Lühidalt - riik ei ole ainult seaduste andja ja institutsioonide looja, vaid eelkõige vaimse elu arendaja ja inimeste harija. Riik ei taha muuta inimese elamise vorme, vaid tema elu sisu, inimest ennast, tema iseloomu ja usku. Sellepärast on fašistliku riigi sümboliks Vana Rooma riigi liktorite vitsakimp sinna peidetud kirvega - ühtsuse, jõu ja õiguse sümbol. Sõna "fašism" tuleneb ladinakeelsest sõnast "fasces" (loe: fastses), mis tähendab vitsakimpu Itaalia fašismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine.
Peategelane Paul saab koju puhkusele, kodus ei oska ta olla, tagasi minna on õudne, sest teab, mis teda ees ootab. Sõjale vastandab loodust. Romaan kirjutatud ühes isikus, kasutatud palju meie-vormi. „Tagasitulek“- sisse toodud 18.a revolutsioon Saksamaal, lisaks sõjateemale. „Nüüd pole enam vapraid ega argu, on vaid rikkad ja vaesed“. Pealkiri sümboolne. Tegelased tulevad füüsiliselt sõjast tagasi aga vaimselt mitte. 1938- „Kolm sõpra“- hoiatuseks fašismi eest. Peategelasteks 3 noormeest, sõpra. Üritavad peale sõda jalgu alla saada. Loovad autoremonditöökoja. Paralleelselt nende suhtega, jookseb ühe sõbra traagiline suhtelugu tema raskelt haige sõbratariga. Tuleb välja ohvrimeelsus- sõbrad püüavad ka haiget päästa aga ei õnnestu. Majanduskriis, massilised enesetapud vaesuse tõttu (gaasiga) perekondade kaupa. Remarque ütleb, et need inimesed sarnanevad sügislehtedega, mida kannab tuul teadmata, milleks ja kuhu.
O 1923. a läks tööle Kohtla-Järvele O 1926-1934 õpingud Tartu Ülikoolis O ‘Abiellus Betti Alveriga O Arreteeriti 1945. aastal O Suri 1947. aastal Urmanovo haiglas, Tjumeni oblastis. Tähtsamad teosed Elu ajal ilmunud: O Palavik (1934) O Kohtupäev (1937) Posthuumselt valitud ja kogutud teosed: O Kogutud luuletused (1957) O Väike luuleraamat (1968) O Luuletused (1988) Märksõnad Talviku luule kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval,
ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjusid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed.
Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1. maailmasõja veteran, noor ja haritud abielumees Septimus, kes aga kannatab hallutsinatsioonide käes ja sooritab lõpuks enesetapu. Täiesti erinevate inimeste maailmad on siiski kuidagi seoses....
kuid peale Lenini surma algas Stalini võimuletulek. Üksteise järgi hakkas Stalin oma konkurente välja sööma ning aastal 1927 suutis ta Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada ja Stalin oli saanud ainuvõimu. Fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku õpetuse põhisisu ja Saksamaa,Itaalia ja Nõukogude Liidu (välispoliitilised) eesmärgid Fašistid:Ideoloogia põhines Mussolini artiklil „Encyklopedia Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks väärtuseks oli armastus riigi vastu ehk üksikisiku huvid olid allutatud riigi huvidele; poliitiline elu oli riigis allutatud fašistlikule erakonnale ja selle juhile(Mussolinile); eesmärgiks oli poliitilise süsteemi muutmine ja täidesaatva võimu suurendamine; majandus oli allutatud riigi kontrollile; ajakirjandus ja haridus allutati riigi kontrolli alla. Agressiivne välispoliitika, mille eesmärgiks oli Vana-Rooma impeeriumi taastamine
kaotajateks (Saksamaa, Türgi) – see oli põhjuseks, miks olukord terves maailmas muutus keerukamaks ja pingutavamaks. Samas, poliitika viis, mida võttis vastu Inglismaa ja Prantsusmaa 1930-te lõpus, andis Saksamaale võimalust järsult suurendama oma sõjalise võimekust, mis võimaldas fašiste aktiivsetele sõjategevustele üleminekuks. Kokkuvõttes, üldised põhjused II MS alustamiseks: Luua Euroopas fašismi, mis võimaldaks võidelda kommunismiga; Saksamaa soov valitseda terve maailma üle; Nõukogude liidu nõrgenemine Stalini repressioonidest (ainult armees oli arreteeriti ning hukati ca 4 miljoni inimest); Jaapani soov valitseda terve Aasia üle; Prantsusmaa ja Inglismaa passiivsus, mille eesmärgiks oli pöörduda Hitlerit NSVL-i vastu; Iga riiki enda eesmärkide saavutamine sõja abiga (nt Poola tahtis ründama NSVL-i,
Seminaritöö 1 õppeaines Avalik haldus RIV6019 Erle Neeme 10.02.2017 Analüüsitav artikkel: Rugge, F. (2003) Administrative Traditions in Western Europe. - In Peters, G.P., Pierre, J. (eds) Handbook of Public Administration. Sage. Etatismi võidukäik. Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia
ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuseks oli võrdselt vaene ja kurnatud rahvas. Kui Hitler üritas luua ühtset ja võimast riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks. Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud
Jõud pidi tagama võimu. Seepärast hakkasidki Mussolini jõugud kaklema ja 1922. aasta oktoobriks kaklesid nad end võimule üsna mitmes maakonnas ja linnas. Mussolini ise nimetas seda „ettevalmistavaks manöövriks“. Tema salgad okupeerisid Trento, Ancona ja Bolzano, kohad, mis võisid ähvardada fašistide strateegiat. Algas Rooma-marsi ettevalmistamine. Mussolini ise sõitis mööda Itaaliat, uuris fašistide meeleolu, nende löögivõimet ja valmisolekut. Ta pidas kõnesid, selgitades fašismi kõrgeimat eesmärki, so. võimu haaramist. Mussolini meenutas: „Mind tervitati kui võitjat ja päästjat. See oli mulle väga meelitav, ent olge kindlad – see ei teinud mind uhkeks. Tundsin ainult tugevamini ja selgemini minul asuva vastutuse koormat.“ Seejärel kogus Mussolini Rooma 60 000 fašisti ja 22. oktoobril 1922. aastal saigi teoks nn. marss Rooma. Kuid tegelikult polnud mingit „marssi“ vajagi. Itaalias polnud jõude, kes oleksid fašistide salkadele vastu astunud
volitused, keelatud meeleavaldused Oli “fašistlik diktatuur” Üheparteisüsteem, III põhiseadus, takistati opositsiooni riigivolikogu valimised kandidaatide opositsioon olemas, Päts ülesseadmist, oli fašismi vastu opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist, isikukultus Alistumine NL-ile Vapside arreteerimine, Toimiv valitsus, riigikogu kokkulepped olemasolu, valimised, sotsialistidega Pätsil suur võim Nõrgestati Vapside arreteerimine, Kaitseseisukorra
Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess. Adolf Hitler – Führer und Reichkanzler Kehtestub fašistlik diktatuur. Ideoloogiaks – natsionaalsotsialism, mis on fašismi Saksamaa variant. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel. Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika: keelustati kõik parteid peale NSDAP keelustati igasugune opositsioon ühiskonnas erakorralised volitused valitsusele
Põhimõtted: Tuleb soodustada tarbimise kasvu, riik hakkas aitama rahvast. Uued töökohad ja abitööd. Miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. New Deali käigus tehtud reformid: Tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetuleku suurendamine. Inflatsioon. Maksude tõus. Uued töökohad. Kehtestati seadusega min töötasu ja max tööpikkus. 8. Itaalia ja Benito Mussolini: Mussolini võimuletulek, fašismi õpetuse sisu ja Mussolini ümberkorraldused. Mussolini ümberkorraldused: Terrorist peaaegu puudus, head suhted katoliku kirikuga. Salapolitsei. Demokraatliku riigikorra puudumine. Koonduslaagrid. Riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu. Majandus oli riigi kontrolli all. Propoganda. FaSismi õpetuse sisu: Tähtsal kohal oli rahvuse kui terviku heaolu. Mussolini võimuletulek:
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest,
Kontrolltöö D A. *Adolf Hitler – Saksamaa juht, II maailmasõja algataja *Jossif Stalin – NSV juht Mao Zedong – Hiina kommunistlik juht, figureeris 1940-ndatel Nikita Hruštšov – NSV juht aastatel 1953-1964 Winston Churchill – Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal *Franklin Roosevelt – USA president, toob USA majanduskriisist välja *Vladimir Lenin – NSV looja, kommunistlik revolutsioon *Benito Mussolini – Itaalia juht, tekitas fašismi Mihhail Gorbatšov – NSV juht, kelle ajal NSV Liit kokku kukkus Charles DeGaulle – Prantsusmaa president peale II maailmasõda B. 1. Elati kitsastes oludes, sest Moskvas oli suur elamispinna puudus. 2. Inimesed uskusid Stalinisse, sest tegemist oli lihtsa rahvaga, kellel polnud tarvis karta Stalini võimu. Propaganda oli väga tugev ja põhjalik. NSV majandus oli kasvav ja arenev: kõigil oli tööd ja majandus õitses. C. 1. Viisaastakud olid NSV-s plaanimajandus: plaan viiele aastale
valitsusele. Aga kuna sellel puudus igasugune otsene viitamine natsidele kui põhilistele süüdlastele, siis pääses Picasso ka partisani süüdustustest. Kuigi olid selleks selged vihjed. Näiteks murtud mõõk surnud mehe käes sümboliseerib rüütellikuse surma. Põlev lamp seda, et pommitamine toimus päeval, leek tähistas plahvatusi. Agoonias hobune süboliseerib Gernica rahvast. Märatsev pull sümboliseerib fašismi rünnakut, pimedust ja jõhkrust. Palju on pulli kritiseeritud, kuna Picasso oli varem kasutanud minotauri (mütoloogiline pool härg pool inimene) kui oma enese ego. Ben Shahn oli Leedus sündinud USA vasakpoolsete poliitiliste vaadetega kunstik. Ta oli realistliku sotsialismi esindaja, kes töötas ennem teist Maailmasõda ja selle ajal eelnevalt mainitud Tööprotsessi Administratsiooni (WPA) heaks
