Montesquieu, Charles-Louis de Secondat, Baron de la Brede (1689 1755) oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik. Prantsuse Akadeemia liige. Inspiratsiooniallikaks oli Locke ja inglise parlamentaarne liberalism. Suurimaks vaenlaseks oli despotism . Vaatles riigi ja õiguse tekkimist geograafia ja ajaloo taustal. Ei pidanud õigeks religioosset ajalookäsitust. Arvas, et inimese loomus ja ühiskonnaelu nähtused on rangelt seaduspärased ja tingitud geograafilisest tingimustest. Eristas kolme riigivormi, mis tulenesid riigi suurusest: · vabariik valitseb vabadus, liikumapanevaks jõuks on voorus; sobib väikestele riikidele · monarhia printsiibiks on au, valitseb vabadus teha kõike, mida lubab seadus; sobib keskmise...
"Hans Küchelgarten" (1829) · "Arabeskid" (novellikogu) · "Mirgorod" (novellikogu) · "Surnud hinged" (I osa; 1842; ilmus "Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged" pealkirja all) · "Naisevõtt" (1942) · "Sinel" (1942) Pilet nr. 6. Ivan Turgenevi (1818-1883) elu ja looming. Ivan Sergejevits Turgenev (9. november 1818 Orjol 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik. Väiklane despotism . 1827 elab Moskvas. Saksa, prantsuse, inglise keel-> filosoofia. Läheb Berliini täiendavatele filosoofia õpingutele. 1841 lõpetab Berliini Ülikooli.Nägi tulevikku filosoofia õppejõuna. 1847 ilmub jutustuste kogum ,,Küti-kirjad". Raamiv tegelane kütt, jahimees. Kirjaldas mõisnikke ja pärisorjust. Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P...
Sigrid Siik Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................... 3 Peeter I ............................................................................ 4 Valitsusaeg ...... ............................................................. 5-8 Tsaari isiklik elu ..............................................................8-9 Peeter surivoodil ................................................................9 Peeter Suure testament .................................................... 10-11 Lisa1, Peeter I pildid ...........................................................12 Kokkuvõte ..................................................................... 13 Kasutatud kirjandus...
Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1. Lääne-Euroopa: ,,Rahvusriikide" kujunemine ja atlandi orientatsioon 2. Kesk-Euroopa: Poliitiline killustatus (Saksamaa, Itaalia) 3. Kesk-Ida-Euroopa: Eeskujuks lääs (piiriks Elbe) (Saksa idaalad, Baltikum jne.) 4. Ida-Euroopa: Puuduvad euroopalikud struktuurid (Venemaa ja Türgi) Euroopa rahvastik: -1500a. umbes 80-85 miljonit -1600a. umbes 100-110 miljonit -1700a. umbes 185-190 miljonit...
,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid tabudeks despotism , seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kauneimaid meloodiaid. ,,Pärlipüüdjates" laulis Léïla partiid Virginia Wagner, kes on mitmete nimekate auhindade laureaat: I koht noorte lauljate konkursil (Concurso para jovenes cantantes, Argentiina, 1999); I koht V Maria Callase nim. konkursil (V Concurso Internacional Maria Callas, Itaalia, 2000);...
07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Ja ta identifitseeris kolm võimu seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu. Käsitledes ühiskonna arengut, esitas Montesquieu geograafilise teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub geograafilisest keskkonnast, eriti kliimast, aga ka pinnaehitusest. Autor väitis, et külm kliima teeb inimese tugevaks, aktiivseks ja töövõimeliseks, kuumus seevastu muudab laisaks ja ükskõikseks. Kuumast kliimast tulenevat ka asiaatide despotism . Pinnaehituse mõjust kõneldes kinnitab Montesquieu, et mäed 4 sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud aga despootiat. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. 32-aastaselt ( 1721) raamat ,,Pärsia kirjad" äratas üldist tähelepanu. Raamat sisaldas...
Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism , kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega · Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused: · Seikluse otsimine · Usuline tagakiusamine (puritaanid Mayflower 1620, kveekerid, katoliiklased, mormoonid, hugenotid jne) · Majanduslikud põhjused (sooviti raha teenida) · Väljasaatmine · Orjakaubandus Aafrikast...
Jelkonini järgi). Eraldudes täiskasvanutelt püüab laps seada nendega uusi, rohkem sügavamaid, suhteid sisse. Laps muutub iseseisvaks ja aktiivseks ja nõuab täiskasvanute ümberseadmist. Kui uued suhted lapsega ei klapi, piiratakse tema iseseisvus, siis lapsel tekivad kriisiinähtumuseid. L.Võgotski kirjeldab kolmeaastase kriisi 7 iseloomustust: Negativism Kangekaelsus Tõrksus Omavoli, isemeelsus Väärtuste kaotamine Protest mäss Despotism Negativism on kriisinähtumus, mis peab ajaga kaduma. See on negatiivne reaktsioon palvele või täiskasvanu nõudmisele. Tegevuse põhiliseks motiiviks on teha vastupidi. Negativismi ei saa ajada sõnakuulamatusega segi, sõnakuulmatus võib olla ka varasemas vanuses. Kangekaelsus on lapse reaktsioon, kus laps jääb mingile juurde mitte sellepärast, et väga tahab seda, aga sellepärast, et tema nõuab, et teised arvestasid tema arvamusega. 13...
09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
Bioloogiline julgeoleks kujutaski endast verepilastuse vältimist. 1.2. Õigus elust antiikajal lokaalõiguseni. Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Põhjus oli, et võim hakkas ha enam minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ise hakkas ennast rohkem samastama mitte enam sugukonna kui millegi suuremaga. Ühiskond kihistus. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni, riiki. Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3...
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Tema esimene raamat oli satiirikas pilt kahe pärslase silme läbi Pa- riisi erinevatest ühiskonnakihtidest. Ta laskis end valida Akadeemiasse ja otsustas siis minna reisima, mida ta võttis kokku reisikirjeldustes. Oma po- liitikat hindavas töös läheneb ta erinevatele kordadele originaalse nurga alt — vabariik põhineb voorusel, kuningriik aul ja despotism hirmul. Ta jagab võimu seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Ühiskonda tuleb vaadelda tervikuna. Üheski ühiskonnas ei ole kõik paha ja midagi annab alati parandada. See osa tema tööst on ilmselt 18 sajandi olulisemaid kirju- tisi, olles praegu nii inimõiguste kui mitmete konstitutsioonide aluseks. [2] Kirjeldas metslust (küttide ühiskond), barbaarsust (karjakasvatajad), tsivi- lisatsiooni (L-Euroopa) [3]...