"valitsustevahelised" - 36 õppematerjali

·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma kaudu teostama. Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused. Kuigi valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid moodustavad kõigest 10% kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest, on nende tähtsus suurem kui valitsusteväliste rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus, sest nende liikmeteks on rahvusriigid. Ajalugu Esimesed valitsustevahelised organisatsioonid tekkisid19. Sajand ialguses, et reguleerida liiklust ja kaubavahetust jõgedel, mis voolasid läbi mitme riigi (Elbe,Doonau,Rein). Esimeseks moodsaks valitsustevaheliseks organisatsiooniks loetakse 1815

Hilinenud rahvaste organisatsioon

eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. • Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID • ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), • ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm TÄNAME KUULAMAST!

ÜRO kokkuvõtlik materjal

ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. ---------------------- ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm

Riikide majandussüsteem

( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID  Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks.  Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500)  1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE:  Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed)  Valitsustevahelised või valitsustevälised  Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID:  Vabakaubanduslik piirkond (nafta)  Tolliliit  Ühisturg  Majandusliit ÜRO  Loodi 1945a (Eesti liitus 1991)  Liikmeid 192  Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon  Loodi 1994a. GATT-s t ( tolli-ja kaubandusettevõttest, eesti liitus 1999a.)

Rahvusvahelised organisatsioonid

Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD  1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning ...

10. klassi geograafia KT küsimused & vastused

1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...

Rahvusvahelised organisatsioonid

regionaalkomisjonid 4.Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi 5.Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume 6.Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretär, kes valitakse 5 aastaks Etteheiteid ÜRO-le: liigne bürokraatia; asjaajamise aeglus; vähene efektiivsus; puudub sunnimehhanism, millega kohustada liikmesriike vastuvõetud otsuseid ellu viima ÜRO juurde kuuluvad valitsustevahelised organisatsioonid: WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon ­ reguleerib riikidevahelisi kaubandussuhteid. Loodi 1995.a.Peadirektor Pascal Lamy (2011), peakorter Genfis (Sveits). Eesti WTO liige 13.11.1999 WHO ­ Maailma Terviseorganisatsioon. Loodi 7.04.1948.a. (7.aprill tähistatakse maailma tervisepäeva). Eesti WHO liige 1993.a. UNICEF ­ United Nationts International Children's Fund ­ ÜRO lasteorganisatsioon. Loodud 1946.a., Eesti 1994.a. Rahvusvaheline UNICEFi päev 31.10

Humanitaarlogistika

See mida liigitatakse seadusliku kaubanduse alla ühes kultuuris, võib näiteks teises kultuuris vaadelda kui reetmist moraalsete põhimõtetega. Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi korrumpeerunud ja/või vägivaldse kohaliku võimu esindajaga, võivad olla eriti tundlikud kultuuri vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma

NATO ja rahvusvahelised organisatsioonid

· Alaline asukoht Strasbourgis · EN inimõiguste alane dokument on Euroopa Inimõiguste Konventsioon, allkirjastatud Roomas 04.11.1950  Euroopa Inimõiguste Konventsioon · Tagab õiguse: *elule, isikuvabadusele *õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades *valida ja olla valitud *südametunnistuse- ja usuvabadusele *sõnavabadusele *omandile Eesti Vabariik ühines Euroopa Nõukoguga 14.05 1993  ÜRO juurde kuuluvad valitsustevahelised organisatsioonid · WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon · Reguleerib riikidevahelisi kaubandussuhteid · Loodi 1995 · Peadirektor 2011 PASCAL LAMY · Peakorter Genfis (Sveits) WTO EMBLEEM WTO peakorter Genfis WTO peadirektor Pascal Lamy Venemaa WTO liige 2012. a.  FAO ­ Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon  UNESCO · Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon · Allkirjastati Londonis 16.11.1945, jõustus 04.11

Kontrolltöö nr 2-küsimused Kursus 2 Ühiskond

1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoet...

