somaalia. Suuremad Sadamad: Bombay, Karachi, Bandare Abbas ja Abadan, Basra, Aden. Keskkonnaprobleemid Araabia meri on põhiline laeva liiklustee, milles sõidab väga palju laevu, mis veavad naftat. Hiiglaslikud tanklaevad liiguvad läbi selle mere kõikidesse maailma sadamatesse. Väga suur oht naftatankerite lekkimisel on nafta sattumine vette, mis kahjustab meres elavaid liike.
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Bra...
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004. aastal moodustas selle piirkonna naftavarud 63,44% kogu maailma naftavarudest.
69.) Kasahstan 70.) Usbekistan 71.) Turkmenistan 72.) Gruusia(Heorgia) 73.) Armeenia 74.) Aserbaidzaan 75.) Iraan 76.) Iraak 77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84.) Sri Lanka 85.) Kuveit 86.) Araabia Uhendimiraadid 87.) Jeemen 88.) Omaan Austraalia. 89.) Uus-Meremaa Aafrika 90.) Maroko 91.) Alzeeria 92.) Liibua 93.) Egiptus 94.) Mauritaania 95.) Mali 96.) Niger 97.) Tsaad 98.) Sudaan 99.) Etioopia 100.) Somaalia 101.) Guinea 102.) Libeeria 103.) Elevandiluurannik (Cote d'lvoire) 104.) Kaerun 105.) Gabon 106.) Nigeeria 107.) Kesk-Aafrika Vabariik 108.) Kongo 109.) Kongo Demotraatlik Vabariik 110.) Kenya 111.) Tansaania 112.) Angoola 113
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks ...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimet...
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino...
Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Tootmissoovitused, kaubandus, koostöö. Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehh, Ungari, Vietnam, osalseid Jugosl. Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia. VLO-1955-1991-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil
Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid
30. Moldova Chisinau 60. Mehhiko Mexico 31. Bulgaaria Sofia 61. Brasiilia Brasilia 62. Venetsueela Caracas 93. Madagaskar 63. Kuuba Havanna 94. Kongo Demokraatlik Vabariik 64. Argentiina Buenos Aires 95. Iisrael 65. Monaco 96. Süüria 66. Andorra 97. Saudi-Araabia 67. Liectenstein 98. Jeemen 68. San Marino 99. Omaan 69. Vatikan 100. Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112
Begin. 1947. aastal pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendist Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina araablaste riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iseseisvumine 14. mail 1948. kuulutasid juudid territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid Iisraeli seitse Araabia naabrit Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen. Sõda kestis 19 kuud, Iisraeli alale jäänud araablastele anti Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. See ala, millest pidi saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Click icon to add picture Click icon to add picture ISESEISVUMINE 1967. aasta mais viisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et Iisrael hävitada. Iisrael korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe.
html seesamit, puuvilla, suhkrurooga, veidi kasvatakse ka banaane. Osariigis leidub maagaasi, mida ammutavad välismaised ettevõtted, nt Petronas Maavaradest kasutatakse peamiselt uraani. Veel leidub rauda, vaske, soola, maagaasi, kuid seda eriti ei kasutata. Eksport ja import • Peamised eksportkaubad on elusloomad, banaanid, loomanahad, kala, puusüsi, vanametall • Peamised ekspordi partnerid on Araabia Ühendemiraadid 49,7 %, Jeemen 21,4 %, Omaan 5,9 % • Import: makaroonid, rafineeritud suhkur, nisujahu, palmiõli, Alatoitlus • Rahvaarv 8,8 milj • Rahvaarv 2050 aastaks: 21,3 milj • Ennustatav eluiga 47,1a http://www.huffingtonpost.com/2013/05/02/somalia-famine- • Rohkem kui 850’000 children_n_3201449.html#s492265 inimest on hädas toiduga http://somalilandpress.com/somalia-global-warming-may- have-fueled-somali-drought-40516
13 Austria 98,37 14 Rumeenia 96,96 15 Türgi 85,11 16 Ukraina 82,51 17 Hispaania 78,43 18 Gruusia 72,69 19 Egiptus 67,58 20 Leedu 54,98 21 Iirimaa 52,74 22 Mehhiko 52,15 23 Iraak 51,90 24 Lõuna-Aafrika Vabariik 35,60 25 Tansaania 35,29 26 Jeemen 32,09 27 Venezuela 26,31 28 Madagaskar 25,58 29 Brasiilia 20,32 30 Norra 14,42 31 Argentiina 13,42 32 Somaalia 11.38 33 Liibüa 2,84 34 Island 2,72 35 Austraalia 2,47 36 Mongoolia 1,67 4. Rahvastiku tiheduse kaart
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: ...
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade m...
struktuur. Ekspordi/improdi struktuur, Energia tarbimine, Sidevahenditega varustatus 1el. Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan. tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea. Toorainemaad: SAraabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. turismi ja meelelahutustööstus,Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt
Kanada, Belgia, Holland, Island, Eesti. WTO = 1948. Eesti, USA, Soome, Rootsi, Taani. ASEAN = 1967. Brunei, Kambodza, Laos, Myanmar, Vietnam. Association of south east asian nations. NAFTA = North american free trade agreement. 1994. a. Kanada, mehhiko, usa. G8 = kaheksa juhtivat tööstusriiki. Itaalia, jaapan, USA, kanada, prantsusmaa, saksamaa, UK CBSS = OPEC = org of petrol exporting countries. 1960. venetsueela, saudi araabia, kuveit, omaan, jeemen. ROK = 1894 pariis. Greenpeace =1971. Red cross =1863 genf. 15. Milllistes piirkondades on praegu UN (ÜRO) rahuvalvajad? Milline on kõige kauem kestnud / kallim rahuvalveoperatsioon? Millistes osaleb Eesti? Millise piirkonnaga seotud vägistamisskandaal? Lähis-idas, aasias, lõuna-ameerikas. Eesti osaleb lähis-idas.
olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arengumaad, mida NL otseselt toetas rahaliselt ja majanduslikult: Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambik, Angola, Afganistan. Poliitiline süsteem: · Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. · Kommunistlikus parteis oli suur roll partei liidril. Moskva heakskiit oli hädavjalik. · Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. · Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksem...
Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New Dehli 13. Tsehhi, Praha 58. Indonesia Jakarta 14. Poola, Varssavi 59. Iraak Bagdad 15. Slovakkia, Bratislava 60. Iraan Teheran 16. Ungari, Budapest 61. Jaapan Tokyo 17. Sloveenia, Ljubljana 62. Jeemen San'a 63. Jordaania Amman 18. Horvaatia, Zagreb 64. Kasahstan Astana 19. Bosnia-Hertsogov, Sarajevo 65. Kambodza Phnom Penh 20. Serbia, Belgrad 66. Katar Ad Dawhah 21. Rumeenia, Bukarest 67. Kuveit Al Kuwait 22. Bulgaaria, Sofia 68. Kõrgõztan Biskek 23. Makedoonia, Skopie 69. Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70
[marke] 2. Kuidas hääldub z nimedes Belize, Vaduz, Zaragoza, Zwickau ja Venezuela? [bel`iiz], [fad`uuts ja vad`uuts], [sarag´ossa], [tsv`ikk`au], [venetsueela] 3. Kus asub Preiļi? Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Djakarta - Jakarta, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Pearl Harbour – Wai Momi, Roheneemesaared – Cabo Verde. Õige: Brugge (Brügge on vananenud väljend, mida eesti keeles kasutati), Jakarta (Djakarta vanem nimekasutusviis. Vananenud), Korfu ja Kérkyra (mõlemad õiged.
Araabia maad · Araabia maid ühendab: islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist, kalifaadist. · 1950.-1960. aastail iseseisvus suurem osa ülejäänud araabia maadest: · Liibüa (1953), Sudaan (1956), Tuneesia ja Maroko (1958), Kuveit (1961), Alzeeria (1962), Lõuna-Jeemen (1967), Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Somaalia ( 1970. aastail). · Aastail 1958-1961 eksisteeris Egiptuse ja Süüria ühisriik: Ühinenud Araabia Vabariik. · Egiptus oli tollal kõige suurem ja arenenum araabia maa, mida peeti araabia maailma liidriks. · 1945.a. asutati Araabia Liiga . · Alates 1964.a.st hakati Nasseri ettevõttel pidama araabia maade tippkohtumisi. · Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad. · Vabariigid eriti Nasseri...
Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke. Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur. Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham
BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava käitumisega, kes oma võimuambitsioone kunagi avalikult ei rõhutanud. Ta toimis alati ...
moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks. Suurbritannia välispoliitilisteks põhisuundadeks olid: 1) tasakaalu hoidmine Euroopas ning 2)
Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike. Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus.
Kanada, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Liibanon, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nicaragua, Norra, Panama, Paraguay, Peruu, Poola, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Suurbritannia, Süüria, Taani, Tsehhoslovakkia, Tsiili, Türgi, Ukraina NSV, Uruguai, Uus-Meremaa, Valgevene NSV, Nõukogude Liit (aastast 1992 Venemaa), Venezuela 1946 55 Afganistan, Island, Rootsi, Tai 1947 57 Jeemen (Põhja-Jeemen), Pakistan 1948 58 Myanmar 1949 59 Iisrael 1950 60 Indoneesia 1955 76 Albaania, Austria, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jordaania, Kambodza, Laos, Liibüa, ..............................Nepal, Portugal, Rumeenia, Sri Lanka, Soome, Ungari 1956 80 Jaapan, Maroko, Sudaan, Tuneesia 1957 82 Ghana, Malaisia 1958 82 Guinea
Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Kellel on metsa palju, kellel vähe? · Üle 70% Suriname, Soome, Prantsuse Guajaana, Guyana · Alla 10% Sudaan, Saudi-Araabia, Jeemen, LAV Kuidas on muutunud metsa pindala riikides? · Väheneb- Brasiilia ja Austraalia, sest metsade asemele rajatakse kiirteid, suured tulekahjud · Suureneb- Venemaa ja Norra, sest metsa looduslik juurdekasv või istutamine Metsade pindala väheneb: · Põllumaa ja karjamaa arvel Looduslik või istutatud mets? · Istutatud mets on inimese poolt kasvama pandud mets, looduslik mets on looduslikult kasvama hakanud mets (seemnete lendlemine)
Valitseb elatusmajandus majandus, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse omatarbeks. 5) Kirjaoskus väga madal (~80% kirjaoskamatud). 6) Kõrge sündimus, aga ka suur suremus. 7) Maailma majaduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar ja muu abi saajatene. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja maavaru. 8) Rahutused, kõdusõjad, relvastatud riigipüürded. Riigid: Zimambwe, Mosambiik, Etioopia, Konga, Uganda, Afganistan, Jeemen, Nepal, Mongoolia, HAITI. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvahelised firmad on firmad, mis tegutsevad paljudes riikides. ERISTATAKSE: 1) Firma päritolumaa · Firma tekke piirkond, regitreerumiskord. · Siit tuleb firma algkapital. · Juhtkonnas firma päritolumaa inimesed. · Vahekord valitsusega hea. 2) Firma asukohamaa · Firma on siia rajanud ettevõtteid ja osakondi, kontoreid. · Juhtkonnas ka asukohamaa elanikke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
