Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine...
Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
n solidaarsus vendade vahel Kristuses n Kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel, kohati protektsionism Puzadism protestiideoloogia näitena ® Kaotatud kuldajastu ® Suurusevastasus ® Poliitikute ründamine ® Perifeeria kaitsmine ® Ksenofoobia ® Raha- või maksureform Pierre Poujade'i erakond Prantsusmaal, Suomen Maaseudun Puolue Rohelised n Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest n Holism : küsimuste käsitlemine terviku seisukohast n Skeptilisus progressi suhtes n ,,Kosmoselaev Maa" n Edasikestmine n Sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu...
2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur...
Majandus ei ole kitsas nähtus seotud kultuurilise kontekstiga. Kaasajal kuidas majandusele läheneda? 1. etnograafiline erinevaid majanduslikke nähtusi tuleb mõista igapäevaelu vaatluses (vaatepunktist), üksikinimeste igapäevaelu 2. võrdlemine võrrelda suurt hulka ühiskondi ja leida seaduspärasused, et tuvastada, mis on ühist, mis erilist 3. holism iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis (mittemajanduslikud nähtused seotud majanduslike nähtustega) · majandusökoloogia kuidas need on organiseeritud, toimivad, on välja kujunenud, kuidas inimesed ise oma majandussüsteemi suhtuvad ja kuidas püüavad kohanduda? Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine? (üldine tasand) Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse? (indiviidikeskne)...
2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba,...
Gümnaasiumi pedogoogid paneerisid kotlette ning demonteerisid modernse ridiküli. ___________________________________________________________________________ 2. Arhailise katedraali fuajees komponeeris emotsionaalne professor. ___________________________________________________________________________ 3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4. Holism dikteerib antropoidsetelegi makaakidelegi, et materiaalne eksistents on nonsenss. ___________________________________________________________________________ 1 2 5. Holopp mediteeris kremlis ning matriarhaalne monarh huligaanitses buduaaris. ___________________________________________________________________________ Harjutus 4...
( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, legendid, uurimisvald- loogikakeskne inglise (keelekeskne) konnad kõnekeel Märk kui triaad Märk kui diaad...
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub...
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine · Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli · Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 1 Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Roheliste tunnused: · inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust · Holism : küsimuste käistlemine terviku seisukohast · skepsus progressi suhtes · ,,kosmoselaev Maa" · edasikestmine Voold: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 1 Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. 2 Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? 3 Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Rahvuslus: · rahvused on inimkonna ajalooline jaotus · iga rahvus on unikaalne...
XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline suhete ja märgitüüpide Baseerub loomulikul keelel universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne, tekib lõputu Bilateraalne märk on keeles substantiivne jada, iseseisev eelkõige, mitte kõnes Märgil on kindel tähendus, impersonaalne Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, uurimisvald- loogikakeskne inglise kõnekeel legendid, konnad (keelekeskne)...
Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on...
076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke...
B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...