Valitsemine

ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid. VALITSEMISVÕRGUSTIKUD Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks). Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid:  Valitsustevahelised, Kolmepoolsed(avalik, äriline ja mtü sektor), Riikeläbivad e transnatsionaalsed. POLIITIKA ÜLEKANDMINE Poliitika ülekandmine(policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve. Üsna lihtsalt teostatav organisatsiooni

ELi valitsemine

Kuritegevuse all peetakse eelkõige silmas terrorismi, inimkaubandust, lastevastaseid kuritegusid, 6 ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja pettust. Kuritegevuse preventsioon tagatakse liikmesriikide politsei- ja tolliasutuste ning muude pädevate ametiasutuste tiheda koostööga (nt Europol või Eurojust). Ette on nähtud ka liikmesriikide kohtute koostöö ning vajadusel ka kriminaalõiguse normide ühtlustamine. Riikideülene Valitsustevahelised ERISUS 4: Euroopa Liit on arenenud tunduvalt kaugemale rahvusvaheliste organisatsioonide traditsioonilisest valitsustevahelise koostöö vormist, hõlmates oma struktuuris ja tegutsemistavades rahvusülesuse elemente. Kas Euroopa integratsioon on olnud liikmesriikide valitsuste poolt kontrollitud protsess või rahvusüleste institutsioonide poolt kujundatud poliitikate tulem? See küsimus on olnud kesksel

Euroopa Liidu alused

Organisatsioon ÜRO 1945 Liikmesriike on 194. Eesti liitus 1991 iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Liikmestaatuse järgi organisatsioonide tüübid: valitsustevahelised (IGO), Rahvusvaheliste organsatsioonide 1920 Ühendriigid valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) struktuurid

Ühiskonna arvestus

piirmääras panga poolt antud laenu. I III BLOKK – GLOBAALNE MAAILM ● Rahvusvaheliste suhete alused (Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. 1) riigid - suurriigid - tuumarelvade omajad, G8/G20 riigid, suurimad SKP-d (USA, Venemaa, Prantsusmaa) -väikeriigid - sõltujad, nende turvalisus sõltub suuresti teistest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) 2)mitte-riigid - valitsustevahelised organisatsioonid - koondavad endas eri riikide valitsusi ( ÜRO, NATO, OECD) -valitususvälised organisatsioonid - kolmanda sektori organisatsioonid ja suurkorporatsioonid (Punane Rist, Greenpeace, Microsoft) ● Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit,G7/G8, BRICS NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon sõjaväeline allianss, 28 liikmesriiki loodi 1949 peasekretär- Jens Stoltenberg

Ribbetrop

võimaluste abil, mis avanevad koos Reish´i võimsuse kasvuga. *Ainus võimalus kommunismi peatamiseks oli natsionaalsotsialism. *Poliitika, mida ma järgin...pole minu, vaid füüreri oma. *Ma tahtsin Adolf Hitlerit tugeva õitsva Saksamaa loomisel aidata. Aga see ei läinud füüreril ja tema rahval korda. Miljonid langesid. Riik hävitatud ja rahvas maatasa tehtud. *Kui sõda saab läbi, lasen endale teha peente nikerdustega laeka. Sinna panen ma kõik riiklikud lepingud ja muud valitsustevahelised lepped, mida ma olen oma ametiaja kestel murdnud ja mida ma murran ka tulevikus. KASUTATUD TEOSED: 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Joachim_von_Ribbentrop 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt 3. raamat ,,Hitleri abilised" Guido Knopp

Politoloogia konspekt

· Kindlalt fikseeritud liikmeskond. · Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid). · Peakontor. · Kindlad finantseerimisallikad, läbipaistvad, auditeeritavad. · Oma kindel juhtkond, vastutuse kandja. Rahvusvahelise organisatsiooni printsiibid: · Võrdsus · Vabatahtlikkus · Ühised eesmärgid Rahvusvahelise organisatsiooni tüübid: 1. Liikmestaatuse järgi: · Valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization-IGO)-nt. euroopa nõukogu. · Valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization-NGO)-nt. rahvusvaheline punane rist. · Transnatsionaalsed organisatsioonid (TNO)-sega tüüp (ILO), valitsus, tööandjad, töötajad.  2. Liikmestaatuse ulatus: · Globaalne org. (maailmaorganisatsioon) · Regionaalne org. (piirkondlikud)(ASEAN) 3. Tegevusalade järgi:

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

kaaperdamine, genotsiid jne). Euroopa Nõukogu (asub Strasbourgis) tegeleb ka peaasjalikult inimõigustega. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ja NGO(non-governmental organisation) Valitsusvahelised rahvusvahelised organisatsioonid ­ tekkis kaasus et ÜRO oli subjektiks (lasti maha nende esindaja Iisraelis), tekkis ÜRO õigussubjektsus. Rahvusvahelisetl tegutsevaid subjekti on juurde tulnud. Paljud vanad valitsustevahelised organisatisoonid on muutunud valitsustevälisteks rahvusvahelisteks organisatisoonideks. Valitsusväliseid organisatsioone nimetatakse NGO- 9 deks. RahvÕ on olnud tõrges neile subjektsust andmast: NGO puhul on vastuväiteks et keda nad esitavad, huvigruppe. Keegi ei ole neid otseselt valinud. Neil ei ole palju õiguslikku