25. Miks 1932.a. valimistel võitsid USA-s demokraadid? Vabariiklasest president Herbert Hoover jäi oma põhimõtte juurde, et ei ole riigi asi majandust juhtida. Majanduskriisi tekkides lootsid ettevõtjad aga abi ja oodati riigipealt veidi teistsugust käitumist. Seega valisid paljud demokraadid, kelle eesotsas oli president Franklin Delano Roosevelt. 26. Milliseid takistusi kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel? Roosevelti süüdistati fašismi, sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress, osa aga tunnistas Ülemkohus põhiseadusega vastuolus olevaks. 27. Millal ja miks kehtestati keeluseadus USA-s? Millised olid selle tulemused? Keeluseadus kehtestati aastal 1920, et keelustada alkohoolsete jookide valmsitamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Selle tulemusena hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ning massiliselt hakati tootma salaalkoholi. 28
Sellele järgnenud pahameeletormi tõttu oli Dalí sunnitud vabandama. Kuigi suurem osa sürrealistidest toetas vasakpoolset poliitikat, ei olnud Dalí kunsti ja poliitika vahelistes seostes väga kindel. Sürrealistide juhtfiguur Andre Breton süüdistas Dalíd "uue ja irratsionaalse Hitleri fenomeni" toetamises, kuid Dalí lükkas süüdistused ümber. Dalí oli veendunud, et sürrealism saab eksisteerida ka apoliitilises kontekstis ning keeldus selgesõnaliselt fašismi hukka mõistmast. 1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism" Dalí üks peamistest patroonidest oli Edward James. James aitas Dalíl kunstimaailmas läbi lüüa, sest ostis paljusid tema teoseid ning toetas teda kahe aasta jooksul rahaliselt. Nende koostöö tulemusel sündisid kaks sürrealistliku liikumise ikoonilist teost: "Lobster Telephone" ja "Mae West Lips Sofa". Dalí oma otselotiga (1965) 1939. aastal kasutas A
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
täiesti rabavaid värvikooslusi ja kujutatakse enneolematuid kujundeid, tegevusi, esemeid, mis varem oli olnud täielikult moraalivastane. Kunstnikud võtsid kasutusele uusi materjale ja väljendusvahendeid, et püüda ühiskonna tähelepanu ja rõhutada oma isikupära. Kahjuks aga kaotab aga moodsas kunstis oma tähenduse ajaloomaal, leidub vaid üksikuid töid. 6.1 Hispaania kodusõda ja Guernica pommitamine 1936. aastal puhkenud Hispaania kodusõjas nähakse tihti Euroopa küpsenud fašismi ja kommunismi konflikti ilmingut, samas aga peituvad kodusõja juurde ka Hispaania ühiskonnas ja selle ajaloos. 1936. aasta valimised tõid võidu Rahvarindele, mis ühendas liberaalsete vaadetega vabariiklasi, sotsialiste ja kommuniste. Kord riigis aga halvenes, sagenesid streigid. Ülemäära suur ja vabariigis algatatud sõjaväereformist häiritud armee nägi endas Hispaania rahva tõelist esindajat ning leidis, et just nüüd on õige aeg taastada kord ja peatada
juulil 2013. PEAMISED TÄHTPÄEVAD Horvaadid peavad väga lugu oma ajaloolistest traditsioonidest ja kommetest. Rahvarõivaid kantakse mitte ainult suurte pühade, vaid ka peresündmuste puhul. Kaunis horvaadikeelne muusika kõlab paljude kuurortlinnade baarides-restoranides. Tähtsamad riiklikud ja religioossed pühad: 1.01 Uus aasta 6.01 Epifaania 24.04. lihavõttepühad 1.05 kevadpüha, töörahva päev 22.06 fašismi üle võidu saavutamise tähtpäev 25.06 rahvuspäev 15.08 Neitsi Maarja taevasse mineku päev, katoliiklik püha 8.10 Horvaatia iseseisvuspäev 1.11 kõikide pühakute päev 25.–26.12 jõulud Lisaks veel nt: Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks. TOIDUKULTUUR JA TOIDUD
10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Saksa soomusjõude edasiliikumist toetas lennuvägi. Vastupanuliikumine – kasutatakse II ms võitjariikide allikais koondterminina, tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi, mis tegutsesid ajavahemikul 1939-1945. See vastupanuliikumine jätkas sõjaeelse fašismi vastast võitlust. Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. Koonduslaagrid – kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses Nõukogude Venemaal.
