Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur
(asjadega) ja need avalduvad meile tegevuse käigus (nt kasutame arvutit) ning seega pole objektid üksteisest isoleeritud. Me kasutame neid erinevatel otstarvetel ja meie jaoks tähendavadki nad neid erinevaid otstarbeid, mitte lihtsalt isoleeritud füüsilisi objekte. Merleau- Ponty: Empirism ja ratsionalism moonutavad reaalsust.Reaalsus eelneb teooriale.Vastandumine vaimu-mateeria, subjekti-objekti dualismile. 8. Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Holism- heaolu ja elukvaliteet, subjektiivne arvamus, tervis on enamat kui haiguse puudumine, kas eesmärkide saavutamine on takistatud või mitte? Biostaatilise mudeli eesmärk: tervise taastamine. Holism: kui tervist ei õnnestu taastada, aidata elada selle haigusega ja taastada patsiendi terviklikkus. Holistlik inimkäsitlus, mis näeb inimest kui tervikut, tunnustades ja pidades võrdselt oluliseks tema füüsilisi, psüühilisi, sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi. holistlik
1. Gümnaasiumi pedogoogid paneerisid kotlette ning demonteerisid modernse ridiküli. ___________________________________________________________________________ 2. Arhailise katedraali fuajees komponeeris emotsionaalne professor. ___________________________________________________________________________ 3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4. Holism dikteerib antropoidsetelegi makaakidelegi, et materiaalne eksistents on nonsenss. ___________________________________________________________________________ 1 2 5. Holopp mediteeris kremlis ning matriarhaalne monarh huligaanitses buduaaris. ___________________________________________________________________________ Harjutus 4
· omavaheline sisuline lähedus · tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid: · põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega · kristlik demokraatia: kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu:
Alusväärtused (kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand) Ideed: protest vaesuse vastu, suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimese võrdsus, suund arenenumaile ühiseluvormidele, vendlus. Põhiideede areng: ühiskond on konflikt, klassiteadvuse muutumine, kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele. Roheline ideoloogia: Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism/harmoonia, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus) Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini), kultuurirahvuslus(herder, fichte),
Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus: Vastuoludest tuleb lahti saada,need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmiste kontrollitavus Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teadmine: on selge,mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele. Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism,holism. Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Loeng 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama
Riik on oluline, usk riiki Ebavõrdsus on normaalne Võim tuleb anda parematele Eraomand oluline SOTSIALISM(segamajandus,valitsus reguleerib majandust maksudegaa, suurem tulu saajad-kõrgemad maksud. Võrdsus Ühiskondlik heaolu Klassid ühiskonnas Ühisomand Arengulisus –revolutsiooniline lähenemine Rohiline ideoloogia Holism Ühiskond ei ole ainult inimesed, vaid terve õkosüsteem Inimene on kui „loomade kuningas“ ehk kaasneb vastutus Antropotseen- inimeste käitumine nö otsustab maa elu Jätkusuutlikkus Keskkonnaeetika-liikidevahelisis suhteid reguleeriv Voolud: süvaökoloogilinesuund ja sotsiaal ökoloogiline suund-oluline mõelda, kuidas inimene suudaks koos elada teiste liikidega Rahvuslus/natsionalism
Ehk siis nii füüsiline kui ma vaimnesündmus saavad põhjustada füüsilisi ja vaimseid sündmusi. Teine printsiip väidab, et kui üks sündmus põhjustab teise, siis peab olema range seadus, mis ühendab neid kahte sündmust. Viimane printsiip ütleb, et vaimusündmused ei esine selliste seadustega; nagu Davidson ütleb – vaimne on „anomaalne“. Füüsilised sündmused, mis põhjustavad vaimusündmusi, ei allu rangele põhjuslikkusele, sest holism nõuab viidet teistele teadmata vaimusündmustele. Need printsiibid võivad tunduda mõistetavad, aga nende vahel on pinge. Kui põhjuslikkus nõuab seadusi ja pole seadusi, mis ühendaks vaimset ja füüsilist, siis kuidas saab olla põhjuslik vastastikune toime nende vahel? Davidson näeb asja järgnevalt. Iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega. Need füüsilised sündmused on ühendatud rangete seadustega teiste füüsiliste sündmustega
8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions
- Soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi - Rõhk positiivsetel vabadustel 67. Õiged väited rahvuslusest: - Lääne-Euroopat isel. Esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon - Kesk-ja Ida-Euroopat isel. Kultuurilise rahvusluse traditsioon 68. Konservatismi tunnused on: - Valitsejate vastutus - Tavade rõhutamine 69. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad: - Sotsiaaldemokraadid - Rohelised - Liberaalid 70. Rohelist ideoloogiat iseloomustab: - Holism e. Tervikvaade - Skeptilisus progressi suhtes 71. Rohelise ideoloogia alavormideks on: - Sotsiaalökoloogiline suund - Süvaökoloogiline suund 72. Kodanikeühiskond on: - Ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitsutud - Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda 73. Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid?
