Jäätmemajandus-ja käitlus REFERAAT Sisukord 1. Sisukord 2. sissejuhatus 3. Mis on jäätmed? 4. Jäätmekäitluse areng 5. Jäätmete liigitus 6. Jäätmed 7. Mis on olmejäätmed? 8. Ohtlikudjäätmed 9. Kokkuvõte 2.Sissejuhatus Saab teada mis on jäätmed? Jäätmekäitluse areng, kuidas liigitada jäätmeid ? Mis on olmejäätmed ja ohtlikudjäätmed ? 3. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna...
Mõnede geneetiliste haigustega (Downi sündroom, Bloomi sündroom) inimestel esineb leukeemiat sagedamini. Patogenees Ühe ebaküpse vereraku maliigne transformatsioon kasvajarakkude kontrollimatu paljunemine luuüdis normaalse vereloome supressioon kasvajarakkude tsirkulatsioon perifeersesse verre erinevate kudede infiltratsioon Ägeda leukeemia kahtluse korral tuleb patsiendi esmased uuringud viia läbi mõne päeva jooksul. Ajafaktor on väga oluline kuna haiguse kulg on väga kiire ja äge. Teostatakse esmalt verepilt ning kui see ei anna selget diagnoosi, siis luuüdipunktsioon (niudeluu, rinnakuluu). ALL-i korral on levinud kesknärvisüsteemi profülaktiline ravi. Alla 40-50 aastastel patsientidel püütakse teha remessioonifaasis luuüdisiirdamine. Liigitus: Äge lümfoidne leukeemia jaguneb omakorda mitmeks erinevaks alatüübiks. Leukeemiliste
OSTU TOITUMINE • Erinevaid poode külastamine, et näha, saada konsultandi arvamust ning testida tooteid • Kauba ostmine poest ei toimunud kohe, sest tahtsin selle siiski enne toote lõplikku ostmist paremini läbi mõelda • Kodus vaatasin veel kord poe veebilehel toote omadusi • Ostsin toote e-poest „Euronics“ tasuta kohaletoimetamise ning allahindluse tõttu • Selles etapis mõjutavad situatsuoonitegurid: ajafaktor (rohkem aega mõtlemiseks), psühholoogiline seisund (ebakindlus toote suhtes) TO O D E T PA K KU N U D E TT E VÕ TTE T U R U N D U S E N IN G TE I S E D VÄ L I S E D JA IN D I V I D U A A L S E D T E G U R ID • Turundustegur, mis mõjutas kaupade ostukohta, on konkurents. Selleks, et tarbijad valisid nende poe, mitte konkurentide, Euronics meelitas ostjaid allahindluste ja tasuta kohaletoimetamisega e- poes
vajalik, siis ostetakse 20. Kuidas ja millised situatsioonitegurid mõjutavad ostukäitumist? Atmosfäär värvid, lõhnad, hääled, valgus. Turvalisus, sobivus ostukoha imagoga. Ümbritsev sotsiaalne keskkond ehk kaaskliendid isiksuseomadused, staatus, elustiil. Tihedus, müügipersonali välimus, interaktsioon müüjaga. Ajafaktor ajasruve ja stress, ajasruve ja erinevad tooted ja teenused. Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks, kasutamise situatsioon. Psühholoogiline seisund nälg, janu, uni ja tuju. 21. Mis on ja kuidas ettevõtte promotsioonitegevuses kasutada: Facebook? Instagram? Otseturundus? Youtube? Kodulehekülg? Suhtekorraldus? Jms. Facebook?