Rahvusvaheline õigus

ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks. 1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel. Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid, samuti rv õ-se intensiivne kodifitseerimine (oluline roll ÜRO poolt loodud Rv Õ Komisjonil). Al 1960 konsensuse pm diplomaatilistel konverentsidel kokkulepete saavutamiseks. Hääletust ei toimu, tekst võetakse vastu, kui see on sobilik kõigile. Külm sõda – tänapäev: NSVL lagunemisega kadus vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ja lääneriikide vahel. USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide

Riigi ja valitsemise III osa

n Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid Valitsemisvõrgustikud n Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks) n Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima n Võrgustike liigid: n Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) n Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) n Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine n Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle n Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades)

Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtuvalt: Tekkepõhjusest o Originaarsed o Sekundaarsed Õigusvõime ulatusest o Piiramatu ehk täielik o Piiratud ehk osaline 14  Suhete ulatusest o Üldised ehk suhetes kõigiga o Partikulaarsed ehk suhetes mõnega Organisatsiooni vormist o Valitsustevahelised o Valitsustevälised Eksistentsi perioodist o Tähtajatud o Tähtajalised Alles Rahvasteliidu loomisega said organisatsioonid rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse. Lisaks tavalistele on nüüd tunnustatud supranatsionaalsed, nt Euroopa Liit. DIPLOMAATILINE JA KONSULAARÕIGUS Diplomaatiline õigus on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu

Poliitika ja valitsemise alused

Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega? Valitsemisvõrgustikud: Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks) Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid: Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades). Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn

Euroopa Liit

spetsialiseerumise järele. V EUROOPASTUMINE. EUROOPA LIIDU OTSUSTUSPROTSESS & ÕIGUSRAAMISTIK 26. Euroopastumine: Mõiste - Protsess, milles püütakse ELi poliitilist ja majanduslikku dünaamikat integreerida riikide poliitikasse. Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks' mõjutatavad valdkonnad ­ 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3

Maksunduse valdkonna mõisted

Tuli välja ehitada täiesti uus majanduspoliitika, ,,tõsta see tugevatele rööbastele" nig lükata liikuma. Majanduslükke reformide läbiviimiseks olivaja kehtestada oma seadusandlus. Seoses sellega võeti 15.juuni 1920 vastu Eesti Vabariig põhiseadus (lkehtima hakkas detsembris). Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai riigikogu. Täidesaatvaks organiks sai valitsus. Hoolimaya suurtest takistustest, nagu seda oli pidev poliitiline surve idast, 1918-1929.aasta Vabadussõda, sagedased valitsustevahelised (1918-1933 oli Eestis 23 valitsust), 1923- 1024.aasta majanduskriis jne.,reformiti ja arendati majanduselu kodanku Eesti Vabariigi ajal üsnagi edukalt. Alates 1919.aastast hakkas ilmuma seadusi, mis määratlesid juba üksikasjalikumalt maksustamise ning korraldasid ümber nn maksu- ja maksukaebe asutusi. Tähtsamaks maksustamist korraldavaks seaduseks oli Maksustamiskorraldamise seadus. Viimane sisaldas peamiselt formaalseid maksuõiguslikke norme ning asendas kõik eri maksuseaduste

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

 Rahvasteliiga – sai alguse Viini kongressist ja rajati Versailles’ rahulepinguga; sealt alates hakkab pihta tänapäev RV organisatsioonide kasv ja kahanemine  Pevehouse – 1815. aastast kuni 2000. aastani: o tänapäeval arvatakse olevat ROsid ca 350 – on olemas org, mis tegeleb nende organisatsioonide kokkulugemisega (UIA.be) o mõned teised allikad pakuvad kuni 400 ROd o valitsustevahelised ehk IGO-d o võrdluseks, INGO-sid arvatakse olevat 4000 ringis; peetakse ka pisut vanemaks, sest esimesed loodi ordude näol juba keskajal; roosiristlased – esoteeriline RV indiviidide salaühing, põhitöö oli 17. saj alguses, hiljem ühinesid vabamüürlased nendega o 4 väikest võnget on sellel graafikul:  I MS algus  II MS algus – paljud ROd ja nende peakorterid sattusid Saksa

