PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus referaat Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma kaudu teostama. Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. • Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. • Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID • ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), • ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm TÄNAME KUULAMAST!
ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. ---------------------- ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm
( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon Loodi 1994a. GATT-s t ( tolli-ja kaubandusettevõttest, eesti liitus 1999a.)
2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma organite kaudu teostama. Valitsustevahelised organisatsioonid on rahvusvahelise õiguse subjektidasutamislepingust tulenevas ulatuses. Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud.
(Näited) majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus. 10. Tuumarelvad. Omavad Hiina, Venemaa, USA, Prantsusmaa jne. Kahtlustatakse: põhja- korea, pakistan, india, iisrael. Loobus: iraan, ukraina. 11. Mida nimetatakse regionaliseerumiseks? Samas regioonis asuvate riikide majandussidemete tihenemine, selle alusel majandusliitude loomine. 12. Kuidas liigitatakse RO? (näited) ülemaailmsed, regionaalsed või piirkondlikud; valitsustevahelised; konkreetsete tegevusvaldkondade organisatsioonid. 13. Mis on EMP? EFTA? EFTA = EMP = 14. Iseloomusta järgmisi rahvusvahelisi majandus- ja poliitilisi sõjalisi jm organisatsioone (eesmärk, mitu liikmesriiki (vähemalt 5te nimeta), loomisaasta, nimi) -UN, NATO, WTO, ASEAN, NAFTA, G8 (tippkohtumine), CBSS, OPEC, ROK, Greenpeace, Red Cross UN = 1945 San Franciscos. United Nations Organisation. Eesti, Läti, Leedu, UK, Itaalia. NATO = 1949 Washingtonis
regionaalkomisjonid 4.Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi 5.Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume 6.Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretär, kes valitakse 5 aastaks Etteheiteid ÜRO-le: liigne bürokraatia; asjaajamise aeglus; vähene efektiivsus; puudub sunnimehhanism, millega kohustada liikmesriike vastuvõetud otsuseid ellu viima ÜRO juurde kuuluvad valitsustevahelised organisatsioonid: WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon reguleerib riikidevahelisi kaubandussuhteid. Loodi 1995.a.Peadirektor Pascal Lamy (2011), peakorter Genfis (Sveits). Eesti WTO liige 13.11.1999 WHO Maailma Terviseorganisatsioon. Loodi 7.04.1948.a. (7.aprill tähistatakse maailma tervisepäeva). Eesti WHO liige 1993.a. UNICEF United Nationts International Children's Fund ÜRO lasteorganisatsioon. Loodud 1946.a., Eesti 1994.a. Rahvusvaheline UNICEFi päev 31.10
See mida liigitatakse seadusliku kaubanduse alla ühes kultuuris, võib näiteks teises kultuuris vaadelda kui reetmist moraalsete põhimõtetega. Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi korrumpeerunud ja/või vägivaldse kohaliku võimu esindajaga, võivad olla eriti tundlikud kultuuri vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma
· Alaline asukoht Strasbourgis · EN inimõiguste alane dokument on Euroopa Inimõiguste Konventsioon, allkirjastatud Roomas 04.11.1950 Euroopa Inimõiguste Konventsioon · Tagab õiguse: *elule, isikuvabadusele *õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades *valida ja olla valitud *südametunnistuse- ja usuvabadusele *sõnavabadusele *omandile Eesti Vabariik ühines Euroopa Nõukoguga 14.05 1993 ÜRO juurde kuuluvad valitsustevahelised organisatsioonid · WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon · Reguleerib riikidevahelisi kaubandussuhteid · Loodi 1995 · Peadirektor 2011 PASCAL LAMY · Peakorter Genfis (Sveits) WTO EMBLEEM WTO peakorter Genfis WTO peadirektor Pascal Lamy Venemaa WTO liige 2012. a. FAO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon UNESCO · Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon · Allkirjastati Londonis 16.11.1945, jõustus 04.11
) reguleerib riikide omavah. Kaubandust. Euroopa Liidu neli põhivabadust (konspekt)-kaupade, teenuste, kapitali, isikute vaba liikumine. 11) Rahvusvahelise toimija mõiste- riigi staatus võrdsest toimivast sõltumatusest ehk suveräänne, mis on tunnustatud teiste riikide poolt. Riikide jagunemine reaalses poliitikas- suurriigid ja väikeriigid- vastavalt suutlikusest mõjutada arenguid kas minimaalselt või regionaalselt ja globaalselt. Valitsustevahelised- teatud kindla eesmärgi täitmiseks, üldiseks maailma foorumiks või reg koostöö hõlbustamiseks valitsusvälised organisatsioonid- huvigruppide poolt loodud, ning erinevate eesmärkidega. Siia kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine 17.-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid.
ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid. VALITSEMISVÕRGUSTIKUD Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks). Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid: Valitsustevahelised, Kolmepoolsed(avalik, äriline ja mtü sektor), Riikeläbivad e transnatsionaalsed. POLIITIKA ÜLEKANDMINE Poliitika ülekandmine(policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve. Üsna lihtsalt teostatav organisatsiooni
Kuritegevuse all peetakse eelkõige silmas terrorismi, inimkaubandust, lastevastaseid kuritegusid, 6 ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja pettust. Kuritegevuse preventsioon tagatakse liikmesriikide politsei- ja tolliasutuste ning muude pädevate ametiasutuste tiheda koostööga (nt Europol või Eurojust). Ette on nähtud ka liikmesriikide kohtute koostöö ning vajadusel ka kriminaalõiguse normide ühtlustamine. Riikideülene Valitsustevahelised ERISUS 4: Euroopa Liit on arenenud tunduvalt kaugemale rahvusvaheliste organisatsioonide traditsioonilisest valitsustevahelise koostöö vormist, hõlmates oma struktuuris ja tegutsemistavades rahvusülesuse elemente. Kas Euroopa integratsioon on olnud liikmesriikide valitsuste poolt kontrollitud protsess või rahvusüleste institutsioonide poolt kujundatud poliitikate tulem? See küsimus on olnud kesksel
Organisatsioon ÜRO 1945 Liikmesriike on 194. Eesti liitus 1991 iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Liikmestaatuse järgi organisatsioonide tüübid: valitsustevahelised (IGO), Rahvusvaheliste organsatsioonide 1920 Ühendriigid valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) struktuurid
piirmääras panga poolt antud laenu. I III BLOKK – GLOBAALNE MAAILM ● Rahvusvaheliste suhete alused (Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. 1) riigid - suurriigid - tuumarelvade omajad, G8/G20 riigid, suurimad SKP-d (USA, Venemaa, Prantsusmaa) -väikeriigid - sõltujad, nende turvalisus sõltub suuresti teistest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) 2)mitte-riigid - valitsustevahelised organisatsioonid - koondavad endas eri riikide valitsusi ( ÜRO, NATO, OECD) -valitususvälised organisatsioonid - kolmanda sektori organisatsioonid ja suurkorporatsioonid (Punane Rist, Greenpeace, Microsoft) ● Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit,G7/G8, BRICS NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon sõjaväeline allianss, 28 liikmesriiki loodi 1949 peasekretär- Jens Stoltenberg
võimaluste abil, mis avanevad koos Reish´i võimsuse kasvuga. *Ainus võimalus kommunismi peatamiseks oli natsionaalsotsialism. *Poliitika, mida ma järgin...pole minu, vaid füüreri oma. *Ma tahtsin Adolf Hitlerit tugeva õitsva Saksamaa loomisel aidata. Aga see ei läinud füüreril ja tema rahval korda. Miljonid langesid. Riik hävitatud ja rahvas maatasa tehtud. *Kui sõda saab läbi, lasen endale teha peente nikerdustega laeka. Sinna panen ma kõik riiklikud lepingud ja muud valitsustevahelised lepped, mida ma olen oma ametiaja kestel murdnud ja mida ma murran ka tulevikus. KASUTATUD TEOSED: 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Joachim_von_Ribbentrop 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt 3. raamat ,,Hitleri abilised" Guido Knopp
· Kindlalt fikseeritud liikmeskond. · Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid). · Peakontor. · Kindlad finantseerimisallikad, läbipaistvad, auditeeritavad. · Oma kindel juhtkond, vastutuse kandja. Rahvusvahelise organisatsiooni printsiibid: · Võrdsus · Vabatahtlikkus · Ühised eesmärgid Rahvusvahelise organisatsiooni tüübid: 1. Liikmestaatuse järgi: · Valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization-IGO)-nt. euroopa nõukogu. · Valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization-NGO)-nt. rahvusvaheline punane rist. · Transnatsionaalsed organisatsioonid (TNO)-sega tüüp (ILO), valitsus, tööandjad, töötajad. 2. Liikmestaatuse ulatus: · Globaalne org. (maailmaorganisatsioon) · Regionaalne org. (piirkondlikud)(ASEAN) 3. Tegevusalade järgi:
asutustest ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest. Segamajandus on majandussüteem kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kusriik sekkub majandusellu. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID on rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisiseste ühingute liidud,asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelisi organisatsioone liigitatakse : *ülemaailmsed,subregionaalsed või piirkondlikud organisatsioonid*valitsustevahelised või välised organisatsioonid*konkreetsete tegevusvalkondade organisatsioonid*majandusühenduse : 1.)väliskaubandust ja rahandust kooskõlastavad organisatsioonid 2.)toorainekartellid. *Rahvasteliit esimene arvestatav rahvusvaheline organisatsioon. Loodud 1919. *Euroopa Liit (European Union) asutati majandusühendusena,nüüd ka arenenud politiiline ja kaitseliidu suunas.1950a.(Euroopa Söe- ja Teraseühendus) ,1993a võeti kasut nimi Euroopa Liit,majandus oleks tugev ja
Tänapäeval on see olukord muutunud. Teise riigi siseasjadesse on teatud juhtudel lubatud sekkuda. Tänapäeval võib ka üksikisik olla rahvusvahelise õiguse subjekt. Nt isikud võivad pöörduda süüdistustega riigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Isikul võivad olla ka rahvusvahelised kohustused mingit asja mitte teha või teha (nt piraatlus, lennuki kaaperdamine, genotsiid jne). Euroopa Nõukogu (asub Strasbourgis) tegeleb ka peaasjalikult inimõigustega. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ja NGO(non-governmental organisation) Valitsusvahelised rahvusvahelised organisatsioonid tekkis kaasus et ÜRO oli subjektiks (lasti maha nende esindaja Iisraelis), tekkis ÜRO õigussubjektsus. Rahvusvahelisetl tegutsevaid subjekti on juurde tulnud. Paljud vanad valitsustevahelised organisatisoonid on muutunud valitsustevälisteks rahvusvahelisteks organisatisoonideks. Valitsusväliseid organisatsioone nimetatakse NGO-
ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks. 1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel. Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid, samuti rv õ-se intensiivne kodifitseerimine (oluline roll ÜRO poolt loodud Rv Õ Komisjonil). Al 1960 konsensuse pm diplomaatilistel konverentsidel kokkulepete saavutamiseks. Hääletust ei toimu, tekst võetakse vastu, kui see on sobilik kõigile. Külm sõda – tänapäev: NSVL lagunemisega kadus vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ja lääneriikide vahel. USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide
n Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid Valitsemisvõrgustikud n Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks) n Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima n Võrgustike liigid: n Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) n Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) n Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine n Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle n Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades)
Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtuvalt: Tekkepõhjusest o Originaarsed o Sekundaarsed Õigusvõime ulatusest o Piiramatu ehk täielik o Piiratud ehk osaline 14 Suhete ulatusest o Üldised ehk suhetes kõigiga o Partikulaarsed ehk suhetes mõnega Organisatsiooni vormist o Valitsustevahelised o Valitsustevälised Eksistentsi perioodist o Tähtajatud o Tähtajalised Alles Rahvasteliidu loomisega said organisatsioonid rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse. Lisaks tavalistele on nüüd tunnustatud supranatsionaalsed, nt Euroopa Liit. DIPLOMAATILINE JA KONSULAARÕIGUS Diplomaatiline õigus on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu
Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega? Valitsemisvõrgustikud: Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks) Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid: Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades). Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn
spetsialiseerumise järele. V EUROOPASTUMINE. EUROOPA LIIDU OTSUSTUSPROTSESS & ÕIGUSRAAMISTIK 26. Euroopastumine: Mõiste - Protsess, milles püütakse ELi poliitilist ja majanduslikku dünaamikat integreerida riikide poliitikasse. Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks' mõjutatavad valdkonnad 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3
Tuli välja ehitada täiesti uus majanduspoliitika, ,,tõsta see tugevatele rööbastele" nig lükata liikuma. Majanduslükke reformide läbiviimiseks olivaja kehtestada oma seadusandlus. Seoses sellega võeti 15.juuni 1920 vastu Eesti Vabariig põhiseadus (lkehtima hakkas detsembris). Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai riigikogu. Täidesaatvaks organiks sai valitsus. Hoolimaya suurtest takistustest, nagu seda oli pidev poliitiline surve idast, 1918-1929.aasta Vabadussõda, sagedased valitsustevahelised (1918-1933 oli Eestis 23 valitsust), 1923- 1024.aasta majanduskriis jne.,reformiti ja arendati majanduselu kodanku Eesti Vabariigi ajal üsnagi edukalt. Alates 1919.aastast hakkas ilmuma seadusi, mis määratlesid juba üksikasjalikumalt maksustamise ning korraldasid ümber nn maksu- ja maksukaebe asutusi. Tähtsamaks maksustamist korraldavaks seaduseks oli Maksustamiskorraldamise seadus. Viimane sisaldas peamiselt formaalseid maksuõiguslikke norme ning asendas kõik eri maksuseaduste
Rahvasteliiga – sai alguse Viini kongressist ja rajati Versailles’ rahulepinguga; sealt alates hakkab pihta tänapäev RV organisatsioonide kasv ja kahanemine Pevehouse – 1815. aastast kuni 2000. aastani: o tänapäeval arvatakse olevat ROsid ca 350 – on olemas org, mis tegeleb nende organisatsioonide kokkulugemisega (UIA.be) o mõned teised allikad pakuvad kuni 400 ROd o valitsustevahelised ehk IGO-d o võrdluseks, INGO-sid arvatakse olevat 4000 ringis; peetakse ka pisut vanemaks, sest esimesed loodi ordude näol juba keskajal; roosiristlased – esoteeriline RV indiviidide salaühing, põhitöö oli 17. saj alguses, hiljem ühinesid vabamüürlased nendega o 4 väikest võnget on sellel graafikul: I MS algus II MS algus – paljud ROd ja nende peakorterid sattusid Saksa
-EL on olnud ja on siiani konstantses liikumises/muutuses. -EL on väga kompleksne ning mitmenäoline süsteem. St et analüüsides EL-i on võimalik erinevaid lähenemisi kasutades jõuda väga erinevate iseloomujoonteni. -EL on unikaalne/sui generis – ainuke omanäoline. See viis kuidas EL omab nii rahvusüleseid kui ka valitsustevahelisi karakteristikuid oma valitsemissüsteemis, on näide sellest. Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid (IGO-d) EL-i kontseptualiseerimisel on kasulikuks alguspunktiks EL-i võrdlemine rahvusriikidega ja IGO-dega. Riigil on mitmeid definitsioone, kuid üldiselt rääkides on põhilisteks: -territoriaalsus – riik on geograafiliselt asetsev ning seotud -suveräänsus – riik seisab kõrgemal kõigist teistest assotsiatsioonidest ja gruppidest oma territooriumis ning riigi jurisdiktsioon laieneb tervele ala populatsioonile
loomine (endise partneri või kodumaise toodangu asendamiseks). Alates teise maailmasõja lõppemisest on eristatavad 2 suuremat regionaalsete kaubanduslepete sõlmimise lainet: varastel 1950.-tel (EEC) ja 1980.-te lõpus. Suured majandusjõud on sellest viimasest ajast teinud ka tihedamat koostööd GATT/WTO raames. Regionaalse majandusintegratsiooni tüübid: vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusliit. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Majanduslikud organisatsioonid :Reguleerivad ja finantstuge andvad organisatsioonid – IMF, WTO, WCO Rahvusvahelist statistikat koondavad ja nõu andvad organisatsioonid – Maailmapank (WB), Maailma Majandusfoorum (WEF) Regionaalsed majanduskoostöö organisatsioonid – Euroopa Liit, Euraasia Liit, MERCOSUR, ASEAN, OPEC, APEC Poliitilised organisatsioonid – ÜRO (UNESCO, FAO, UNSC, UNCTAD) Regionaalsed poliitilised organisatsioonid – CoE, OSCE, OAS