Ootus, et grupp premeerib “õiget” käitumist Perekonna mõjud Situatsioonitegurid Atmosfäär – värvid, lõhnad, hääled, valgus. Turvalisus, sobivus ostukoha imagoga Ümbritsev sotsiaalne keskkond ehk kaaskliendid – isiksuseomadused, staatus, elustiil. Tihedus, müügipersonali välimus, interaktisoon müüjaga Ajafaktor – ajasurve ja stress, ajasurve ja erinevad tooted ja teenused 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks; kasutamise situatsioon – kas koju või sõpradega grillpeoks Psühholoogiline seisund – nälg ja janu, uni ja tuju 23
Vastutus KKÕ-s KK riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine (5): KK-normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid, KK-load, KK mõjude hindamine. Rakenduslikud (3): seire, järelvalve, audit. Vastutuse omapära: traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, peaks olema ennetusele keskendunud, ideaalis ei peaks üldse vastutuse süsteemi kasutama. Vastutuse probleemkohad (4): kahju tekitaja määratlemine, põhjusliku seose tuvastamine, ajafaktor, riigipiiride ületamine. Eesti peamised KK probleemid (7): Elurikkus (5): maakasutuse muutumine toob endaga kaasa- väärtuslike maastike ja koosluste hävimise, jäätmaade tekkimise, rannikualade tiheasustuse, maastike risustatuse, elustiku liikde vähenemise. Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine. Energia tootmine (4): põlevkivi baasil ja ühte geograafilisse piirkonda kogunenud
Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs, turundusst...
Rahvusvahelist koostööd Vajalik põhiprintsiipide olemasolu Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine Saastaja maksab Ettevaatus ja vältimine Õigus puhtale keskkonnale Säästev areng Põlvkondade vaheline õiglus Abistavad printsiibid Vastutus: KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine Rakenduslikud Vastutus Vastutuse omapära: Kahju tekitaja määratlemine Põhjusliku seose tuvastamine Ajafaktor Riigipiiride ületamine Euroopa Liidu keskkonnapoliitika taust: Päevakorda tõusis 1960ndatel 1973-l aastal keskkonnaprogramm Keskkonnapoliitika põhjused: Vaba konkurentsi tagamine Majanduse tasakaalustatud areng Euroopa Liidu keskkonnaõigus: Õigusaktid ja nende rakendamine Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni 14 Üldised suundumused: Tuletatud pädevuselt otsesele
nagunii jäävad domineerivaks. Näidata ette õigeid käitumismustreid Säilitada head suhted Võimalusel lasta neil eraldi elada (kasvõi oma tuba) Teismeliste rasedate nõustamine Õpetada toimetulekut Info ja infoallikad, emotsionaalne tugi Otsustamisprotsess, mida teha? Ta peab teadma kaua saab lapseootust katkestada, peab kähku otsustama. Alternatiive peab kaaluma ja sobivama välja kaaluma, ja kas on kindel. Tihti lükkavad edasi, aga siin on ajafaktor. Ennetustöö- saame noortele rääkida, mida nad teavad, tuleb harida, tuleb nõuda, uskuda neisse, et saavad hakkama, panema raskemaid arutlusülesandeid, et nad ei rahulduks allikatega, mis internetis. Münhausen- ema kasutab lapsi ära 23.11.2015 SEMINAR 1. Peresuhted 2. Rasedus ja Stress 3. Raseduse katkestamine, katkemine ja nende mõju vaimsele tervisele 4. Rasedus eri kultuurides 5.Rasedus ja Depressioon 6. Couvade sündroom 7.12.15 SEMINAR 1
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Eestis liigitatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on sätestatud üksnes karistusseadustikus, väärteod ka muudes (looduskaitse, tolli, loomakaitse jm). Keskkonnaalased süüteod on karistusseadustiku 20. peatükis. Tsiviilvastustus Varalisel vastutusel kkteemades iseärasused: - problemaatiline on keskkonnakahju määramine - keerukas on kahju hindamine, paljudel kkosadel pole turuväärtust - põhjuslike seoste tuvastamine keerukas, kuna kk on keerukas süsteem - ajafaktor kahju võib ilmneda aastate pärast Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ käib peamiselt ettevõtete kohta. EESTIS eelkõige lähtuvalt võlaõigusseadusest, § 133 eristatakse isikule või tema varale tehtud kahju ja puhast keskkonnakaju. Suurema ohu allika valdaja vastutus. Veel reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist eriseadused - jäätmeseadus § 128 - veeseadus § 39 - looduskaitseseadus § 77 MAJANDUSLIKUD REGUÖEERIMISVAHENDID
vähendamiseks, pole võimalik reaalpalka suunata ning just reaalpalk määrab tööjõu värbamisotsused. 2. Reaalpalga mõjutamiseks peavad töölised teadma hindade taset ja see sõltub t i t firmade teiste fi d otsustustest t t t t toodangu t d väljalaske älj l k kohta. k ht Reaalpalga määramist raskendab ajafaktor, kuna firmade tooraine hanke- ja toodete müügilepingud on sõlmitud enne tehingute toimumist. 3. Igal prognoosil esinevad vead, mistõttu reaalpalk võib erineda oodatust. Seega g ei saa keegi g a ppriori teada, kas tulevane reaalpalk p on väiksem, võrdne või suurem töö marginaalsest ebakasulikkusest.