Majanduses vähene sekkumine, vabaturumajandus Riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Riigi kritiseerimine rumal ja mõtlematu tegevus Rohelised suhe laiemasse keskkonda Põhiseisukohad: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast Skeptilisus progressi suhtes Edasikestmine Rahvuslus/natsionalism: Rahvused inimkonna loomulik jaotus Iga rahvus on unikaalne Rahvus on poliitilse legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas Rahvused vajavad omaneda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks
Ei saa eri kategooriate sõnavarasid ühendada rangeks seaduseks. Füüsika ning psühholoogia konstitutiivsed printsiibid, mis määravad vastavate mõistete sisu ja rakenduvuse, on erinevad. Interpretivistlik eeldus vaimsete tüüpide suhtes: vaatleb vaimu läbi vaimuseisundite omistatavuse. Omistamine toetub holistlikele tõlgenduspõhimõtetele ning normattiivsetele eeldustele tõlgendatavate isikute ratsionaalsuse kohta. Vaimsed ja füüsilised predikaadid pole loodud teineteise jaoks. Holism ja ratsionaalsus. Holism: uskumusi jt propositsioonilisi hoiakuid omistatakse isikule holistlikult, teisi vaimuseisundeid arvestades. Ratsionaalsus: omistamine peab eeldama, et isiku on ratsionaalne(allub loogilisele kooskõlale). „Rangeid psühhofüüsilisi seadusi ei leidu vaimse ning füüsilise skeemi ühitamatute sidumuste tõttu. Füüsilise reaalsuse tunnuseks on see, et füüsilist muutust saab seletada seadustega, mis
rakuline koostis Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Sissejuhatus psühholoogiasse 59 Funktsioonide seos ajuga: Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad
ning väline ja sisemine sotsiaal-psühholoogiline keskkond, mis kõik on omavahel seoses, kujundades ja mojutades üksteist. Vastastikused seosed on dunaamilised ja komplekssed. Keskkonna ja uksikisiku muutusi ja mojusid vahendab ja kujundab uksikisiku kaitumine ja bioloogia, mis justkui fi ltreerib vastastikuseid toimeid ja mojusid, neid voimendades, mahendades ja vormides. Tervise holistlikud kontseptsioonid Green ja Kreuter (1999) defi neerivad tervist kui holistlikku (holism kreeka keeles koiksus, terviklikkus) kontseptsiooni, mis sisaldab endas nii sotsiaalset, vaimset kui hingelist elukvaliteeti. Tervise holistlikke ehk terviklikke kasitlusi on mitmeid. Alljargnevalt tutvustame neist kolme. Ameerika Uhendriikidest alguse saanud tervise holistlik liikumine kannab endas sellist arusaamist tervisest, mis on üsna lahedane WHO tervise definitsioonile, mille jargi tervis on enam kui vaid haiguse puudumine. Holistlik kontseptsioon selle liikumise alusel defineerib
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine, väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud,
järgi; rõhk positiivsel vabadusel. 19. Õige on järgmised rahvuslust puudutavad väited: Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon; Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon. 20. Konservatismi tunnused on valitsejate vastutus ja tavade rõhutamine. 21. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid. 22. Rohelist ideoloogiat iseloomustab holism e tervikvaade ja skeptilisus progressi suhtes. 23. Roheliste ideoloogia alavormideks on sotsiaalökoloogiline suund ja süvaökoloogiline suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda. 2. Missugused on kodanikuühiskonna toimijate rollid? -Avatud valitsemise tagamine,
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon. Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud,
Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba,
cognition: Foundations of social behavior (pp. 550-582). New York: Guilford. o http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm Mina-kontseptsioon: – mina-skeemid o Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self- concept: A social psychological perspective. Annual Review of Psychology, 38, 299-337. – eesmärgid – eneseteooriad X LOENG Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest.