Euroopa Liidu eksamikonspekt

-EL on olnud ja on siiani konstantses liikumises/muutuses. -EL on väga kompleksne ning mitmenäoline süsteem. St et analüüsides EL-i on võimalik erinevaid lähenemisi kasutades jõuda väga erinevate iseloomujoonteni. -EL on unikaalne/sui generis – ainuke omanäoline. See viis kuidas EL omab nii rahvusüleseid kui ka valitsustevahelisi karakteristikuid oma valitsemissüsteemis, on näide sellest. Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid (IGO-d) EL-i kontseptualiseerimisel on kasulikuks alguspunktiks EL-i võrdlemine rahvusriikidega ja IGO-dega. Riigil on mitmeid definitsioone, kuid üldiselt rääkides on põhilisteks: -territoriaalsus – riik on geograafiliselt asetsev ning seotud -suveräänsus – riik seisab kõrgemal kõigist teistest assotsiatsioonidest ja gruppidest oma territooriumis ning riigi jurisdiktsioon laieneb tervele ala populatsioonile

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...

Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester   Loengukonspekt     Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ   RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.   28.september  loengut  ei  ole!   Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik  asendada   lühiesseega.     Eksam-­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi  keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐  teoreetilise   kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus     31.08.15     Teema  I  –  olemus     Kogu  õigussüsteemi  saab  jagada:   -­‐ riigisiseseks  õigussüsteemiks ...

Euroopa Liidu alused

põhifunktsioonid. Regioonide Komitee ja Majandus-Sotsiaalkomitee kui EL-i olulised abiinstitutsioonid. Euroopa Ühenduse juhtide üha süvenev soov siduda pidevalt tugevneva majandusega rikas Saksamaa veelgi enam Euroopa Ühendusega sundis Euroopa Komisjoni presidenti Jacques Delors`i 1988.aastal komplekteerima ja käivitama töörühma Ühenduse ühisraha kiireks kasutuselevõtuks. Vastav plaan valmis töörühmal 1989. aastal ning sellega asusid kohe tööle valitsustevahelised konverentsid. Tulemiks oli Rooma lepingu lisa, mis nägi ette asutada Euroopa Rahaliit (European Monetary Union), kes korraldaks ühisraha kasutuselevõtu Rahaliidu arenguplaani kolmandas etapis. Juba 1991.aastal vormistas Euroopa Ülemkogu kõik need Euroopa Rahaliidule seadusliku ja institutsioonilise aluse pannud kokkulepped ühiseks dokumendiks, mis võtsid enda alla 91 lehekülge. Kui selle järgi Euroopa Rahaliidu (EMU) loomise esimesel

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

ÕIGUSJÄRGLUS SEOSES KODAKONDSUSEGA: ❏ kodakondsuse automaatne muutmine on väga keeruline ❏ riigid on kohustatud õigusjärgluse puhul vältima olukordi, kus inimesed jääksid ilma igasuguse kodakondsuseta Riigid võivad sõlmida täpsustavaid kokkuleppeid​. Rahvusvahelised organisatsioonid - mitmepoolse suhtlemise vormid, mille kaudu riigid püüavad arendada koostööd ja saavutada ühiselt huvipakkuvaid eesmärke. Rahvusvahelise haardega organisatsioonid: ❏ valitsustevahelised organisatsioonid - on loodud riikide poolt rahvusvahelise õiguse alusel ja mis on ise samuti rahvusvahelise õiguse subjektid (riikidel on ühine huvi koostöö vastu - nt​ÜRO, EL, NATO, Rahvusvaheline Kriminaalkohus) ❏ valitsustevälised organisatsioonid - moodustavad füüsilised ja juriidilised isikud mõne riigi riigisisese õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid (​nt Green Peace, Human Rights)

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

Samas on tema järgi oluline, et euroopastumine EI OLE konvergents (sulandumine) ­ kuna on erinevus protsessi ja selle tagajärgede vahel; harmoniseerumine (harm eemaldab regulatiivse mitmekesisuse, euroopastumine seda ei tee) ega ka mitte poliitiline integratsioon (EL ei eksisteeriks üldse ilma Euroopa integratsioonita). Radaelli järgi kolm laia valdkonda, mida vaadata euroopastumise kontekstis: 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus,