mingis punktis tasakaal 390. Molekulaarne evolutsioon: evolutsiooniliselt realiseerunud muutused peavad olema kinnitunud ja pärilikult edasi kandunud ning esindatud kaasaegsete organismide pärilikus informatsioonis ehk nukleiinhapete järjestuses, seepärast saab DNA-molekule vaadelda kui evolutsioonilise ajaloo dokumentidena 391. Evolutsioonipuud: juurteta puud- käsitletakse vaid organismide omavahelist sugulst praegusel ajamomendil, juurtega puu- sisse toodud ka ajafaktor, mis võimaldab selgitada organismide evolutsioneerumist, põlvnemist ühisest eellasest, koostatakse nukleotiidsete ja aminohappeliste järjestuste põhjal 392. Valkude evolutsioon: molekulaarsed fülogeneesipuudnäitavd valkude ja nukleiinhapete järjestuste evolutsioonilist sugulust, sai teada, et inimene lahknes simpansi ühiseellasest 5-6 miljoni aasta eest, kui molekulaarsete muutuste arv ja sagedus
1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
uue organimsi sugu Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende üleavastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia.
uue organimsi sugu Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende üleavastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia.
aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T-särk tekstiga Olgem mõnusad). Ostusituatsiooni mõjurid Ostuotsust mõjutab ka väljakujunenud ostusituatsioon. Siin on mõjuriteks ostu eesmärk, sotsiaalne atmosfäär, füüsiline atmosfäär, ajafaktor ja ostule eelnenud sündmused. Igal ostul on teatud eesmärk ja sellest sõltub, missugustest allikatest otsitakse informatsiooni, milliste sotsiaalsete mõjuritega arvestatakse, kui põhjalikult võrreldakse variante jne. Näiteks, kingituse ostmine toimub palju keerukamalt kui isiklikuks tarbeks ostmine. Ka ostu liik võib sõltuda eesmärgist: pulmadeks püütakse leida harilikult praktilisemaid kingitusi kui sünnipäevadeks.
klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4 Olmejäätmete hulka ja koostist mõjutavad tegurid Tootmisjäätmed Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti Geograafiline asend, kliima nt jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni suvituspiirkonnad, aiapidamine, ..
tunnused. Need väljenduvad aja ratsionaalses kasutamises (eeltöötlemata toiduainete asemel ostetakse poolfabrikaate), laste vaimses ja füüsilises arendamises (kulutuste suurendamine huviringidele, kultuurilistele meelelahutustele, sportimisele), perekonna majandusliku kindlustatuse toetamises. Ostusituatsiooni mõjurid Ostuotsust mõjutab ka konkreetselt väljakujunenud ostusituatsioon. Siin on mõjuriteks ostu eesmärk, sotsiaalne atmosfäär, füüsiline atmosfäär, ajafaktor ja ostule eelnenud sündmused (Berkowitz et al 1989: 94). Igal ostul on teatud eesmärk ja sellest sõltub, missugustest allikatest otsitakse informatsiooni, milliste sotsiaalsete mõjuritega arvestatakse, kui põhjalikult võrreldakse variante jne. Näiteks, kingituse ostmine toimub palju keerukamalt kui isiklikuks tarbeks ostmine. Ka ostu liik võib sõltuda eesmärgist: pulmadeks püütakse leida harilikult praktilisemaid kingitusi kui sünnipäevadeks.