n solidaarsus vendade vahel Kristuses n Kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel, kohati protektsionism Puzadism protestiideoloogia näitena ® Kaotatud kuldajastu ® Suurusevastasus ® Poliitikute ründamine ® Perifeeria kaitsmine ® Ksenofoobia ® Raha- või maksureform Pierre Poujade'i erakond Prantsusmaal, Suomen Maaseudun Puolue Rohelised n Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest n Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast n Skeptilisus progressi suhtes n ,,Kosmoselaev Maa" n Edasikestmine n Sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu
Voolud: Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 47. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja arengut. ’ Roheliste tunnused: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast skepsus progressi suhtes „kosmoselaev Maa“ edasikestmine Voolud: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 48. Kuidas on omavahel seotud erakonnad ja poliitilised ideoloogiad? ???? Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised 49. Iseloomusta erakondade olemust ja nende rolle demokraatias. 50
Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, legendid, uurimisvald- loogikakeskne inglise (keelekeskne) konnad kõnekeel Märk kui triaad Märk kui diaad
Tähendab seisukohta, et süsteemi omadusi ei saa määratleda või selgitada ainuüksi selle komponentide summana. Üksikute komponentide omadused teatud keerukas kogumis on kindlaks määratud komponentide omavaeliste seostega. St et keeruka kogumi komponenti on võimatu mõista väljaspool selle seoseid kogumi muude komponentidega. Terviku omadused määrab selle komponentide omaduste summa. Holism lähtub veendumusest, et tervik on suurem, kui selle komponentide summa, see hõlmab midagi täiendavat, kvaliteeti ehk sünergiat. Laiemas tähenduses on see koostööst tulenev kasu võrreldes individuaalsete pingutustega. Erialadevahelisus erialade töörühmade sünergia probleemi terviklikumas ja seoste laiemas mõistmises. Probleemile lähenetakse komplektselt, arvestades selle kõiki osi ja seoseid. Kasutatakse tagasiside terviku käitumise mõistmiseks.
piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks: 112 Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113 Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115 * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!)
Voolud: · Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine · Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli · Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 1 Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Roheliste tunnused: · inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust · Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast · skepsus progressi suhtes · ,,kosmoselaev Maa" · edasikestmine Voold: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 1 Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. 2 Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? 3 Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Rahvuslus: · rahvused on inimkonna ajalooline jaotus · iga rahvus on unikaalne
tahteline – võimalus valida erinevate käitumisviiside vahel, tahan/ei taha. Keel võimaldab erinevalt väljendada erinevaid asju. Uus tähendus väliselt sarnastele asjadele. Järelikult KPF ei ole bioloogiliselt kaasa antud ja aju „sisse“ sündinud, vaid keskkonnaga vastasmõjus kujunenud ja keskkonnaga ühtne. Kuidas KPF-d saavad olla seotud ajuga? – lokalisatsioon – ei sobi, pole seotud ühe osaga ja holism – ei sobi uuringute tulemustega, loeb mass. Joaquin M. Fuster pakub 2003, toetudes Friedrich Hayek’ile (1952), „uue paradigma“ – „cognit“ – teadmise representatsioon koores: cognit’i võrgustikuline struktuur koosneb taju ja tegevuse elementaarsetest õppimise ja minevikukogemuse teel omavahel seotud representatsioonidest. Kognit on määratletud tema komponent-sõlmede ja nendevaheliste suhetega. Kognitid on dünaamilised struktuurid, mis muutuvad uue kogemusega.
d. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, e. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon, 20.Konservatismi tunnused on: a. valitsejate vastutus, b. inimeste võrdsuse rõhutamine, c. antiklerikalism, d. tavade rõhutamine. 21.Erakonnaperekondade hulka kuuluvad a. sotsiaaldemokraadid, b. rohelised, c. liberaalid, d. mõõdukad, e. kommunitaarid 22.Rohelist ideoloogiat iseloomustab: a. holism e. tervikvaade, b. moraalne konservatism, c. skeptilisus progressi suhtes, d. majandusliku arengu tähtsustamine, e. küsimuste hindamine inimeste huvidest lähtudes 23.Rohelise ideoloogia alavormideks on a. Geoökoloogiline suund b. Sotsiaalökoloogiline suund c. Bioökoloogiline suund d. Süvaökoloogiline suund iste kogumit nimetatakse ste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse 1.Kodanikeühiskond on a. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse b
Normatiivne lähenemine – sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia – sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur
Vaidlus 50-60ndatel hormanistidel õnnestus tõestada mõnede läänelike majanduse arusaamade toimimine ka mujal. Majandus ei ole kitsas nähtus seotud kultuurilise kontekstiga. Kaasajal kuidas majandusele läheneda? 1. etnograafiline erinevaid majanduslikke nähtusi tuleb mõista igapäevaelu vaatluses (vaatepunktist), üksikinimeste igapäevaelu 2. võrdlemine võrrelda suurt hulka ühiskondi ja leida seaduspärasused, et tuvastada, mis on ühist, mis erilist 3. holism iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis (mittemajanduslikud nähtused seotud majanduslike nähtustega) · majandusökoloogia kuidas need on organiseeritud, toimivad, on välja kujunenud, kuidas inimesed ise oma majandussüsteemi suhtuvad ja kuidas püüavad kohanduda? Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine? (üldine tasand) Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse? (indiviidikeskne)
reformide ja suurte teooriate suhtes, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus, kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side, traditsioonide austamine. Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism. 53. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest. Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast. Skeptilisus progressi suhtes. ,,Kosmoselaev Maa", edasikestmine, sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund. 54. Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. Konservatiivne ja roheline ideoloogia on nii mõnegi seisukoha poolest sarnased, n: mõlemale on oluline terviklik ühiskond, küsimuste käsitlemine terviku seisukohast, skeptilised progressi suhtes. 55. Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused?
Makrosotsioloogia-Peab uurima suure-mastaabilisi Teaduse põhikomponendid: nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, 1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta tsivilisatsioone. ja nende analüüsimine. 3.Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida
22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane
et selle põhjal saaks konkreetseid nähtusi ette näha või esile kutsuda. Põhjuslike seoste toimimisel avalduvad looduses alati nii ettemääratus kui juhuslikkus. Viimast kiputakse mõnikord unustama ja nii võib jõuda oma arutlustega determinismi (täielikku ettemääratusse). Nüüdisajal vaadeldakse sündmusi tõenäosuslikena ja looduse kirjeldamisel tuleb arvestada kõikvõimalike põhjuslike seoste ahelatega. Sellist lähenemist nimetatakse holistlikuks (krk k. holos – täielik). Holism on seisukohal, et tervik ei võrdu osade summaga, vaid seal on olemas veel mittemateriaalne "terviklikkuse tegur" Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse seaduspärasuseks. Kui seadusele vastab alati ka mingi matemaatiline kirje, siis seaduspärasusele mitte. Näiteks gravitatsiooniseadus ütleb, et kahe masspunkti vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vastav
M. (2002). Cultural influences on personality. Annual Review of Psychology, 53, 133-160. Heine, S. J., & Buchtel, E. E. (2009). Personality: The universal and the culturally specific. Annual Review of Psychology, 60, 369-394. 10. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA AJALUGU JA TULEVIK Küsimused McAdams (1997) põhjal - Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) - Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) - Gordon Allporti indiviidipsühholoogia.Propriumja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). - Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. "beta press" vs "alfa press". Kurt Lewin. Väljateooria. - Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). - Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest
sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist · Maktro-sotsioloogia tuleb uurida suuremastaabilisi nähtusi-gruppe. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? · Individualism sellised nähtused nagu riigid, organisatsioonid, grupid jne on abstaktsioonid. Reaalselt on olemas ainult inimesed. · Holism riigid, irganisatsioonid, grupid jms on enamat kui inimeste summad. Milline on inimloomus? · Nature (loodus) inimese põhiloomus on kaasa sündinud, geenides · Nurture (kasvatus) inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus. Kaasa sündinud Sotsioloogiline kujutlusvõime. Kuulus sotsioloog Charles Wright Mills ütles, et sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Oluline on näha erinevaid variante.