mida pidanud, pole õige. Lõpeb puändiga. Pannakse valvama vene partisane, otsustab lahti lasta. Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 “Must obelisk” Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fašismi vastu. 9) 1961 “Taeval ei ole soosikuid” Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar”
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati
Ideaalid ise aga olid suuresti erinevad. Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja võitlus olid seega vahendid eesmärgi saavutamiseks. Natslik ja fašistlik utoopia kujundas vaid ühteainsat muutumatut seisundit – katkematult ja lõputult liikumist totaalse võimu ja jõu poole. Fašismi on nimetatud „natsionalistlike-imperialistlikikuks missiooniideoloogiaks“, kus „kõrgeim väärtus on võimas riik“, mõnikord nimetatakse seda vastandiks „klassideta ühiskonnale“. Sellega koos käis lakkamatu sõja ja võitluse ülistamine, sest – Mussolini sõnutsi – „sõda on mehele sama mis naisele emadus“. Natsismil oli ka tähtis sõda, kuid sihiks ei olnud mitte riik vaid rass. Mujal oli ideoloogia eesmärk mitte niivõrd ümber muuta kui taastada
teise maailmasõja päästis valla hitleri ja stalini sobing sõja põhjuseks on peetud ka hitleri poliitikat, nõukogude liidu soovi korraldada maailma revolutsiooni on peetud esimese maailmasõja jätkuks sõjaks oli kõige rohkem valmis nsvl kellel oli kõige rohkem relvi nsvl tahtis kommunistide võimu kõikides maades aarialaste ülemvõimu lääne euroopa riigid tahtsid oma riikide võimu laiendada ja hävitada kommunismi ja fašismi ohtu 1.sept 1939 saksamaa tungis kallale poolale algas 2 maailmasõda 3.sept 1939 suurbritannia ja prantsusmaa kuulutasid sõja saksamaale sakslased purustasid poola armee paari nädalaga nad kasutasid uut taktikat välksõdaä(blitzkrieg) 17 sept 1939 poolale tungis kallale nõukogude liit kes vallutas lääne valgevene ja lääne ukraina lääne euroopa riigid ei kuulutanud sõda nõukogude liidule november 1939 märts 1940 soome ja nliidu talvesõda esialgu nl vallutas 1/10 soomest
b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma 28 Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse a privatiseerimist b välisinvesteeringuid c kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi 29 Kui poliitspektri äärmused maailmasõdade vahel radikaliseerusid, siis antiinternatsionaalne parem tiib (globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fašismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika 31 Kaasaegne vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsioonidel kui varem, tänu a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on
hääletusvoor (osaleda saavad ainult need, kes kogusid esimeses voorus vähemalt 12,5% häältest), mille võitjaks osutub suhtelise häälteenamuse saavutaja. Samal põhimõttel valitakse ka nt. Leedu presidenti ja poolt parlamenti. 3. pilet Poliitilised ideoloogiad- fašism Mõiste tuleneb itaalia keelest (fascio- kimp, kõrgema võimu tähis). Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu
sõnasäästlikum, intellektuaalse alge osatähtsus selle lüürikas on suurenenud. Ekspressionistliku stiili sugeme on taandunud, groteski osa on kahanenud, küsitlus mõjub objektiveeritumalt. Indiviidi siseheitluste kõrval ja nende asemel tõuseb nähtavamale kohale inimene sotsiaalses süsteemis. Tähendusrikkas sarjas „Dies irae“ esineb Talvik vanatestamentlikult tõsise ajalaulikuna, kes mõistab karmilt hukka fašistlikud pürgimused Euroopas ja Eestis, uurib lüürika vahenditega fašismi toitepinnast ja aluseid ning tunnetab teravalt intiimsust varitsevat ohtu. Lahenduse usaldab ta inimese sisemisele puhastumisele, eetilisele ümbersünnile, vaimsele kurja vastupanule. Olles kohtumõistja endagi üle, kutsub ta hingelisele valvsusele ja ligimesearmastusele, näeb headuseõpetuses ja tingimusteta vastupanus kurjale ka kunsti kõrgeimat kohustust. Vähestes hiljem loodud ja avaldatud luuletustes arendab Talvik edasi „Kohtupäeva“ põhitõdemusi, kuidas ilmutab
kaitse julgeolekuorganite omavoli eest. Tõelist usaldust Nõukogude juhtkonna suhtes Läänes muidugi ei olnud, kuid üha rohkem levis veendumus, et tahes-tahtmata tuleb valida Stalini ja Hitleri vahel. 4 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga.