1) kivimi enda koostis (nt. kontinentaalne maakoor allub suurema SiO 2 sisalduse tõttu kergemini plastilistele deformatsioonidele kui ränivaene ookeaniline maakoor, 2) kivimi deformatiivsed omadused, nende haprus ja plastilisus on sõltuvad temperatuurist ja rõhust, 3) mida kõrgem on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk, seda enam kalduvad kivimid käituma plastiliselt (nagu küünlavaha jahtunult murdub kergesti ülessulanult venib), 4) ajafaktor hästi pika ajaperioodi kestel rakendatav rõhk, isegi allpool kivimi elastse deformatsiooni piiri soodustab samuti kivimite plastilist deformeerumist. 22 Maakoore ülemises osas, kus temperatuur on madal, valdab habras deformatsioon. Seevastu sügavamal maakoores, kus valitseb kõrge temp., deformeeruvad kivimid plastiliselt. (http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/STRUKTUURIGEOL.html) 103
organismi rasvkudedes. Biosuurenemise faktor (BMF) = kontsentratsioon organismis/kontsentratsioon toidus. Kuna toiduahelat pidi ülespoole liikudes indiviidi kaal kasvab, ei peaks biosuurenemist piki toiduahelat looduses üldse toimumagi, sest mida suurem on organismi kaal, seda väiksem on ju kaaluühiku kohta tulev toidu tarbimine ja seda vähem peaks ka toksikanti organismi kaaluühiku kohta sattuma. Biosuurenemise põhjuseks on ajafaktor. Toiduahelas kõrgemal asuvad organismid elavad üldjuhul kauem. 7. Keemiliste ühendite füsioloogiliste toimete klassifikatsioon ja peamised sihtorganid. 8. Võõraine metabolismi põhiskeem. 9. Faas I katalüüsiv põhiline ensüümkompleks CYP. Epoksiidhüdrolaas ainete toksilisuse muutjana. Võõraine muudetakse organismis ensüümide kaastegevusel vees paremini lahustuvaks e. hüdrofiilsemaks e. polaarsemaks, et ta põhiliselt uriiniga kiiremini väljuks
Kultuuri hajumine- kultuuri levimine toimub enamasti läbi kommunikatsiooni. Kultuuri hajumise- on ideede ja innovatsioonide levimine ruumis uurimine on kultgeos väga tähtsal kohal. Kultuuri element võib pärineda ühest või mitmest kohast ja levida siis laiali. Mõningal juhul saame nähtuse viia tagasi tema algkodusse. Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud sõltumatult või pärineb samast algkodust. Iga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toode. Oluline on ajafaktor. Mõni nähtus levib kiiresti, teine aastasadu. Kultuuri levimise viisid: 1) ekspansiive- ehk laienev levik jaguneb omakorda: hierarhiline levik-ideed levivad läbi võtmeisikute nt. Aidsi levik; nakkav levik- ideed levivad nagu laine (lumepall). Nt katku levik 14 sajandi euroopas. AIDS-i levik toimub nii nakkavana kui ka läbi võtmeisikute. 2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine
subsumeerimisega ei ole midagi peale hakata. See on jõulisem, üha enam omaseks saanud õigusmõtlemine. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID · Faktiküsimuse lahendamine tuleb leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus. Selle teadasaamine on seotud suuremate ja väiksemate probleemidega. See, mis tegelikult juhtus, kuulub minevikku. Mida rohkem aega tagasi, seda suuremaks need probleemid lähevad, et teada saada, mis siis tegelikult juhtus. Ajafaktor teeb asja keeruliseks. Need subjektid, kes on tegelikkuses osalenud, nende enda arusaam sellest, mis on juhtunud, võib olla erinev, vastuoliline või isegi vastandlik. Kuni selleni välja, et mäletan küll, aga ei räägi. Või mul ongi nii meelde jäänud. Samas objektiivsed asjaolud näitavad, et sul on valesti meelde jäänud. Või sellised tegelikkuse valdkonnad, mida me olemuslikult ei tunne. Need on liiga keerulised. Kas oleme
Katsetel võib olla edu tõusuvee saabudes või tuule suuna muutudes. Väiksemad vigastused ja ebatihedused laevakere ligipääsetavates kohtades saab laevas olevate vahenditega ja merepraktikast teada olevate võtetega veetihedaks muuta. Abi võib olla ka ballastide ümberpumpamisest, osa tekilasti üle parda heitmisest ning muudest meetmetest. Sellise plaani olemasolu ja isegi vabanemiskatsetel saavutatav mõningane edu ei välista vajadust viivitamatult abi kutsuda. Ajafaktor on erakordselt tähtis! Kui esmased katsed vabaneda ei anna soovitud tulemusi, tuleb koostada plaan laeva ja lasti päästmiseks koos saabuvate päästjatega. See peab tagama olemasoleva seisukorra säilitamise ja meetmete võtmise olukorra halvenemise vastu. Olukorra hindamisel peab kapten hoiduma avarii raskuse alahindamisest. Laevaomanik ja päästjad peavad saama adekvaatse ja täieliku info laeva seisundist. Kui kaine mõistus ütleb kaptenile, et oht ähvardab meeskonda, peab ta
lahendab; seadustes rahatrahvid). On oodata EL dir, mis puudutab kriminaal kkmõju (piiriülene mõju, EL kkõiguse elluviimine, sots hukkamõist, süüteo koosseisud; efektiivsed, proports ja ennetavad karistused). Kkalane (tsiviil)vastutus: Varalise vastutuse iseärasused: kkkahju olemus (millal muutub kasutamine kahjustamiseks), kausaalne seos (põhjustagajärg) ei kehti (vo mitmeid seoseid), kahjutekitajate paljusus (prügila), hajus iseloom, ajafaktor (kahju ilmneb tulevikus), keeruline kkkahju hindamine (paljudel kkosadel ei ole turuväärtust). Traditsiooniline kahju (elu, tervis, omand, maj kahju) + puhas kkkahju (kk kui avalik hüve) = kkalane vastutus. Eesmärgid: 1) kahju tekkimise ennetamine (e/v on kahju eest maj vastutav) 2) tõendamisprobl ületamine (kahjustused peavad olema konkreetsed ja saastaja ning tegevuse vahel peab olema
Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia.
Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende üleavastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia.