Politoloogia konspekt

rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest. Definitsioon- rahvusvahelise organisatsiooni all võiksime mõista rahvusvahelisele õigusele tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ühised alaliselt tegutsevad organid ja fikseeritud organisatsioonilised normid (põhikiri). Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse kõige üldisemalt 2ks: 1) Riike ühendavad ehk valitsustevahelised organisatsioonid IGO (International Governmental Organizations)- vähemalt 3 riigi poolt loodud ning rahvusvahelisel õigusel baseeruvad. Valitsustevahelisi organisatsioone jaotatakse nii suunitluselt (universaalsed või monofunktsionaalsed) kui globaalselt haardelt (regionaalsed või globaalsed) a. Universaalne ja globaalne (ÜRO) b. Monofunktsionaalne ja globaalne (IMF,WHO) c

Rahvusvaheline õigus

võimaldanud riikidele ebamõistlikke eeliseid võrreldes teiste ,,turul" tegutsevate subjektidega. Rahvusvaheliste organisatsioonide õigus Rahvusvaheline organisatsioon. Rahvusvahelise organisatsioon on organisatsioon, mis on loodud: a) pikemaks ajaks, b) riikide või riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide poolt, c) rahvusvahelise õiguse alusel, d) iseseisvate organitega, e) on võimeline omama iseseisvat õigusvõimet ja f) iseseisvat teovõimet. Rahvusvahelisel tasandil on (1) valitsustevahelised organisatsioonid, mille on moodustanud riigid või teised rv õiguse subjektid rv õiguse alusel ning on ise samuti rv õiguse subjektid (nt ÜRO, WTO, NATO); ja (2) valitsustevälised organisatsioonid, mille on moodustanud füüsilised või juriidilised isikud mõne riigi siseriikliku õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid, nt Greenpeace, Amnesty International. Õigussubjektsus. Rahvusvahelise organisatsiooni õigussubjektsus tekib organisatsiooni

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

osalejateks viimase viiekümne aasta jooksul, kuigi esimesed rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest. Definitsioon - rahvusvahelise organisatsiooni all võiksime mõista rahvusvahelisele õigusele tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ühised alaliselt tegutsevad organid ja fikseeritud organisatsioonilised normid (põhikiri). Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse kõige üldisemalt kaheks: 1) riike ühendavad ehk valitsustevahelised organisatsioonid IGO (International Governmental Organizations) – vähemalt kolme riigi poolt loodud ning rahvusvahelisel õigusel baseeruvad; Valitsustevahelisi organisatsioone jaotatakse nii suunitluselt (universaalsed või monofunktsionaalsed) kui globaalselt haardelt (regionaalsed või globaalsed). 1) universaalne ja globaalne nt ÜRO 2) monofunktsionaalne ja globaalne nt IMF, WHO 3) universaalne ja regionaalne nt EL 4) monofunktsionaalne ja regionaalne nt NATO, OPEC

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

42 Rahvusvahelisi organisatsioone on tekkinud alates XIX sajandist. Pärast Teist maailmasõda on riikidevaheline koostöö omandanud järjest uusi vorme. Rahvusvahelise organisatsiooni all võib mõista rahvusvahelisele õigusele tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ühised alaliselt tegutsevad organid ja põhikiri. Üldjuhul jagatakse rahvusvahelised organisatsioonid kaheks: valitsustevahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid. Valitsustevahelisi võib omakorda jagada poliitilisteks (NATO jt) ning mittepoliitilisteks (WHO - Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon jt). Vahel on neid raske eristada (näiteks IMF - Rahvusvaheline Valuutafond). Valitsusväliste rahvusvaheliste organisatsioonide alla on liigitatud ka institutsionaalsed konverentsid nagu näiteks G-7 (maailma seitsme tähtsaima industriaalriigi - USA, Jaapani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa,

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Sarnastes oludes, üle-euroopaliste ja riiklike ametlike teatajate (mida ajakohastatakse, kuid mille tekstide indekseerimisel rakendatakse semantikat kehvasti) ja laserketastel saadaval olevate õigusalaste andmekogude (mida indekseeritakse semantiliselt ja kus andmed on korrastatud otsingusuunitlusega, kuid mida ajakohastatakse harvem) taustal tundub, et Interneti-allikate roll on keskne, olgugi et sellise väite esitamisel tuleks olla ettevaatlik. Riikide valitsused ning valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid kasutavad informatsiooni levitamiseks üha enam ülemaailmset arvutivõrku ­ mõnikord pressiteadete täiendamiseks või nende asemel. Selle tulemusena on suurenenud võimalus dokumentidele avalike allikate kaudu ligi pääseda, isegi kui riigiti on palju erinevusi ajalise katvuse, täistekstide kättesaadavuse, semantilise indekseerimise ja otsinguvahendite osas. 2. Euroopa eeskirjad Nõukogu resolutsioon, 18. veebruar 2003, e-Euroopa 2005