õigussubjektsus ... Rahvusvahelised organisatsioonid Mitmepoolse suhtlemise vormid, mille kaudu riigid püüavad arendada koostööd ja saavutada ühiselt huvipakkuvaid eesmärke. On tekkinud praktilisest vajadusest, midagi ära teha. Rahvusvahelise haardega organisatsioonid: -‐ valitsustevahelised organisatsioonid (ehk rahvusvahelised organisatsioonid), mille moodustavad riigid rahvusvahelise õiguse alusel ja mis on ise samuti rahvusvahelise õiguse subjektid. Moodustatud riikide poolt, rahvusvahelise õiguse alusel ja riikide tahtest tulenevalt rahvusvahelise õiguse subjektid
põhifunktsioonid. Regioonide Komitee ja Majandus-Sotsiaalkomitee kui EL-i olulised abiinstitutsioonid. Euroopa Ühenduse juhtide üha süvenev soov siduda pidevalt tugevneva majandusega rikas Saksamaa veelgi enam Euroopa Ühendusega sundis Euroopa Komisjoni presidenti Jacques Delors`i 1988.aastal komplekteerima ja käivitama töörühma Ühenduse ühisraha kiireks kasutuselevõtuks. Vastav plaan valmis töörühmal 1989. aastal ning sellega asusid kohe tööle valitsustevahelised konverentsid. Tulemiks oli Rooma lepingu lisa, mis nägi ette asutada Euroopa Rahaliit (European Monetary Union), kes korraldaks ühisraha kasutuselevõtu Rahaliidu arenguplaani kolmandas etapis. Juba 1991.aastal vormistas Euroopa Ülemkogu kõik need Euroopa Rahaliidule seadusliku ja institutsioonilise aluse pannud kokkulepped ühiseks dokumendiks, mis võtsid enda alla 91 lehekülge. Kui selle järgi Euroopa Rahaliidu (EMU) loomise esimesel
ÕIGUSJÄRGLUS SEOSES KODAKONDSUSEGA: ❏ kodakondsuse automaatne muutmine on väga keeruline ❏ riigid on kohustatud õigusjärgluse puhul vältima olukordi, kus inimesed jääksid ilma igasuguse kodakondsuseta Riigid võivad sõlmida täpsustavaid kokkuleppeid. Rahvusvahelised organisatsioonid - mitmepoolse suhtlemise vormid, mille kaudu riigid püüavad arendada koostööd ja saavutada ühiselt huvipakkuvaid eesmärke. Rahvusvahelise haardega organisatsioonid: ❏ valitsustevahelised organisatsioonid - on loodud riikide poolt rahvusvahelise õiguse alusel ja mis on ise samuti rahvusvahelise õiguse subjektid (riikidel on ühine huvi koostöö vastu - ntÜRO, EL, NATO, Rahvusvaheline Kriminaalkohus) ❏ valitsustevälised organisatsioonid - moodustavad füüsilised ja juriidilised isikud mõne riigi riigisisese õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid (nt Green Peace, Human Rights)
Samas on tema järgi oluline, et euroopastumine EI OLE konvergents (sulandumine) kuna on erinevus protsessi ja selle tagajärgede vahel; harmoniseerumine (harm eemaldab regulatiivse mitmekesisuse, euroopastumine seda ei tee) ega ka mitte poliitiline integratsioon (EL ei eksisteeriks üldse ilma Euroopa integratsioonita). Radaelli järgi kolm laia valdkonda, mida vaadata euroopastumise kontekstis: 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus,
rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest. Definitsioon- rahvusvahelise organisatsiooni all võiksime mõista rahvusvahelisele õigusele tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ühised alaliselt tegutsevad organid ja fikseeritud organisatsioonilised normid (põhikiri). Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse kõige üldisemalt 2ks: 1) Riike ühendavad ehk valitsustevahelised organisatsioonid IGO (International Governmental Organizations)- vähemalt 3 riigi poolt loodud ning rahvusvahelisel õigusel baseeruvad. Valitsustevahelisi organisatsioone jaotatakse nii suunitluselt (universaalsed või monofunktsionaalsed) kui globaalselt haardelt (regionaalsed või globaalsed) a. Universaalne ja globaalne (ÜRO) b. Monofunktsionaalne ja globaalne (IMF,WHO) c