Esimeses voorus seati üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes kogusid vastavalt 45 ja 34 häält. Keegi vajalikku toetust ei saanud. 2) teine voor kopeerib täielikult esimest – uuesti seatakse üles kandidaadid, kes võivad olla 28 samad isikud kui esimeseski voorus, aga võivad olla ka täiesti uued. Kindlasti mängib siin rolli ajafaktor, sest teine voor toimub järgmisel päeval pärast esimest. Samuti peab siin voorus koguma 2/3 Riigikogu liikmete toetuse. Kui ka seda ei saavutata, siis lähevad valimised kolmandasse vooru. Tegelikel´presidendivalimistel seati selles voorus samuti üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kelle häältehulgaks jäi vastavalt 49 ja 34 häält. 3) Kolmandasse vooru saavad teise vooru kaks edukamat kandidaati ( või siis üks kui neid
rahvaesindaja toetuse. Kui keegi sellist tulemust ei saavuta, jätkub valimine teises voorus. 1996.a. toimusid selle skeemi järgi siiani ainsad presidendivalimised. Esimeses voorus seati üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes kogusid vastavalt 45 ja 34 häält. Keegi vajalikku toetust ei saanud. 2) teine voor kopeerib täielikult esimest – uuesti seatakse üles kandidaadid, kes võivad olla samad isikud kui esimeseski voorus, aga võivad olla ka täiesti uued. Kindlasti mängib siin rolli ajafaktor, sest teine voor toimub järgmisel päeval pärast esimest. Samuti peab siin voorus koguma 2/3 Riigikogu liikmete toetuse. Kui ka seda ei saavutata, siis lähevad valimised kolmandasse vooru. Tegelikel presidendivalimistel seati selles voorus samuti üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kelle häältehulgaks jäi vastavalt 49 ja 34 häält. 3) Kolmandasse vooru saavad teise vooru kaks edukamat kandidaati, kuid ka siin peab võitmiseks saavutama 2/3 Riigikogu koosseisu toetuse
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
o Oma põhifunktsiooni, haldusfunktsiooni täitmisel annab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusakte. Iga põhifunktsiooni akt on selle funktsiooni akt materiaalses mõttes. Seega haldusaktid formaalses mõttes on materiaalselt mõistetud haldus-, legislatiiv- ja jurisdiktsioonilised aktid. o Osa legislatiivfunktsioonist on üle antud administratsioonile, selle põhjuseks on ajafaktor (nt. kriisiolukordadega) ja kogu riikluse arengu eripära kaasajal (sotsiaalne elu nõuab pidevat reguleerimist, kui seda mitte jaotada on parlament ülekoormatud). Antud akte nimetatakse materiaalseteks seadusteks. o Administratsioon täidab teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Selle teostamisel annab ta jurisdiktsioonilisi ehk õigusemõistmise akte. Näiteks kui
Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia.
Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud palju erinevaid haigusi ning indiviidide väliseid tunnuseid. Mõned näited: dominantsed tunnused on kääbuskasv, brahhüdaktüülia (lühikesed sõrmed), Huntingtoni tõbi (neuroloogiline defekt), lokkis juuksed. Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia.
Siin ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. Lihtsustatult öeldes on haldusaktid formaalses mõttes kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. Oma sisult (materialselt määratluselt), mille määrab ära vastav funktsioon, võivad formaalselt mõistetud haldusaktid olla erinevad. Nagu märgitud, on avalikule administratsioonile üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist, mis on riigipraktikas omandanud alalise tähenduse. Selle põhjuseks on ajafaktor ja kogu riikluse arnegu eripära kaasajal. Esimene põhjus on seotud teatud kriisiolukordadega, mis võivad takistada parlamendi funktsioneerimist või nõuavad kiiret reageerimist. Teine põhjus tuleneb riigi sotsiaalsete ülesannete kasvust, riigi kui jaotaja funktsioonidest, mis nõuavad pidevat ja põhjalikku õiguslikku reguleerimist. Siit ka alternatiiv, kas osa õigusloomest anda üle administratsioonile või
Siin ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. Lihtsustatult öeldes on haldusaktid formaalses mõttes kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. Oma sisult (materialselt määratluselt), mille määrab ära vastav funktsioon, võivad formaalselt mõistetud haldusaktid olla erinevad. Nagu märgitud, on avalikule administratsioonile üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist, mis on riigipraktikas omandanud alalise tähenduse. Selle põhjuseks on ajafaktor ja kogu riikluse arnegu eripära kaasajal. Esimene põhjus on seotud teatud kriisiolukordadega, mis võivad takistada parlamendi funktsioneerimist või nõuavad kiiret reageerimist. Teine põhjus tuleneb riigi sotsiaalsete ülesannete kasvust, riigi kui jaotaja funktsioonidest, mis nõuavad pidevat ja põhjalikku õiguslikku reguleerimist. Siit ka alternatiiv, kas osa õigusloomest anda üle administratsioonile või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