terminitesse (kust need seosed on pärit). Mõista autorit paremini kui autor ennast ise mõistis. Paremini tuleneb – sest kirjandusteadlane tunneb paremat ülevaadet objektiivsest vaimust ja sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud tähendused); holism ja ajalooliselt kujunev; tunnetussubjekti konstitueeriv sfäär; mõistmise võimalikkuse tingimus (tunnetussubjektile on objektiivne vaim mõistetav). Lk 89. Hegel. Erinevused. On selge eristus, et Hegel konstrueerib metafüüsiliselt, puhtast mõistusest lähtuvalt. Loodusteadused ei käsitle metafüüsilist. Objektiivne vaim on see, mis on antud empiiriliselt. Hegelile oli mõistuse objektivatsioon ja Diltheyle oli vaimse poole objektivatsioon (tahted,
tähenduses, et piiritlema(kreeka, krinein), analüüsima. Puhta mõistuse kriitika on seega puhta mõistuse analüüs. Puhas mõistus tähendab kõigi inimtunnetuste kogemust. Võimete kogum ja kriitika on nende võimete eristatus ehk analüüs. Teine tähendus kriitikale sõnast „piiritlema“, iga tunnetusvõimel on oma piiratud rakendus ala, mille piires ta annab legitiimseid tulemusi aga kust üle minnes annab põhjendamatuid tulemusi. Piiritlemine ehk merekompass olemas, näitlik. Holism. Tervik lahti võtta ja uurima osasid ja kus on õigustatud ja kus mitte. Tunnetusvõimed sõltuvad teineteisest. Järeldus on see, et analüüsida saab üksikult ja Kant hakkab neid ükshaaval analüüsima. Tegelikult peab neid vaatlema kõiki koos ehk toimiva tervikuna. Erinevad tunnetusvõimed: 1. meelelisus, 2. aru, 3. mõistus(kitsamas tähenduses), 4. otsustamisvõime, 5. kujutlusvõime, 6. apertseptsioon. Analüüsitakse neid mõisteid ja tuuakse
kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutset kiirust, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkusprintsiipi (p. 6.-9.), uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Holism (ingl. whole kõik, kogu) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut selles toimivate seoste parema tundmaõppimise kaudu (ei taanda tervikut osadeks), uurib reaalsust võimalikult mitte- lokaalselt (arvestab kõikvõimalikke arenguteid ja püüab hinnata nende realiseerumise tõenäosusi), vaatleb primaarsena objekti seoseid teiste objektidega ja sekundaarsena objekti ennast. Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist.
Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutkiiruse printsiipi, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkuse printsiipi, uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Kaasaegne füüsika uurib põhjuslikkuse mittefatalistlikke esinemisviise. Holism (ingl. whole kõik, kogu) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut selles toimivate seoste parema tundmaõppimise kaudu (ei taanda tervikut osadeks), uurib reaalsust võimalikult mitte- lokaalselt (arvestab kõikvõimalikke arenguteid ja püüab hinnata nende realiseerumise tõenäosusi), vaatleb primaarsena objekti seoseid teiste objektidega ja sekundaarsena objekti ennast. Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist.