“ On õigus, et eestlane ei ole puhast tõugu (kui sellist Euroopas üldse on); kuid need põhijooned, mis tuleviku baltlust peavad iseloomustama, on meie rahva omad. Nende kohaselt kujunevad meie ühiskonna- ja kultuurielu vormid ja aval- dused, neid peame silmis meie kasvatusprobleemide püstitamisel ja lahendamisel. Et eestlane on loomult nimelt individualist, siis saab teda massinimeseks kihutada ainult üürikeseks: kollektivisti — olgu see kommunismi või fašismi korporativismi mõttes — temast ei saa. C. R. Jakobsoni poolt eestlasele — see oli ju nimelt eesti põllumehele! — temperamentselt lipukirjaks tõstetud deviis — „i s e“ on mees! — on eestlasele loomukohane. Ise mõtleb, ise teeb, ise võitleb, ise eksib, ise vastutab, ise hambad risti ka kannatab. Ei Stalini kommuun, ei Darre sundkülakond ega Mussolini korporatsioonid ei jäta eesti põllumehe „isele“ tege- vusvabadust ja töörõõmu
kollaps 1980.–1990. aastate vahetusel tõstatasid uuesti küsimuse, millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. Just seda iseärasust märkaski Samuel P. Huntington, kes tõi välja demokratiseerumise lained. 11 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Demokratiseerumise esimese laine (1826 –1922) lõpetas fašismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953–1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.–1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine. Hispaanias ja Kreekas
Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism Mõiste tuleb itaalia keelest fascio kimp, kõrgema võimu tähis. Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, et üks grupp on üle kõigist teistest.. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent.. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused – rahvustõug, kehakultuur jne. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Tekkimise ja levimise põhjused. 20. sajandi algaastail:
teadusest ja majanduselust. sunniti 1950. aasta Juba alguses 1944. aastatagasi detsembris märkis Hans Kruus EK(b)P aseuma,Keskkomitee sest ei pleenumil, olnud küllalt et “vajati uut inimest, kes oleks vaba eelmise, karmiltkodanlise korra, tegutsenud eriti aga fašismi poolt sisendatud ja levitatud mürgiste kodanliku eelarvamuste natsionalismi köidikuist”. “Mürgiseks umbrohuks” oli Kruusi sõnul väljarookimisel. “kodanlik natsionalism”, mille vastu võitlemise oli EK(b)P keskkomitee Samal aastal“üheks seadnud kaotasid ka kaks ülesandeks”. esi- kohaliseks teist Nõukogude Eesti Varese algusaastate parteijuht oli Venemaa eestlane
ära. Süüdlaseks peetakse ebainimlikke versaille lepingu tingimusi. 6) majandusliku liberalismi seletamine. Põhjus, miks ülemaailmne kriis nii ulatuslikult ameerikast alguse sai. 1)patsfismiajastu. Kuidas püüti 1920. aastail kindlustada rahu ja stabiilsust Euroopas? 2)Venemaa 1920 ja 1930ndate esimesel poolel 3)Itaalia pärast I Ms, Fašismi sünd 4)Weimari vabariik, majanduslikud ja sisepoliitilised probleemid 1920ndatel. 5)Suurbritannia majanduslik ja poliitiline areng pärast I Ms. 6)Usa areng 1920 aastatel. Majanduslik liberalism, isolatsioonipoliitika. Seleta mõisted: Kollektivireerimine- Industrialiseerimine- Versailles- Washingtoni süsteem-
Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nem...
Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle. Totalitarismi kriitikud o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest,
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fašismi propageerimises. Autoritaarsus – rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas rikkurid olnud ja ta tahab teistsugust identiteeti. Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