võimaldanud riikidele ebamõistlikke eeliseid võrreldes teiste ,,turul" tegutsevate subjektidega. Rahvusvaheliste organisatsioonide õigus Rahvusvaheline organisatsioon. Rahvusvahelise organisatsioon on organisatsioon, mis on loodud: a) pikemaks ajaks, b) riikide või riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide poolt, c) rahvusvahelise õiguse alusel, d) iseseisvate organitega, e) on võimeline omama iseseisvat õigusvõimet ja f) iseseisvat teovõimet. Rahvusvahelisel tasandil on (1) valitsustevahelised organisatsioonid, mille on moodustanud riigid või teised rv õiguse subjektid rv õiguse alusel ning on ise samuti rv õiguse subjektid (nt ÜRO, WTO, NATO); ja (2) valitsustevälised organisatsioonid, mille on moodustanud füüsilised või juriidilised isikud mõne riigi siseriikliku õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid, nt Greenpeace, Amnesty International. Õigussubjektsus. Rahvusvahelise organisatsiooni õigussubjektsus tekib organisatsiooni
osalejateks viimase viiekümne aasta jooksul, kuigi esimesed rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest. Definitsioon - rahvusvahelise organisatsiooni all võiksime mõista rahvusvahelisele õigusele tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ühised alaliselt tegutsevad organid ja fikseeritud organisatsioonilised normid (põhikiri). Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse kõige üldisemalt kaheks: 1) riike ühendavad ehk valitsustevahelised organisatsioonid IGO (International Governmental Organizations) – vähemalt kolme riigi poolt loodud ning rahvusvahelisel õigusel baseeruvad; Valitsustevahelisi organisatsioone jaotatakse nii suunitluselt (universaalsed või monofunktsionaalsed) kui globaalselt haardelt (regionaalsed või globaalsed). 1) universaalne ja globaalne nt ÜRO 2) monofunktsionaalne ja globaalne nt IMF, WHO 3) universaalne ja regionaalne nt EL 4) monofunktsionaalne ja regionaalne nt NATO, OPEC
42 Rahvusvahelisi organisatsioone on tekkinud alates XIX sajandist. Pärast Teist maailmasõda on riikidevaheline koostöö omandanud järjest uusi vorme. Rahvusvahelise organisatsiooni all võib mõista rahvusvahelisele õigusele tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ühised alaliselt tegutsevad organid ja põhikiri. Üldjuhul jagatakse rahvusvahelised organisatsioonid kaheks: valitsustevahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid. Valitsustevahelisi võib omakorda jagada poliitilisteks (NATO jt) ning mittepoliitilisteks (WHO - Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon jt). Vahel on neid raske eristada (näiteks IMF - Rahvusvaheline Valuutafond). Valitsusväliste rahvusvaheliste organisatsioonide alla on liigitatud ka institutsionaalsed konverentsid nagu näiteks G-7 (maailma seitsme tähtsaima industriaalriigi - USA, Jaapani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa,
Sarnastes oludes, üle-euroopaliste ja riiklike ametlike teatajate (mida ajakohastatakse, kuid mille tekstide indekseerimisel rakendatakse semantikat kehvasti) ja laserketastel saadaval olevate õigusalaste andmekogude (mida indekseeritakse semantiliselt ja kus andmed on korrastatud otsingusuunitlusega, kuid mida ajakohastatakse harvem) taustal tundub, et Interneti-allikate roll on keskne, olgugi et sellise väite esitamisel tuleks olla ettevaatlik. Riikide valitsused ning valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid kasutavad informatsiooni levitamiseks üha enam ülemaailmset arvutivõrku mõnikord pressiteadete täiendamiseks või nende asemel. Selle tulemusena on suurenenud võimalus dokumentidele avalike allikate kaudu ligi pääseda, isegi kui riigiti on palju erinevusi ajalise katvuse, täistekstide kättesaadavuse, semantilise indekseerimise ja otsinguvahendite osas. 2. Euroopa eeskirjad Nõukogu resolutsioon, 18. veebruar 2003, e-Euroopa 2005
annaabi.ee 