Ka poliitilisel spektril on neid raske paigutada, kuid enamasti teevad koostööd vasakpoolsemate parteidega. Ökoloogia- loomade ja taimede keskkonnavahelised seosed. Vastandub ideele, et inimene on looduse keskpunkt ja valitseja- inimene on osa loodusest ja ökosüsteemist. Radikaalsem tiib on süvaökologistid- looduse eesmärgiks pole teenida inimest, vaid inimelu eesmärgiks on tagada looduse säilimine. Holism- vastandub mehhanismile (loodus kui masin, mehhanism- uue aja teooria)- loodus on orgaaniline tervik, mida ei saa mõista tema osade kaudu. 15 Tehnoloogia ja looduse vastandumine- kui progressi mõista vaid mehhanismi terminites, siis on see purustav. Inimene saab pakkuda vaid teatud know-how’d. Küsimus on know- why
" Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline suhete ja märgitüüpide Baseerub loomulikul keelel universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne, tekib lõputu Bilateraalne märk on keeles substantiivne jada, iseseisev eelkõige, mitte kõnes Märgil on kindel tähendus, impersonaalne Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, uurimisvald- loogikakeskne inglise kõnekeel legendid, konnad (keelekeskne)
Ka poliitilisel spektril on neid raske paigutada, kuid enamasti teevad koostööd vasakpoolsemate parteidega. Peamised mõisted ökoloogia – tuleneb bioloogiast – ökoloogia kui loomade ja taimede keskkonna vahelised seosed. Vastandub ideele, et inimene on looduse keskpunkt ja valitseja – inimene on osa loodusest ja ökosüsteemist. Radikaalsem tiib on süvaökologistid – looduse eesmärgiks pole teenida inimest, vaid inimelu eesmärgiks on tagada looduse säilimine. Holism – vastandub mehhanismile (loodus kui masin, mehhanism – uue aja teooria) – loodus on orgaaniline tervik, mida ei saa mõista tema osade kaudu. Tehnoloogia ja looduse vastandamine – kui progressi mõista vaid mehhanismi terminites, siis on see purustav. Inimene saab pakkuda vaid teatud know-how’d. Küsimus on know-why? Tuleb leida kompromiss looduse ja inimese vahel. Kosmoselaev Maa – maakeral asuvad ressursid on piiratud. Tuleb aru saada ökoloogilistest protsessidest.
· meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus; · Meditsiinipsühholoogia; · psühhoanalüüs; · psühhosomaatiline meditsiin; · biograafiline meditsiin; · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad. Meditsiiniantropoloogia keskne probleem on see, et inimene, olles psühhofüüsiline ehk psühhofüsioloogiline olend, ühendab füüsilise (materiaalse) ning vaimse (metafüüsilise). So inimese nö kaksikloomus dualism. (Dualismile vastandub holism, ehk monism viimasest tuleb juttu edaspidi, eeskätt saksapärase evolutsiooniõpetuse retseptsiooniga seoses.) Haiguse olemuse klassifitseerimisel kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus; · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku.
Adlerile on tema individuaalpsühholoogias iseloomulik terviklikkuse idee. See tähendab, et inimese eesmärkide mõistmiseks tuleb vaadelda teda terviklikus sotsiaalses kontekstis. Inimesed valivad eesmärgid lähtuvalt oma subjektiivsetest tajudest iseenda ja maailma kohta. Adleri järgi on inimesed olemuselt loovad, vastutustundlikud, unikaalsed ja ise oma elu suunavad indiviidid. Individuaalne psühholoogia tähendas Adleri jaoks isiksuse jagamatust see ongi terviklikkus (holism). Isiksuse terviklikkus on Adleri poolne vastandus kõigile teistele isiksuse teooriatele. Inimesed on sotsiaalsed olevuseda ja nende tegusid saab käsitleda ainult sotsiaalselt pinnalt lähtudes. Igal käitumisel on oma põhjus ja tagajärg. Inimese lähimad ja kaugemad eesmärgid on loomult sotsiaalsed ja paljastavad tema isiksuse. Individuaalpsühholoogia järgi pole inimesed oma eesmärkidest ja isiklikust loogikast teadlikud ning see takistab neid teel eesmärkide poole.
annaabi.ee 
